„Müstilise kellaga maja” laupäeval, 3. detsembril kell 23.30 Kanal 2-s

Maagiline seiklusfilm  jutustab 10-aastasest orvuks jäänud Lewisest, kes läheb elama oma onu Jonathani (Jack Black) juurde ja äratab kogemata oma uues kodulinnas surnud. Onu vanal krääksuval majal on aga salapärane tiksuv süda. Nii Lewise onu kui ka nende naabrinaine (Cate Blanchett ) on võlurid, kes püüavad üles leida eelmise omaniku, kurja sortsi poolt maja seintesse peidetud tiksuvat õudset kella.
Kas nad suudavad kolmekesi maailma kindlast hävingust päästa?
Ralf Sauteri ütleb filmi kohta, et see on  „natuke õudne, natuke armas ja õnneliku lõpuga”. Terevisioonis rääkides tõi ta välja, et 1980. aastatel tootis sarnaseid filme produktsioonifirma Amblin, mis kuulus Steven Spielbergile, ning et kaasajal on nad tegemas selliste filmidega „tagasitulekut”. Sauteri arust on laste kerge hirmutamine igati okei. “Müstilise kellaga majas” pole kaasaegseid eriefekte, mis võiksid selle muuta võltsiks. Filmi orgaanilisus ja vanamoodne kvaliteet on väga kiiduväärsed.
Vanamoodsust rõhutab ka filmi aluseks olnud John Bellairsi samanimelise raamatu  tõlkija Eve Laur oma blogis, öeldes: „Vana kooli õuduslugu ajast, kui televiisor oli veel uudisasi, juukseid võiti briljantiiniga, positiivne täiskasvanu tohtis vabalt piipu suitsetada ning lapsed mängisid meelelahutuseks malet ja pokkerit ja pesapalli.”
Algselt oli see 1973. aastal ilmunud raamat mõeldud täiskasvanutele, kuid kirjastaja soovitusel sai ümber kirjutatud noorema ea jaoks, see saavutas noorte hulgas suure menu ja pälvis ka mitmeid kirjandusauhindu. Bellairs on öelnud, et tema raamatud on suurel määral autobiograafilised, sarnaselt Lewisega oli ka tema ülekaaluline ja üksildane laps, kes armastas lugeda.
Raamatu kohta saab lugeda ka Marianni blogist.

Kaja Kleimann

“Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras” reedel, 16. oktoobril kell 21.30 TV6s

Ma ei soovita seda filmi. Ei soovita, sest see film on hea näide sellest, et raamat on parem kui film. Kui ei ole mingit kavatsust Rick Riordani Percy Jacksoni sarja raamatuid lugeda, siis jah, palun, võite seda filmi vaadata. Kui poleks raamatuid, oleks see täitsa vaadatav noortele suunatud seiklusfilm. Pealegi on selles filmis hulgaliselt tõesti häid näitlejaid; mis omakorda on näide sellest, et kehva stsenaariumit ei päästa ka hunnik A-taseme näitlejaid.

Tutvustus: On küll 21. sajand, ent Olümpose mäel elutsevad jumalad ja terve rida koletisi on jalutanud keskkooliõpilase Percy Jacksoni (Logan Lerman) koolitöö lehekülgedelt otse tema ellu. Ja nad ei ole sugugi rahul: Zeusi välgunool on varastatud ning Percy on peamine kahtlusalune. Veelgi murettekitavam on poisi ema kadumine. Koos oma kahe parima sõbraga peab Percy sööstma seikluste keerisesse, et tabada tõeline välguvaras, päästa ema ja lahendada mõistatus, mis on jumalatestki tugevam. Režissöör Chris Columbus, osades: Logan Lerman, Brandon T. Jackson, Alexandra Daddario, Pierce Brosnan, Sean Bean, Uma Thurman jt.

Suurim viga, mis selle filmi puhul tehti on Rick Riordani vähene sõnaõigus stsenaariumi kirjutamise osas. Üldiselt on vist maailma ja tegelased loonud kirjanikul ka mingi ettekujutus, kuidas tema maailm ja tegelased välja peaksid nägema, mida tegema ning mida saab ja, mida ei saa filmist välja jätta. On erandeid, seda küll — siinkohal mõtlen näiteks Peter Jacksonit ja Sõrmuste isanda filme. Jackson oli pühendunud Tolkieni Keskmaa kinolinale toomisele ning tulemust teame me kõik. Kuigi Chris Columbus on hea ja suurte kogemustega režissöör, ei usu ma, et tema pühendumine Riordani loomingu ekraniseerimisele oleks Jacksoni omaga võrreldav.

Filmile võiks veel palju ette heita, aga tegelikult tahtsin ma kirjutada hoopis Rick Riordanist ja tema raamatutest. Percy Jackson sai alguse Ricki unejutust oma pojale, kes palus tal jutustada Vana-Kreeka jumalatest. Kui müüdid said otsa, siis oli poeg pettunud ning palus isal ise midagi juurde mõelda. Rickile tuli meelde koolis õpilastega läbi viidud loomingulise kirjutamise harjutus, kus ta palus neil välja mõelda Vana-Kreeka pooljumal, mõne jumala või jumalanna poeg/tütar, ja saata nad retkele mingit ülesannet täitma. See oligi Percy Jacsoni sünd, aga mitte ainult. Koos Percyga tuli ka Annabeth Chase, Grover, Jason Grace, Magnus Chase, Carter ja Sadie Kane, Apollo ja terve rida suuremaid, väiksemaid, kuulsaid ning ka praktiliselt tundmatuid Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Egiptuse, ja Skandinaavia jumalaid, jumalannasid ning muid mütoloogilisi tegelasi.

Arvan, et mütoloogia õppimiseks on Riordani raamatud ühed paremad – huumor on nakkav, tegelased tõesti mitmekülgsed, seiklustel ei paista lõppu ning kõigele lisaks jäävad lugemise käigus hästi meelde erinevad mütoloogiatest tuntud tegelased, sest autor suudab nad niivõrd hästi lugejani tuua ning anda neile iseloomu ja koha tänapäeva maailmas.

Eesti keeles on tänaseks ilmunud Percy Jacksoni sarja kõik viis raamatut, aga ilmumata on veel päris palju. Nimetatud viiele raamatule järgneb veel (samuti viiest raamatust koosnev) sari “The Heroes of Olympus”, kus peategelaseks on Jason Grace, aga seikleb taas ka Percy oma sõpradega. “Kane Chronicles” triloogias tegutsevad Carter ja Sadie Kane ning seal on keskseks Egiptuse mütoloogia. Põhjala müüte esindab “Magnus Chase and the Gods of Asgard” kolme raamatuga. Värskeim sari hetkel on “The Trials of Apollo”, kuhu kuulub viis raamatut, neist viimane ilmus 6. oktoobril 2020. Lisaks veel väiksemad raamatud kõrvallugude ja lisamaterjaliga.

Nagu näha on lugemiseks Riordani sulest ilmunud päris palju. Mis edasi? Seda veel ei tea, aga usun, et Riordanil kirjutamiseks fantaasiat jätkub. Võiks vist korraks ekraanide juurde tagasi minna, sest seal toimub küll midagi. Disney+ on teatanud, et valmimas on Percy Jacksoni seiklustel põhinev telesari. Seal on omajagu tegemist ka Riordanil, nii et võib loota, et millalgi lähitulevikus võib vaatajateni jõuda midagi tõesti head. Percy Jackson on lihtsalt loodud telesarjaks, filmist lõigatakse paratamatult liiga palju välja, sarjal on võimalus algmaterjali paremini ära mahutada. Igatahes, hoimae pöialt ja loodame, et Percy Jacksoni uus katse ekraane vallutada on esimesest edukam. Just lugesin ka, et Sadie ja Carter Cane saavad oma ekraniseeringu Netflixis, nii et Riordanil on praegu ikka väga aktiivne aeg!

 

Treiler:

Irina Möldre

“Röövlitütar Ronja” reedel, 24. aprillil kell 9.00 ETV2-s

Koolivaheaja puhul on telekavas lausa kaks filmi röövlilapsukestest, mõlemad tehtud üsna ühel ajal, Ronjast 1984. aastal (raamat kirjutatud 1981) ja Arabellast aasta varem. Ühendavaks lüliks röövlid, ühes kuival maal ja teises merel, ning laste – vanemate suhted,eetika ja moraali küsimused. Erinevusi on rohkesti ja ehk põhilisemaks Ronja metsades elavad mütoloogilised olendid.  Ühendab neid veel filmiväline pisiasi, et kummastki peaosas olnud tublist osatäitjast ei saanud näitlejat. Inga- Kai Puskar, praegu Polonski, suundus ärisse ja Ronja osatäitja Hanna Zetterberg valiti 21 aastaselt (suurima häälte arvuga kõigist kandidaatidest) Rootsi parlamendi liikmeks. Ta ütles, et ei taha saada professionaalseks poliitikuks, kuid jäi siiski tööle ligi 16 aastaks, enne kui naasis ülikooli.

Ronja lugu on olnud populaarne nii eesti teatrilaval (1988 Ugala, 2010 Endla.  kui Jaapani 26 osalise animeseriaalina (2014-2017)
Sisust:
Ühel ja samal tormisel ööl sünnivad põlistele vaenlastele, röövlipealikutele Mattisele ja Borkale lapsed – esimesele tütar Ronja ja teisele poeg Birk. Ronja on kartmatu laps kesk koledaid hallvanakesi, harpüiasid ja muid metsaelukaid (mulle meeldib väga sõna Tötskääbik!).
Pärast mõningast kaklemist saavad Ronjast ja Birkist sõbrad ja üheskoos tuleb neil vastu astuda mitmesugustele erinevatele raskustele ja püüda aru pähe panna oma vanematele. Ma ise pole filmi veel näinud, kuid raamat meeldis väga, seda soovitan lugeda igal juhul. Võiksite valida esimese eestikeelse väljaande, kus ka “Vennad Lõvisüdamed” sees, saate kaks head raamatut korraga.  Ja pärast võib kogu Lindgreni loomingut (üle) lugeda.

Astrid Lindgreni samanimelise jutustuse ainetel valminud filmi  režissöör on Tage Danielsson, kes pälvis selle eest Hõbekaru.  Osades Hanna Zetterberg, Dan Håfström, Börje Ahlstedt, Lena Nyman, Per Oscarsson jt. Film on restaureeritud.

Film  ka DVD plaadil raamatukogus olemas.

Muusika on väga tore.

 

 

Kaja Kleimann

„Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele” peagi Cinamonis ja Ekraanis!

Tim Burtoni käe all on valminud mõned mu  lemmikfilmidest, näiteks „Edward Käärkäsi”, „Ed Wood”, „Laibast pruut” ja „Suur kala” , kuid tõde tunnistades peab märkima, et  näiteks  Alice’i loos ja „Ahvide planeedis” olin üpris pettunud. Aga vaatama peaks „ Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele” kindlasti minema, see on vaatamata sellele, et tegemist on uhiuue filmiga ja hindajaid pole veel palju, saanud imdb-s vaatajatelt väga  korraliku tulemuse 7.9 punkti.
Film on valminud Ransom Riggsi  samanimelise raamatu põhjal, mida saab meie raamatukogust eesti keeles ja inglise keeles . Olemas on ka raamatu järg „Tontide linn” , originaalis „Hollow City”  ja loomulikult loodame me kõik, et tõlgitakse ka 3. osa „Library of souls” .
Meie lugemissoovituste blogis tutvustab raamatut sellele blogile tavapärasest erinevas formaadis kooliõpilane Laura Nemvalts.

Raamatut kätte võttes vaatasin mina kõigepealt ära kõik pildid, need on tõepoolest ebatavalised!

Sisust:
Jake (Asa Butterfield) saab oma armastatud vanaisa käest rea vihjeid mõistatuse juurde, mis ulatub mitmesse erinevasse maailma ja üle erinevate ajastute. Nii leiab poiss maagilise paiga, mis kannab nime “Miss Peregrini kodu ebaharilikele lastele”. Ent salapära ja hädaoht ainult kasvavad, kui ta õpib tundma selle koha asukaid ja nende erilisi võimeid… ja nende võimsaid vaenlasi. Pikkamööda hakkab Jake aru saama, et tema enda isiklik “ebaharilikkus” võib olla võtmeks, mille abil oma uued sõbrad päästa.

Cinamoni linastusajad leiate siit
ja Ekraani omad siit.

Kaja Kleimann

„ Walter Mitty salajane elu” pühapäeval, 29. nov kell 20.55 TV3-s

See on lugu kontorilaua taga vaevlevast unistajast, kellele meeldib põgeneda oma anonüümsest elust fantaasiamaailma, mis on täis kangelaslikkust, romantikat ja seiklusi. Kui Walteri (Ben Stiller) ja tema kolleegi (Kristen Wiig) töökoht aga ohtu satub, asub Walter viimaks tegutsema reaalses maailmas. Sellest teekonnast saab erakordsem seiklus kui kõik see, mida ta seni oli suutnud oma kõige lennukamateski fantaasiates ette kujutada.
Filmil on 5 auhinda ja 14 nominatsiooni, sealhulgas Ben Stiller ja Kristen Wiig erinevatele auhindadele parima näitleja kategoorias ja film ise parima fantaasiafilmina. Filmi hinne imdb-s on kõrge, 7.4 palli, mis on ainult õige veidi kõrgem 1947. aastal Hollywoodi tipprežissööri Norman Z. McLeodi lavastatud samanimelise filmi hindest (7.1), milles Mitty osas oli Danny Kaye.
Film põhineb James Thurberi kuulsaimal samanimeliselt lühijutul.
James Grover Thurber (1894-1961) sai tuntuks ajalehereporteri ja karikaturistina The New Yorkeri juures, tema kirjutatu põhjal on valminud 36 lühemat või pikemat filmi ja telefilmi. Ta oli oma aja kuulsamaid humoriste ja on muuhulgas kirjutanud uue versiooni E.A. Poe „Rongast”  –  linnu vaatepunktist. Ta oli pime viimased 26 eluaastat, suurepärane mälu võimaldas tal peas valmis luua ja siis dikteerida pikki valmistekste.
Esimest filmi Thurber ei sallinud, öeldes, et sel on tema kirjutatuga vähe pistmist. Ei oska öelda, kui seotud on uus variant, aga ehk saab lugedes teada.
Meie raamatukogus on vaid Thurberi muinasjutt „Valge hirv”  , täiskasvanutele kirjutatu hankimiseks peab sammud seadma Tartu Ülikooli raamatukokku. 1004 lehekülge raamatut  “Writings and drawings” ja poole õhem „The Thurber carnival” peaks andma üpris hea ülevaate tema loomingust.

Kaja Kleimann