Raamatukava

Posts Tagged ‘hollandi film’

Koolivaheaja lastefilmid ETV 2-s

In raamatukava on 24/10/2016 at 11:44

Käes on koolivaheaeg ja piisavalt aega, et vaadata telekast toredaid filme ning lugeda kõrvale põnevaid jutte. Hea mõte on ka need kaks ühendada ehk vaadata raamatute põhjal tehtud filme. ETV 2 pakub sügiskoolivaheajal selleks mitmeid variante.

zig-zag-kid-raamatKolmapäeval, 26. oktoobril kell 9 linastub israeli kirjaniku David Grossmani (s 1954) raamatu „The ZigZag Kid”  põhjal tehtud mängufilm „Siksakpoiss” (The Zigzag Kid, Hollandi 2012). David Grossman käis 2015. aastal Eestis kirjandusfestivalil HeadRead ning aasta varem ilmus ta ainuke eesti keelde tõlgitud raamat „Maailma otsa” , mis kirjeldab Israeli juutide ja araablaste igikestvast vastasseisust ja ühtepõimumist läbi konkreetsete inimeste isiklike elude ning kannatuste.

zig-zag-kid-posterFilmitutvustus: Nono Feierbergi isa on maailma parim inspektor, kuid surnud emast ei tea ta mitte midagi. Pärast äpardunud pidu saadab isa Nono onu juurde, rongis kohtab poiss aga meistervaras Felix Glicki, kes pakub, et on nõus kõike tegema, mida ta vaid soovib. Nad asuvad hoogsale missioonile leida kahe päeva jooksul enne Nono kolmeteistkümnendat sünnipäeva tõde tema ema kohta ja tuua Gabyle, kes on Nonole ema eest, kuulsa lauljanna Lola Ciperola punane sall ning Felixi kuldne välgunool.

.

vampiirioedeaamatNeljapäeval, 27. oktoobril kell 9 linastub saksa laste ja noorte raamatute autori Franziska Gehm (s 1974) raamatusarja „Die Vampirschwestern” alusel tehtud samanimeline mängufilm „Õed vampiirid” (Die Vampirschwestern, Saksa 2012). Kahjuks eesti keelde pole autorit tõlgitud ning raamatukogust ei saa ka ta saksakeelseid raamatuid. Samas teiste autorite sulest ilmunud teismeliste vampiiride lugusid leiab küll igale maitsele!

vampiirioedfilmFilmitutvustus. Kaunil suvepäeval peatub Bindburgi linna vaiksel tänaval kolimisauto, millest ronib välja neli kummalist kuju: isa, ema ja kaks 12-aastast tüdrukut. Ema tundub normaalne, ülejäänud kolm aga kahvatu jumega ja veidralt riides – need on hr ja pr Tepes oma tütardega. Ema on inimene, isa vampiir ja tüdrukud poolvampiirid, pealegi veel kaksikud. Pärast 12 aastat elu Transilvaanias otsustas pere ema rõõmuks Saksamaale kolida. Õdedel tuleb inimeste argieluga harjuda – koolis peab käima päeval, mis nõuab tohutut hulka päikesekreemi ja kohustuslikke päikeseprille. Kõige raskem on leida uusi sõpru, sest oma tõelist palet tuleb iga hinna eest varjata. Kui keegi peaks kodulinnas elavatest vampiiridest haisu ninna saama, on terve pere elu ohus.

.

hanninanni-posterLaupäeval, 29. oktoobril kell 17 (kordus pühapäeval, 30.oktoobril kell 9) linastub juba eelnevalt filmiblogis juttu olnud inglise autori Enid Blytoni raamatute põhjal tehtud lastefilm „Hanni ja Nanni, 1. film” (Hanni & Nanni 1, Saksa 2010). Samanimelise raamatusarja alusel tehtud filmi teine osa (Hanni & Nanni 2, Saksa 2011) on eetris järgmisel laupäeval, 5. novembril kell 17. Raamatukogust saab saksa keelt valdav noor täiendavalt laenata filmi peategelaste tegemistest kõnelevad raamatud: „Kein Spass ohne Hanni und Nanni” ja „Lustige Streiche mit Hanni und Nanni”.

hanni-und-nanni-1550Filmitutvustus: Kaksikuid Hanni ja Nanni Sullivani süüdistatakse poevarguses. Kui tüdrukud selle eest koolist välja visatakse, otsustab nende ema panna nad samasse internaatkooli, kus ta ise õppis. Hannile ei meeldi Lindenhofis ja ta soovib teha kõik, et pääseda kiiresti koju tagasi. Nanni aga avastab seal, et ta ei ole pool kaksikutepaarist, vaid päris omaette inimene ja hoopis teistsugune kui õde. Kui selgub tõde poevarguse kohta ja vanemad tüdrukutele järele tulevad, teatab Nanni, et tema tahaks Lindenhofi jääda.

Klaari Tamm

“Viplala” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 15/10/2015 at 10:17

„Viplala, Viplala, kena on küll,
talvel on palav ja suvel on külm.
Sinep ja suhkur ja sool ja petrool,
Viplala, Viplala, hea on igal pool.”
(Annie M.G. Schmidt „Viplala ja Aabeli lood”, Tiritamm, 1993, lk 12)

Viplala filmFilmis Viplala õnnetundest ei laulnud, vaid ta oli väike nahkjakis härjapõlvlane (vabandust, viplala), kelle suunas teismeline Nella Della õhkas (õnneks see jäigi üksnes mõneks üksikuks vihjeks). Üldse on film täitsa uus mugandatud muinasjutt Hollandi lastekirjaniku Annie Maria Geertruida Schmidti „Viplala lugude” ainetel. Rohkem on juttu Viplala sõprusest perepoeg Johannesega (raamatus oli vastupidi suurem sõprus peretütrega, kelle nukuvoodis Viplala magas) ning perekonna ühtehoidmise tähtsusest.

Väikse ülevaate sellest, kui erinev on film raamatust, leiab 12.oktoobri Postimehe Iiri Sirgi artiklist „Nahktagis Viplala sõidab triibulise Parmuga”  ning ma ei hakka siinkohal seda üle kordama, kuigi selle artikli pealkiri on veidi eksitav. Nimelt, kass Parm oli kogu filmi aja kivikuju ning alles lõpus tinistati tagasi. Seega kassi seljas filmis ei sõidetud, vaid hoopis mänguauto ja tuviga.

viplala-ja-aabeli-loodSiiski tahaksin kiita filmi süžeed, mis minu arvates kandis edasi raamatu maagilist õhustikku oma siiruses ja lihtsuses. Kindlasti aitas sellise atmosfääri loomisele kaasa ka sündmustiku toomine kevadest jõuluaega. Seega saab filmi pidada varajaseks jõulumuinasjutuks. Igatahes minu puhul see trikk toimis ning tekkis vastupandamatu soovi ise kehastuda viplalaks (vabandust, päkapikus) ning teha selle aasta esimene väga varajane jõuluost pere kõige pisemale liikmele. Lisaks jätkasin lapsele õhtul unejutu lugemist Viplala tegemistest, kes lisandus nüüd tema teiste etteloetud imeliste raamatutegelaste (Pipi, Sipsik, Potsataja jne) rahvusvahelisse perekonda.

Kokkuvõttes ühinen Iiri Sirgi soovitusega: „Seega, kui otsite lapsepõlvenostalgiat, võite pettuda, aga lapsed viige ikkagi filmi vaatama, sest neile see meeldib. Ja siis, sõltuvalt lapse vanusest, andke talle raamat kätte või lugege see ise ette.”

Lisainfo: Intervjuu Viplalat kehastanud Geza Weisziga ja teda dubleerinud Mart Müürisepaga.

Klaari Tamm