Raamatukava

Posts Tagged ‘fantaasiafilm’

„Paan: Reis Eikunagimaale” alates reedest, 9. oktoobrist Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 08/10/2015 at 17:18

peeterpaanfilmLugu Peeter Paanist, kes kunagi suureks ei kasva, on kindla koha leidnud maailma lastekirjanduse klassika hulgas. Loost, mis on oma võlumaailmaga lapsi ja täiskasvanuid lummanud juba üle saja aasta, on aegade jooksul tehtud palju filme, multifilme ja lavastusi ning suurel hulgal raamatu adaptsioone. Nüüd on režissöör Joe Wrightil valminud seiklusfilm, mis on täiesti uus versioon J. M. Barrie armastatud tegelaskujude sündimisloost.

Peeter on üleannetu 12-aastane poiss, kes on parandamatult mässumeelne. Trööstitus Londoni orbudekodus, kus ta on kogu elu elanud, ei peeta sellistest omadustest sugugi lugu. Ühel imelisel ööl haaratakse Peeter orbudekodust kaasa ja lennutatakse fantastilisse piraate, sõdalasi ja haldjaid täis maailma nimega Eikunagimaa.

Seal satub ta imelistesse seiklustesse ning võitleb elu ja surma peale, püüdes samal ajal leida vastust saladusele, miks ema ta kunagi orbudekodusse jättis ja milline on tema koht sellel imelisel maal. Koos sõdalase Tiigerliilia ja uue sõbra James Konkskäega peab Peeter alistama armutu mereröövli Musthabeme , et päästa Eikunagimaa ja saada kangelaseks, keda tuntakse igavesti Peeter Paanina.

Artikkel “Peeter Paani” loojast J. M Barrie`st .peeterpaanraamat

IMBd-s on antud film saanud 6,2 punkti.

Ma olen alati väga ettevaatlik igasuguste klassikaliste lugude uusversioonide osas, sest sageli pole narratiivist järel suurt midagi peale peategelaste nimede. Filmi nägemata ei hakka hinnangut andma, aga enne filmi vaatamist „Peeter Paani” lugeda soovitan ikka.

Anu Amor-Narits

„Punamütsike“ neljapäeval, 17. septembril kell 21.30 kanal 12-s

In raamatukava on 15/09/2015 at 14:51

punamutsikefilmMuinasjuttude ette lugemine unejuttudena on väga levinud. Seetõttu on aastakümnete jooksul algselt rahva hulgas suuliselt levinud jõhkrad hoiatus- ja noomituslood 21. sajandiks kallatud üle mannavahu ning musirullidega. Võib-olla me enam ei mõtlegi nende juttude sügavamale tähendusele, moraalile, mis peitub sõnade taga; võib-olla on loo tõeline mõte jutu lastesõbralikumaks muutumise käigus üldse kaduma läinud.

2011. aastal sai ühe kuulsa muinasjutu enda hambusse Catherine Hardwicke, kelle vaatajateni jõudnud käsitöö on üpris kõikuva tasemega. Hardwicke on nimelt „Videviku“ saaga filmiks saamise eest vastutav. Ja tegelikult on ka „Punamütsike“ suunatud rohkem sellisele publikule, kellele pakub huvi „minestav“ ja abitu kangelanna, ning lükantroopia. Hardwicke on töödelnud „Punamütsikese“ muinasjuttu äratundmatuseni muutes selle armukolmnurgaks Amanda Seyfriedi ümber. Filmis on libahunte ja libahunte jahtivaid võimukaid mehi (Gary Oldman). Filmi visuaalne pool on saanud kiita, kuid ületöödeldud lugu ja näitlejatööd mitte nii väga.

punamutsikeperrault17. sajandil tõi Charles Perrault „Punamütsikese“ esimesena kirjaoskajateni, 19. sajandil ilmus juba vendade Grimmide töötlus. Tegemist on hoiatuslooga, kus pisike punase kapuutsiga (mütsiga) tüdruk saadetakse haigele vanaemale kooki ja veini viima, kuid tee peal kohtub ta näljase pajuvasikaga. Mis juhtub aga edasi, sellest saate lugeda raamatust, või küsida vanaema käest. Muinasjuttu on tõlgendatud erinevalt – see võib olla lugu, mille kaudu inimesed on kirjeldanud päeva ja öö vaheldumist; või lugu, mis imiteerib täiskasvanuks saamist; või lugu, mis vastandab loodust ja inimest jne. Igaüks saab sellest universaalsest muinasjutust leida endale sobiva moraali.

punamutsikegrimmKülastage kindlasti oma kohalikku raamatukogu, kus leiate nii Perrault’ kui ka Grimmide töötlusi, samuti pehmemaid versioone, mida tillukestele uudishimust pakatavatele kõrvakestele ette lugeda.

Filmi kohta võib lugeda IMDb-st, muinasjutu ajaloo kohta aga Wikipediast.

Liis Pallon

„Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras” pühapäeval, 3. mail kell 22.15 TV3-s

In raamatukava on 29/04/2015 at 10:39

pjfilmFilmi tutvustus telekavast:
On küll 21. sajand, ent Olümpose mäel elutsevad jumalad ja terve rida koletisi on jalutanud keskkooliõpilase Percy Jacksoni (Logan Lerman) koolitöö lehekülgedelt otse tema ellu. Ja nad ei ole sugugi rahul: Zeusi välgunool on varastatud ning Percy on peamine kahtlusalune. Veelgi murettekitavam on poisi ema kadumine. Koos oma kahe parima sõbraga peab Percy sööstma seikluste keerisesse, et tabada tõeline välguvaras, päästa ema ja lahendada mõistatus, mis on jumalatestki tugevam. Fantaasiarikka seiklusfilmi “Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras“ lavastas Chris Columbus (“Harry Potter ja tarkade kivi“). Osades Logan Lerman, Sean Bean , Pierce Brosnan, Steve Coogan, Rosario Dawson, Catherine Keener Kevin McKidd, Joe Pantoliano, Uma Thurman ja Ray Winstone.

pjraamat1Filmi aluseks on Rick Riordani raamatusarja „Percy Jackson ja olümpolased” esimene raamat, mis on saanud mitmeid auhindu, näiteks 2006. aastal Red House lasteraamatute auhinna.

Ma ei ole küll eriti suur fantaasiaraamatute fänn, kuid selle sarja teeb köitvaks Vana-Kreeka mütoloogia kaasamine tänapäeva konteksti ning teksti ladusus. Pole imestada, et võid sattuda kergesti vaimustusse sellest maailmast ning tekib endalgi kahtlus, kas ka ise oled äkki poolevereline. Õnneks on võimalik raamatu autori kodulehel seda fakti kontrollida – Ten Signs You May Be A Half-Blood.

percyjackson_II_kaas.inddEestikeelsena on raamatukogus kättesaadavad sarja kaks esimest raamatut: „Percy Jackson ja välguvaras” ja „Percy Jackson ja koletiste meri”, inglisekeelsena kogu sari.

Filmina on ekraniseeritud sarja kaks esimest osa. Teine osa linastus Eesti kinodes 2013. aastal, loodetavasti jõuab see peagi teleekraanile.

Percy Jacksoni filmide arvustusi, mis pole küll eriti kiitvad, leiab alljärgnevalt:
Zinera blogis;
Nähtud-nägemata blogis;
Ralfi blogis;
Tarvi Liivak.

Klaari Tamm

“Sügavasse laande” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 15/04/2015 at 10:40

sugavasselaandeJälle olen ma filmisoovituses jõudnud muinasjuturadadele. Seekord jutuks kolme Oscari nominent – muusikaline muinaslugu “Sügavasse laande”.

Lugu on omanäoline segu vendade Grimmide muinasjuttudest, kus põimuvad erinevatest igihaljastest lugudest tuttavate tegelaste teed ja saatused. Humoorika ja südamliku muusikali keskmes on Tuhkatriinu, Punamütsike, mööda oavart turniv Jack ja Rapuntsel. Nad kõik teevad kaasa loos pagarist ja tema naisest, kes soovivad peret luua. Ning kurjast nõiast, kes on neile aastate eest salaja needuse peale pannud.

Filmi aluseks on Tony auhinnaga pärjatud hittmuusikal, mille autor James Lapine on ka filmiversiooni stsenaristiks. Loos kõlavate ohtrate laulude muusika ja sõnade taga seisab legendaarne helilooja Stephen Sondheim. Osades juba teada-tuntud näitlejad, eesotsas 3-kordse Oscari-võitja Meryl Streep´iga.vendadegrimmidemuinasjutud

Üks kiitev arvamusavaldus filmi kohta Nähtudnägemata blogis.

bettelheimmuinasjuttudevolujoudLisaks saab vaadata IMDb-st.

Loomulikult on kõik nende kokkusulandatud muinaslood saadaval raamatukogus. 

Kui kellelgi tekib sügavam huvi muinasjuttude tähtsuse ja tähenduse vastu, võib lisalugemiseks võtta Bruno Bettelheimi raamatu  “Muinasjuttude võlujõud”, kus ka suur osa filmis olevatest tegelastest käsitletud saavad.

Treiler:

Anu Amor-Narits

„Tuhkatriinu” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 07/03/2015 at 09:21

tuhkatriinufilmFilmi ametlik esilinastus on 13.  märtsil, aga veel enne on filmi võimalik näha 10. märtsil Cinamoni Tüdrukuteõhtul.

Tundub, et kui kellegil on kange soov teha filmi, aga head süzeed kohe võtta ei ole, pöördutakse taas klassikaliste muinaslugude juurde. Seekord on ette võetud „Tuhkariinu” ja tutvustusest saame teada, et loomulikult on võrreldes algse looga tehtud ka mõned muudatused.

Osadesse on valitud näitlejad, kes laiemale vaatajaskonnale juba tuntud erinevate filmide ja seriaalide kaudu, nii et võib oodata suurejoonelist vaatemängu. Neil, kes armastavad kauineid muinaslugusid tasuks film ikka ära kaeda. IMDb-s on film saanud igatahes 7,9 punkti.

Filmi treiler:

tuhkatriinuraamatKlassikaline muinasjutt tüdrukust, kellel on võõrasema juures raske põli ja kes suure õnne osaliseks saab, arvatakse algselt pärit olevat juba antiikajast. See lugu on tuntud paljude eri rahvaste juures. Euroopas sai munasjutt populaarseks Charles Perrault ja vendade Grimmide raamatute kaudu.

priilinnpeaaegutuhkatriinuRaamatukogust leiab mitmeid erinevaid „Tuhkatriinusid” ja sellest loost inspireeritud jutte. Üks on näiteks Ketlin Priilinnu raamat „Peaaegu Tuhkatriinu”. Algsest loost on see küll sootuks erinev, aga olemas on nii võõrasema-motiiv kui õnnelik lõpp.

Eks igal põlvkonnal peabki ehk oma Tuhkatriinu-film olema. Seega lisasin lõpetuseks enda lapsepõlvelemmiku.

Anu Amor-Narits

“Kääbik: Viie Väe lahing” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 24/12/2014 at 01:24

Kuna viimast filmi veel näinud ei ole, võin pakkuda vaid lihtsahho8ZnXmeelseid mõtisklusi kriitika ainetel. Arvustusi filmitriloogial jagub ja retseptsioonist tõusevad esile kaks etteheidet. Esiteks, kas kolmeosaline, kokku peaaegu 8 tundi kestev, hulgaliselt eriefektide ja keerukate kõrvalliinidega rikastatud, kaks korda tihedama kaadrisagedusega ja kolmemõõtmeline vorm õigustab end ühe tegelikult üsna lihtsa lasteraamatu visualiseerimisel? Olen raamatut mitmel korral lugenud ja arvan, et just tempokus ja lihtne süžeeliin annavad sellele fantaasiat haarava voolavuse ja koha lastekirjanduse klassikas. Samas usaldan oma lemmik raamatukogutädi, kes arvab, et ka Peter Jacksonit on võimalik mõista. Ta on tõestanud, et suudab teha häid filme kesise eelarvega, miks ei võiks lustida nüüd, kus vahendid on piiramatud. Kuna on jõulud, võiksin siinkohal meenutada üht oma inimest, kes ütles neli aastat tagasi vist jõulukinkidest rääkides väga arukalt, et piiratud ressursside korral tuleb rakendada rohkem kujutlusvõimet, misläbi võivad lahendused olla ootamatult säravad ja isikupärased.

Teiseks heidetakse filmitriloogiale ette “Sõrmuste isandas” kinni olemist, nagu ei suudaks “Kääbik” oma jalgadel püsti seista. Tegelikult jagavad kaks teost (nüüd räägin ma raamatutest ja ehk õigustab see natuke ka filmitegijate valikuid) palju enamat kui ühiseid tegelasi, ühist maailma, seotud tegevusliini. Tegelikult saabki kääbiku loost alguse sõrmuse lugu, mitte vaid sõrmuse leidmisega Udumägede alt, vaid ka Tolkieni peas. “Kääbiku” lõpusosas, millest räägib ka viimane film, saavad ilmsiks Bilbo Bagginsi tõelised varjatud kvaliteedid, millel pole vähematki pistmist murdvargale kasulike karvaste jalgade, veetlevate meelituste ega varjatult liikumise võimega. Nimelt on kääbikuisandal mugavusearmastuses ja ambitsioonituses loomulik immuunsus võimu ja hiilguse vastu. Ta on nõus kriitilisel tunnil riskima 1/14 osaga määratust varandusest, püüdes lahendada käärivat olukorda eri rahvaste vahel. Ringi otsad said kokku, kirjaniku peas eostus uus kaunis idee. Võime vaid ette kujutada tema näoilmet, kui ta selle leidis. Tihti areneb ühe romaani kõrvalliinist välja järgmise pealiin. Aga kuidas saab lihtsast lastejutus sündida midagi nii raskepärast nagu “Sõrmuste isand”? Vahel on üsna pisikesed kujundid nii võimukad, et nad ei võigi rahulduda vähemaga, kui suurejooneline triloogia, teos, mida kirjutati ajalukku.

Thehobbit-011407-1-

J. R. R. Tolkieni looming ootab lugejaid Tartu Linnaraamatukogus. Filmi esimest osa “Kääbik: Ootamatu teekond” saab vaadata kolmapäeval, 24. detsembril kell 9:30 TV3-s.

Sander Kaasik

“Kaunitar ja koletis” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 14/05/2014 at 17:11

kaunitarjakoletisOn valmis saanud järjekordne linateos muinasjutusõpradele. Prantslased on nimelt ette võtnud teha film oma muinasjutuvestja Charles Perrault maailmakuulsa muinasloo järgi.

Tuntud muinasjutu uusim ekraniseering ühendab Léa Seydoux ja Vincent Cassel’i ajatus maailmas täis romantikat ja maagiat.

perrault kaas.inddOn aasta 1810. Laevahukk tõotab majanduslikku hävingut jõukale kaupmehele ja perepeale, kellel on kolm tütart ja kolm poega. Perekond kolib maale kitsikusse elama. Ainult pere pesamuna, imearmas Belle (kaunitar prantsuse keeles), suudab maaelust rõõmu leida. Ent saatusekell lööb taaskord valusalt, kui pereisa korjab Belle’ile roosi võlupalee keelatud aiast ning mõistetakse palee omaniku, Koletise, poolt surma. Kartmatu Belle on valmis kaunitarjakoletisraamatise paleesse minema ja ohverdama oma elu isa eest. Paleesse jõudes ei kohtu ta mitte surmaga, vaid imelise maailmaga täis maagiat, luksust ja kurbust. Belle einestab igal õhtul Koletisega. Ning igal ööl külastab Koletise kurb saatus teda läbi unenägude. Peletis hakkab ajapikku tundma üha suuremat lähedust neiuga, kes on valmis tegema kõik, et purustada must maagia, mis kammitseb tema austaja hinge. See on lugu sellest, kuidas Belle’st sai Kaunitar ja kuidas Kaunitar leidis Koletise ning kuidas sellest tekkis imeilus armastus.

kaunitarjakoletiskaaderFilmist IMBD-s.

Kaunitari ja Koletise loost on filmi teinud ja Walt Disney animastuudio, mis on ainus parima filmi Oscarile nomineerinud joonisfilm. Disneylt on ilmunud ka filmi põhjal valminud raamat väiksematele lugejatele. Lisalugemiseks suurematele soovitaks loomulikult Charles Perrault muinasjuttude kogumikku.

Anu Amor-Narits

 

 

“Kääbik: Smaugi laastatud maa” Cinamonis

In raamatukava on 03/01/2014 at 10:58

kaabikpakapikudSee film ei vaja pikemat sissejuhatust, Kaja Kleimann on esimeset filmist siin blogis juba kirjutanud, aga põhjalikumaid filmimuljeid esimesest osast veel: Hendrik Alla “«Kääbik»: ma kõndisin Keskmaal” Postimehes, Pronto “Film: “Kääbik”” blogis Discordia: Pronto, Tuul “Muljetame. Kääbik.” Hirvelossi blogis, Päikesejänku “Ekskurss filmilinale: Pii elu ja Kääbik” blogis Päikesejänku ja sada raamatut, Mart Raun “The Hobbit: An Unexpected Journey (2012)” blogis Ma armastan filme, Margus Haav “48 kääbikut sekundis” Sakalas, Joonas “Kääbik: ootamatu teekond / The Hobbit: An Unexpected Journey” blogis Pisut filmijuttu, Xipe “The Hobbit: An Unexpected Journey” Filmiblogis, Diana “Kääbik: Ootamatu teekond” Nähtud ja nägemata blogis, Tarvi “Kääbik: Ootamatu teekond” Mine Kinno! blogis.

kaabikfilmTriloogia teisest osast on juba jõudnud kirjutada Tarvi “Kääbik: Smaugi laastatud maa – rohkem sisu ei teeks paha” Mine Kinno! (või vähemalt kuhugi sinnapoole) blogis, Diana “Kääbik: Smaugi laastatud maa” Nähtud ja nägemata blogis, Raiko Puust “The Hobbit: The Desolation of Smaug (2013) – ülipikk ja üliaeglane venitamine kuubis…” blogis Armastades filmikunsti, Malcolm “The Hobbit: The Desolation of Smaug” oma filmiblogis, Tristan Priimägi “Kääbik: Smaugi laastatud maa” Eesti Ekspressis, Diana Ostrat “Kääbik: Smaugi laastatud maa” ulmeajakirjas Reaktor.

kaabikraamatRohkem raamatust kui filmist on juttu mr. Costello blogis postituses “J.R.R. Tolkien “Kääbik””, Eeva “Kääbik – John Ronald Reuel Tolkien” Raamatublogis, Jüri Talvet “Romaaniülikool: J. R. R. Tolkien “Kääbik”” Eesti Päevalehes ja muidugi Ulmekirjanduse Baasis.

Ivar kirjutab postituses “Kääbik” blogis Pikseldused hoopis filmiraamatust.

Filmilõiguks on katke 1977. a valminud “Kääbiku” multifilmist.

Tiina Sulg

„Eragon“ kolmapäeval, 1. mail kell 12.30 TV3-s

In raamatukava on 29/04/2013 at 16:13

EragonfilmKui Volbriöö pidustused peetud, ühes tükis koju jõutud, telefoni ja rahakoti olemasolu kindlaks tehtud, siis sea end mugavalt diivanile ning klõpsa TV3-le, sest seal tuleb 2006. aastal ilmavalgust näinud fantaasiafilm „Eragon“. Kuigi linateosele pole küll kõrgeid hindeid antud, tuleks sellele siiski võimalus anda, sest sinu 1440-minutilisest päevast võtab see üksnes 99 minutit.eragonraamat

Film jutustab meile loo maapoisist Eragonist, kelle elu muutub juhusliku leiu tõttu drastiliselt. Ekraniseeringus leidub maagiat, mõõgavõitlust, draakoneid, haldjaprintsesse ja kurjuse jõude. Samanimelise raamatu kirjutanud Christopher Paolini sai teosega valmis enne täisealiseks saamist ning on jõudnud sellele ka juba mitu järge kribada, nii et kui film tekitab huvi, siis saab lisa raamatukogust.

eragonsilm„Miks vaadata fantaasiafilme või lugeda fantaasiakirjandust? Sel ei ole ju mingeid ühiseid nimetajaid minu päriseluga, ma ei leia sealt hingele palsamit.“ ütled sa. Aga kas pole seda päriselu meie ümber natukene liiga palju? Kas sa ei tunne end igapäev kontoris istudes ja klaviatuuril tippides masinana? Kas sa oskad veel rõõmustada sõnnikulõhnalise kevade või söelõhnalise sügise üle? Fantaasiažanr aitab sul üles äratada selle lapsemeelse (ja mitte lapsiku!) kujutlusvõime, mis lohutab ka kõige kroonilisemaid kurvameelseid või vaimult väeteid. Kunst ei peagi pakkuma sulle paralleele eluga või lahendama eraelu probleeme, see võib olla lihtsalt pooleteisetunnine paus pööbellikust rügamisest ja näägutavast elukaaslasest, mille järel saad sa uue hingamise ja vaate kõigele sinu ümber.

Usinamad leiavad lisalugemist vanast heast ingliskeelsest IMDb-st ja eestikeelsest Vikipeediast.

Liis Pallon

Eragoni silm on pärit siit.

“Kääbik” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 15/12/2012 at 12:33

the-hobbit-an-unexpected-journey-426288lEi ole mingit kahtlust, et publikust kauaoodatud “Kääbiku” filmil puudust ei tule. Inimesed, kes suhtuvad kahtlustavalt üpris õhukese raamatu kolmeks filmiks jagamisse, lähevad kinno vähemalt vägevaid loodusvaateid nautima, põhimõtteliselt peaks mingi ettekäände leidma igaühe jaoks. Nagu ma aru sain, lohet tuleb terve aasta oodata, sest järgmine film esilinastub 3. dets. 2013 ja viimane 18. juulil 2014.

Kes ei jõua ära oodata, mis edasi saab või täpselt ei mäleta, sellel on aeg  raamatut lugeda!kääbiku kaas3 Ehkki praegu tuleb selleks ennast kõigepealt järjekorda panna, ükskõik kas eesti- või inglise keeles lugemiseks.

Kui  “Sõrmuste Isand” on jõukohane vaid tõelistele Tolkieni fännidele, siis “Kääbik” on lugemiseks tõesti igaühele, sest huvitavaid tegelasi ja põnevaid seiklusi saab jälgida ilma tuhandeid aastaid erinevate rasside (või pigem vist liikide?) sugupuid ja poliitika ajalugu jälgimata.

Tegelikult tahaks siia juurde soovitada veel üht täiesti erilist ViimaneSK_esikaas_mediumteost, Kirill Jeskovi  raamatut “Viimane sõrmusekandja”,  mis kirjeldab sõrmuste lugu orkide vaatepunktist ja teeb seda tõeliselt nauditavalt.

Cinamoni linastusajad leiate siit  ja  Ekraani omad siit .
Filmi kohta on juba kirjutatud Postimehes ja Eesti Päevalehes .

Kaja Kleimann

“Lumivalgeke ja kütt” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 20/06/2012 at 12:21

Tutvustus: Kuninganna Ravenna saab teada, et tema kasutütrest, Lumivalgekekesest, saab peagi tema kuningriigi valitseja ja kauneim kogu sel maal. Kuid Võlupeeglikese sõnul võib see kõik ära jääda, kui ta sööb ära Lumivalgekese südame, mille tulemusena omandab Ravenna surematuse ja igavese ilu.
Ent tahest tahtmata õnnestub Lumivalgekesel plehku pista, mistõttu palkab Ravenna tema leidmiseks küti. Ometigi hakkab kütil Lumivalgekesest kahju ning ta otsustab võtta Lumivalgekese oma tiiva alla ja õpetada talle sõjakunsti, et kukutada kuninganna Ravenna. Mängivad Kristen Stewart, Charlize Theron, Chris Hemsworth, Sam Claflin, Ray Winstone, Bob Hoskins , Ian McShane, Vincent Regan, Toby Jones, Nick Frost, lavastaja Rupert Sanders.

Loomulikult tasub lugemislauale otsida vendade Grimmide “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” , just Siima Škopi illustratsioonidega. Siima Škopist on olemas ka raamat ning dokumentaalfilm.  Ja muinasjuttude sõpradele on kindlasti huvitav lugemine Krista Kumbergi artikkel “Õnnetud lood õnnelike lõppudega”.

Lugemiseks soovitaks ka Neil Gaimani juttu “Snow, Glass, Apples”, mis on ilmunud ka jutukogus “Smoke and Mirrors”. Arvamusi Ulmekirjanduse Baasis jutu ja raamatu kohta. Jutukogust “Smoke and Mirrors” on kirjutanud Bukahoolik ja Bibliofiil, Neil Gaimanist Nädala autori lehel.

Linastusajad Cinamonis, linastusajad Ekraanis. Viimase lingi alt on ka viiteid treileritele.

Filmimuljeid Nähtudänägemata blogis , Joonase filmijutublogis, Tarvi blogis Mine kinno, Risto Kulbok Delfis, Rahel Aerin Eslas Postimehes, Jaanus Noormets Eesti Ekspressis .

Tiina Sulg