Raamatukava

Posts Tagged ‘fantaasiafilm’

HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival 27.-29. aprillil

In raamatukava on 25/04/2018 at 21:02

Sellel nädalavahetusel, 27.-29.  aprillil toimub Haapsalus juba 13. HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival. Kolme päeva jooksul tuuakse vaatajateni žanrifilmide paremik (ning ka mõndasid vanu pärleid), mida väljaspool festival Eesti kinodes kusagil näha ei saa. Festival ise kuulub Euroopa žanrikino festivalide paremikku ühendavasse organisatsiooni Méliès. Kokku näidatakse festivali jooksul üle 30 erineva filmi. Siin on lühike tutvustus seitsmest linastuvas filmist, mis põhinevad mõnel raamatul, ning võiksid ehk kirjanduse fännidele meeldida.

“Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke” põhineb prantsuskeelse Kanada ühe tuntuma kirjaniku Gaétan Soucy 1998. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Romaani alusel vändatud stiilse mustvalge filmi lavastajaks on Simon Lavoie.
1930. aastad. Ühes kõledas ja muust maailmast peaaegu eraldatud Quebeci maavalduses pöördub laste elu pea peale, kui ootamatult sureb nende joodikust ja jõhkardist isa. Üksinda jäänud vennad, kellest üks hakkab endas avastama naiselikku alget, peavad tasahilju reaalse eluga harjuma ja sammhaaval saavad nii neile kui vaatajatele selgemaks perekonna häiriva loo tagamaad, milles leidub kuhjaga eksistentsiaalset traagikat ja valu.
Kindlasti mitte klassikaline õudusfilm, pigem lummav ja tohutut pinget täis gootilik draama, kus miski pole lõpuks nii, nagu seda esmapilgul paista lastakse.
Vaata lisainfot.

“Pimeduses sosistaja” baseerub 20. sajandi olulisima Ameerika õudusklassiku H. P. Lovecrafti samanimelisel lühiromaanil. Teos esindab esmakordselt stiilipuhast teaduslik-fantastilist õuduskirjandust, nn kosmitsistlikku õudust. Selle põhjal tegid Sean Branney, Andrew Leman ja David Robertson 2011. aastal Hollywoodi legendaarsete õudusfilmide stiilis ekraaniteose, mis linastus edukalt festivalidel ja mille võtsid ülihästi vastu ka Lovecrafti fännid, kuna see suutis taasluua eheda 1930ndate õhustiku. Mythoscope-tehnikas üles võetud mustvalge linateos on tõeline maiuspala kõigile klassikalise perioodi õudusfilmi sõpradele.
“Pimeduses sosistaja” linastub HÕFFi raames eriseansina, millega soovime tutvustada 2017. aasta lõpus eesti keeles ilmunud mahukat Lovecrafti lühiproosa antoloogiat “Cthulhu kutse”. Ühtlasi on see eelsoojenduseks Lovecrafti (1890-1937) 130. sünniaastapäevale, mida tähistatakse 2020. aastal. Pärast seanssi on kõik huvilised oodatud kuulama Lovecrafti loomingu teemalist ettekannet.
Vaata lisainfot.

“Hommikul ma ärkan ja kõrvetan end teega” on üks 1970. aastate paremaid idabloki komöödiaid ning valminud tuntud Tšehhi ulmekirjaniku ja sealse grupipsühhoteraapia pioneeri Josef Nesvadba (1926-2005) jutustuse põhjal.
Musta huumoriga lugu on sellest, kuidas endine tähtis nats Klaus Abard, kes on hoidnud end vananemisvastaste ravimitega heas vormis, plaanib ajaturismiga tegeleva ettevõtte abil naasta 1944. aasta Saksamaale ja pöörata sõja vältimatu kaotus võiduks, kinkides Hitlerile varastatud vesinikupommi koos vajalike joonistega.
Vaatamata tõsisele teemale on tegemist väga mõnusa komöödiaga, kust võib leida klišeelikke tegelasi, musta huumorit, naljaviskamist Hitleri üle, nutikaid ajasõlmi ja sekeldusi äravahetatud kaksikvendadega.
Vaata lisainfot.

“Keskpäev” on Eno Raua jutustuste „Päris kriminaalne lugu” ja „Telepaatiline lugu” motiividel põhinev film. Kriminaalsust ja telepaatiat sõna otseses mõttes filmis küll ei ole, aga ühe väikese poisi kadumise ja leidmisega on tegemist küll. Lisaks seiklustele leiavad peategelased veel midagi – nii elus kui ka iseendas.
Vaatamist ja nostalgitsemist on selle filmi puhul palju. Juba toonaste lapsnäitlejate, praeguste meelelahutusstaaride – Mihkel Raud, Maria Avdjuško, Ülari Kirsipuu, Tormi Kevvai – nimekiri ajab pea sassi. „Keskpäev” ennetas mingil moel ka Lembit Ulfsaki mõned aastad hiljem valminud kultusfilmi „Keskea rõõmud”. 37 aastat pärast filmi esilinastust on paljugi muutunud, aga üks on ikka sama: meie helesinised unistused ootavad täitumist!
Vaata lisainfot.

“Nõidade koobas” põhineb viljaka ja populaarse fantaasiakirjaniku Kir Bulõtšovi („Kolmanda planeedi saladus”) jutustusel, mis eesti keeles ilmus tänavu veebruaris autori proosakogumikus „Kosmoselaevastiku agent”.
Kommunismist haaratud Maalt pärit siilisoenguga seksikas eriagent Andrei lendab kaugele planeedile, kus evolutsioon on mänginud veidraid vingerpusse. Esiteks pole seal mitte keegi kuulnud kommunismist, teiseks aga eksisteerivad külg külje kõrval üksteisega täiesti sobimatud liigid.
Puised eriefektid, pooletoobine kunstnikutöö ja väga head osatäitmised nõukogude filmikunsti viimastelt suurtelt staaridelt toimivad koos suurepäraselt, kuigi by the book ei tohiks selles filmis toimida mitte miski. Suurepärane ulme ja fantasy ristand à la Soviet Union.
Vaata lisainfot.

 

“Vaimude lahkaja” on populaarsel näitemängul põhineva filmi, mille on lavastanud Andy Nyman ja Jeremy Dyson ning selles saab näha ka „Kääbikust” tuttavat Martin Freemanit.
Paranormaalsete nähtuste detektiiv professor Phillip Goodman (Andy Nyman) on pühendanud oma elu petu-füüsika ja võltsitud üleloomulike umbluu-valdkonna vempude paljastamisele. Professori skeptiku-mõistus saab tõsiselt proovile pandud, kui tema töölauale laekuvad kolm kõhedust tekitavat seletamatut juhtumit: hüljatud hooldekodu valvur (Paul Whitehouse), keda tema öistel patrullkäikudel painavad häirivad nägemused; inimasustusest kaugel metsateel põrguliku autoavarii läbi teinud emotsionaalselt ebastabiilne noormees (Alex Lawther); jõukas endine pankur (Martin Freeman), keda poltergeisti kujul terroriseerib tema sündimata lapse hing. Linaloo pahaendelisus seisneb aga faktis, et kõigil kolmel vaatlusalusel tegelasel on otsene seos professor Goodmani enda eluga. Kas asjaolude uurimise käigus saab skeptikust müstik, selles on küsimus.
Vaata lisainfot.

 

Enamus meist on näinud J.R.R. Tolkieni loomingul põhinevaid Sõrmuste isanda ja Kääbiku filme. Kui paljud teavad aga, et “Kääbikust” on ka varem, 1985. aastal, tehtud film?
Tegemist on ühe väga imeliku telelavastusega, mis peaks olema iga kitšisõbra ja uussiiruse austaja lemmik. Kindlasti läheb sovetikääbik peale neile, kes vaatasid lapsepõlves ETVst „Leopoldi” ja „Mõmmi ja aabitsat”. Inimesed, kes seda taiest näinud, ei unusta nähtut iial ja nende õudusunenäod on uneteadlaste sõnul oluliselt jubedamad kui näiteks need, mille üle on kaevanud „Hellraiseri” vaatajad. On kahtlustatud, et stsenarist oli palgatud selleks, et sisu oleks eelkõige algallikasse võimalikult põlglikult suhtuv, lavastaja katsetas uusi, täiesti tundmatuid ja inimpsüühele võõristavaid tehnikaid ning filmikunstnik tegi võtetel konstantselt hapet. Kitši, offbeat-huumori ja uussiiruse entusiastidele läheb see film peale, kõik teised lähenegu ettevaatlikult. Bilbo Bagginsi rollis näeme Mihhail Danilovit (1937-1994), kes on mänginud ka sellistes suurfilmides nagu „Agoonia” või „Meister ja Margarita”.
Vaata lisainfot.

Jana Raidma

Filmitutvustused lühendatult HÕFFi lehelt

Advertisements

“Suur sõbralik hiiglane” pühapäeval, 4. märtsil kell 20.35 Kanal2-s

In raamatukava on 03/03/2018 at 09:53

Steven Spielbergi lavastatud film põhineb Roald Dahli samanimelise romaanil ning kinodesse jõudis see 2016. aastal kui oli Roald Dahli sajas sünniaastapäev.

“Suur sõbralik hiiglane” on lugu tüdrukust nimega Sophie (Ruby Barnhill), kes puutub ootamatult kokku ühe suure sõbraliku hiiglasega (hääle on andnud Oscari võitja Mark Rylance), kes tuvustab tüdrukule uut salapärast maailma täis ilu ja hädaohte.

Suur sõbralik hiiglane (SSH) viib Sophie Unenägudemaale, kus ta kogub unenägusid ja saadab neid lastele ning õpetab sealjuures Sophiele kõike unenägude maagia ja salapära kohta. Kuna nad mõlemad on seni omaette elanud, kasvab nende kiindumus teineteise vastu iga päevaga, kuid Sophie viibimine Hiiglastemaal pälvib soovimatut tähelepanu teistelt hiiglastelt, kes on muutunud üha tüütumaks. Sophie ja SSH siirduvad peagi Londonisse kuninganna Victoria juurde, et teda ohtlikust hiiglaseolukorrast teavitada, kuid esmalt peavad nad kuningannat ja tema teenijat Maryt veenma, et hiiglased on tõesti olemas. Nad mõtlevad koos välja plaani, kuidas hiiglastest lõplikult vabaks saada.

Arvustusi filmile saab lugeda „Postimehest”  ja „Sirbist”.

Roald Dahli fantaasiarikkaid raamatuid on eesti keelde tõlgitud päris palju ja kellele kirjaniku stiil passib, ei pruugi sugugi enne pidama saada kui kõik raamatud läbi loetud.

Kui Roald Dahl ja tema tegelased rohkem huvi pakuvad, tasub vaadata ka inglikeelset veebilehte.

Filmitreiler

Anu Amor-Narits

„Ilusad olendid” laupäeval, 4. veebruaril kell 22.20 TV3-s

In raamatukava on 03/02/2017 at 13:53

ilusadolendidfilm17-aastane Ethan Wate on juba mitu kuud järjest näinud sama unenägu, kus üks salapärane tütarlaps ootab teda kodusõja lahinguväljal. Ethan soovib temaga meeleheitlikult kokku saada, kuid teda ähvardab seletamatu oht – ja iga kord lööb nii tugev välk, mis tapab Ethani enne, kui ta jõuab neiuni. Ometi eelistab Ethan iga kell oma kummalise unenäo ohtusid reaalsele elule Gatlinis Lõuna-Carolinas. See on väike konservatiivne linn lõunas, mis ei ole jõudnud pidada sammu 21. sajandiga, kus midagi pole muutunud ning midagi ei toimu. Ethan januneb elu järele, mida saab ammutada vaid raamatutest, kuna on jäänud oma isaga, kes on tõmbunud elust tagasi pärast noormehe ema ootamatut surma. Kuid Ethani maine elu võtab teise pöörde, kui linna saabub Lena Duchannes , kes on gootiliku mõisa erakliku omaniku Macon Ravenwoodi kaunis ja mõistatuslik sugulane. Ethan on otsekohe Lenast võlutud, kuigi paistab, et neidu saadab kõikjal häving ning tal on Loitsija võimed, mida ta ei suuda kontrollida. Linnarahvas, eesotsas konservatiivse proua Lincolniga, soovib loomulikult Lenast lahti saada. Isegi Gatlini kõiketeadev raamatukoguhoidja Amma kardab, et ajalugu võib korduda, mille taga on perekonnasaladused ja needus, mis ähvardab Lenat, kui on lähenemas tolle 16. sünnipäev. See on päev, kui Valguse või Pimeduse jõud annavad Loitsijale oma õnnistuse. Aga Lena saatus võib olla juba määratud needuse poolt, mis tõmbab teda koos Ethaniga loitsude ja ohtude võrku, mille eest ei ole pääsu.

Tegu on Kami Garcia ja Margaret Stohli raamatusarja „Lummajate kroonika” esimese raamatu „Ilusad olendid” järgi valminud filmiga. Nagu sisu kokkuvõte mõista annab on tegu ühe noortelooga, kus lisaks armastusele on kõva annus igasugu müstikat ja maagiat. Kuna ma ise pole sellise žanri eriline austaja, siis otsisin mõned hinnangud nii raamatu kui filmi kohta erinevatest blogidest, raamatust saab lugeda Lastekas.ee  ja Padjaklubi: Räägime raamatutest! lehtedelt. Filmist kirjutavad Raamatupalati blogi, Armastades filmikunsti ning Päikesejänku ja sada raamatutilusadolendidraamat

IMDb-s on film saanud 6,2 punkti

Raamatu „Ilusad olendid“  valis Amazon.com 2009. aasta parimaks noorteromaaniks. „Lummajate kroonika” sarjas on ilmunud lisaks raamatud „Ilus pimedus”  ja „Ilus kaos”, mis kõik raamatukogus olemas. Hetkel pole see sari enam nii populaarne, aga nagu juhtub paljude noorteraamatutega, pidi ka neil algul järjekorras ootama, et raamatuid laenutada-lugeda. Tänapäevasele raamatututurundusele omaselt saavad huvilised väikest lisainfot ka raamatusarjale pühendatud kodulehelt.

Anu Amor-Narits

„Fantastilised elukad ja kust neid leida” Cinamonis

In raamatukava on 19/12/2016 at 17:50

fantastilisedelukadraamatEsimesed kuuldused uue Võlukunstimaailma seikluse jõudmisest kinolinale hakkasid ringlema juba päris mitu aastat tagasi. Potteri-fännide blogid ja foorumid lõid kihama: küll räägiti Harry Potteri eelloost, küll järjeloost. Põnevust oli igatahes kuhjaga.

Kui tehti teatavaks loodava filmi pealkiri, tekkis kohe hulgaliselt küsimusi. Kuidas teha alla 100-leheküljelisest raamatust üks film (rääkimata siis kolmest ja nüüdseks juba viiest)? See ettevõtmine kõlas üsna võimatult!

fantastilisedelukadfilmPeab aga tunnistama, et justkui võluväel on Rowling, kelle jaoks oli tegu esimese stsenaariumi kirjutamisega, taaskord mananud esile elava ja võlukunstist pulbitseva maailma. Ei saa ka märkimata jätta, et režisööriks on taaskord David Yates, kelle käe all valmisid neli viimast Harry Potteri filmi, ning kes ka seekord on hämmastavalt hästi hakkama saanud.

Meieni jõudev lugu saab alguse 1926. aastal. Olukord New Yorgis on ärev, kardetakse võlukunsti paljastamist ning sõja puhkemist mugude (no-maj’ide) ja võlurite vahel. Olukorda ei leevenda sugugi äsja linna saabunud võlur, kelle kohvris elutsevad kõikvõimalikud „täiesti ohutud” elukad. Juhuslikult õnnestub mõningatel kohvrielanikel aga välja pääsaeda ja linna laiali joosta. Nii ei jäägi Newt Scamanderil (Eddie Redmayne), juhuslikult tema teele ette jäänud mugul Jacob Kowalskil (Dan Fogler) ning Ameerika Ühendriikide Võlukunsti Kongressi töötajatel Tina (Katherine Waterston) ja Queenie (Alison Sudol) Goldsteinil muud üle, kui neid plehku pannud tegelasi otsima asuda.

Potteri-fännidele on see film justkui taaskohtumine sõbraga, keda pole küll aastaid näinud, kuid kellega taaskohtumise üle ollakse üliõnnelikud. Tekib tunne, et vahepealset aega polegi olnud – võlukunstimaailm pole sugugi muutunud, lihtsalt selle piirid on veelgi kaugemale nihkunud ning lisandunud on palju täiesti uut ja tundmatut. Avastamis- ja taasavastamisrõõmu on kõik nurgatagused täis. Tundub, et ka mitte-fännidele sobib see film hästi – kassatulu on praeguseks kogutud juba üle 700 miljoni dollari.

fantastilisedelukadKinos on seda teost arvatavasti võimalus näha viimaseid nädalaid ja neile, kes pole veel jõudnud seda seiklust vaatama minna, soovitan see kindlasti ära teha! Kinos ärkab maagia ellu ning sellest saadud energialaks muudab talvise pimeduse äkitselt fantastiliselt säravaks ja elavaks. Võiks vist öelda, et pärast seda filmi on küll tunne, et üks Newt Scamanderi elukatest on jälle kohvrist välja pääsenud ja vaatajale põue pugenud!

Ja et elamus ikka edasi kestaks, on ilmunud ka filmi ametlik käsikiri. Saab lugeda, mis täpselt oli aluseks filmile ning soovi korral ka nähtut koduste vahenditega taasluua. Igaüks saab olla Harry Potter, miks siis mitte Newt Scamander või meisterpagar Jacob Kowalski?

Irina Möldre

 

„Nõiakütid Hans ja Grete“ TV3-s esmaspäeval, 5. detsembril kell 23 ja teisipäeval, 6. detsembril kell 2.45

In raamatukava on 05/12/2016 at 13:45

hansjagreteposter Märulifilmidel on eriline koht minu südame filmiriiulil – ja seetõttu algabki nädal suure pauguga (millest kahjuks uut universumi ei saa). Muinasjutud olid esimesed lood, mida ma kuulsin ja lugesin, ning nende mõjul sirgus minust imevärki protagonist. Kui need kaks aga kokku panna, siis sünnib popkultuuri ja folkloori austajate jaoks midagi hunnitut.

hansjagreteraamat1812. aastal vendade Grimmide poolt kirja pandud muinasjutt „Hans ja Grete“ on alguse saanud suure tõenäosusega keskajal, kui suure nälja ajal jäeti väetid ja nõrgad lapsed maha, ning täheldati isegi kannibalismi harrastamist (mina hukka ei mõista!). „Hans ja Grete“ ning selle erinevad motiivid on levinud Venemaal, Baltimaades, Skandinaavias ja Mandri-Euroopa põhja osas. 2013. aastal jõudis vaatajateni Tommy Wirkola väga huvitav tõlgendus sellest laialt levinud loost. Nimiosades mängivad Jeremy Renner ja Gemma Arterton. Filmis räägitakse lugu täiskasvanud Hansust ja Gretest, kellest on saanud nõiakütid, ning kelle minevikku varjutab nagu ikka saladuseloor, mis rebitakse loo lõpuks ribadeks.

hansjagretefilmTaolised edasiarendused on minu arvates teretulnud lisandus erinevate lugude kujunemisel. Me ju ei tea, kuidas muutus „Hansu ja Grete“ muinasjutt kirjapanekule eelnenud viie sajandi jooksul. Äkki viibutab 17. sajandi pulstunud habemega ätt meie suunas oma rusikat… Fiktsioon ei ole tahke, vaid vedel – nais-tondipüüdjad ja Idris Elba James Bondina tekitavad minus üksnes positiivseid reaktsioone.

Liis Pallon

„Kui koletis kutsub” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 28/11/2016 at 11:55

kuikoletiskutsubfilm
J. A. Bayona lavastatud visuaalselt hiilgav ja jahmatavalt emotsionaalne draama põhineb samanimelisel auhinnatud romaanil. Stsenaariumi on kirjutanud raamatu autor Patrick Ness. Romaani kirjutas Patrick Ness lahkunud Siobhan Dowdi idee põhjal, kes suri rinnavähki enne kui jõudis raamatu valmis kirjutada.

12-aastane Conor O’Malley põgeneb fantastilisse koletiste ja muinasjuttude maailma. Ta peab toime tulema ema haigusega, mille tõttu on Conor sunnitud veetma aega oma kalgi vanaemaga. Poisi koolielu Suurbritannias koosneb igavatest tundidest ja kiusavatest klassikaaslastest. Conori isa asus elama USA-sse ja poiss igatseb vanema nõu järele.Ootamatult kutsub ta välja üllatava liitlase, kes paiskub kogu oma hirmutavas hiilguses välja iidsest jugapuust ja selle all olevast rikkalikust mullast. Selleks on 12-meetrine hiigelelukas, kes ilmub Conori magamistoa akna taha ühel öösel kell 00.07 ja edaspidi igal öösel samal ajal. Koletisel on lugusid rääkida ja ta nõuab, et Conor neid kuulaks ja hoogsalt ette kujutaks. Conori hirm taandub ning asendub vapruse ja enesesse süüvimisega, sest koletise nõudmisel tuleb tal lugude lõppedes vastutasuks oma lugu rääkida. Iidne, metsik ja järeleandmatu koletis on Conorile teejuhiks vapruse, usu ja tõe juurde.

kuikoletiskutsubraamatFilm oli ka sel aastal Pöffi JF Lastefilmide programmis ning IMDb-s on saadud juba 7,6 punkti.

Filmi aluseks olev raamat on saanud arvukaid auhindu ning ei saa salata on tegu on haarava looga. Hea illustratsioon tõstab alati raamatu väärtust ja kuigi Jim Kay pildid võivad esmapilgul mõjuda ehmatavalt, moodustavad need looga suurepärase terviku.

Raamatuarvustuse leidsin Reaktorist ning Vikerraadiost on võimalik kuulata Peeter Helme raamatusoovitust.

Treiler:

Anu Amor-Narits

Karel Zemani retrospektiiv Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil

In raamatukava on 26/04/2016 at 09:17

hõff
Ja jälle on aeg sealmaal, et Tartu kinode või telepurgi asemel tuleb soovitus seada sammud ja silmad Haapsallu — Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalile.

Festivali kava.

Aurupungi klassiku Karel Zemani filmide sissejuhatuseks on festivali korraldajad kirjutanud järgmist:

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival (HÕFF) pärjab postuumse elutööpreemiaga legendaarset filmimeest Karel Zemani. Oma efektsete filmide tõttu ka “Tšehhi Méliès’iks” kutsutud meistrile pühendab HÕFF kolmest filmist koosneva retrospektiivi ja tema loomingust inspireeritud ettekande ning töötoa.

Karel Zeman (1910 – 1989) kuulub Teise maailmasõja järgsesse legendaarsesse Tšehhi kineastide põlvkonda, mis hakkas kogu Euroopas tooni andma oma uuenduslike filmidega. Zeman oli üks esimesi filmimehi maailmas, kelle filmides võis näha aurupungi-žanri elemente, tuues suurele ekraanile nö retrofuturistlikud leiutised ülemöödunud sajandist.

Zemani esimesed nukufilmid 1940ndatel aastatel said kodumaal suure menu osaliseks, esimeste täispikkade filmideni jõudis animaator 1950ndatel. Rahvusvahelise läbimurde tegi Zeman 1958. a filmiga “Back-Capi saare saladus” (tuntud ka pealkirjade all “Hukatuslik leiutis” ja “Jules Verne’i imeline maailm”), mis on tänini Tšehhi kõige vaadatum mängufilm ja on restaureeritult taas leidnud tee tänapäeva publikuni. 1980. aastateni töötanud Zeman lavastas kokku üle 30. mängu- ja animafilmi. Zemani kaasaegsetest olid tema loomingu imetlejate hulgas ka Pablo Picasso, Charlie Chaplin ja Salvádor Dalí, tänapäevastest filmiloojatest on tema töödest tugevaid mõjutusi saanud Terry Gilliam, Tim Burton, Wes Anderson jpt.

“Just tänu mitmele Zemani filmile, mis 1970-80ndatel aastatel Eestis kino- kui teleekraanidele jõudsid, armusin ka mina sarnaselt tuhandetele eakaaslastele esimest korda filmimaagiasse nii jäägitult, et mälupildid kunagi nähtud filmidest tekitavad siiani meeldivaid külmavärinaid”, kommenteeris elutööpreemiaga pärjatava lavastaja olulisust HÕFFi programmijuht Helmut Jänes. “Andes postuumse elutöö auhinna Karel Zemanile, tähistame sellega mitte ainult suure meistri saavutusi, vaid kinomaagia tähtsust nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus”, lisas ta.

HÕFF toob publikuni Zemani loomingu kolm kõige legendaarsemat filmi.

1958. esilinastunud ja eelmisel aastal restaureeritud “Back-Capi saare saladus” loob erinevate montaaži- ning animatsioonitehnikate põimimise kaudu maagilis-poeetilise maailma, mis toetub režissööri lemmikkirjaniku Jules Verne’i vähetuntud romaanil “Isamaa lipp”.

1961. aastal valminud pöörane fantaasiafilm “Parun Münchhausen”, mis on samuti oma aja eriefektide musternäidis, on inspireeritud nii George Mélies’i varajastest ulmefilmidest, aga ka vene kosmonaudi Juri Gagarini esimesest kosmoselennust.

1966. a linateoses “Varastatud õhulaev” segab Zeman taas animatsiooni ja mängufilmi žanreid, jättes filmist mulje kui sajanditagusest liikuvast piltpostkaardist. Tänapäevalgi humoorikana mõjuv kogupereseiklus põhineb lõdvalt Jules Verne’i romaanil “Kaheaastane puhkus”.

Filmid linastuvad HÕFFi raames reedest pühapäevani ja on varustatud inglisekeelsete subtiitritega. Filmidele eelnevad sissejuhatused.

Nostalgialaks on garanteeritud! Vaata Zemani filmide retrofiilinguga treilereid:

“Back-up’i saare saladus”

“Imeline parun Münchhausen”

“Varastatud õhulaev”

Loe lisa Onu Kalveri blogist.

Ja lõppu veel üks reisisoovitus – Münchauseni muuseum Lätis.

Tiina Sulg

„Percy Jackson ja koletiste meri” reedel, 5. veebruaril kell 20:00 TV3s

In raamatukava on 01/02/2016 at 13:45

Et meil on tegemist merekultuuriaastaga, siis on ju tore, et ka merega seonduvaid fantaasiafilme näidatakse. :)

koletistemerifilmRick Riordan on suurepärane ning armastatud kirjanik. Läbi oma ladusa jutustamisstiili ning kaasahaaravate tegelaskujude on ta toonud paljudele lastele sügavamat huvi nii lugemise kui ka mütoloogia vastu.

„Koletiste meri” on sarja „Percy Jackson ja Olümplased” 2. raamatu järgi valminud film.

Nagu ikka on Percyl ees teekond ja ettemääratud kohustus päästa oma isa (Poseidon) ja sellega koos ka teised jumalad. Õnneks on tal toredad sõbrad kes teda sellel teekonnal aitavad.
Ma arvan, et Riordani raamatud on nii populaarsed selle pärast, et nad on põnevad, lootustandvad ja lõpevad üldjoontes hästi. Tähtsal kohal on sõprus, koostöö ja julgus otsustada. See kuidas segatakse tänapäeva ja nö. „vana aega” on minu meelest lausa suurepärane.

Kellele mütoloogia ja fantaasia meeldib soovitan kindlasti lugeda. Aga ma arvan, et poel vaja olla fantaasiafänn, et seda nautida.

percyjackson_II_kaas.inddSee sari pole Riordanil õnneks sugugi ainuke — Goodreadsi sarjaloetelu.

Filmide kallal võib ju alati õiendada aga vähemalt näitlejad on siin sarjas küll head :)

Link Riordani kodukale.
Link treilerile.
Netist leitud arvamus raamatust.

Ja kellel jääb sellest loost fantaasiafilmidoos veel saamata siis peale Percy loo lõppu võtab järje üle nüüdseks ilmselt juba kultusteoseks saanud „Videviku saaga” 4. raamatu järgi vändatud filmi „Koidukuma” esimese poole ekraniseering. Fantaasiaküllast reedet! :)

Seili Ülper

„Lugude lugu“ pühapäeval, 22. novembril kell 15.30 Cinamonis

In raamatukava on 20/11/2015 at 09:41

lugudelugu1Muinasjuttude muutumisest ajas rääkisin juba varem. Nüüd räägin aga tähelepanuta jäänud muinasjuttudest. Itaalia on vaimustava kultuuripärandiga riik, millel on ka oma muinasjutud. Kahjuks viimaseid eriti eestikeelsetena lugeda ei saa. Meile kultuuriliselt lähemad sakslased ja taanlased on leidnud oma muinsjuttudega kindla koha raamaturiiulitel, kuid paistab, et itaallastele ruumi ei jätkunud. Siiski, keegi võiks selle vea parandada, ja tõlkida ära Giambattista Basile’ „Pentamerone“, mis jõudis lugejateni juba 17. sajandil. „Pentamerone“ sisaldab motiive Rapuntslist, Uinuvast Kaunitarist ja Tuhkatriinust.

lugudelugu2„Pentamerone“ kolme muinasjutu põhjal väntas filmi aga Matteo Garrone, ning kaasas projekti ka mitmeid nimekaid näitlejaid, nagu Salma Hayek, Toby Jones, John C. Reilly ja Shirley Henderson. Linale jõuab kolm harukordset ja egoistlike peategelastega lugu, kus inimlikel nõrkustel on hukutavad tagajärjed.

Soovitan „Lugude lugu“ nii fantaasia- kui ka õudusfilmide huvilistele!

Kahjuks kogumikku „Pentamerone“ tõepoolest meie raamatukogus ei leidu, kuid itaalia muinasjuttudest saab aimu väga vanast raamatust „Lõuna päikese maal“, kui vanaraamatu osakonna töötajad on nii lahked.

Filmi kohta saate teadmisi hankida siit, ja „Pentameronest“ siit.

Liis Pallon

„Paan: Reis Eikunagimaale” alates reedest, 9. oktoobrist Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 08/10/2015 at 17:18

peeterpaanfilmLugu Peeter Paanist, kes kunagi suureks ei kasva, on kindla koha leidnud maailma lastekirjanduse klassika hulgas. Loost, mis on oma võlumaailmaga lapsi ja täiskasvanuid lummanud juba üle saja aasta, on aegade jooksul tehtud palju filme, multifilme ja lavastusi ning suurel hulgal raamatu adaptsioone. Nüüd on režissöör Joe Wrightil valminud seiklusfilm, mis on täiesti uus versioon J. M. Barrie armastatud tegelaskujude sündimisloost.

Peeter on üleannetu 12-aastane poiss, kes on parandamatult mässumeelne. Trööstitus Londoni orbudekodus, kus ta on kogu elu elanud, ei peeta sellistest omadustest sugugi lugu. Ühel imelisel ööl haaratakse Peeter orbudekodust kaasa ja lennutatakse fantastilisse piraate, sõdalasi ja haldjaid täis maailma nimega Eikunagimaa.

Seal satub ta imelistesse seiklustesse ning võitleb elu ja surma peale, püüdes samal ajal leida vastust saladusele, miks ema ta kunagi orbudekodusse jättis ja milline on tema koht sellel imelisel maal. Koos sõdalase Tiigerliilia ja uue sõbra James Konkskäega peab Peeter alistama armutu mereröövli Musthabeme , et päästa Eikunagimaa ja saada kangelaseks, keda tuntakse igavesti Peeter Paanina.

Artikkel “Peeter Paani” loojast J. M Barrie`st .peeterpaanraamat

IMBd-s on antud film saanud 6,2 punkti.

Ma olen alati väga ettevaatlik igasuguste klassikaliste lugude uusversioonide osas, sest sageli pole narratiivist järel suurt midagi peale peategelaste nimede. Filmi nägemata ei hakka hinnangut andma, aga enne filmi vaatamist „Peeter Paani” lugeda soovitan ikka.

Anu Amor-Narits

„Punamütsike“ neljapäeval, 17. septembril kell 21.30 kanal 12-s

In raamatukava on 15/09/2015 at 14:51

punamutsikefilmMuinasjuttude ette lugemine unejuttudena on väga levinud. Seetõttu on aastakümnete jooksul algselt rahva hulgas suuliselt levinud jõhkrad hoiatus- ja noomituslood 21. sajandiks kallatud üle mannavahu ning musirullidega. Võib-olla me enam ei mõtlegi nende juttude sügavamale tähendusele, moraalile, mis peitub sõnade taga; võib-olla on loo tõeline mõte jutu lastesõbralikumaks muutumise käigus üldse kaduma läinud.

2011. aastal sai ühe kuulsa muinasjutu enda hambusse Catherine Hardwicke, kelle vaatajateni jõudnud käsitöö on üpris kõikuva tasemega. Hardwicke on nimelt „Videviku“ saaga filmiks saamise eest vastutav. Ja tegelikult on ka „Punamütsike“ suunatud rohkem sellisele publikule, kellele pakub huvi „minestav“ ja abitu kangelanna, ning lükantroopia. Hardwicke on töödelnud „Punamütsikese“ muinasjuttu äratundmatuseni muutes selle armukolmnurgaks Amanda Seyfriedi ümber. Filmis on libahunte ja libahunte jahtivaid võimukaid mehi (Gary Oldman). Filmi visuaalne pool on saanud kiita, kuid ületöödeldud lugu ja näitlejatööd mitte nii väga.

punamutsikeperrault17. sajandil tõi Charles Perrault „Punamütsikese“ esimesena kirjaoskajateni, 19. sajandil ilmus juba vendade Grimmide töötlus. Tegemist on hoiatuslooga, kus pisike punase kapuutsiga (mütsiga) tüdruk saadetakse haigele vanaemale kooki ja veini viima, kuid tee peal kohtub ta näljase pajuvasikaga. Mis juhtub aga edasi, sellest saate lugeda raamatust, või küsida vanaema käest. Muinasjuttu on tõlgendatud erinevalt – see võib olla lugu, mille kaudu inimesed on kirjeldanud päeva ja öö vaheldumist; või lugu, mis imiteerib täiskasvanuks saamist; või lugu, mis vastandab loodust ja inimest jne. Igaüks saab sellest universaalsest muinasjutust leida endale sobiva moraali.

punamutsikegrimmKülastage kindlasti oma kohalikku raamatukogu, kus leiate nii Perrault’ kui ka Grimmide töötlusi, samuti pehmemaid versioone, mida tillukestele uudishimust pakatavatele kõrvakestele ette lugeda.

Filmi kohta võib lugeda IMDb-st, muinasjutu ajaloo kohta aga Wikipediast.

Liis Pallon

„Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras” pühapäeval, 3. mail kell 22.15 TV3-s

In raamatukava on 29/04/2015 at 10:39

pjfilmFilmi tutvustus telekavast:
On küll 21. sajand, ent Olümpose mäel elutsevad jumalad ja terve rida koletisi on jalutanud keskkooliõpilase Percy Jacksoni (Logan Lerman) koolitöö lehekülgedelt otse tema ellu. Ja nad ei ole sugugi rahul: Zeusi välgunool on varastatud ning Percy on peamine kahtlusalune. Veelgi murettekitavam on poisi ema kadumine. Koos oma kahe parima sõbraga peab Percy sööstma seikluste keerisesse, et tabada tõeline välguvaras, päästa ema ja lahendada mõistatus, mis on jumalatestki tugevam. Fantaasiarikka seiklusfilmi “Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras“ lavastas Chris Columbus (“Harry Potter ja tarkade kivi“). Osades Logan Lerman, Sean Bean , Pierce Brosnan, Steve Coogan, Rosario Dawson, Catherine Keener Kevin McKidd, Joe Pantoliano, Uma Thurman ja Ray Winstone.

pjraamat1Filmi aluseks on Rick Riordani raamatusarja „Percy Jackson ja olümpolased” esimene raamat, mis on saanud mitmeid auhindu, näiteks 2006. aastal Red House lasteraamatute auhinna.

Ma ei ole küll eriti suur fantaasiaraamatute fänn, kuid selle sarja teeb köitvaks Vana-Kreeka mütoloogia kaasamine tänapäeva konteksti ning teksti ladusus. Pole imestada, et võid sattuda kergesti vaimustusse sellest maailmast ning tekib endalgi kahtlus, kas ka ise oled äkki poolevereline. Õnneks on võimalik raamatu autori kodulehel seda fakti kontrollida – Ten Signs You May Be A Half-Blood.

percyjackson_II_kaas.inddEestikeelsena on raamatukogus kättesaadavad sarja kaks esimest raamatut: „Percy Jackson ja välguvaras” ja „Percy Jackson ja koletiste meri”, inglisekeelsena kogu sari.

Filmina on ekraniseeritud sarja kaks esimest osa. Teine osa linastus Eesti kinodes 2013. aastal, loodetavasti jõuab see peagi teleekraanile.

Percy Jacksoni filmide arvustusi, mis pole küll eriti kiitvad, leiab alljärgnevalt:
Zinera blogis;
Nähtud-nägemata blogis;
Ralfi blogis;
Tarvi Liivak.

Klaari Tamm

“Sügavasse laande” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 15/04/2015 at 10:40

sugavasselaandeJälle olen ma filmisoovituses jõudnud muinasjuturadadele. Seekord jutuks kolme Oscari nominent – muusikaline muinaslugu “Sügavasse laande”.

Lugu on omanäoline segu vendade Grimmide muinasjuttudest, kus põimuvad erinevatest igihaljastest lugudest tuttavate tegelaste teed ja saatused. Humoorika ja südamliku muusikali keskmes on Tuhkatriinu, Punamütsike, mööda oavart turniv Jack ja Rapuntsel. Nad kõik teevad kaasa loos pagarist ja tema naisest, kes soovivad peret luua. Ning kurjast nõiast, kes on neile aastate eest salaja needuse peale pannud.

Filmi aluseks on Tony auhinnaga pärjatud hittmuusikal, mille autor James Lapine on ka filmiversiooni stsenaristiks. Loos kõlavate ohtrate laulude muusika ja sõnade taga seisab legendaarne helilooja Stephen Sondheim. Osades juba teada-tuntud näitlejad, eesotsas 3-kordse Oscari-võitja Meryl Streep´iga.vendadegrimmidemuinasjutud

Üks kiitev arvamusavaldus filmi kohta Nähtudnägemata blogis.

bettelheimmuinasjuttudevolujoudLisaks saab vaadata IMDb-st.

Loomulikult on kõik nende kokkusulandatud muinaslood saadaval raamatukogus. 

Kui kellelgi tekib sügavam huvi muinasjuttude tähtsuse ja tähenduse vastu, võib lisalugemiseks võtta Bruno Bettelheimi raamatu  “Muinasjuttude võlujõud”, kus ka suur osa filmis olevatest tegelastest käsitletud saavad.

Treiler:

Anu Amor-Narits

„Tuhkatriinu” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 07/03/2015 at 09:21

tuhkatriinufilmFilmi ametlik esilinastus on 13.  märtsil, aga veel enne on filmi võimalik näha 10. märtsil Cinamoni Tüdrukuteõhtul.

Tundub, et kui kellegil on kange soov teha filmi, aga head süzeed kohe võtta ei ole, pöördutakse taas klassikaliste muinaslugude juurde. Seekord on ette võetud „Tuhkariinu” ja tutvustusest saame teada, et loomulikult on võrreldes algse looga tehtud ka mõned muudatused.

Osadesse on valitud näitlejad, kes laiemale vaatajaskonnale juba tuntud erinevate filmide ja seriaalide kaudu, nii et võib oodata suurejoonelist vaatemängu. Neil, kes armastavad kauineid muinaslugusid tasuks film ikka ära kaeda. IMDb-s on film saanud igatahes 7,9 punkti.

Filmi treiler:

tuhkatriinuraamatKlassikaline muinasjutt tüdrukust, kellel on võõrasema juures raske põli ja kes suure õnne osaliseks saab, arvatakse algselt pärit olevat juba antiikajast. See lugu on tuntud paljude eri rahvaste juures. Euroopas sai munasjutt populaarseks Charles Perrault ja vendade Grimmide raamatute kaudu.

priilinnpeaaegutuhkatriinuRaamatukogust leiab mitmeid erinevaid „Tuhkatriinusid” ja sellest loost inspireeritud jutte. Üks on näiteks Ketlin Priilinnu raamat „Peaaegu Tuhkatriinu”. Algsest loost on see küll sootuks erinev, aga olemas on nii võõrasema-motiiv kui õnnelik lõpp.

Eks igal põlvkonnal peabki ehk oma Tuhkatriinu-film olema. Seega lisasin lõpetuseks enda lapsepõlvelemmiku.

Anu Amor-Narits

“Kääbik: Viie Väe lahing” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 24/12/2014 at 01:24

Kuna viimast filmi veel näinud ei ole, võin pakkuda vaid lihtsahho8ZnXmeelseid mõtisklusi kriitika ainetel. Arvustusi filmitriloogial jagub ja retseptsioonist tõusevad esile kaks etteheidet. Esiteks, kas kolmeosaline, kokku peaaegu 8 tundi kestev, hulgaliselt eriefektide ja keerukate kõrvalliinidega rikastatud, kaks korda tihedama kaadrisagedusega ja kolmemõõtmeline vorm õigustab end ühe tegelikult üsna lihtsa lasteraamatu visualiseerimisel? Olen raamatut mitmel korral lugenud ja arvan, et just tempokus ja lihtne süžeeliin annavad sellele fantaasiat haarava voolavuse ja koha lastekirjanduse klassikas. Samas usaldan oma lemmik raamatukogutädi, kes arvab, et ka Peter Jacksonit on võimalik mõista. Ta on tõestanud, et suudab teha häid filme kesise eelarvega, miks ei võiks lustida nüüd, kus vahendid on piiramatud. Kuna on jõulud, võiksin siinkohal meenutada üht oma inimest, kes ütles neli aastat tagasi vist jõulukinkidest rääkides väga arukalt, et piiratud ressursside korral tuleb rakendada rohkem kujutlusvõimet, misläbi võivad lahendused olla ootamatult säravad ja isikupärased.

Teiseks heidetakse filmitriloogiale ette “Sõrmuste isandas” kinni olemist, nagu ei suudaks “Kääbik” oma jalgadel püsti seista. Tegelikult jagavad kaks teost (nüüd räägin ma raamatutest ja ehk õigustab see natuke ka filmitegijate valikuid) palju enamat kui ühiseid tegelasi, ühist maailma, seotud tegevusliini. Tegelikult saabki kääbiku loost alguse sõrmuse lugu, mitte vaid sõrmuse leidmisega Udumägede alt, vaid ka Tolkieni peas. “Kääbiku” lõpusosas, millest räägib ka viimane film, saavad ilmsiks Bilbo Bagginsi tõelised varjatud kvaliteedid, millel pole vähematki pistmist murdvargale kasulike karvaste jalgade, veetlevate meelituste ega varjatult liikumise võimega. Nimelt on kääbikuisandal mugavusearmastuses ja ambitsioonituses loomulik immuunsus võimu ja hiilguse vastu. Ta on nõus kriitilisel tunnil riskima 1/14 osaga määratust varandusest, püüdes lahendada käärivat olukorda eri rahvaste vahel. Ringi otsad said kokku, kirjaniku peas eostus uus kaunis idee. Võime vaid ette kujutada tema näoilmet, kui ta selle leidis. Tihti areneb ühe romaani kõrvalliinist välja järgmise pealiin. Aga kuidas saab lihtsast lastejutus sündida midagi nii raskepärast nagu “Sõrmuste isand”? Vahel on üsna pisikesed kujundid nii võimukad, et nad ei võigi rahulduda vähemaga, kui suurejooneline triloogia, teos, mida kirjutati ajalukku.

Thehobbit-011407-1-

J. R. R. Tolkieni looming ootab lugejaid Tartu Linnaraamatukogus. Filmi esimest osa “Kääbik: Ootamatu teekond” saab vaadata kolmapäeval, 24. detsembril kell 9:30 TV3-s.

Sander Kaasik