Raamatukava

Posts Tagged ‘Jaapan’

“Midnight Diner: Tokyo Stories” Netflixis

In raamatukava on 27/04/2020 at 11:34

Igal südaööl avab Peremees (Kaoru Kobayashi) oma söökla öistele kundedele. Menüü on lakooniline — sealihaga misosupp, õlu, sake ja shôchû (enamasti riisist, odrast, kartulist või bataadist destilleeritud sakest kangem alkohoolne jook). Lisaks valmistab Peremees kõike, mida tahetakse, aga tingimusel, et tal on olemas koostisosad ja ta oskab seda valmistada. Kundesid on rohkem kui võiks esmapilgul arvata ning igal neist on oma lugu. Sari põhineb Yarô Abe samanimelisel koomiksisarjal (mangal), mida pole kahjuks tõlgitud ei inglise ega eesti keelde.

Sarja episoodilisus, seotus toitudega ning keskendumine inimsuhetele meenutab aga üht teist jaapani kirjandusteost, mis on ka eesti lugejale kättesaadav. Hiromi Kawakami “Õpetaja portfell” räägib kolmekümnendate teises pooles naisest Tsukikost, kes kohtab baaris oma endist emakeeleõpetajat, seitsmekümnendates leskmeest. Mehel on küll ka nimi olemas, kuid endine õpilane kutsub teda jätkuvalt Sensei’ks (jpn k õpetaja). Nii “Õpetaja portfellis” kui “Midnight Diner’is” on kerget nukrust, seda õrna melanhooliat, mida jaapani kõrgkultuur on ammusest ajast väärtustanud.

Teise raamatusoovitusena sarja juurde tooksin välja jaapani esimese kirjandusnobelisti Yasunari Kawabata romaani “Vana pealinn”, mis eesti keeles on ilmunud Agu Sisaski tõlkes 2001. aastal samade kaante vahel teise Kawabata romaaniga “Tuhat kurge”. Kawabata sai Nobeli preemia “jaapani traditsioonilise mõttelaadi meisterliku kujutamise eest” (A. Sisask väljaande järelsõnas), kuigi ta kirjutas ajal kui see traditsiooniline mõttelaad (või õigemini ehk küll tunnetuslaad) oli juba hakanud suures osas hääbuma. Samamoodi on Peremehe einela justkui jaapanlikkuse oaas keset globaliseerumistuhinas eristamatuks muutunud söögikohtade kõrbe.

Sari peaks vaevata tekitama nostalgiat kõigis, kes on kasvõi kord elus käinud Shinjukus või mujal Jaapanis väikestes traditsioonilistes söögi- või joogikohtades. Kel veel vastavat kogemust pole, saavad aga valmistuda tulevaseks kogemuseks, või reisida — nii nagu raamatud ja sarjad seda igal ajal võimaldavad — unelmais.

Kairi Jets

Animatsuri 2017

In raamatukava on 20/09/2017 at 10:52

Animatsuri on jälle kohal.
Väike väljavõte kavast (ja kuna toimub nii palju huvitavat, siis ei suuda ma ainult filmindusega piirduda):

Raamatunäitus
Joonistatud maailmad 18. septembrist – 13. oktoobrini 2017 Tartu Linnaraamatukogu IV korrusel (Kompanii 3/5, Tartu)
Manga on koomiks, mis laiemas maailmas on tihedalt seotud Jaapani popkultuuriga. Jaapanis tähistatakse selle terminiga koomikseid/graafilisi romaane üldiselt. Manga lugejateks on nii lapsed kui ka täiskasvanud, nii mehed kui ka naised. Mangasid liigitatakse erinevatesse žanritesse ning iga mangalooja (mangaka) stiil ja käekiri on ainulaadsed. Manga on mõjutanud Lääne (koomiksi)kunstnikke, kelle tööd on samas mõjutanud ka mangakunsti arengut. Lood, mis jõuavad lugejateni mangade vahendusel, võivad hõlmata aastaid ja seostuda nii mõnegi lugeja jaoks lapsepõlvest teismeikka ning ka täiskasvanuikka jõudmisega. Üks manga võib olla ühendavaks lüliks tervele põlvkonnale… Näitus on põgusaks ülevaateks raamatukogu kogusse kuuluvatest mangadest. Lisaks mangadele on väljapaneku osaks ka Mariliis Teearu isiklikusse kogusse kuuluvad figuriinid – erinevate Jaapani animede/mangade ja popkultuuriga seotud tegelaste kujukesed.

Manganäitus
Sander Tulki isikunäitus 17.-29. septembrini 2017 Tasku ostukeskuses 2. korruse aatriumis (Turu 2, Tartu)
Sander Tulk (sünd. 1992) on kunstnik Saaremaalt, kes tegeleb mangade ja manga-aineliste piltide joonistamisega. 2014. aastal lõpetas ta Kuressaare ametikooli multimeedia kujundamise eriala, kuid möönab, et on enamiku joonistamisoskusest omandanud siiski iseseisvalt. Jaapani koomiksite ehk mangade stiilis joonisfilmidega puutus Tulk lapsena kokku saksa telekanalite kaudu. Just anime taasavastamine, mälestus lapsepõlves joonistamise nautimisest ning kihk millegi loova ja ühtaegu produktiivsega tegeleda innustasid mangakunstniku karjääri algust.

Film
VOCALOID IA (2016). 24. septembril kell 13.45 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 221)
„IA“ on virtuaalne artist, kes elab VOCALOIDi-nimelises programmis. IA teosed „IA – Aria on the Planetes“ ja „IA Rocks – Aria on the the Planetes“ on jõudnud Jaapani muusikaedetabeli tippu. Videod IA osalusega on kogunud üle 100 miljoni vaatamise. 2013. ja 2014. aastal oli IA kommentaatoriks Jaapani kõige vaadatuma motorallivõistlusel Super GT ning selle ametliku tunnuslaulu esitajaks. IA on esitanud ka laulu „Otsukimi Recital“, mis kõlas animes „Mekakucity Actors“. IA hääl on esindatud ka CD-l, mis tuli kaasa „Neon Genesis Evangelion“ manga viimase väljaandega. 2015. aasta juulis jõudis turule Playstation Vita mäng „IA/VT -COLORFUL-“ ning see jõudis mängude edetabelis 2. kohale. IA debüteeris Põhja-Ameerikas 2015. aasta juulis ANIME EXPO 2015 raames toimunud live-kontserdiga Los Angelese Nokia klubis. 2015. aasta septembris andis IA oma esimese soolokontserdi Jaapanis. Juba oktoobris esines tehishääl New Yorgi laval. Järgmisel kuul andis IA kontserdi Londonis 1500-pealise publiku ees. Alates 2016. aasta veebruarist on IA esimest live-kontserti Jaapanis voogedastatud animemessidel ja kinolinadel üle kogu maailma. 2018. aasta aprillis avab Jaapani Animatsiooni ja Elustiili Festivali suurejoonelise pauguga maailmakuulus tehishääl IA live-kontserdiga Tallinnas.

Kirjandustund
Murakami ja maailm. Murakami maailm 24. septembril kell 13.45 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 203)
Haruki Murakami (1949) on ilmselt kõige tuntum elusolev Jaapani kirjanik maailmas. Ka eesti lugejale on tuttavad nii tema autobiograafiliste sugemetega realistlikumad romaanid kui ka hilisemad, pisut fantastilisemad teosed. Sinna vahele ja ümber mahub aga veel palju muud. Muuhulgas on märkimisväärne tema balanseerimine Ida ja Lääne vahel – Läänes peetakse teda selgelt jaapani kirjanikuks, aga Jaapanis jälle liiga läänelikuks ja kergemeelseks, et jaapanlasi maailmakirjanduses tõeliselt esindada. Ehk võiks teda siis pidada sillaehitajaks, kes ühendab neid mõlemaid? Murakami maailma avab Kairi Jets.

Rollimängud
“Tüüpilise animedraama” rollimäng 23. septembril kell 16.00 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Tahad olla kangelane, kurikael, päästa maailma või seda hävitada? See kõik on sinu võimsuses. Seltskonnamäng, mille eesmärk on luua eepiline lugu täis põnevust ja huumorit. Gerli Carol Koppel
Artemis 24. septembril kell 11.30 ja 13.30 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 202)
Oled sa kunagi mõelnud, mis tunne on kapten Kirkil Enterprise’i sillal? Või Malcolm Reynoldsil Serenity pardal? Või siis ükskõik millisel kaptenil suvalisel kosmoselaeval? Nüüd on seda võimalik proovida kaptenisillasimulaatoril „Artemis“. Peale kapteni aga on vaja laevale ka relvastusohvitseri, navigaatorit, inseneri ning luure- ja sideohvitseri. Sedasi kuuekesi laeva juhtida on käkitegu ning iga meeskonnaliige saab oma ülesanded kiirelt selgeks. Vilumus nendega mängleva kergusega hakkama saada tuleb aga ajapikku. Mäng on mõeldud 6 mängijale. Ove Hillep, J.J Metsavana

Käeharjutusi
Kalligraafia 23. septembril kell 12.30 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Kultuuri- ja kunstihuvilistel on võimalus kätt proovida ühe Jaapani vanima ja tuntuima kujutava kunsti haruga, milleks on jaapani kirjakunst. Töötuba juhendab Tartu Ülikooli jaapani keele lektor Eri Miyano.
Kanzashi 23. septembril kell 17.45 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Kanzashi (ka hana kanzashi) on traditsiooniline jaapani kunstivorm. Teeme hooajalise (sügisese) kanzashi lille juukseklambri. Natalia Orshanskaya
Mangade töötuba 24. septembril kell 14.15 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Manga töötoas annab Eesti manga hobikunstnik kiire ülevaate sellest, mis manga on, ja kirjeldab oma koomiksite loomise protsessi. Töötoas saavad osalejad ka õppida kiirelt joonistama mangategelasi ja luua üks visand koomiksilehest. Juhendab Sander Tulk.

Muusikaõhtu
Traditsioon ja kaasaeg Jaapani muusikas koto ja kugo näitel 25. septembril 2017 kell 19.00 Domus Dorpatensises (Ülikooli 7/Raekoja plats 1, Tartu)
Vaatame üheskoos jaapani muusikakultuuri sügavustesse läbi näppepillide koto ja jaapani harfi kugo ajaloo ning nendel esitatava muusika kaudu ka tänasesse päeva. Kuidas iseloomustada jaapani muusikat? On see meile lähedane või kauge? Vähemasti mõned vastused nendele küsimustele saavad Lilian Langsepa loengu jooksul kuuldavaks ja nähtavaks.

Filmiõhtu
“Kirsipuu Yoko” 26. oktoobril kell 19.00 Genialistide klubis (Magasini 5, Tartu)
“Kirsipuu Yoko” (Yoko Sakura (陽光桜), 2015).
Inspireeriv tõestisündinud lugu väikese Jaapani linnakese keskkooliõpetaja eluaegsest ettevõtmisest luua esimene kunstlikult tolmlev hübriidkirsipuu, et täita lubadus, mille andis oma teise maailmasõtta suundunud armastatud õpilastele. Film on jaapani keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.

Kogu kava http://animatsuri.eu/2017/.
Mõne aasta tagune nimestik “Jaapani kirjandus ja Jaapanist inspireeritud kirjandus“.

Tiina Sulg

“Tähelaev. Riho-Bruno Bramanis” pühapäeval, 10. aprillil 10.00 ETV-s

In raamatukava on 04/04/2011 at 17:55

Tähelaevas on Riho-Bruno Bramanis, 2000 aastal Eestis sajandi käsipalluriks kuulutatu. Kui Eesti pere kolib Jaapanisse ja seda juhuse või saatuse tahtel lausa 8 aastaks. Nii pika aja jooksul juhtub nii mõndagi, eriti kui tegutsemiskeskkonnaks on hoopis teistsugune kultuur, kui senini harjutud. Õhtumaa inimese kohanemine idamaa kultuuri ja kombestikuga.

Illustreerimaks erinevusi mõned näited kahe maailma võrdluses. Läänemaailmaga võrreldes elavad jaapanlased hoopis teistsuguses ruumimudelis. Kui Euroopas on esikohal teed ja nende ühendamine, siis Jaapanis on oluliseks majad. Iga hoonerühma keskmeks on kõige varem ehitatud maja, mis kannab numbrit 1. Majanumber näitab mitmendana hoone on ehitatud. Taoline paigutus viitab hierarhiale, vanim on keskel ja noorimad tema ümber. Hierarhia on märksõna kõigele, oluline on see nii kodus, tööl kui sõjaväes.

Et viisakus ja reeglid on olulised, peab tähelepanu pöörama ka viisakusvormelitele. Jaapani viisakusväljendid märgivad tavaliselt ametikohta ja vanemusastet ja seda vastavalt jaapani kultuurile mitte soole. Sõna san kasutatakse järelliitena perekonna nime taga nii meeste kui naiste, nii abielus kui ka vallalist inimeste puhul. See märgib lugupidamist nende kui ühiskonnaliikmete vastu. See sõna on tähtis, kuid kedagi tutvustatakse ja äriparterite vahel kasutatakse seda põhimõtteliselt alati. Kuni jaapani inimene ise palub ennast eesnimepidi nimetada ja sellest hoolimata kuidas tema ise teiste poole pöördub, peab tema suhtes ikka kasutama perekonnanime ja lisaks san.

Nagu paljudes Aasia riikides nii on ka Jaapanis mittepuudutamise kultuur, kui kõne all on võõraste tervitamine. Ainult kõige lähedasemad inimesed ja enamuses just noored puudutavad üksteist tervitades.

Ja need on vaid üksikud nüansid, millega tuleb arvestada sukeldudes pea ees tundmatusse. See ei ole reisiraamat, see on raamat perekonnast, kohanemisest ja õppimisest. Soe, südamlik ja naljakas lugu.

Loe raamatut.
Tutvu Jaapani tänavamoega.

Svea Sõrmus