Raamatukava

Posts Tagged ‘Jüri Järvet’

Jüri Järvet 100 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 12/06/2019 at 15:04

Jüri Järvet 100 Tartu Elektriteatris — “Kuningas Lear”, “Solaris” & “Viini postmark”. Teisipäeval, 18. juunil kell 19 “Kuningas Lear”, kolmapäeval, 19. juunil kell 19 “Solaris” ja neljapäeval, 20. juunil kell 19 “Viini postmark”.

Elektriteater annab kaasa sellised saatesõnad:

Jüri Järvet näitab end neis filmides väga omapärase ja eripalgelise näitlejana, kes töötas tippvormis erinevates žanrides. Tartu Elektriteatri filmivalik klassikalisest tragöödiast filosoofilise ulme ja satiirilise komöödiani annab aimu meie kunagise legendi suurusest. Mis on peatähtis – kõik kolm filmi väärivad vaatamist eelkõige suurelt ekraanilt.

Grigori Kozintsevi „Kuningas Leari“ (1971) loetakse parimate Shakespeare’i ekraniseeringute hulka kuuluvaks. Järvet valiti filmi peaosatäitjaks pärast aasta kestnud peaosatäitja otsinguid, kusjuures esialgu ei toetanud režissööri ootamatut valikut eriti keegi. Filmi saatis menu nii Nõukogude Liidus kui välismaal ja Jüri Järvet sai 1972. aasta Teherani filmifestivalil parima meesnäitleja preemia. Tema ebatavaline Lear sai paljudele avastuseks, sest paljud ei osanud arvatagi, et selles kõhetus ja omapärase välimusega tegelases peitub nii palju kuninglikku võimu ja inimlikku meeleheidet. Pärast võtteid kirjutas Kozintsev, et tal pole olnud kunagi varem olnud võimalust töötada nii suurepärase artistiga.

Andrei Tarkovski kutsus Järveti „Solarisesse“ (1971) Kozintsevi soovitusel. „Sain Järvetiga kokku,“ kirjutas Tarkovski Kozintsevile, „ning leidsin, et näitlejana on ta lihtsalt geniaalne.“ Hollywoodi kosmoseseiklustele vastulausena mõeldud „Solaris“ võitis 1972. aasta Cannes’i filmifestivalil žürii eripreemia ning sellest sai kinolegend, mis pole siiani hääbunud. Metafüüsilisi ja inimlikke küsimusi tõstatav film püsib ulmefilmide tippude seas väärikal kohal ja nii mõnegi jaoks on tegemist žanri parima filmiga üldse. Teisi, vastupidi, segavad selle aeglane kulg ja teravad tunnetuslikud dilemmad. Ent igal juhul on „Solaris“ on tõenäoliselt legendaarseim film, milles mõni eesti näitleja on mänginud. Küllap leidub inimesi, kelle jaoks Eesti ongi maa, kust pärineb Tarkovski “Solarises” mänginud Jüri Järvet. Kui nad muidugi Järveti Eesti-päritolu üldse teavad.

Kui Veljo Käsperi „Viini postmark“ 1967. aastal ekraanile tuli, hinnati seda tänases vaates ebaõiglaselt karmilt. Filmi sünnis oli oluline osa Jüri Järveti rollil samanimelises menukas näidendis, ent kuna film lavaversioonist erines, peeti tulemust ebaõnnestumiseks. Aeg on hinnanguid muutnud ja tänaseks kuulub „Viini postmark“ kindlalt eesti komöödiafilmide klassikasse. Film mugandumisest ja konformsusest ühiskonnas, kus inimesi ideaalis taheti tiražeerida nagu šablooni järgi kaste, kõnetab huvilisi ka nüüd. Ühiskonnakriitikast rohkemgi on aga vaatajaid ilmselt köitnud filmi suurepärased näitlejatööd ja vaimukad detailid. Režissöör Veljo Käsper ütles peaosatäitja kohta: „Jüri Järvetit võib kahtlemata nimetada maailmaklassi kuuluvaks näitlejaks. Ta tunneb suurepäraselt oma võimeid ja töötab väsimatult selleks, et end absoluutsesse häälestusse viia. Selline “häälestus” ongi tema kui näitleja suurvorm”.

Ega siia olegi midagi lisada. Võib-olla pikkida siia vähetuntud fakt, et Jüri Järvet on ka ise kirjutanud, 1964. aastal ilmus tema huumorikogumik “Kits kärneriks“.

Allpool valik Jüri Järveti kinorolle, mis tehtud kirjandusteoste põhjal valminud filmides.

Tiina Sulg

“Näitleja Joller” reedel, 5. juunil kell 00.00 ja pühapäeval, 7. juunil kell 13.00 ETVs

In raamatukava on 03/06/2015 at 17:03

jollerSeda filmi on vist kõik korda mitu näinud. Mäletan eredamalt ühte lapsepõlvevaatamist, kui ma sain aru, et ma suuremast jaost aru ei saa, aga köitis ikkagi, ja ühte kolledžiaegset vaatamist, kus ma püüdsin seda Eesti teatriloo kontekstis vaadata.

1960. a valmis Eesti Televisiooni esimene mängufilm — “Näitleja Joller”. Filmi aluseks oli Voldemar Panso samanimeline jutustus, käsikirja autor oli Jüri Järvet ning režissöör-lavastaja Virve Aruoja. Nimiosas Voldemar Panso, teistes osades Ruts Bauman, Jüri Järvet, Linda Rummo, Ester Pajusoo, Franz Malmsten, Rudolf Nuude, Aksel Orav, Kulno Süvalep jpt.

järvetraamatKõrvale lugeda oleks soovitada Voldemar Panso raamatuid ja raamatuid Voldemar Pansost, aga kuna Panso suurus on mulle kuidagi kaugeks ja pisut arusaamatuks jäänud, siis mina loeksin esmalt Jüri Järvetist ja Jüri Järvetilt.pansoraamat

Filmis kõlanud laulu sõnad.

Lisalugemiste viide Eesti Filmi Andmebaasi lehelt.

Lõika-kleebi harjutus Panso ja Järveti häältega:

Tiina Sulg

„Metskapten“ reedel, 31. oktoobril kell 20:45 ja laupäeval 1. novembril kell 11:10 ETV 2-s

In raamatukava on 30/10/2014 at 14:28

Viiskümmend aastat on eesti lühikeses kultuuriloos liiga pikk aeg, et raatsiks seda välja rebida. Nõukogude eesti kirjandusest räägitakse kahetsusväärselt vähe. Kooli õppekavades on sees vaid mõned kevadest luuletajad. Kuid lisaks kevadele on veel terve hulk kujundeid, mis ei kuulu sotsrealismi konteksti. Kindlasti ei kuulu sinna metsiku ja vaba looduse ning samasuguse inimese kujutamine.

metskapten filmJuhan Smuul kasvas üles Muhu saarel Koguva külas. Meremehejutud ja kauge kutsuv silmapiir jätsid sügava jälje tema romantilisse hinge. Meri ja inimesed keset merd on Smuuli loomingus kesksel kohal. Nii on see ka kahes Smuuli tekstidel põhinevas eesti mängufilmis „Metskapten“ ja „Keskpäevane praam“. Mõlemas leiavad tegelased end kriitilises olukorras, kust ei ole kellelgi pääsu ning mis puudutab kõiki ühiselt, nii-öelda ühes paadis olevat. Millised tundmatud tahud inimestes avalduvad ja milline päästab olukorra, seda saab näha filmis. Kuigi „Metskapten“on lineaarsem, pakub süžeeliinis vähem üllatusi, tasub seda vaadata näitlejatöö ja -valiku pärast. Kapten ei pea alati olema ümmargune nagu trumm.kihnujonnraamat

Juhan Smuuli näidendi „Kihnu Jõnn ehk Metskapten“ ja filmi „Keskpäevane praam“ saab laenutada Tartu Linnaraamatukogust. Meenutusi filmi valmimisest leiab Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist.

Sander Kaasik

“Krappi viimane lint” laupäeval, 31. märtsil kell 20.45 ETV2-s

In raamatukava on 26/03/2012 at 11:46

Harva juhtub, et näitleja saab tegeleda ühe rolliga järjepidevalt läbi elu.

Jüri Järvet mängis mr. Krappi 25 aasta jooksul 4 korda, mille eest ta 1993. aastal sai eripreemia. 1967. aastal Tallinna Televisioonistuudios (millest kahjuks ei ole salvestust) ning  1973.a  ja 1992. a Draamateatris oli lavastajaks Mikk Mikiver, käesoleva, 1989.a,  telelavastuse režissöör oli Jaan Pihlak. Tegemist ei ole teatrietenduse salvestusega.
Põhjalikult saab rolli ajaloo kohta lugeda raamatust “Jüri Järvet. Narr ja kuningas”.

Eesti keeles on Samuel Becketti  näidendeid tänu “Loomingu Raamatukogule” võimalik lugeda juba 1969. aastast, mil ilmusid “Õnnelikud päevad” .

Samuel Beckett on autor, kelle juurde ka eesti teatrilaval ikka ja jälle tagasi pöördutakse, Wikipedia näitab 20 lavastust, kuid artikkel on veel täiendamata 2010. a lavastustega Draamateatris (Ain Lutsepp) ja VAT Teatris (Tanel Saar). Eriti põnev tundub VAT-i projekt, tahaks ikka küll 30 aasta pärast sellest osa saada.

Näidendi kohta saab põhjaliku ülevaate (inglise keeles) siit.

Kaja Kleimann