HÕFF 25. aprillist 28. aprillini

Aprill on lõppemas ja see saab tähendada vaid üht: peagi toimub HÕFF! HÕFF? Jah, HÕFF, ehk Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival. Sel aastal algab üritus juba neljapäeval, 25. aprillil ja kestab kuni pühapäevani, 28. aprillini. Ja nagu ikka on toimumiskohaks Haapsalu Kultuurikeskus.

Erinevalt eelmisest aastast on selle aasta HÕFFI kavas raamatute või juttude põhjal tehtud filme vähem. Vanematele põlvkondadele võib juba tuttav olla Nikolai Miziiski jutustusel põhinev film “Kollane mask”, mis tähistab sel aastal oma 40. sünnipäeva. Eriseanss toimub laupäeval, kell 13:45 retrosaalis ning kohal on ka peaosatäitjad Olavi Antons (Saša) ja Lauri Aav (Krum).

Nostalgialaksu võivad pakkuda ka Vladimir Tarassovi animafilmid. Haapsalus jõuab ekraanile neist viis: “Kauboid linnas” (1973), „Kontakt” (1978), „Tagasitulek” (1980), “Nööp” (1982) ja „Mäekuru” (1988), millest viimane, “Mäekuru”, põhineb Kir Bulõtšovi samanimelisel lühiromaanil. Teos on ka eesti keeles olemas ning huvilised leiavad selle 2010. aastal ilmunud kogumikust “Perpendikulaarne maailm”. Animafilme saab HÕFFil minna vaatama aga nii laupäeval kui ka pühapäeval.

Uuematest filmidest saab välja tuua aga reedel linastuva thrilleri “Harpuun”. See ohtra musta huumoriga tikitud moodne kannibali(suhte)komöödia on inspireeritud Edgar Allan Poe romaanist „Arthur Gordon Pym’i lugu ”. Eesti keeles ilmus see Poe romaan 1936. aastal.

HÕFFil on filme muidugi kordades rohkem, ning huvilistel tasub kindlasti kavale pilk peale visata. Lihtsalt ülejäänud filmid on natuke vähem kirjandusliku taustaga.

Kuigi põhirõhk on filmidel, toimub HÕFFil muudki põnevat. Näiteks neljapäeval esitleb Mart Sander kultuurikeskuse raamatukogus oma uut jutukogumikku “Kõhedad muinaslood”. Laupäeval aga toimub õudusjuttude hommik Haapsalu lasteraamatukogus (Wiedemanni 11). Samas päeval toimub ka folklorist Marju Kõivupuu loeng „Kuu paistab, kooljas sõidab. Hirm ja õud eesti rahvapärimuses ehk mida kartsid (kui kartsid) vanad eestlased ja nende võsukesed” kultuurikeskuse raamatukogus.

Kellele aga meeldisid suvel toimunud kohvikute kirjandusretked siis HÕFFil toimub midagi sarnast. Nimelt viib kirjamees Olev Remsu läbi ekskursiooni “Filmilinn Haapsalu”. Kas te teadsite, et Haapsalus on vändatud kümneid filme? „Ekraanilt reaalsusse. Filmilinn Haapsalu” on esimene omataoline ekskursioon, mis avab lähemalt Haapsalu filmimaagia olemust. Ekskursioon toimub laupäeval, kell 14:00, ning pileti hinnaks on 2€. Eelregistreerimine e-aadressil hoff@poff.ee.

HÕFFil linastuvate filmidega saab lähemalt tutvuda lehel http://2019.hoff.ee/est/filmid/filmid ja üritustega lehel http://2019.hoff.ee/est/yritused-hoff

Ilusat kevadet ja HÕFFil näeme!

Jana Raidma

HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival 27.-29. aprillil

Sellel nädalavahetusel, 27.-29.  aprillil toimub Haapsalus juba 13. HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival. Kolme päeva jooksul tuuakse vaatajateni žanrifilmide paremik (ning ka mõndasid vanu pärleid), mida väljaspool festival Eesti kinodes kusagil näha ei saa. Festival ise kuulub Euroopa žanrikino festivalide paremikku ühendavasse organisatsiooni Méliès. Kokku näidatakse festivali jooksul üle 30 erineva filmi. Siin on lühike tutvustus seitsmest linastuvas filmist, mis põhinevad mõnel raamatul, ning võiksid ehk kirjanduse fännidele meeldida.

“Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke” põhineb prantsuskeelse Kanada ühe tuntuma kirjaniku Gaétan Soucy 1998. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Romaani alusel vändatud stiilse mustvalge filmi lavastajaks on Simon Lavoie.
1930. aastad. Ühes kõledas ja muust maailmast peaaegu eraldatud Quebeci maavalduses pöördub laste elu pea peale, kui ootamatult sureb nende joodikust ja jõhkardist isa. Üksinda jäänud vennad, kellest üks hakkab endas avastama naiselikku alget, peavad tasahilju reaalse eluga harjuma ja sammhaaval saavad nii neile kui vaatajatele selgemaks perekonna häiriva loo tagamaad, milles leidub kuhjaga eksistentsiaalset traagikat ja valu.
Kindlasti mitte klassikaline õudusfilm, pigem lummav ja tohutut pinget täis gootilik draama, kus miski pole lõpuks nii, nagu seda esmapilgul paista lastakse.
Vaata lisainfot.

“Pimeduses sosistaja” baseerub 20. sajandi olulisima Ameerika õudusklassiku H. P. Lovecrafti samanimelisel lühiromaanil. Teos esindab esmakordselt stiilipuhast teaduslik-fantastilist õuduskirjandust, nn kosmitsistlikku õudust. Selle põhjal tegid Sean Branney, Andrew Leman ja David Robertson 2011. aastal Hollywoodi legendaarsete õudusfilmide stiilis ekraaniteose, mis linastus edukalt festivalidel ja mille võtsid ülihästi vastu ka Lovecrafti fännid, kuna see suutis taasluua eheda 1930ndate õhustiku. Mythoscope-tehnikas üles võetud mustvalge linateos on tõeline maiuspala kõigile klassikalise perioodi õudusfilmi sõpradele.
“Pimeduses sosistaja” linastub HÕFFi raames eriseansina, millega soovime tutvustada 2017. aasta lõpus eesti keeles ilmunud mahukat Lovecrafti lühiproosa antoloogiat “Cthulhu kutse”. Ühtlasi on see eelsoojenduseks Lovecrafti (1890-1937) 130. sünniaastapäevale, mida tähistatakse 2020. aastal. Pärast seanssi on kõik huvilised oodatud kuulama Lovecrafti loomingu teemalist ettekannet.
Vaata lisainfot.

“Hommikul ma ärkan ja kõrvetan end teega” on üks 1970. aastate paremaid idabloki komöödiaid ning valminud tuntud Tšehhi ulmekirjaniku ja sealse grupipsühhoteraapia pioneeri Josef Nesvadba (1926-2005) jutustuse põhjal.
Musta huumoriga lugu on sellest, kuidas endine tähtis nats Klaus Abard, kes on hoidnud end vananemisvastaste ravimitega heas vormis, plaanib ajaturismiga tegeleva ettevõtte abil naasta 1944. aasta Saksamaale ja pöörata sõja vältimatu kaotus võiduks, kinkides Hitlerile varastatud vesinikupommi koos vajalike joonistega.
Vaatamata tõsisele teemale on tegemist väga mõnusa komöödiaga, kust võib leida klišeelikke tegelasi, musta huumorit, naljaviskamist Hitleri üle, nutikaid ajasõlmi ja sekeldusi äravahetatud kaksikvendadega.
Vaata lisainfot.

“Keskpäev” on Eno Raua jutustuste „Päris kriminaalne lugu” ja „Telepaatiline lugu” motiividel põhinev film. Kriminaalsust ja telepaatiat sõna otseses mõttes filmis küll ei ole, aga ühe väikese poisi kadumise ja leidmisega on tegemist küll. Lisaks seiklustele leiavad peategelased veel midagi – nii elus kui ka iseendas.
Vaatamist ja nostalgitsemist on selle filmi puhul palju. Juba toonaste lapsnäitlejate, praeguste meelelahutusstaaride – Mihkel Raud, Maria Avdjuško, Ülari Kirsipuu, Tormi Kevvai – nimekiri ajab pea sassi. „Keskpäev” ennetas mingil moel ka Lembit Ulfsaki mõned aastad hiljem valminud kultusfilmi „Keskea rõõmud”. 37 aastat pärast filmi esilinastust on paljugi muutunud, aga üks on ikka sama: meie helesinised unistused ootavad täitumist!
Vaata lisainfot.

“Nõidade koobas” põhineb viljaka ja populaarse fantaasiakirjaniku Kir Bulõtšovi („Kolmanda planeedi saladus”) jutustusel, mis eesti keeles ilmus tänavu veebruaris autori proosakogumikus „Kosmoselaevastiku agent”.
Kommunismist haaratud Maalt pärit siilisoenguga seksikas eriagent Andrei lendab kaugele planeedile, kus evolutsioon on mänginud veidraid vingerpusse. Esiteks pole seal mitte keegi kuulnud kommunismist, teiseks aga eksisteerivad külg külje kõrval üksteisega täiesti sobimatud liigid.
Puised eriefektid, pooletoobine kunstnikutöö ja väga head osatäitmised nõukogude filmikunsti viimastelt suurtelt staaridelt toimivad koos suurepäraselt, kuigi by the book ei tohiks selles filmis toimida mitte miski. Suurepärane ulme ja fantasy ristand à la Soviet Union.
Vaata lisainfot.

 

“Vaimude lahkaja” on populaarsel näitemängul põhineva filmi, mille on lavastanud Andy Nyman ja Jeremy Dyson ning selles saab näha ka „Kääbikust” tuttavat Martin Freemanit.
Paranormaalsete nähtuste detektiiv professor Phillip Goodman (Andy Nyman) on pühendanud oma elu petu-füüsika ja võltsitud üleloomulike umbluu-valdkonna vempude paljastamisele. Professori skeptiku-mõistus saab tõsiselt proovile pandud, kui tema töölauale laekuvad kolm kõhedust tekitavat seletamatut juhtumit: hüljatud hooldekodu valvur (Paul Whitehouse), keda tema öistel patrullkäikudel painavad häirivad nägemused; inimasustusest kaugel metsateel põrguliku autoavarii läbi teinud emotsionaalselt ebastabiilne noormees (Alex Lawther); jõukas endine pankur (Martin Freeman), keda poltergeisti kujul terroriseerib tema sündimata lapse hing. Linaloo pahaendelisus seisneb aga faktis, et kõigil kolmel vaatlusalusel tegelasel on otsene seos professor Goodmani enda eluga. Kas asjaolude uurimise käigus saab skeptikust müstik, selles on küsimus.
Vaata lisainfot.

 

Enamus meist on näinud J.R.R. Tolkieni loomingul põhinevaid Sõrmuste isanda ja Kääbiku filme. Kui paljud teavad aga, et “Kääbikust” on ka varem, 1985. aastal, tehtud film?
Tegemist on ühe väga imeliku telelavastusega, mis peaks olema iga kitšisõbra ja uussiiruse austaja lemmik. Kindlasti läheb sovetikääbik peale neile, kes vaatasid lapsepõlves ETVst „Leopoldi” ja „Mõmmi ja aabitsat”. Inimesed, kes seda taiest näinud, ei unusta nähtut iial ja nende õudusunenäod on uneteadlaste sõnul oluliselt jubedamad kui näiteks need, mille üle on kaevanud „Hellraiseri” vaatajad. On kahtlustatud, et stsenarist oli palgatud selleks, et sisu oleks eelkõige algallikasse võimalikult põlglikult suhtuv, lavastaja katsetas uusi, täiesti tundmatuid ja inimpsüühele võõristavaid tehnikaid ning filmikunstnik tegi võtetel konstantselt hapet. Kitši, offbeat-huumori ja uussiiruse entusiastidele läheb see film peale, kõik teised lähenegu ettevaatlikult. Bilbo Bagginsi rollis näeme Mihhail Danilovit (1937-1994), kes on mänginud ka sellistes suurfilmides nagu „Agoonia” või „Meister ja Margarita”.
Vaata lisainfot.

Jana Raidma

Filmitutvustused lühendatult HÕFFi lehelt

Karel Zemani retrospektiiv Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil

Ja jälle on aeg sealmaal, et Tartu kinode või telepurgi asemel tuleb soovitus seada sammud ja silmad Haapsallu — Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalile.

Festivali kava.

Aurupungi klassiku Karel Zemani filmide sissejuhatuseks on festivali korraldajad kirjutanud järgmist:

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival (HÕFF) pärjab postuumse elutööpreemiaga legendaarset filmimeest Karel Zemani. Oma efektsete filmide tõttu ka “Tšehhi Méliès’iks” kutsutud meistrile pühendab HÕFF kolmest filmist koosneva retrospektiivi ja tema loomingust inspireeritud ettekande ning töötoa.

Karel Zeman (1910 – 1989) kuulub Teise maailmasõja järgsesse legendaarsesse Tšehhi kineastide põlvkonda, mis hakkas kogu Euroopas tooni andma oma uuenduslike filmidega. Zeman oli üks esimesi filmimehi maailmas, kelle filmides võis näha aurupungi-žanri elemente, tuues suurele ekraanile nö retrofuturistlikud leiutised ülemöödunud sajandist.

Zemani esimesed nukufilmid 1940ndatel aastatel said kodumaal suure menu osaliseks, esimeste täispikkade filmideni jõudis animaator 1950ndatel. Rahvusvahelise läbimurde tegi Zeman 1958. a filmiga “Back-Capi saare saladus” (tuntud ka pealkirjade all “Hukatuslik leiutis” ja “Jules Verne’i imeline maailm”), mis on tänini Tšehhi kõige vaadatum mängufilm ja on restaureeritult taas leidnud tee tänapäeva publikuni. 1980. aastateni töötanud Zeman lavastas kokku üle 30. mängu- ja animafilmi. Zemani kaasaegsetest olid tema loomingu imetlejate hulgas ka Pablo Picasso, Charlie Chaplin ja Salvádor Dalí, tänapäevastest filmiloojatest on tema töödest tugevaid mõjutusi saanud Terry Gilliam, Tim Burton, Wes Anderson jpt.

“Just tänu mitmele Zemani filmile, mis 1970-80ndatel aastatel Eestis kino- kui teleekraanidele jõudsid, armusin ka mina sarnaselt tuhandetele eakaaslastele esimest korda filmimaagiasse nii jäägitult, et mälupildid kunagi nähtud filmidest tekitavad siiani meeldivaid külmavärinaid”, kommenteeris elutööpreemiaga pärjatava lavastaja olulisust HÕFFi programmijuht Helmut Jänes. “Andes postuumse elutöö auhinna Karel Zemanile, tähistame sellega mitte ainult suure meistri saavutusi, vaid kinomaagia tähtsust nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus”, lisas ta.

HÕFF toob publikuni Zemani loomingu kolm kõige legendaarsemat filmi.

1958. esilinastunud ja eelmisel aastal restaureeritud “Back-Capi saare saladus” loob erinevate montaaži- ning animatsioonitehnikate põimimise kaudu maagilis-poeetilise maailma, mis toetub režissööri lemmikkirjaniku Jules Verne’i vähetuntud romaanil “Isamaa lipp”.

1961. aastal valminud pöörane fantaasiafilm “Parun Münchhausen”, mis on samuti oma aja eriefektide musternäidis, on inspireeritud nii George Mélies’i varajastest ulmefilmidest, aga ka vene kosmonaudi Juri Gagarini esimesest kosmoselennust.

1966. a linateoses “Varastatud õhulaev” segab Zeman taas animatsiooni ja mängufilmi žanreid, jättes filmist mulje kui sajanditagusest liikuvast piltpostkaardist. Tänapäevalgi humoorikana mõjuv kogupereseiklus põhineb lõdvalt Jules Verne’i romaanil “Kaheaastane puhkus”.

Filmid linastuvad HÕFFi raames reedest pühapäevani ja on varustatud inglisekeelsete subtiitritega. Filmidele eelnevad sissejuhatused.

Nostalgialaks on garanteeritud! Vaata Zemani filmide retrofiilinguga treilereid:

“Back-up’i saare saladus”

“Imeline parun Münchhausen”

“Varastatud õhulaev”

Loe lisa Onu Kalveri blogist.

Ja lõppu veel üks reisisoovitus – Münchauseni muuseum Lätis.

Tiina Sulg

“Salemi vampiirid” pühapäeval, 27. aprillil kell 14 Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil

Selle nädala lõpul, 24.-27. aprillini toimub 9. Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival HÕFF. Programm on kirev, nii filmide kui ürituste koha pealt.

Näitefilmiks Stephen Kingi romaani “Salem’s Lot”, mida eesti keeles veel ei ole (vihje kirjastajatele – lugejad küsivad), põhjal tehtud film “Salemi vampiirid”. Programmijuhi Helmut Jänese tutvustus festivali lehelt:

Festivalidel haruharva näidatud “Salemi vampiirid” on Tobe Hooperi neljas täispikk film, mis valmis algselt Warner Bros telekanali tellimusel kolmetunnise miniseriaalina, kuid millest tehti hiljem ka tunnivõrra lühem Euroopa levisse mõeldud kinoversioon, mida demonstreerib ka HÕFF. Linateose aluseks on Stephen Kingi 1975. aastal ilmavalgust näinud samanimeline romaan, mis räägib loo kirjanikust, kes saabub tegema uurimistööd oma lapsepõlvekoju Salem’s Lot nimelisse väikelinna. Inimeste kummalised kadumised viivad ta avastuseni, et õdusas linnakeses on koha sisse seadnud vampiirid.

Tobe Hooper on hiljem meenutanud, et televisioonile mõeldud film oli tema jaoks suur katsumus, sest talle harjumuspäraselt liigset vägivalda tuli kompenseerida hirmutava atmosfääriga. See viimane õnnestus teose võttemeeskonnal sedavõrd, et nii mõnedki filmistseenid on hiljem muutunud vampiirifilmide klassikaks. Ilmselgeid viiteid filmile leiab linateosest “Fright Night” (1985) ja “The Lost Boys” (1987), aga ka sellistest hittsarjadest nagu “Vampiirikütt Buffy” (1997-2003) ja “Hannibal” (2013-…).

Üheks alahinnatuimaks Stephen Kingi ekraniseeringuks peetavast filmist on lavastatud ka järjelugusid ja uusversioone, kuid neis puudub originaalile oluline kõhust õõnsaks tegev feeling, mis teeb ühest vampiiridest kõnelevast filmist väga hirmutava vampiirifilmi.

Romaanist Ulmekirjanduse Baasis, filmist Ralfi blogis, festivaliootusest ajakirjas Reaktor ja Onu Kalveri blogis. Lisaks info, et “Texase mootorsaemõrvade” ja “Poltergeisti” režissöör Tobe Hooper saab HÕFFi elutööauhinna.

Hõffile!

Tiina Sulg

 

“Helldriver” kolmapäeval, 4. mail kell 22.00 kinos Athena

29. aprillist 1. maini toimunud Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival on sel aastal jõudnud otsaga ka Tartusse  –  3. ja 4. mail Athena kinno.

Jaapani režissööri Yoshihiro Nishimura 2010. a. valminud verise ja hoogsa zombifilmi “Helldriver” kohta saab rohkem infot siit, siit ja siit.

Päris Jaapani õudukaid meil raamatukogus lugemiseks kõrvale pakkuda pole, aga Ryū Murakami “Misosupis” annab jaapani õõvakirjandusest aimu küll. Zombilugudest võiks lugeda Jane Austini “Uhkuse ja eelarvamuse” paroodiat Steve Hockensmithi “Pride and prejudice and zombies: dawn of the dreadfuls” ja eesti zombiromaani Maniakkide Tänava “Surmakarva”.

Tiina Sulg