Aprill on lõppemas ja see saab tähendada vaid üht: peagi toimub HÕFF! HÕFF? Jah, HÕFF, ehk Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival. Sel aastal algab üritus juba neljapäeval, 25. aprillil ja kestab kuni pühapäevani, 28. aprillini. Ja nagu ikka on toimumiskohaks Haapsalu Kultuurikeskus.
Erinevalt eelmisest aastast on selle aasta HÕFFI kavas raamatute või juttude põhjal tehtud filme vähem. Vanematele põlvkondadele võib juba tuttav olla Nikolai Miziiski jutustusel põhinev film “Kollane mask”, mis tähistab sel aastal oma 40. sünnipäeva. Eriseanss toimub laupäeval, kell 13:45 retrosaalis ning kohal on ka peaosatäitjad Olavi Antons (Saša) ja Lauri Aav (Krum).
Nostalgialaksu võivad pakkuda ka Vladimir Tarassovi animafilmid. Haapsalus jõuab ekraanile neist viis: “Kauboid linnas” (1973), „Kontakt” (1978), „Tagasitulek” (1980), “Nööp” (1982) ja „Mäekuru” (1988), millest viimane, “Mäekuru”, põhineb Kir Bulõtšovi samanimelisel lühiromaanil. Teos on ka eesti keeles olemas ning huvilised leiavad selle 2010. aastal ilmunud kogumikust “Perpendikulaarne maailm”. Animafilme saab HÕFFil minna vaatama aga nii laupäeval kui ka pühapäeval.
Uuematest filmidest saab välja tuua aga reedel linastuva thrilleri “Harpuun”. See ohtra musta huumoriga tikitud moodne kannibali(suhte)komöödia on inspireeritud Edgar Allan Poe romaanist „Arthur Gordon Pym’i lugu ”. Eesti keeles ilmus see Poe romaan 1936. aastal.
HÕFFil on filme muidugi kordades rohkem, ning huvilistel tasub kindlasti kavale pilk peale visata. Lihtsalt ülejäänud filmid on natuke vähem kirjandusliku taustaga.
Kuigi põhirõhk on filmidel, toimub HÕFFil muudki põnevat. Näiteks neljapäeval esitleb Mart Sander kultuurikeskuse raamatukogus oma uut jutukogumikku “Kõhedad muinaslood”. Laupäeval aga toimub õudusjuttude hommik Haapsalu lasteraamatukogus (Wiedemanni 11). Samas päeval toimub ka folklorist Marju Kõivupuu loeng „Kuu paistab, kooljas sõidab. Hirm ja õud eesti rahvapärimuses ehk mida kartsid (kui kartsid) vanad eestlased ja nende võsukesed” kultuurikeskuse raamatukogus.
Kellele aga meeldisid suvel toimunud kohvikute kirjandusretked siis HÕFFil toimub midagi sarnast. Nimelt viib kirjamees Olev Remsu läbi ekskursiooni “Filmilinn Haapsalu”. Kas te teadsite, et Haapsalus on vändatud kümneid filme? „Ekraanilt reaalsusse. Filmilinn Haapsalu” on esimene omataoline ekskursioon, mis avab lähemalt Haapsalu filmimaagia olemust. Ekskursioon toimub laupäeval, kell 14:00, ning pileti hinnaks on 2€. Eelregistreerimine e-aadressil hoff@poff.ee.
HÕFFil linastuvate filmidega saab lähemalt tutvuda lehel http://2019.hoff.ee/est/filmid/filmid ja üritustega lehel http://2019.hoff.ee/est/yritused-hoff
Ilusat kevadet ja HÕFFil näeme!
Jana Raidma
“Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke” põhineb prantsuskeelse Kanada ühe tuntuma kirjaniku Gaétan Soucy 1998. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Romaani alusel vändatud stiilse mustvalge filmi lavastajaks on Simon Lavoie.
1930. aastad. Ühes kõledas ja muust maailmast peaaegu eraldatud Quebeci maavalduses pöördub laste elu pea peale, kui ootamatult sureb nende joodikust ja jõhkardist isa. Üksinda jäänud vennad, kellest üks hakkab endas avastama naiselikku alget, peavad tasahilju reaalse eluga harjuma ja sammhaaval saavad nii neile kui vaatajatele selgemaks perekonna häiriva loo tagamaad, milles leidub kuhjaga eksistentsiaalset traagikat ja valu.
“Pimeduses sosistaja” baseerub 20. sajandi olulisima Ameerika õudusklassiku H. P. Lovecrafti samanimelisel lühiromaanil. Teos esindab esmakordselt stiilipuhast teaduslik-fantastilist õuduskirjandust, nn kosmitsistlikku õudust. Selle põhjal tegid Sean Branney, Andrew Leman ja David Robertson 2011. aastal Hollywoodi legendaarsete õudusfilmide stiilis ekraaniteose, mis linastus edukalt festivalidel ja mille võtsid ülihästi vastu ka Lovecrafti fännid, kuna see suutis taasluua eheda 1930ndate õhustiku. 
Mythoscope-tehnikas üles võetud mustvalge linateos on tõeline maiuspala kõigile klassikalise perioodi õudusfilmi sõpradele.
“Hommikul ma ärkan ja kõrvetan end teega” on üks 1970. aastate paremaid idabloki komöödiaid ning valminud tuntud Tšehhi ulmekirjaniku ja sealse grupipsühhoteraapia pioneeri Josef Nesvadba (1926-2005) jutustuse põhjal.
Musta huumoriga lugu on sellest, kuidas endine tähtis nats Klaus Abard, kes on hoidnud end vananemisvastaste ravimitega heas vormis, plaanib ajaturismiga tegeleva ettevõtte abil naasta 1944. aasta Saksamaale ja pöörata sõja vältimatu kaotus võiduks, kinkides Hitlerile varastatud vesinikupommi koos vajalike joonistega.
“Keskpäev” on Eno Raua jutustuste „Päris kriminaalne lugu” ja „Telepaatiline lugu” motiividel põhinev film. Kriminaalsust ja telepaatiat sõna otseses mõttes filmis küll ei ole, aga ühe väikese poisi kadumise ja leidmisega on tegemist küll. Lisaks seiklustele leiavad peategelased veel midagi – nii elus kui ka iseendas.
“Nõidade koobas” põhineb viljaka ja populaarse fantaasiakirjaniku Kir Bulõtšovi („Kolmanda planeedi saladus”) jutustusel, mis eesti keeles ilmus tänavu veebruaris autori proosakogumikus „Kosmoselaevastiku agent”.
Kommunismist haaratud Maalt pärit siilisoenguga seksikas eriagent Andrei lendab kaugele planeedile, kus evolutsioon on mänginud veidraid vingerpusse. Esiteks pole seal mitte keegi kuulnud kommunismist, teiseks aga eksisteerivad külg külje kõrval üksteisega täiesti sobimatud liigid.
“Vaimude lahkaja” on populaarsel näitemängul põhineva filmi, mille on lavastanud Andy Nyman ja Jeremy Dyson ning selles saab näha ka „Kääbikust” tuttavat Martin Freemanit.
hüljatud hooldekodu valvur (Paul Whitehouse), keda tema öistel patrullkäikudel painavad häirivad nägemused; inimasustusest kaugel metsateel põrguliku autoavarii läbi teinud emotsionaalselt ebastabiilne noormees (Alex Lawther); jõukas endine pankur (Martin Freeman), keda poltergeisti kujul terroriseerib tema sündimata lapse hing. Linaloo pahaendelisus seisneb aga faktis, et kõigil kolmel vaatlusalusel tegelasel on otsene seos professor Goodmani enda eluga. Kas asjaolude uurimise käigus saab skeptikust müstik, selles on küsimus.
Enamus meist on näinud J.R.R. Tolkieni loomingul põhinevaid Sõrmuste isanda ja Kääbiku filme. Kui paljud teavad aga, et “Kääbikust” on ka varem, 1985. aastal, tehtud film?
On kahtlustatud, et stsenarist oli palgatud selleks, et sisu oleks eelkõige algallikasse võimalikult põlglikult suhtuv, lavastaja katsetas uusi, täiesti tundmatuid ja inimpsüühele võõristavaid tehnikaid ning filmikunstnik tegi võtetel konstantselt hapet. Kitši, offbeat-huumori ja uussiiruse entusiastidele läheb see film peale, kõik teised lähenegu ettevaatlikult. Bilbo Bagginsi rollis näeme Mihhail Danilovit (1937-1994), kes on mänginud ka sellistes suurfilmides nagu „Agoonia” või „Meister ja Margarita”.
Animatsuri on jälle kohal.
Manga on koomiks, mis laiemas maailmas on tihedalt seotud Jaapani popkultuuriga. Jaapanis tähistatakse selle terminiga koomikseid/graafilisi romaane üldiselt. Manga lugejateks on nii lapsed kui ka täiskasvanud, nii mehed kui ka naised. Mangasid liigitatakse erinevatesse žanritesse ning iga mangalooja (mangaka) stiil ja käekiri on ainulaadsed. Manga on mõjutanud Lääne (koomiksi)kunstnikke, kelle tööd on samas mõjutanud ka mangakunsti arengut. Lood, mis jõuavad lugejateni mangade vahendusel, võivad hõlmata aastaid ja seostuda nii mõnegi lugeja jaoks lapsepõlvest teismeikka ning ka täiskasvanuikka jõudmisega. Üks manga võib olla ühendavaks lüliks tervele põlvkonnale… Näitus on põgusaks ülevaateks raamatukogu kogusse kuuluvatest mangadest. Lisaks mangadele on väljapaneku osaks ka Mariliis Teearu isiklikusse kogusse kuuluvad figuriinid – erinevate Jaapani animede/mangade ja popkultuuriga seotud tegelaste kujukesed.
Sander Tulk (sünd. 1992) on kunstnik Saaremaalt, kes tegeleb mangade ja manga-aineliste piltide joonistamisega. 2014. aastal lõpetas ta Kuressaare ametikooli multimeedia kujundamise eriala, kuid möönab, et on enamiku joonistamisoskusest omandanud siiski iseseisvalt. Jaapani koomiksite ehk mangade stiilis joonisfilmidega puutus Tulk lapsena kokku saksa telekanalite kaudu. Just anime taasavastamine, mälestus lapsepõlves joonistamise nautimisest ning kihk millegi loova ja ühtaegu produktiivsega tegeleda innustasid mangakunstniku karjääri algust.
„IA“ on virtuaalne artist, kes elab VOCALOIDi-nimelises programmis. IA teosed „IA – Aria on the Planetes“ ja „IA Rocks – Aria on the the Planetes“ on jõudnud Jaapani muusikaedetabeli tippu. Videod IA osalusega on kogunud üle 100 miljoni vaatamise. 2013. ja 2014. aastal oli IA kommentaatoriks Jaapani kõige vaadatuma motorallivõistlusel Super GT ning selle ametliku tunnuslaulu esitajaks. IA on esitanud ka laulu „Otsukimi Recital“, mis kõlas animes „Mekakucity Actors“. IA hääl on esindatud ka CD-l, mis tuli kaasa „Neon Genesis Evangelion“ manga viimase väljaandega. 2015. aasta juulis jõudis turule Playstation Vita mäng „IA/VT -COLORFUL-“ ning see jõudis mängude edetabelis 2. kohale. IA debüteeris Põhja-Ameerikas 2015. aasta juulis ANIME EXPO 2015 raames toimunud live-kontserdiga Los Angelese Nokia klubis. 2015. aasta septembris andis IA oma esimese soolokontserdi Jaapanis. Juba oktoobris esines tehishääl New Yorgi laval. Järgmisel kuul andis IA kontserdi Londonis 1500-pealise publiku ees. Alates 2016. aasta veebruarist on IA esimest live-kontserti Jaapanis voogedastatud animemessidel ja kinolinadel üle kogu maailma. 2018. aasta aprillis avab Jaapani Animatsiooni ja Elustiili Festivali suurejoonelise pauguga maailmakuulus tehishääl IA live-kontserdiga Tallinnas.
Haruki Murakami (1949) on ilmselt kõige tuntum elusolev Jaapani kirjanik maailmas. Ka eesti lugejale on tuttavad nii tema autobiograafiliste sugemetega realistlikumad romaanid kui ka hilisemad, pisut fantastilisemad teosed. Sinna vahele ja ümber mahub aga veel palju muud. Muuhulgas on märkimisväärne tema balanseerimine Ida ja Lääne vahel – Läänes peetakse teda selgelt jaapani kirjanikuks, aga Jaapanis jälle liiga läänelikuks ja kergemeelseks, et jaapanlasi maailmakirjanduses tõeliselt esindada. Ehk võiks teda siis pidada sillaehitajaks, kes ühendab neid mõlemaid? Murakami maailma avab Kairi Jets.
Tahad olla kangelane, kurikael, päästa maailma või seda hävitada? See kõik on sinu võimsuses. Seltskonnamäng, mille eesmärk on luua eepiline lugu täis põnevust ja huumorit. Gerli Carol Koppel
Kultuuri- ja kunstihuvilistel on võimalus kätt proovida ühe Jaapani vanima ja tuntuima kujutava kunsti haruga, milleks on jaapani kirjakunst. Töötuba juhendab Tartu Ülikooli jaapani keele lektor Eri Miyano.
Vaatame üheskoos jaapani muusikakultuuri sügavustesse läbi näppepillide koto ja jaapani harfi kugo ajaloo ning nendel esitatava muusika kaudu ka tänasesse päeva. Kuidas iseloomustada jaapani muusikat? On see meile lähedane või kauge? Vähemasti mõned vastused nendele küsimustele saavad Lilian Langsepa loengu jooksul kuuldavaks ja nähtavaks.
Inspireeriv tõestisündinud lugu väikese Jaapani linnakese keskkooliõpetaja eluaegsest ettevõtmisest luua esimene kunstlikult tolmlev hübriidkirsipuu, et täita lubadus, mille andis oma teise maailmasõtta suundunud armastatud õpilastele. Film on jaapani keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.
Teisipäeval, 25. aprillil „Unustatud häälte püüdjad”. Makoto Shinkai värskeim animafilm on jutustus tüdrukust Asunast, kes võtab ette pika teekonna, et jätta hüvasti oma isaga.
Kolmapäeval, 26. aprillil „Pilvede taga”. Jaapani on enda vahel ära jaganud USA ja NSVL. Aomori prefektuuris, Ameerika kontrolli all olevas tsoonis kasvavad kaks poissi Hiroki ja Takuja. Mõlemaid poisse köidab NSVL’i okupeeritud saarel olev hirmuäratav Tornning nad ehitavad salaja lennuki, millega loodavad ühel päeval lennata Tornini.
Neljapäeval, 27. aprillil „Eva aeg”. Ühel päeval avastab Rikuo, et tema kodune android Sammy on hakkanud tegutsema isepäi. Roboti tegevuslogides avastab mees imeliku kirje „Kas te naudite aega Evaga?“. Rikuo otsustab koos oma sõbra Masakiga androidi jälitada ning üsna pea avastavad nad eriskummalise kohviku „Eva aeg“.
Reedel, 28. aprillil „Hing anumas 2: Süütus”. Kultusliku animefilmi „Hing anumas“ loonud Mamoru Oshii teine suurejooneline teos on jätkuks 1995. aastal ilmunud filmile. Käes on aasta 2032. Jaapani politsei 9. osakond uurib hulluks minevate gynoidide (lõbunaistest robotid) juhtumit.
Laupäeval, 29. aprillil „IA. Party A Go-Go”. „IA“ on virtuaalne artist, mis elab VOCALOID nimelises programmis. IA teosed „IA – Aria on the Planetes“ ja „IA Rocks – Aria on the the Planetes“ on jõudnud Jaapani muusika edetabeli tipus. Videod IA osalusega on kogunud üle 100 miljoni vaatamise.
Pühapäeval, 30. aprillil „Surmavihik: Valgusta uut maailma”. Surmavihiku traagilistest sündmustest on möödunud 10 aastat. Korraga niidab surm börsimaaklereid igas maailmanurgas: Wall Street’il, Londonis ja Moskvas. Need sündmused viitavad sellele, et keegi on taas avanud Surmavihiku.
Esmaspäeval, 1. mail „Punane kilpkonn”. Prantsuse multifilmikunstnike ja legendaarse Jaapani animatsioonistuudio Ghibli koostööna valminud õpetliku sisuga film, mida saatis mulluse Cannes’i filmifestivalil erakordne edu. Lugu on asustamata saarele jäänud merehädalisest, kes on kaotanud igasuguse lootuse kuni ilmub välja hiiglaslik punane kilpkonn, kes muudab meremehe elu.
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 