Raamatukava

Posts Tagged ‘J. R. R. Tolkien’

HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival 27.-29. aprillil

In raamatukava on 25/04/2018 at 21:02

Sellel nädalavahetusel, 27.-29.  aprillil toimub Haapsalus juba 13. HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival. Kolme päeva jooksul tuuakse vaatajateni žanrifilmide paremik (ning ka mõndasid vanu pärleid), mida väljaspool festival Eesti kinodes kusagil näha ei saa. Festival ise kuulub Euroopa žanrikino festivalide paremikku ühendavasse organisatsiooni Méliès. Kokku näidatakse festivali jooksul üle 30 erineva filmi. Siin on lühike tutvustus seitsmest linastuvas filmist, mis põhinevad mõnel raamatul, ning võiksid ehk kirjanduse fännidele meeldida.

“Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke” põhineb prantsuskeelse Kanada ühe tuntuma kirjaniku Gaétan Soucy 1998. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Romaani alusel vändatud stiilse mustvalge filmi lavastajaks on Simon Lavoie.
1930. aastad. Ühes kõledas ja muust maailmast peaaegu eraldatud Quebeci maavalduses pöördub laste elu pea peale, kui ootamatult sureb nende joodikust ja jõhkardist isa. Üksinda jäänud vennad, kellest üks hakkab endas avastama naiselikku alget, peavad tasahilju reaalse eluga harjuma ja sammhaaval saavad nii neile kui vaatajatele selgemaks perekonna häiriva loo tagamaad, milles leidub kuhjaga eksistentsiaalset traagikat ja valu.
Kindlasti mitte klassikaline õudusfilm, pigem lummav ja tohutut pinget täis gootilik draama, kus miski pole lõpuks nii, nagu seda esmapilgul paista lastakse.
Vaata lisainfot.

“Pimeduses sosistaja” baseerub 20. sajandi olulisima Ameerika õudusklassiku H. P. Lovecrafti samanimelisel lühiromaanil. Teos esindab esmakordselt stiilipuhast teaduslik-fantastilist õuduskirjandust, nn kosmitsistlikku õudust. Selle põhjal tegid Sean Branney, Andrew Leman ja David Robertson 2011. aastal Hollywoodi legendaarsete õudusfilmide stiilis ekraaniteose, mis linastus edukalt festivalidel ja mille võtsid ülihästi vastu ka Lovecrafti fännid, kuna see suutis taasluua eheda 1930ndate õhustiku. Mythoscope-tehnikas üles võetud mustvalge linateos on tõeline maiuspala kõigile klassikalise perioodi õudusfilmi sõpradele.
“Pimeduses sosistaja” linastub HÕFFi raames eriseansina, millega soovime tutvustada 2017. aasta lõpus eesti keeles ilmunud mahukat Lovecrafti lühiproosa antoloogiat “Cthulhu kutse”. Ühtlasi on see eelsoojenduseks Lovecrafti (1890-1937) 130. sünniaastapäevale, mida tähistatakse 2020. aastal. Pärast seanssi on kõik huvilised oodatud kuulama Lovecrafti loomingu teemalist ettekannet.
Vaata lisainfot.

“Hommikul ma ärkan ja kõrvetan end teega” on üks 1970. aastate paremaid idabloki komöödiaid ning valminud tuntud Tšehhi ulmekirjaniku ja sealse grupipsühhoteraapia pioneeri Josef Nesvadba (1926-2005) jutustuse põhjal.
Musta huumoriga lugu on sellest, kuidas endine tähtis nats Klaus Abard, kes on hoidnud end vananemisvastaste ravimitega heas vormis, plaanib ajaturismiga tegeleva ettevõtte abil naasta 1944. aasta Saksamaale ja pöörata sõja vältimatu kaotus võiduks, kinkides Hitlerile varastatud vesinikupommi koos vajalike joonistega.
Vaatamata tõsisele teemale on tegemist väga mõnusa komöödiaga, kust võib leida klišeelikke tegelasi, musta huumorit, naljaviskamist Hitleri üle, nutikaid ajasõlmi ja sekeldusi äravahetatud kaksikvendadega.
Vaata lisainfot.

“Keskpäev” on Eno Raua jutustuste „Päris kriminaalne lugu” ja „Telepaatiline lugu” motiividel põhinev film. Kriminaalsust ja telepaatiat sõna otseses mõttes filmis küll ei ole, aga ühe väikese poisi kadumise ja leidmisega on tegemist küll. Lisaks seiklustele leiavad peategelased veel midagi – nii elus kui ka iseendas.
Vaatamist ja nostalgitsemist on selle filmi puhul palju. Juba toonaste lapsnäitlejate, praeguste meelelahutusstaaride – Mihkel Raud, Maria Avdjuško, Ülari Kirsipuu, Tormi Kevvai – nimekiri ajab pea sassi. „Keskpäev” ennetas mingil moel ka Lembit Ulfsaki mõned aastad hiljem valminud kultusfilmi „Keskea rõõmud”. 37 aastat pärast filmi esilinastust on paljugi muutunud, aga üks on ikka sama: meie helesinised unistused ootavad täitumist!
Vaata lisainfot.

“Nõidade koobas” põhineb viljaka ja populaarse fantaasiakirjaniku Kir Bulõtšovi („Kolmanda planeedi saladus”) jutustusel, mis eesti keeles ilmus tänavu veebruaris autori proosakogumikus „Kosmoselaevastiku agent”.
Kommunismist haaratud Maalt pärit siilisoenguga seksikas eriagent Andrei lendab kaugele planeedile, kus evolutsioon on mänginud veidraid vingerpusse. Esiteks pole seal mitte keegi kuulnud kommunismist, teiseks aga eksisteerivad külg külje kõrval üksteisega täiesti sobimatud liigid.
Puised eriefektid, pooletoobine kunstnikutöö ja väga head osatäitmised nõukogude filmikunsti viimastelt suurtelt staaridelt toimivad koos suurepäraselt, kuigi by the book ei tohiks selles filmis toimida mitte miski. Suurepärane ulme ja fantasy ristand à la Soviet Union.
Vaata lisainfot.

 

“Vaimude lahkaja” on populaarsel näitemängul põhineva filmi, mille on lavastanud Andy Nyman ja Jeremy Dyson ning selles saab näha ka „Kääbikust” tuttavat Martin Freemanit.
Paranormaalsete nähtuste detektiiv professor Phillip Goodman (Andy Nyman) on pühendanud oma elu petu-füüsika ja võltsitud üleloomulike umbluu-valdkonna vempude paljastamisele. Professori skeptiku-mõistus saab tõsiselt proovile pandud, kui tema töölauale laekuvad kolm kõhedust tekitavat seletamatut juhtumit: hüljatud hooldekodu valvur (Paul Whitehouse), keda tema öistel patrullkäikudel painavad häirivad nägemused; inimasustusest kaugel metsateel põrguliku autoavarii läbi teinud emotsionaalselt ebastabiilne noormees (Alex Lawther); jõukas endine pankur (Martin Freeman), keda poltergeisti kujul terroriseerib tema sündimata lapse hing. Linaloo pahaendelisus seisneb aga faktis, et kõigil kolmel vaatlusalusel tegelasel on otsene seos professor Goodmani enda eluga. Kas asjaolude uurimise käigus saab skeptikust müstik, selles on küsimus.
Vaata lisainfot.

 

Enamus meist on näinud J.R.R. Tolkieni loomingul põhinevaid Sõrmuste isanda ja Kääbiku filme. Kui paljud teavad aga, et “Kääbikust” on ka varem, 1985. aastal, tehtud film?
Tegemist on ühe väga imeliku telelavastusega, mis peaks olema iga kitšisõbra ja uussiiruse austaja lemmik. Kindlasti läheb sovetikääbik peale neile, kes vaatasid lapsepõlves ETVst „Leopoldi” ja „Mõmmi ja aabitsat”. Inimesed, kes seda taiest näinud, ei unusta nähtut iial ja nende õudusunenäod on uneteadlaste sõnul oluliselt jubedamad kui näiteks need, mille üle on kaevanud „Hellraiseri” vaatajad. On kahtlustatud, et stsenarist oli palgatud selleks, et sisu oleks eelkõige algallikasse võimalikult põlglikult suhtuv, lavastaja katsetas uusi, täiesti tundmatuid ja inimpsüühele võõristavaid tehnikaid ning filmikunstnik tegi võtetel konstantselt hapet. Kitši, offbeat-huumori ja uussiiruse entusiastidele läheb see film peale, kõik teised lähenegu ettevaatlikult. Bilbo Bagginsi rollis näeme Mihhail Danilovit (1937-1994), kes on mänginud ka sellistes suurfilmides nagu „Agoonia” või „Meister ja Margarita”.
Vaata lisainfot.

Jana Raidma

Filmitutvustused lühendatult HÕFFi lehelt

“Kääbik: Viie Väe lahing” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 24/12/2014 at 01:24

Kuna viimast filmi veel näinud ei ole, võin pakkuda vaid lihtsahho8ZnXmeelseid mõtisklusi kriitika ainetel. Arvustusi filmitriloogial jagub ja retseptsioonist tõusevad esile kaks etteheidet. Esiteks, kas kolmeosaline, kokku peaaegu 8 tundi kestev, hulgaliselt eriefektide ja keerukate kõrvalliinidega rikastatud, kaks korda tihedama kaadrisagedusega ja kolmemõõtmeline vorm õigustab end ühe tegelikult üsna lihtsa lasteraamatu visualiseerimisel? Olen raamatut mitmel korral lugenud ja arvan, et just tempokus ja lihtne süžeeliin annavad sellele fantaasiat haarava voolavuse ja koha lastekirjanduse klassikas. Samas usaldan oma lemmik raamatukogutädi, kes arvab, et ka Peter Jacksonit on võimalik mõista. Ta on tõestanud, et suudab teha häid filme kesise eelarvega, miks ei võiks lustida nüüd, kus vahendid on piiramatud. Kuna on jõulud, võiksin siinkohal meenutada üht oma inimest, kes ütles neli aastat tagasi vist jõulukinkidest rääkides väga arukalt, et piiratud ressursside korral tuleb rakendada rohkem kujutlusvõimet, misläbi võivad lahendused olla ootamatult säravad ja isikupärased.

Teiseks heidetakse filmitriloogiale ette “Sõrmuste isandas” kinni olemist, nagu ei suudaks “Kääbik” oma jalgadel püsti seista. Tegelikult jagavad kaks teost (nüüd räägin ma raamatutest ja ehk õigustab see natuke ka filmitegijate valikuid) palju enamat kui ühiseid tegelasi, ühist maailma, seotud tegevusliini. Tegelikult saabki kääbiku loost alguse sõrmuse lugu, mitte vaid sõrmuse leidmisega Udumägede alt, vaid ka Tolkieni peas. “Kääbiku” lõpusosas, millest räägib ka viimane film, saavad ilmsiks Bilbo Bagginsi tõelised varjatud kvaliteedid, millel pole vähematki pistmist murdvargale kasulike karvaste jalgade, veetlevate meelituste ega varjatult liikumise võimega. Nimelt on kääbikuisandal mugavusearmastuses ja ambitsioonituses loomulik immuunsus võimu ja hiilguse vastu. Ta on nõus kriitilisel tunnil riskima 1/14 osaga määratust varandusest, püüdes lahendada käärivat olukorda eri rahvaste vahel. Ringi otsad said kokku, kirjaniku peas eostus uus kaunis idee. Võime vaid ette kujutada tema näoilmet, kui ta selle leidis. Tihti areneb ühe romaani kõrvalliinist välja järgmise pealiin. Aga kuidas saab lihtsast lastejutus sündida midagi nii raskepärast nagu “Sõrmuste isand”? Vahel on üsna pisikesed kujundid nii võimukad, et nad ei võigi rahulduda vähemaga, kui suurejooneline triloogia, teos, mida kirjutati ajalukku.

Thehobbit-011407-1-

J. R. R. Tolkieni looming ootab lugejaid Tartu Linnaraamatukogus. Filmi esimest osa “Kääbik: Ootamatu teekond” saab vaadata kolmapäeval, 24. detsembril kell 9:30 TV3-s.

Sander Kaasik

“Kääbik: Smaugi laastatud maa” Cinamonis

In raamatukava on 03/01/2014 at 10:58

kaabikpakapikudSee film ei vaja pikemat sissejuhatust, Kaja Kleimann on esimeset filmist siin blogis juba kirjutanud, aga põhjalikumaid filmimuljeid esimesest osast veel: Hendrik Alla “«Kääbik»: ma kõndisin Keskmaal” Postimehes, Pronto “Film: “Kääbik”” blogis Discordia: Pronto, Tuul “Muljetame. Kääbik.” Hirvelossi blogis, Päikesejänku “Ekskurss filmilinale: Pii elu ja Kääbik” blogis Päikesejänku ja sada raamatut, Mart Raun “The Hobbit: An Unexpected Journey (2012)” blogis Ma armastan filme, Margus Haav “48 kääbikut sekundis” Sakalas, Joonas “Kääbik: ootamatu teekond / The Hobbit: An Unexpected Journey” blogis Pisut filmijuttu, Xipe “The Hobbit: An Unexpected Journey” Filmiblogis, Diana “Kääbik: Ootamatu teekond” Nähtud ja nägemata blogis, Tarvi “Kääbik: Ootamatu teekond” Mine Kinno! blogis.

kaabikfilmTriloogia teisest osast on juba jõudnud kirjutada Tarvi “Kääbik: Smaugi laastatud maa – rohkem sisu ei teeks paha” Mine Kinno! (või vähemalt kuhugi sinnapoole) blogis, Diana “Kääbik: Smaugi laastatud maa” Nähtud ja nägemata blogis, Raiko Puust “The Hobbit: The Desolation of Smaug (2013) – ülipikk ja üliaeglane venitamine kuubis…” blogis Armastades filmikunsti, Malcolm “The Hobbit: The Desolation of Smaug” oma filmiblogis, Tristan Priimägi “Kääbik: Smaugi laastatud maa” Eesti Ekspressis, Diana Ostrat “Kääbik: Smaugi laastatud maa” ulmeajakirjas Reaktor.

kaabikraamatRohkem raamatust kui filmist on juttu mr. Costello blogis postituses “J.R.R. Tolkien “Kääbik””, Eeva “Kääbik – John Ronald Reuel Tolkien” Raamatublogis, Jüri Talvet “Romaaniülikool: J. R. R. Tolkien “Kääbik”” Eesti Päevalehes ja muidugi Ulmekirjanduse Baasis.

Ivar kirjutab postituses “Kääbik” blogis Pikseldused hoopis filmiraamatust.

Filmilõiguks on katke 1977. a valminud “Kääbiku” multifilmist.

Tiina Sulg

“Kääbik” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 15/12/2012 at 12:33

the-hobbit-an-unexpected-journey-426288lEi ole mingit kahtlust, et publikust kauaoodatud “Kääbiku” filmil puudust ei tule. Inimesed, kes suhtuvad kahtlustavalt üpris õhukese raamatu kolmeks filmiks jagamisse, lähevad kinno vähemalt vägevaid loodusvaateid nautima, põhimõtteliselt peaks mingi ettekäände leidma igaühe jaoks. Nagu ma aru sain, lohet tuleb terve aasta oodata, sest järgmine film esilinastub 3. dets. 2013 ja viimane 18. juulil 2014.

Kes ei jõua ära oodata, mis edasi saab või täpselt ei mäleta, sellel on aeg  raamatut lugeda!kääbiku kaas3 Ehkki praegu tuleb selleks ennast kõigepealt järjekorda panna, ükskõik kas eesti- või inglise keeles lugemiseks.

Kui  “Sõrmuste Isand” on jõukohane vaid tõelistele Tolkieni fännidele, siis “Kääbik” on lugemiseks tõesti igaühele, sest huvitavaid tegelasi ja põnevaid seiklusi saab jälgida ilma tuhandeid aastaid erinevate rasside (või pigem vist liikide?) sugupuid ja poliitika ajalugu jälgimata.

Tegelikult tahaks siia juurde soovitada veel üht täiesti erilist ViimaneSK_esikaas_mediumteost, Kirill Jeskovi  raamatut “Viimane sõrmusekandja”,  mis kirjeldab sõrmuste lugu orkide vaatepunktist ja teeb seda tõeliselt nauditavalt.

Cinamoni linastusajad leiate siit  ja  Ekraani omad siit .
Filmi kohta on juba kirjutatud Postimehes ja Eesti Päevalehes .

Kaja Kleimann