Raamatukava

Posts Tagged ‘Island’

“Vastus Helga kirjale” Elektriteatris pühapäeval, 20. novembril kell 19.00

In raamatukava on 17/11/2022 at 00:21

PÖFFi kava on oodatult kirju, aga kui ma hakkasin lappama, et millised filmid on siis mõne kirjandusteose põhjal tehtud, siis ega ma neid kuigi palju ei leidnudki. Aga see “Vastus Helga kirjale” kuulub küll sinna kirjandusteose ekraniseerigute gruppi.

Edvinas Pukšta on selle filmi kohta kirjutanud pika ilusa tutvustuse:

“Vastus Helga kirjale” (“Svar við bréfi Helgu”, Island, Hollandi, Eesti, 2022)

Ilmselt kõige põnevam ja lüürilisem Islandi melodraama, kus on kunstilise panuse andnud ka Eesti ning uhkete kostüümide kunstnikuks on endine PÖFFi žürii liige Eugen Tamberg. Kõigest 106-leheküljeline raamat „Vastus Helga kirjale“ tekitas ohtralt emotsioone nii Islandil kui ka paljudes teistes riikides. Ása Helga Hjörleifsdóttir on mugandanud selle koos autor Bergsveinn Birgissoniga samanimeliseks filmiks.

Tegevus toimub lammaste poegimise ajal väikeses eraldi kogukonnas, kus kõik tunnevad kõiki ja mis asub kaugel teise maailmasõja ohtudest. Himur Bjarni otsib kiireid armurõõme valedest vooditest ning isegi tema naine Unnur ei jõua kõigi kuulujuttudega järge pidada. Luuletaja Helga varjab end oma abikaasa Hallgrimuri eest, kes usub ekslikult, et nende abielu jätkub pärast seitset aastat täiskäigul. Helga ja Bjarni esimene juhuslik kohtumine on üsna kohmakas, kuid nende silmad löövad kirglikust armastusest särama pärast ühiseid kirjandusõhtuid, taevalikke palveid, talupidamist ja lammaste kasimist.

Kübeke armukadedust ja vimma viivad salajase, keelatud ja võimatu afäärini. Helga ei suuda armastada Hallgrimuri, kellel on omad seiklused, kuid neil on kaks last. Bjarni on täiuslikus, kuid lastetus abielus Unnuriga tegelikult õnnetu. Helga ja Bjarni teavad, et kohalik kogukond ei kiidaks nende lõõmavaid varjatud tundeid heaks. Nad mõistavad, et üürike afäär ei kesta kauem kui sõda. Nende armastuse haldjast ristiema võib jääda ellu vaid siis, kui alustab uut elu Reykjavikis. Nad tõotavad, et ei jäta teineteist kunagi, ja langetavad (valesid) otsuseid. Ühel päeval saadab Helga Bjarnile kirja: ühe paljudest.

Peaaegu käegakatsutav värelev intiimsus on lummavalt edasi antud kahe armastaja sügavates hingetõmmetes, mida lõhestavad kauged sõjahääled. Uurides truudusetuse ja vastamata jäänud kibeda armastuse olemust, maalib režissöör Ása Helga poeetilise oodi imeliselt kaunile Islandile kohalike laulude, tantsude ja meloodiate, ratsasõitude, karjatamise ja maadluskommete kaudu, kasutades ära võimsat loodust täis põlde ja orge, mägesid ja jõgesid.

Režissöör Ása Helga Hjörleifsdóttir, osades Arnmundur Ernst Björnsson, Anita Briem, Soley Eliasdottir jt.

Selle raamatu ingliskeelne versioon “Reply to a letter from Helga” on meie raamatukogus täitsa olemas. Ma võtsin korra sirvida, aga kuna tegu on umbes “”Loomingu” Raamatukogu” mõõtu teosega, siis ma tundsin, et ma ei taha seda lugeda (mul on tõrge liiga õhukeste raamatute vastu). Mõned lausekatked, mis silma jäid, andsid aimu, et tegelikult võib tegu olla päris ilusa tekstiga raamatuga. Niiet kui inglise keel suus ja lühiromaanid sobivad, siis nende lausekatkete põhjal julgen seda raamatut soovitada küll.

Aga see-eest lugesin ma hiljuti Bergsveinn Birgissoni eestikeelset ajalooraamatut “Must viiking“, mis oli suht tellis ja sobis mulle päris hästi, Lugemissoovituse blogis kirjutasin sellest raamatust pikemalt ka.

Björki ei olegi ammu kuskil jaganud. Olgu siis täna ja siin see Islandi film selleks põhjuseks.

Tiina Sulg

“Luik” pühapäeval, 6. detsembril kell 17.10 ETV2s

In raamatukava on 04/12/2020 at 19:42

Koostööfilm “Luik” (Svanurinn (Eesti, Island, Saksamaa, 2017)) valmis Guðbergur Bergssoni samanimelise jutustuse ainetel, mis on ka eesti keeles “”Loomingu” Raamatukogu” sarjas olemas. Filmi stsenarist ja režissöör on Ása Helga Hjörleifsdóttir, aga filmi valmimisse andsid suure panuse ka helirežissöör Tiina Andreas ja kaasprodutsent Anneli Ahven.

Filmi kohta ei olegi kahjuks peale pressiteadetest kokkulõigatud nupukeste midagi lugeda. Neid uudisnuppe omakorda kokku lõigates sain ma sellise tutvustuse: Islandil ühe mäe otsas elab koletis, kes ilmub inimese ette luigena. Inimesele silma vaadates näeb ta teda täielikult läbi ja ütleb, milline ta on tegelikult ja milline saab olema tema elu. Luigega kohtumine on sisekaemuslik kogemus, samaväärne silmitsi seismisega Islandi looduse, tema võimsate mägede, vesiste rohuväljade ja suure tuulega. See ongi tihti põhjus, miks paljud soovivad Islandile reisida ja seal kas või ratastel läbi koerailma ringi rännata. 9-aastase tüdruku Sól’i jaoks pole see vaba valik, sest pere pagendab ta metsiku ja üksildase looduse keskele ühe varguse pärast. Esialgu igatseb rikka fantaasiamaailmaga tüdruk väga tagasi koju. Tasapisi õpib ta siiski armastama tugevat tuult, voogavaid kõrsi, vettinud sammalt, veidi metsikuid hobuseid ja väikest vasikat, kelle sünni ja surma tunnistajaks ta on. Sarnaselt mõjub ka film, mis on piisavalt aeglane ja imekaunis, et endasse vaadata ja süveneda ning koos peategelasega küpsemaks kasvada… Tundliku kaameratööga filmis segunevad fantaasiajutustused ja unenäolisus peaaegu naturalistlike argisündmuste ja lummava, kuid troostitu orumaastikuga. Armastuse igatsuse ja looduse kõikvõimsuse meelevallas jõuavad Sól, sulane ja peretütar suve lõpuks siiski kõik oma lahendusteni.

Raamatul on paremini läinud. Kolm eriilmelist ja huvitavat arvustust: Tarmo Õuemaa lühike ja optimistlik “Gudbergur Bergsson “Luik”” Kirjakoi blogis, Kaja Kleimanni raamatu poeetikat, loodust ja psühholoogilist tundlikkust hindav “Guðbergur Bergsson “Luik”” Lugemissoovituste blogis ning Livia Viitoli olustikku ja müstilisust, kirjandusloolist ja sümboleid lahkav “Bergssoni Island: müstiline, maailma poolt unustatud maailm” Postimehes.

Mulle tundub, et eestlastele läheb Island ja Islandil toimuv korda ja nad suudavad Islandi loodusest vaimustuda sügavalt ja hingepõhjani. Loen üles mõned eestlaste kirjutatud raamatud, kus Islandist pikemalt juttu, olgu need siis ilukirjanduslikud teosed, reisikirjad või miskit sinna vahepeale jäävat: Kärt Hellerma „Islandi kiri” (NyNorden, 2014); Tui Hirv „Minu Reykjavík : kõik on kaasas” (Petrone Print, 2015); Arvo Jaama „Esimene rännuraamat : Andaluusia. Island. Malta. Portugal” (Grenader, 2016); Fred Jüssi ”Kivimustrid” (SE&JS, 2015); Kätlin Kaldmaa „Islandil ei ole liblikaid” (Ajakirjade Kirjastus, 2013); Kätlin Kaldmaa „Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” (Hunt, 2020); Alari Kivisaar „Islandi lummuses, ehk, Paranemise märke pole” (Fookus Meedia, 2010); Risto Laur „Islandile : teekond ja päralejõudmine” (SE&JS, 2013); Risto Laur „Islandil : kohalolek ja rändamine : facebukoloogiliste mõtiskluste 2. raamat” (Absoluutne, 2014); Tarvo Nõmm „Minu Island : tule ja jää sümfoonia” (Petrone Print, 2009); Kalju Saaber „Kohtume Islandi väraval” (Eesti Raamat, 2013); Siljalill „Imetabane Island” (Hea Tegu, 2019).

Tiina Sulg