Raamatukava

Posts Tagged ‘John Green’

“Paberlinnad” laupäeval, 14, aprillil kell 21.20 TV3-s

In raamatukava on 13/04/2018 at 13:27

Film valmis 2015. aastal ja põhineb John Greeni samanimelisel populaarsel noorteromaanil. Peaosades Nat Wolff, Cara Delevingne ning kaasa löövad ka Halston Sage, Caitlin Carver , Austin Abrams ja Cara Buono. Lavastaja Jake Schreier.

Peategelased on peagi keskkooli lõpetamas Quentin (Nat Wolff ) ja tema naabermajas elav Margo (Cara Delevingne). Margo on tüdruk, kes armastas müsteeriume nii väga, et sai üheks neist. Quentin ehk Q ja Margo ei suhtle omavahel eriti, kuni hetkeni, mil tüdruk ronib akna kaudu poisi tuppa. Nende öine seiklus muudab Quentini jaoks nii mõndagi. Järgmisel hommikul on Margo kadunud, jättes maha kummalisi vihjeid. Quentin koos sõpradega püüab selle mõistatuse lahendada, suundudes veidi enne lõpetamist autoreisile. Kas ja kuidas nad Margo leiavad ning mida tähendab filmi pealkiri „Paberlinnad” selgub juba filmist.

Soovitan filmi kõigile John Greeni raamatute austajatele. Loomulikult võivad seda vaadata ka teised. Tegelased on huvitavad ja pakuvad võimalust kaasa elada ning samuti leidub filmis huumorikaid kohti ning mõtlemapanevaid seiku.

Arusaadav, et film ei suuda näidata kõiki raamatuseiku. Näiteks ei toimunud filmis sel seiklusterikkal ööl SeaWordi külastamist. Ka raamatu ja filmi lõpp erinesid üksteisest, kuid see ei tee filmi halvemaks.

Kaia Raudsepp

“Müürililleks olemise iseärasused” laupäeval, 20.mail kell 23.40 Kanal 2-s ja “Paberlinnad” samal ajal, kell 22.20 TV3-s

In raamatukava on 18/05/2017 at 19:27

Kumba siis vaadata? Ühe ajupoolkeraga üht ja teisega teist, et mitte eelistada teist kommertskanalit kolmandale? Mõlemad filmid on valminud samanimeliste noorteromaanide põhjal. Vähemalt “Müürilill” paistab olevat algupäranditruu. Raamatu autor Stephen Chbosky kirjutas ja lavastas ka filmi.

“Paberlinnad” räägib noormehest, kes tegeleb liiga palju koolitükkidega ja on armunud salapära looridesse mähitud naabriplikasse. Ühel ööl veab viimane ta seiklusse, mis meenutab väga Avril Lavigne’i muusikavideot. Tänu sellele satub vaene poiss (enda standardite järgi) suurushullustusse ja hakkab märke tõlgendama. Oh neid armunuid! Et ka natuke selgemat keelt rääkida, tegemist on täitsa ausa filmiga, milles ei puudu tavapärased kolledžifilmi elemendid, kuid ei lange konventsionaalsesse balliõhtu muinasjuttu. Selle asemel personifitseeritakse müüt inimeseks ja ilusa lõpu alternatiiviks pakutakse tänast päeva.

“Müürililleks olemise iseärasused” on sarnane suureks kasvamise lugu, milles pööratakse suurt rõhku traumaatiliste sündmuste mõjule isiku kujunemisel. Filmi peategelane võetakse vastu kõige tõhusamasse Freudi patsientide tugigruppi – sõpruskonda. Kaugeltki mitte kõik kapseldunud ihasid ja mälestusi kandvad inimesed ei ole diagnoositud ega vaja ravi. Sellegipoolest vajavad nad sama, mida kõik ülejäänud inimesed. Mõistmist, tunnustust, kuuluvustunnet ja mis ehk kõige olulisem, unustamatuid hetki, mille järgi ennast muude iseärasuste kõrval defineerima hakata, pakub film küllaga.

Mõlemas filmis, aga eriti just viimases, mängib olulist rolli (pop)kultuur, mille kanda on tegelik vastutus kasvava noorsoo ees. Tunnistan, et noortele suunatud teoste kuvand ei ole minu jaoks kõige parem olnud. Tunnistan oma viga, neil on koht inimese elus, nagu on eksimusel koht vabaduse ja vastutuse vahel ning seda peaks häbenema sama palju, nagu tuntakse piinlikkust esimese armastuse klišeede pärast. Siiski jääb mõlemas teoses kõlama, et raamatud ja filmid ei saa asendada noorust. Neil on ainult ettevalmistav ja reflekteeriv roll millestki, mis on kuskil mujal – meie ümber, meie vahel ja meie sees. Kumba filmi siis vaadata? On laupäeva õhtu.

Sander Kaasik

“Süü on tähtedel” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 12/06/2014 at 19:19

süüontähtedelfilmSoovitan selleks nädalaks rohkelt taskurätikuid varuda, sest seekordsed valikud on kurikuulsad oma emotsionaalse manipulatiooni poolest. Sellesse žanri kuuluvad linateosed ei püüdle kunagi tähtede poole (vaatamata ääretult pretensioonikatele pealkirjadele ja nende tõlgendustele), ei võtagi endale eesmärgiks lahata aegade üleseid probleeme, pakkuda lohutust hingele ja/või vaimule. Selle asemel raputavad nad sind hingepõhjani, pigistavad sust välja viimsegi lootuse ilma enesehaletsuseta magama minna, jättes sind põrandale oma pisarate loiku hinge vaakuma. Jah, ma räägin armastusfilmidest – kõige kohutavamast leiutisest pärast 80ndatel möllanud hair metallit.

2014. aastal Josh Boone’i valvsa silma all valminud film on jõudnud ka meie kinode ja kriiskavate teismeliste tütarlasteni. Räägib see kahest teismelisest vähihaigest noorest (Shailene Woodley ja Ansel Elgort), kes püüavad leppida oma paratamatu varajase surmaga. Sureb lõpuks see, kel plakatil torusid ninas ei ole. Film põhineb John Greeni 2012. aastal ilmunud samanimelisel romaanil.süüontähtedelraamat

Mõlemad (nii film kui ka romaan) on saanud kiitusi igast vanusest vaatajatelt/lugejatelt. Raamatukogus on raamatul igatahes järjekord, nii et nõudlus on suur.

Loe lisaks filmist Wikipediast ja IMDb-st.

Liis Pallon