„Lumememm“ kinos „Ekraan“ ja Cinamonis

Norra pimedatest fjordidest on lisaks romantiseeritud kaabakatele-viikingitele jõudnud maailmani ka sünge deemonitest puretud Harry Hole. Harry Hole on samamoodi geniaalne nagu Holmes või Poirot, ning samamoodi üksik ja psühholoogiliselt vaevatud. Kirjanik Jo Nesbø on rutjutud detektiivist Harry Hole’ist kirjutanud juba 11 raamatut, millest seitsmes „Lumememm“ jõudis filmina äsja ka Eestisse.

Rootsi päritolu režissöörile Tomas Alfredsonile, kes on tuntud ka sellise kurvameelse vampiirifilmi nagu „Lase sisse see õige“ (2008) poolest, on see alles kuues film, nii et käesoleva filmi vastakad arvustused on täiesti mõistetavad. Michael Fassbender Harry Hole’ina on põhjendatud valik – põhjatult nukrad silmad ja lohutamatu maailmavalu oleks justkui kodeeritud tema DNA-sse.

Natuke ka loost endast. Eliituurimisrühma kuuluv Harry Hole püüab tabada Norra esimest sarimõrvarit, kes kasutab oma visiitkaardina, arvasite õigesti, lumememme.

Film on saanud üpris negatiivset vastukaja – olles klišeelik, raskesti jälgitav, hooletult kokku pakitud (hea nali, eks ole!). Alfredson on õigustanud oma linateose eksistentsi sellega, et tõesti jäädi ajahätta…

Mina soovitan oma silmaga lugu nii paberil kui linal ise üle vaadata. Ei ole just palju filme Skandinaavia algupärase žanri teemadel – kõige tuntum on ehk „Lohetätoveeringuga tüdruk“.

Loe juurde samanimelisest raamatust endast (soovitan tegelikult kogu Harry Hole’i sarja) ja filmi kohta IMDb-st.

Liis Pallon

„Doktor Proktori ajavann” laupäeval, 4. veebruaril kell 17:00 ja pühapäeval, 5. veebruaril kell 9:00 ETV2-s

Armuvalus Doktor Proktor on ajas tagasi rännanud ja püüab meeleheitlikult muuta ajalugu. Ta tahab takistada oma kalli Julietta ja hirmsa Claude Cliché pulmi, aga jääb teise aega lõksu. Liisa ja *Bulle*, doktori noored abilised ja naabrid, peavad taas mängu astuma. Nad viivad Ajavanni tagasi minevikku ja püüavad doktorit aidata. Sellest tuleb metsik rännak läbi aja, mille käigus kohtutakse Napoleoniga, pääsetakse napilt giljotiinist Prantsuse Revolutsiooni sündmuste keerises ja kohtutakse Jeanne d’Arciga, keda süüdistati nõidumises ning kes põletati tuleriidal. Või kas ikka põletati? “Doktor Proktori Ajavann” on värvikas lugu kolmest sõbrast – Liisast, *Bullest* ja Doktor Proktorist, kes teevad kõik, et päästa maailma ajalugu… ning armastus.

Filmi aluseks on norra kirjaniku Jo Nesbø lasteraamat „Doktor Proktori ajavann” ja sellest on pikemalt kirjutanud lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

IMDb-s on film saanud 6,1 punkti.

Jo Nesbø on eestlastele kui suurtele krimikirjanduse austajatele eelkõige tuntud rohkelt auhindu pälvinud krimiromaanide autorina. 2007. aastal ilmus temalt esimene lasteraamat “Doktor Proktori Puuksupulber”, millele järgnesid „Doktor Proktori ajavann”, „Doktor Proktor ja maailma lõpp. Võib-olla”  ning „Doktor Proktor ja suur kullarööv”. Nimetatud raamatud on kõik loomulikult ka raamatukogus saadval.

Anu Amor-Narits

“Pearahakütid” neljapäeval, 2. aprillil kell 23.35 ETV2s

Selle filmi valik ei ole tingitud eelkõige sellest, et film on tuntud norra krimiautori Jo Nesbø, kelle raamatud raamatukogu riiulis sugugi paigal ei püsi, vaid lugejatega kaasa kipuvad, romaani põhjal või et 2011. a. Morten Tyldumi käe all valminud filmis on põnev näiteseltskond: Aksel Hennie, Nikolaj Coster-Waldau, Synnøve Macody Lund, Eivind Sander, Julie R. Ølgaard, kuigi ka need oleksid head põhjused, vaid kuna tegu on puhta Nordic noiri esindajaga ja 9. aprillil on Eesti Rahvusraamatukogus Põhjamaade krimikirjandusele pühendatud kirjandusfoorum. Foorumil astuvad üles Leena Lehtolainen (kirjanik, Soome), Vigdis Hjorth (kirjanik, Norra), Kerstin Bergman (krimikirjanduse ekspert, Rootsi krimiakadeemia sekretär), Bo Tao Michaëlis (kirjanik, kirjanduskriitik, Taani Krimiakadeemia liige), Nils Sakss (kirjanik, Läti), Árni Þórarinsson (kirjanik, Island) ning Eestist Indrek Hargla, Ott Sandrak, Mika Keränen, Jaan Martinson. Osavõtt on tasuta, aga vajalik on eelnev registreerumine hiljemalt 6. aprillil. Kui vähegi aega ja huvi, soovitan minna, täpsem kava on siin. Päeva lõpetab dokumentaalfilm “Skandinaavia teledraamade võidukäik”.

Tiina Sulg

“Doktor Proktori puuksupulber” Cinamonis

Kergelt hullumeelne doktor Proktor leiutab kogemata maailma võimsaima puuksupulbri. 

Kahe kohaliku põngerja ootamatust külaskäigust doktori majja saab alguse isemoodi sõprus ja sensatsiooniline äriprojekt. Krapsakas patsidega Lise ja pisike punapea Bulle aitavad doktor Proktori puuksupulbrit kogu maailmale tutvustada. Üllas tegevus muutub aga ohtlikuks, kui kuri hr Thrane oma kahe jõleda jõmpsikaga haruldast leiutist enda valdusse tahavad saada.

„Doktor Proktori puuksupulber“ on moodne ja lõbus muinaslugu. Möll toimub maailmas, kus normaalseid inimesi hulludeks peetakse, loomad, kellest sa midagi teada ei taha, kanalisatsioonikaevudes hiilivad ning süütu puuks otse kosmosesse lennutada võib.

Filmi aluseks on Jo Nesbø samanimeline raamat. Jo Nesbø on rohkem tuntud kõrgetasemeliste kriminaalromaanide autorina ning on nende eest ka rohkelt auhindu pälvinud. 2007. aastal ilmus temalt esimese lasteraamatuna “Doktor Proktori Puuksupulber”. Nüüdseks on ilmunud juba neli lugu, millest eesti keeles on olemas “Doktor Proktori puuksupulber”, “Doktor Proktori ajavann”  ning “Doktor Proktor ja maailma lõpp.Võibolla”. 

Vaatamata veidrale pealkirjale ja teemadele (kes kirjutab ikkagi raamatu puuksutamisest?!?), on tegu põneva ja kaasahaarava looga ning on tore lugemine ka lõbusaid seiklusi armastavatele täiskasvanutele.

Doktor Proktori raamatutest on kirjutanud Jaanika Palm. Eesti Lugemisühing on pidanud Doktor Proktori lugusid vääriliseks oma lugemissoovitustes välja pakkuda.

Film on IMBd keskmise hinde saanud.

“Doktor Proktori puuksupulber” on kinos juba mõnda aega jooksnud, seega huvilistel tasub kiirustada ning kui piisavalt põnev on, saab järgmised osad loomulikult raamatukogust paberkandjal laenutada.

Anu Amor-Narits

“Pearahakütid” kinos Ekraan

Norras kõigi aegade edukaimaks kodumaiseks filmiks tõusnud “Pearahakütid” on põhjamaine põnevik, mille läbivateks teemadeks reetmine, kättemaks ja tappev auahnus. Film on valminud Jo Nesbø samanimelise romaani järgi, mida saab linnaraamatukogust hetkel üksnes ingliskeelsena laenutada.

Jo Nesbø on norra kirjanik, muusik ja endine börsimaakler. Ta on võitnud ohtralt kirjandusauhindu: Rivertoni auhinna Norra aasta parima kriminaalromaani eest, Klaasvõtme auhinna, millega tunnustatakse Põhjamaade aasta parimat kriminulli jpt. Tema loomingut on tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde. Teda armastavad nii kriitikud kui lugejad ja mis vast praeguses ajahetkes kõige intrigeerivam – tema edu on võrreldud Rootsi kuulsa krimiautori Stieg Larssoni (“Millenniumi-triloogia”) teostega.

Filmis on muide mitmeid viiteid/vihjeid Stieg Larssoni Millenniumi-triloogiale. Tegemist on omamoodi austusavaldusega Larssonile.

Huvitav fakt on ka ehk see, et pärast filmi väljatulekut on seda müüdud rohkem kui 50-sse riiki, mis on absoluutne rekord kõigi üldse seni ekraanivalgust näinud Norra päritolu linateoste seas.

Kui nüüd otsustasid kinno minna, siis täpsema info leiad Ekraani kodulehelt.

Triinu Univer