Raamatukava

Posts Tagged ‘filmiklassika’

Charlie Chaplini filmid +kontsert pühapäeval, 21. aprillil alates 19.30 ETV2-s

In raamatukava on 15/04/2019 at 10:12

Tahtsin alustada oma kirjutist stiilis “kõik teavad Charlie Chaplinit“, aga sain siis aru, et see ei pruugi enam nii olla. Ehkki enamus noori inimesi vist on vähemalt nime kuulnud. Pühapäevaõhtune kava annab lihtsalt kättesaadava võimaluse tema loomingu meenutamiseks või sellega tutvumiseks.

19.30 Väikemees (USA 1921)

Väike Hulkur leiab tänavalt hüljatud poisikese ja võtab lapse enda hoole alla. Ta koolitab Väikemehest välja oma abilise ja parema käe, õpetades talle tänavaelu nõkse. Ootamatud sündmused aga ähvardavad kahe sõbra teed lahku viia… Tegu on Chaplini esimese täispika mängufilmiga.

20.25 Suurlinna tuled (USA 1931)

Tänaval uitav Väike Hulkur (Chaplin) kohtub pimeda lilleneiuga (Virginia Cherrill), kes peab teda eksikombel rikkaks meheks. Hulkur armub tüdrukusse ja otsustab teha kõik, et teda aidata. Filmile eelneb kommentaar.

21.50 Moodsad ajad (USA 1936)

Liinitöö põrgulikele tootmisnormidele allutatud mustertööline (Chaplin) saab ühtäkki närvivapustuse. Haiglas, vanglas ja töötukassas – kõikjal jääb Väike Hulkur moodsa industrialiseerimise hammasrataste vahele… kuni ta kohtub kauni poisiliku neiuga. Kuidas murda end vabaks “moodsa elu” köidikutest – ja kas see on üldse võimalik? Filmile eelneb kommentaar.

23.20 Eternally. Charlie Chaplini laulud

Esinevad “Swing n Joy Orchestra”, lisavärvi annab orkestri “Saku Mandoliinid” väike koosseis. Solistide valikul sai otsustavaks Marko Matvere hea näitleja-laulja kooslus ning filmimuusika värvi lisab muusikaliartist Kelli Uustani. Tantsib Kristin Pukka ja kõike seda ilmestab liivakunstnik Madli Luuk.

Paljudele võib olla üllatuseks, et et Chaplin komponeeris suurele osale oma filmidest ise muusika. Ta mängis mitmeid instrumente – viiulit, tšellot, klaverit, juhatas salvestustel tihti orkestrit, ja säilinud on mõned salvestused, kus ta ise ka laulab. Kõige tuntum on ehk Chaplini lugu “Smile”, mis filmis “Moodsad ajad” oli hoopis instrumentaalpala ja sai teksti aastaid hiljem. See laul andiski tegijaile mõtte uurida, mida Chaplin veel on kirjutanud ja kas materjalist annaks koostada kontserdi.
Kontsert on üles ehitatud tummfilmi formaadis ja lugude pealkirjad kuvatakse ekraanil vaheldumisi liivajoonistustega. Repertuaarist veel niipalju, et kõik laulud on komponeeritud Chaplini enda poolt filmide jaoks, kuid mõned neist jäid erinevatel põhjustel filmidest välja.
Chaplini laule on esitanud väga paljud kuulsad artistid, näiteks Nat King Cole, Frank Sinatra, Engelbert Humperdinck, Judy Garland, Petula Clark jpt.
Raamatukogust on võimalik laenutada Charlie Chaplini filme, aga ka dokumentaalfilmi Chaplini elust (“Charlie: the life and art of Charles Chaplin : an irrepressible genius, an unforgettable story“, režissöör Richard Schickel), Chaplini elust rääkivat Stephen Weissmanni raamatut ja tema enda kirjapandud “Minu elulugu“ ) ning noppida välja filmimuusikat plaatidelt.

Kaja Kleimann

Advertisements

„Tõrksa taltsutus” esmaspäeval, 21. märtsil kell 22.20 ja pühapäeval, 27. märtsil kell 13.10 ETV2-s

In raamatukava on 21/03/2016 at 12:13

tõrksataltsutusEsmapäevane kinoklassika on sel korral 1967. aastal esilinastunud Willias Shkespeare’i kuulsa komöödia „Tõrksa taltsutus” ekraniseering, mille lavastajaks Franco Zefirelli. Tegu on Londoni, Milano ja New Yorki kuulstes teatrites draama- ja ooperilavastajana töötanud Franco Zefirelli  esimese täispika mängufilmiga.

Esialgu nähti filmi peaosades Marcello Mastroiannit ja Sophia Loreni. Ometigi langes kaalukauss lõpuks teisele kuulsale ekraanipaarile, Richard Burtonile ja Elizabeth Taylorile, kes pärast kurikuulsat “Kleopatrat” (1963) olid lõpuks abiellunud ja kellest sai nii tööalaste kui ka eraeluliste skandaalide tõttu Hollywoodi superpaar.
Taylor, kes oleks äärepealt rollist ilma jäänud oma liigsete kilode tõttu, kehastab filmis põikpäist ja riiakat Katharinat, keda Burtoni temperamentne ja humoorikas tegelaskuju Petruccio otsustab taltsutada. Pärast mitmeid ponnistusi see tal ka lõpuks õnnestub ja kahe tugeva isiksuse vahel sünnib tugev armastus. Ei ole raske märgata, et paljuski sarnaneb filmis näidatu kirglik ja konfliktiderohke särin Burtoni ja Taylori päriseluga, mis oli kõike muud kui rahulik ning tasakaalukas.

Film kandideeris kahele Oscarile ning andis Franco Zefirellile kindlust järgmisena lavastada “Romeo ja Julia” (1968), mida peetakse üheks õnnestunumaks Shakespeare’i näidendite ainetel valminud ekraniseeringuks.
IMBd-s on film saanud soliidsed 7,2 punkti.

shakespearekogutudteosedEestis teavad paljud 1998. aasta Elmo Nüganani lavastatud „Tõrksa taltsutust”, mis oli TRK lavakustikateedri XIII lennu diplomietendus, see on ERRi arhiivis järelvaadatav.

Kellel huvi klassikat (üle)lugeda, siis Shakespear’i näidendid on raamatukogus kenasti olemas.

Anu Amor-Narits

“Tagasi tulevikku” Elektiteatris kolmapäeval, 21. oktoobril kell 17.00

In raamatukava on 19/10/2015 at 17:08

tagasitulevikkukuupaevTulevik on kohe-kohe käes. 80ndatel DeLoreaniga tulevikku kihutav Marty McFly jõuab meie hulka 21.10.2015. Selle puhuks toimub Genialistide klubis „Tagasi tulevikku“ maratonseanss — 3 osa, 6 tundi.

tagasitulevikkuFilm muidugi suuremat tutvustamist ei vaja, arvatavasti ei leidu inimest, kes pole Marty McFlyst ja tema tulevikuseiklustest kuulnud. Juba oma ilmumisaastal 1985 kujunes teosest kõige vaadatum film, selle sündmused, tegelased, repliigid ja rekvisiidid rajasid tee popkultuuri. Toonane Ameerika Ühendriikide president Ronald Regan isegi viitas filmile oma iga-aastases pöördumises rahva poole. Tegu on siiamaani läbi aegade ühe edukaima ja armastatuima filmitriloogiaga.

Film IMDb-s.

Loe kindlasti ka artiklit sellest, palju 1985-1989ndal aastal ennustatust pihta läks või veel parem, mine Genni ja vaata ise järele!

Roos-ja-lumekristallKui igal eesrindlikul filmisõbral ja popkultuuri fännil on triloogia ammu nähtud siis kui palju ollakse teadlik selles, et 2003ndal aastal ilmus Indrek Hargla sulest „Tagasi tulevikku IV“? (Algernonis ja kogumikus “Roos ja lumekristall”)

Mõnusat nostalgitsemist!

Jaanika Vaino

“Näitleja Joller” reedel, 5. juunil kell 00.00 ja pühapäeval, 7. juunil kell 13.00 ETVs

In raamatukava on 03/06/2015 at 17:03

jollerSeda filmi on vist kõik korda mitu näinud. Mäletan eredamalt ühte lapsepõlvevaatamist, kui ma sain aru, et ma suuremast jaost aru ei saa, aga köitis ikkagi, ja ühte kolledžiaegset vaatamist, kus ma püüdsin seda Eesti teatriloo kontekstis vaadata.

1960. a valmis Eesti Televisiooni esimene mängufilm — “Näitleja Joller”. Filmi aluseks oli Voldemar Panso samanimeline jutustus, käsikirja autor oli Jüri Järvet ning režissöör-lavastaja Virve Aruoja. Nimiosas Voldemar Panso, teistes osades Ruts Bauman, Jüri Järvet, Linda Rummo, Ester Pajusoo, Franz Malmsten, Rudolf Nuude, Aksel Orav, Kulno Süvalep jpt.

järvetraamatKõrvale lugeda oleks soovitada Voldemar Panso raamatuid ja raamatuid Voldemar Pansost, aga kuna Panso suurus on mulle kuidagi kaugeks ja pisut arusaamatuks jäänud, siis mina loeksin esmalt Jüri Järvetist ja Jüri Järvetilt.pansoraamat

Filmis kõlanud laulu sõnad.

Lisalugemiste viide Eesti Filmi Andmebaasi lehelt.

Lõika-kleebi harjutus Panso ja Järveti häältega:

Tiina Sulg

“Dracula” esmaspäeval, 2. veebruaril kell 22.20 ETV2-s

In raamatukava on 30/01/2015 at 09:50

Miks peaks just seda, 1931. a. valminud “Draculat” vaatama?

bela5Ega mul sellele küsimusele mõistlikku vastust pole. Enda jaoks — viimasel ajal on mulle netis kolades vastu jooksnud päris palju fännikunsti. Ja see on mu meelest imetlusväärne! Nii üldises mõttes — et ilmas on nii palju andekaid inimesi — kui ka kitsamalt — just see “Dracula” ja Bela Lugosi näib olevat pälvinud fännikunstnike suurima tähelepanu. Järelikult ses filmis midagi on, mis nii paljudele nii paljude aastate takka ikkagi mõju avaldab.bela4

Filmi tutvustus:

“Dracula” (1931). Režissöör: Tod Browning, osades: Bela Lugosi, Helen Chandler.

bela3Peale rasket ja kurnavat kaarikusõitu jõuab kinnisvaramaakler Renfield lõpuks Transilvaaniasse, kus ootab ees kohtumine Londonisse maja soetada sooviva krahv Draculaga. Kuigi külaelanikud hoiatavad noormeest Dracula kohutava olemuse eest, läheb Renfield julge südamega ämblikuvõrkudest ja närilistest kubisevasse krahvi lossi lepingut sõlmima. Juba samal õhtul teeb mehe võõrustaja selgeks, et tema näol ei ole tegemist lihtsurelikuga, ja pärast Renfieldi muutmist enda ustavaks teenriks suundutakse Londonisse uute ohvrite järele…bela1

Universali stuudios vändatud varajane helifilm ”Dracula” kinnistas veel lapsekingades õudusfilmi žanri pikkadeks aegadeks kinopubliku üheks lemmikajaviiteks ja tähistab Bram Stokeri 1897. aastal ilmavalgust näinud gootiromaanist ainest võtnud vampiirifilmide suurt võidukäiku. Juba tummfilmiperioodil aktiivselt filme vändanud lavastaja Tod Browning kutsus filmi nimiosalist kehastama eksootilise välimuse ja kõnemaneeriga vähetuntud ungari päritolu teatri- ja filminäitleja Bela Lugosi, kes oli krahv Draculat edukalt mänginud varem Broadway lavalaudadel.

bela2Kuigi filmiajalugu tunneb enam kui pooletuhandet ”Dracula” ekraniseeringut, peetakse üksmeelselt parimatest parimateks sakslase Friedrich Wilhelm Murnau filmiekspressionismi stiilinäidet ”Nosferatu” (1922), kus vereimejat kehastas Max Schreck ja Browningu ”Draculat” (1931) Bela Lugosi osalusel. Mõlemale näitlejale jäi müstilise vampiiri osatäitmine edasise karjääri kuulsaimaks rolliks.”Draculast” sai hoolimata tsensorite vastuseisust depressioonijärgses Ameerika Ühendriikides suur kinohitt ja see sünnitas lähima kümne aasta jooksul mitmeid uusi filmikoletisi, mis hirmutasid publikut kuni Teise maailmasõjani.bela6

Dracula rolliga samastus Lugosi aga sedavõrd, et ta maeti 1956. aastal filmist pärineva keebiga.

Film IMDBs.

Siinse postituse pildid on pärit siit, siit, siit, siit,  siit ja siit.

Lõpupildiks katke “Vampiiritapja Buffy” sarja koomiksist “Spike – Old Times”– Spike külastamas Bela Lugosi hauda ja arvamas, et Bela Lugosi oli laval parem Dracula kui Dracula ise, stiilsem ja hirmuäratavam.

spikeoldtimes1

Tiina Sulg

 

 

“Kurjuse puudutus” esmaspäeval, 10. novembril kell 22.15 ja teisipäeval kell 10.35 ETV2-s

In raamatukava on 06/11/2014 at 15:45

touch-of-evilOrson Welles oli ja on tänaseni filmimaailma üks olulisemaid näitlejaid ja režissööre. Kõik teavad lugu,  kuidas ta 1938. aastal kuuldemänguga “Maailmade sõda” suure osa Ameerika rahvast poolsurnuks ehmatas ja tema 25-aastaselt lavastatud “Kodanik Kane” (1941) püsib siiani maailma filmikriitikute parimate filmide nimekirjade eesotsas.touch1
Welles’i 1958. aastal lavastatud film-noir’i klassikasse kuuluv “Kurjuse puudutus”
on lahendatud müstilise süžee, veidrate kaamerarakursside ja sügavate kaadrite abiga. Filmi tegevus toimub USA-Mehhiko piirilinnakeses, kus ootamatult plahvatab autopomm, tegemist tuleb ka korrumpeerunud politseinikega.  Legendaarseks on saanud filmi mitmeminutiline katkematu avakaader ja samavõrra ka tervet filmi läbiv naha alla pugev Russell Metty üliterav mustvalge kaameratöö. Charlton Hestoni, Orson Wellesi ja Janet Leigh’i kõrval teeb meeldejääva rolli ka Marlene Dietrich.
Stuudio Universal leidis, et filmi saab teha paremaks, filmis lisastseene ja tegi kärpeid, millele vastuseks kirjutas Welles 58 leheküljelise kirgliku protestikirja ja (telekava andmetel) esitas kohtusse apellatsiooni, mida tuntakse ka kui  “appikarjet kunsti nimel”. Ma ei saanud selgust kohtuasja suhtes, kuid filmist on 3 versiooni – 1958. aasta oma, mis paistab olevat see, mida meile näidatakse, pikem versioon 1976. aastast ja 1998. aasta variant, mis püüdis täita Wellesi stuudiole saadetud memo nõudmisi. Fimi valmimise kohta saate lugeda pikemalt siit.
Film põhineb Whit Mastersoni romaanil “The badge of evil”, mida meie raamatukogus kahjuks pole, kuid võite samalt autorilt lugeda “Evil come, evil go”.
Samuti on meie raamatukogust võimalik laenutada filmi, kui teleris näitamise aeg ei sobi.wellesist raamat

Raamatukogus on filme veelgi, näiteks 5 plaadiline komplekt “The  Orson Welles collection”, “Mr. Arkadin” , “Macbeth”  ja loomulikult “Kodanik Kane”, see küll VHS-l.

Saab lugeda raamatut “Welles” sarjast  “Movie icons”.

Kaja Kleimann

“Läänerindel muutuseta“ esmaspäeval, 22. september kell 22.15 ETV2-s

In raamatukava on 22/09/2014 at 08:16

läänerinne3Saksa kirjaniku Erich Maria Remarqu’’i 1929. aastal ilmunud teose “Läänerindel muutuseta” alusel vändatud mängufilmist kujunes esimene sõjavastane teos, mis tekitas rahvusvaheliselt suurt vastukaja. Ühtasi oli see ka esimene helifilm, mis pälvis Oscari. Berliini esilinastus 1930. aastal tekitas tohutu vastasseisu, mis lõppes natside võimuletuleku järel teose ära keelamisega. Tänaseks on kahe Oscariga pärjatud režissöör Lewis Milestone’i linateosest saanud sõjafilmide klassika tipp.läänerinne5

E.M. Remarque’i romaanist on umbes 30 miljoni eksemplariga saanud kogu maailmas enim müüdud Saksa romaan.

Filmist IMDb-s.

läänerinne1Raamat on praegugi paljude koolide soovitusnimestikes ja hea on. See teos on kindalt üks nendest, mille kujunemisjärgus noor inimene läbi lugema peaks. Ja kes kohe kuidagi lugeda ei viitsi, võiks vähemalt filmi ära vaadata.

Anu Amor-Narits

“Suvi” esmaspäeval, 23. juunil ETV-s kell 21.20

In raamatukava on 20/06/2014 at 13:57

suvifilmEga see film erilist tutvustamist küll kellelegi vaja, aga igatahes kohustuslik soovitus Oskar Lutsu nimelise raamatukogu blogis.

Näeme “Kevades” kuus aastat varem tuttavaks saanud tegelaste elu Paunveres enne Esimese maailmasõja puhkemist.

suvikaaderPaul-Eerik Rummo stsenaarium on kirjutatud Oskar Lutsu jutustuste Suvi” ja “Tootsi pulm” põhjal.

Raamatukogus saadaval teos nii raamatu kui videona.suviraamat

Anu Amor-Narits

 

“Hommikueine Tiffany juures” laupäeval, 7. juunil kell 15.00 TV3-s

In raamatukava on 02/06/2014 at 11:14

tiffany1961. aastal režissöör Blake Edwardsi käe all valminud film “Hommikueine Tiffany juures” (Truman Capoti samanimelise lühiromaani põhjal) on netis paigutatud mitmetesse listidesse. “Filmiklassika” ja “Filmid, mida peab nägema” ja “Raamatute põhjal valminud filmid” on loomulikud ja sedasorti nimekirju on palju. Aga filmi leiab tihti ka nimekirjast “Romantilisemad filmid läbi aegade” (üks näide siit), stiilseimate kostüümidega filmide listist (üks ülistuspostitus Holly Golightly stiilile Stella K. Wadowsky blogis), parima muusikaga filmide seast (muusika kasutus on ka Oscaritega pärjatud, nii üldine muusikaline kujundus kui Henry Mancini / Johnny Merceri filmi tarbeks kirjutatud laul “Moon River“).tiffanyraamat

Filmimuljeid Südemelähedase blogis ja Ailar Kaljuranna blogis, raamatust Juuli blogis,  Holly blogis, Tõnise blogis. Punane Hanrahan on oma blogis pikemalt kirjutanud Louis Tiffanyst ja sealt postitusest sain ma ka meeldetuletuse, et Deep Blue Somethingil oli laul “Breakfast at Tiffany’s”:

Tiina Sulg

“Roosi nimi” ETV2-s esmaspäeval, 21. aprillil kell 22.25 ja laupäeval, 26. aprillil kell 23.40

In raamatukava on 19/04/2014 at 13:24

roosi nimi filmMu mälestused filmist on üsna kauged ja hämarad, vaatamisest on ka ligi veerandsada aastat möödas, mäletan vaid, et ülmuljena mulle film meeldis.

Tutvustus ETV2 lehelt:

Kinoklassika – Roosi nimi (The Name of the Rose, Itaalia/Prantsuse/Saksa 1986). Rež: Jean-Jacques Annaud, osades: Sean Connery, Christian Slater.

Frantsiskaani munk ja endine inkvisiitor William von Baskerville (Sean Connery) kutsutakse Itaalia Alpides asuvasse benediktiini kloostrisse mõrva uurima. Peagi sureb kloostris salapärasetel asjaoludel veel mitu munka ja William peab koos oma noore abilise Adsoga (Christian Slater) müsteeriumi lahendama. Nende otsingud kuritööde paljastamisel viivad sünge kloostri koridoride rägastikku, kuhu on peidetud salapärane käsikiri.roosi nimi raamat 2

Kuulsa itaalia semiootiku, ajaloolase ja kirjaniku Umberto Eco 14. sajandisse paigutatud esikromaani (ilmus 1980) alusel vändatud samanimelisest mängufilmist “Roosi nimi” sai sarnaselt romaanile rahvusvaheline menuk ja aasta oluline kultuurisündmus.

Filmi lavastajaks on prantslane Jean-Jacques Annaud, kellele “Roosi nimi” sai läbimurdefilmiks ning kes hiljem on teinud veel mitmeid auhindu võitnud filme “Armuke” (1992), “Seitse aastat Tiibetis“ (1997) ja “Vaenlase väravas” (2001).

roosi nimi raamatKuigi Ameerika publiku poolt võeti film vastu jahedalt, sai sellest Euroopa kinodes aasta üks tulusamaid filme. 1980. aastatel oma endise kuulsuse minetanud šoti näitleja Sean Connery tõusis Sherlock Holmesi keskaegse võrdkuju Williami osatäitmisega taas hinnatud näitlejaks nii Euroopas kui ka Hollywoodis. Ühe oma esimestest rollidest teeb filmis 16-aastane Christian Slater, kellest sai hiljem nõutud märuli- ja komöödianäitleja.

Umberto Eco romaan “Roosi nimi”, mida võib üsna lihtsalt üsna igaühele soovitada, loetagu seda siis kui põnevate karakteritega kenasti õmmeldud krimilugu, hea taustateadmisega kirja pandud ajaloolist romaani, laiendust teoloogilistele vaidlustele või illustratiooni postmodernismi teooriale kirjanduses, on eesti keeles ilmunud lausa kahes trükis. Raamatumuljeid Kaidi Kanguri  blogis  ja Lühiühenduste blogis. Filmi kohta saab lisa Imdb-st ja  Andres Laasiku artiklist Eesti Päevalehes.

Umberto Eco Tartus:

Umberto Eco Tartu-külastust kajastavad artiklid on on mugavalt Wikipeedias Umberto Eco eluloo sabas ära toodud.

Tiina Sulg

“Lilled väljal” esmaspäeval, 10. märtsil kell 22.25 ja teisipäeval, 11. märtsil kell 15 ETV2-s

In raamatukava on 09/03/2014 at 18:39

lilled väljal raamatAmeerika kirjaniku William E. Barretti  1962. a. ilmunud samanimelise romaani ainetel 1963. a. Ralph Nelsoni lavastatud film jutustab palvemaja ehitamisest kolkakülla.

Seda raamatut Eesti raamatukogudes pole, küll aga on Tartu Ülikooli raamatukogus William E. Barretti ingliskeelne romaan “The wine and the music” ja saksakeelne “Gottes linke Hand”.

lilled väljal filmFilmi kohta on Mart Noorkõiv kirjutanud: “Soe ning liigutav väike lugu juhutöölisest (Sidney Poitier), kes peatub saksa immigrantidest nunnade poolt ülalpeetavas talus, teadmata, et ta on ette võtmas jumalikku missiooni ehitada neile palvemaja. Film suudab enamasti edukalt vältida kaldumist liigsesse sentimentaalsusesse ning religioosesse moraalilugemisse, mille jaoks on sellise loo puhul küllalt võimalusi. Ei võta ennast liiga tõsiselt ning hoiab mõnusat kerget tooni lõpuni. Sidney Poitier tegi selle rolliga ajalugu olles esimene mustanahaline, kes võitis parima meesnäitleja Oscari. Poitier elav ning energiline rollisooritus on ka filmi põhilisi tugevusi ning põhjusi selle vaatamiseks.”

Sidney Poitier Oscarit vastu võtmas. Olgu veel märgitud, et 2002. aastal pälvis ta elutöö Oscari.

IMDB lehel on eraldi välja toodud, et tavapärase “Lõpu” asemel on tiitrites “Aamen”.

Väjend “Lilled väljal” on pärit Mäejutlusest (Matteuse evangeelium, 5., 6. ja 7. peatükk).

Tiina Sulg

“Armastuse lugu” pühapäeval, 29. dets kell 17 TV3-s

In raamatukava on 28/12/2013 at 11:14

love storyFilm on valminud režissöör Arthur Hilleri käe all 1970. aastal, aluseks Erich Segali vastilmunud romaani põhjal autori enda kirjutatud stsenaarium.  Eesti keelde tõlgiti raamat nõukogude aja kohta erakordselt kähku,  juba 1972. a . Ma ei tea ühtki silma, mis seda lugedes kuivaks jäi! Millal film meile jõudis, ma ei tea ja näinud seda ise pole, aga nüüd tahaks kindlasti vaadata ja kontrollida, kas laul sellest Oscari saanud filmimuusikast, mille Marju Kuut eesti keeles kuulsaks laulis, ikka on see laul, mida mina mõtlen.

Kandideeris film veel kuuele Oscarile ning korjas suure hulga Kuldgloobusi ja palju muid auhindu.

«Mida öelda kahekümne viie aastase tüdruku kohta, kui ta on surnud? Seda, et ta oli ilus. Ja andekas. Seda, et ta armastas Mozartit ja Bachi. Ja biitleid. Ja mind. Kord, kui ta mind jälle nende muusikutega ühte patta pani, küsisin talt, kuidas ta meid järjestab, tema naeris ja vastas: «Tähestiku järgi».»

Kas juba tuleb pisar silma? 2664896t139h2483

Lugege ka raamatut!

Erich Segali teoseid on raamatukogus  rohkem,  nii eesti– kui inglise keeles.

Kaja Kleimann

“Tappa laulurästast” ETV 2-s esmaspäeval, 30. septembril kell 22:25

In raamatukava on 30/09/2013 at 09:17

Tappa laulurästastÕues läheb aina jahedamaks ja hämaramaks, toas tundub üha armsam ja hubasem ja nii ongi parim viis õhtuid mööda saata lugeda raamatuid, vaadata filme, käia teatris—nagu sügiseti ikka.  Oktoobri esimene nädal pakub selleks häid võimalusi. Kohe nädala alguses näidatakse film Tappa laulurästasttelevisioonis filmiklassikasse kuuluvat filmi  “Tappa laulurästast” (1963, režissöör Robert Mulligan), mida on auhinnatud kolme Oscariga (peaosa, kunstnikutöö ja kohandatud stsenaariumi eest). Filmi vaatamise kõrvale tasub lugeda Harper Lee kirjutatud samanimelist romaani (ilmus 1960. aastal). Selles põimub lastemaailm täiskasvanute elu ja reaalsusega, õigemini küll lõikavad ühiskonna teravad vastuolud lastemaailma sisse. Sündmuseid nähakse väikese tüdruku, hüüdnimega Nirksilm, pilgu läbi, kelle advokaadist isa kaitseb linnarahva üldisest vastuseisust hoolimata kohtus mustanahalist meest, Tom Robinsoni, keda alusetult süüdistatakse valge naise vägistamises; kuigi loo aegruumiks on 1930ndad Ameerika Ühendriikide lõunaosariigi väikelinnas, ületavad seal käsitletavad teemad aja ja koha piirid. Rassismi kõrval on esiplaanil lapsepõlve süütuse ja siiruse kujutamine ja selle ohustatus. Harper Lee, kelle esimeseks ja viimaseks romaaniks “Tappa laulurästast” on jäänud, sai selle eest Pulitzeri preemia.

Kui soovi on, võib nädala lõpetada teatriskäiguga, sest Urmas Lennuki dramatiseeringu ja lavastusena on “Tappa laulurästast” Vanemuise mängukavas olemas.

Raamatut saab laenutada linnaraamatukogust.

Triin Põldver

“Linnud” ETV2s esmaspäeval, 23. septembril kell 22.20 ja kolmapäeval, 25. septembril kell 12.30

In raamatukava on 20/09/2013 at 12:05

linnud_posterÕhtu Alfred Hitchcock õuduka seltsis. Alfred Hitchcocki nimi ilmselt tutvustamist ei vaja, “Linnud” (The Birds, USA, 1963)  kuulub kindlasti tema loomingu paremiku hulka, Hitchcock pidas seda enda parimaks filmiks.

Osades: Rod Taylor, Tippi Herden, Jessica Tandy, Suzanne Pleshette jt.linnud_film

Melanie Daniels tutvub ühes San Francisco linnupoes advokaat Mitch Brenneriga. Kuigi suhe ei suju päris tõrgeteta, otsustab Melanie sarkastilist advokaati ja tema ema ning õde Bodega Bays külastada. Meeldivast ajaviitmisest pereringis ei tule aga midagi välja. Kui Melanie Mitchi juurde on jõudnud, hakkavad linnud ühtäkki inimesi ründama. Mida aeg edasi, seda meeleheitlikumaks ja julmemaks lindude sõda inimeste vastu kasvab.

linnud_raamatFilm põhineb Daphne du Maurier´ samanimelisel novellil, mis on eesti keeles ilmunud kogumikus “Linnud”. Film lähtub otsapidi tõsielusündmustest. 1961. aastal hakkasid tuhanded kajakad San Franciscos ehitisi ja inimesi kamikazedena ründama, ligi viiskümmend aastat hiljem tehti aga merebioloogide abiga kindlaks, et lindude sellise käitumise põhjuseks oli mürgistus. Hitchcock on temale omaselt sündmustikku tempinud freudistlikke motiive.

Piia Tuule

“Siin me oleme” esmaspäeval, 24. juunil kell 13.50 ETV-s

In raamatukava on 20/06/2013 at 13:30

suvitajate filmKui nüüd jaanipäeval üldse keegi telekat peaks vaatama, aga hullu vihma korral võib seda ju isegi juhtuda, siis igihaljas muusikaline mängufilm Juhan Smuuli monoloogi ”Suvitajad” ainetel  on just see, mis vaja. Tegelikult on kasutatud ka teisi monolooge, lugedes saate teada, mis kust pärineb!

Stsenaristid Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmik, režissöör Sulev Nõmmik, helilooja Ülo Vinter. Eestlastele mistahes riigikorra ajal  armsas kultusfilmis mängivad Karl Kalkun, Eva Malmsten, Kadri Jäätma, Lia Laats, Ervin Abel, Sulev Nõmmik, Väino Puura, Lauri Nebel jt. Film esilinastus 1. jaanuaril 1979 ETV-s.paremabellaats

Naerutamiseks võib siia lisada kriitikaread filmi läbivaatamiselt 1978. a: “Kuigi film ei ole eriti kõrgel tasemel, on tal publiku jaoks siiski oma koht. Eriti osale Eesti auditooriumist peaks ta vastuvõetav olema. Film on niivõrd tühi, et mingit kahju ta peale maitsevääratuste publikule teha ei saa. On kindlaks tehtud, et Eestis ja Lätis on suhteliselt kõige rohkem algharidusega ja psüühiliste häiretega inimesi.” (Endel Haasmaa)

Tänapäevane  filmiarvustus Veiko Märkalt EPL-s. smuuli kaas

Kindlasti tuleb lugeda kõiki “Muhu monolooge”.   Lugemisväärset on Smuulil muidugi rohkemgi, proovige!

Kes ikka jaanipäeva teleri ees ei veeda, saab filmi laenutada raamatukogust.

Kaja Kleimann