Raamatukava

Posts Tagged ‘Franco Zeffirelli’

„Tee Mussoliniga” esmaspäeval, 9. novembril kell 23.10 ETV2-s

In raamatukava on 07/11/2020 at 14:45

Selle 1999. aastal valminud Franco Zeffirelli filmi hindavad vaatajad korraliku 6.9 palliga ja mõned auhinnad on ta samuti saanud, minu isiklik hinne aga on tunduvalt kõrgem. Seekord oskasin ma filmi ka hoopis teise pilguga vaadata, kuna kakskümmend aastat tagasi ei teadnud ma selle autobiograafilisusest midagi. Tänavu veebruaris soovitasin Zeffirellist tehtud dokumentaalfilmi ja nüüd seda teejoomist vaadates tuli väga palju Luca elukäigust tuttav ette.
Filmi tegevus algab 1935. aastal ja selles on kaks põhilist ja omavahel seotud liini – kirjeldatakse Firenzes elavat Skorpionideks kutsutavate inglise daamide seltskonda ja väikese sohilapse Luca elu. Luca päritolu ja lapsepõlve lugu kattuvadki režissööri omaga üsna tuntaval määral, kuid autor on teinud siiski kunstilise filmi, mitte dokumentaali. Scorpionid on tuntud oma terava mõistuse ja terava keele poolest (kas Maggie Smithil on eales olnud rolli, kus ta ei ole vaimukas ja terava keelega?) ja nad annavad oma parima, et ematuks jäänud Lucat harida, tirides teda kunstimuuseumidesse ja etendades temaga nukuteatris Shakespeare`i. Vanad daamid on põikpäised ega taha Itaaliast lahkuda kui Inglismaa on juba sõjas, Itaalia aga veel mitte, sest suursaadiku lesk leedi Hester (keda mängibki Maggie Smith) on oma teejoomisel saanud Mussolinilt isiklikult kinnituse, et daamide eest hoolitsetakse. Seetõttu saab ta tohutu šoki, kui nad kui vaenuliku riigi kodanikud viiakse vangistusse teise linna ja majutatakse suurde võimlataolisse ühisruumi. Mõne aja pärast saadetakse nende juurde ka ameeriklastest tuttavad. Nende elu pole siiski paljude teiste omadega võrreldes nii väga raske ja ka Luca käib neid ikka vaatamas. Üldse on see sõjafilmide hulgas üks kergemini vaadatavaid, aga siiski mitte sugugi kerglane. Ja imelised on muidugi ka linnavaated, nende kohta võib ka intervjuust lähemalt lugeda.
See film paneb mõtlema selle üle, kui raske on mingite (ajaloo)sündmuste sees olles neist aru saada, neid tõlgendada. Tagantjärgi on hea targutada – kuidas nad ei näinud, mis hakkab juhtuma, kuidas nad aru ei saanud. Teine asi, millele mõtlesin, oli see, kui toredasti inimesed võivad üllatada, sest ka kõige hullemas snoobis võib leiduda headust ja vaprust, müts maha kõigi Skorpionide ees! Ja muidugi näitlejad. Kohal on raskekahurvägi: kolm Oscari võitjat- Leedi Maggie Smith (2 tk), Leedi Judi Dench ja Cher ja kaks nominenti- Leedi Joan Plowright ja Lily Tomlin. Kolmest Dame’ist saab rohkem teada, kui juhtute võrratule dokumentaalfilmile „Tea with the Dames” .

Üks intervjuu filmi tegemisest Zeffirelliga.

Kuna Mussolinist endast filmis väga palju juttu ei ole, võib juurde lugeda kas tema peaaegu 600 leheküljelist elulugu või kolmandiku õhemat “Benito Mussolini elulugu”.

Kaja Kleimann

“Franco Zeffirelli, elu enese lavastaja”. Kolmapäeval, 19. veebruaril kell 23.05 ETV 2-s

In raamatukava on 14/02/2020 at 15:06

Mis tunne tekib kuulates Zeffirelli nime kõla? Minul seostub see millegi sädeleva, pead pööritama paneva ja hingetuks võtvaga. Selline tundus olevat ka Zeffirelli elu – sisaldades selle kõrval ka tohutult palju tööd, mille eest talle tänulik olla. Nimi ise aga on ametniku eksitus. Franco sündis 12.02.1923 väljaspool abielu ja sel ajal nägi kord ette, et sel päeval pidi nende Firenzes sündinud laste nimi, keda isa omaks tunnistada polnud saanud või tahtnud, algama Z tähega. Ema pani talle nimeks Zeffiretti (aaria Mozarti ooperist „Idomeneo” algab “Zeffiretti lusinghieri…”), ametnik aga kirjutas teisiti. Varakult orvuks jäänud poisi eest hoolitses tädi, pärast sõda andis isa talle oma nime, kuid ta jäi kandma emalt saadut. Isa oli pärit Vincist ja liigub legend, et tema juured ulatuvad Leonardo endani. Zeffirelli ise arvab, et tema kunstipisik ja ilujanu on pigem kodulinna teene. Ta õppis Firenzes paar aastat arhitektuuri ja sellest oli hilisemas elus palju abi, ta nimetab lavakujundust arhitektuuri õeks. Zeffirelli on töötanud teatris koos paljude kuulsate dirigentidega, näiteks Leonard Bernsteini kohta on ta öelnud, et „päev temaga on nagu neli aastat Yale’i ülikoolis” . Ta on olnud nii kunstnik kui kostüümikunstnik ja teinud enda lavastatud ooperitele sageli ka kujunduse ise, sest „lavastaja ja kujundaja on nagu siiami kaksikud”. Ta on lavastanud ka rea väga tuntuks saanud Shakespeare’i teostel põhinevaid filme alates „Tõrksa taltsutusest” Elizabeth Tayloriga 1967, mida saab meie raamatukogust laenutada ja „Romeost ja Juliast” 1968, mida peetakse tema tuntuimaks filmiks, kuid tema süda tundub kuuluvat ooperile. „Ooper on ime. Ooper on kõikehaarav. Muusika, draama, kujunduse, koreograafia ja palju muu ühendajana on ooper kunstide valitsejanna. /—/ Ooper ei peta, ooper ei reeda kunagi.”
Zeffirelli elas 96 aastaseks. Kahjuks saab Zeffirelli elulooraamatut ainult Tallinnast, kuid meilt saab laenutada DVD-sid tema lavastatud ooperitega “Aida”, “Carmen” ja “Turandot”.  

Alumisel fotol juhendab režissöör Julia osatäitjat Olivia Hussey’d.

Kaja Kleimann

“Tõrksa taltsutus” esmaspäeval, 6. märtsil kell 22.20 ETV2-s

In raamatukava on 06/03/2017 at 10:40

“Tõrksa taltsutus” (1967)

ttfilmEsimest korda jõudis see Shakespeare’i teos ekraanidele juba 1908. aastal ning sellele järgnesid mitmed lühemad ja pikemad tummfilmid. Esimest korda tegi tõrges Katherina häält 1929. aastal ning oli sealjuures esimeseks helifilmina ekraanile toodud Shakespeare’i teoseks üldse.

shakespearekogutudteosed1967. aasta versiooni režisööriks on Franco Zeffirelli ning peaosades astuvad üles Elizabeth Taylor ja Richard Burton. Lugu ise on vast kõigile teada: tõrges Katherina on keeldunud kategooriliselt mehele minemast, Pertuchio on aga järjekordne peigmehekandidaat, kellest oleks vaja vabaneda.

Erinevalt varasematest adaptatsioonidest on nii mõnigi loo element välja jäetud ning kohati tundub, et Kate on juba üsna algusest peale valmis uuele kosilasele jah-sõna ütlema. Samas on tegu filmiga, kus on võimalik tegutsemas näha filmikunstiajaloo üht legendaarsemat paari!


Irina Möldre