Raamatukava

Posts Tagged ‘kirjandusteose ekraniseering’

„Drive my car” laupäeval, 14.mail kell 15.00. PRIMA VISTA ELEKTRITEATRIS

In raamatukava on 13/05/2022 at 08:44

Prima Vista filmiprogramm on tasuta!
Tõenäoliselt   mõistatas peale minu veel keegi, miks pealkiri tõlkimata on. Leidsin seletuse : Filmi pealkiri “Drive My Car” on mitmemõtteline. Lisaks punase Saabiga ringisõitmisel tekkiva juhi ja reisija tugevale sidemele viitab see otseselt biitlite samanimelisele laulule. The Beatles lõi loo tüdruku võrgutamisest, kuid selle sõnumi varjamiseks kasutas autoga sõitma kutsumise metafoori. Kuna ka Murakami novell kannab ingliskeelset nime, pole filmi pealkirja eri riikides enamasti tõlgitud.

See film on jaapani režissööri ja stsenaristi Ryûsuke Hamaguchi 13. töö ja seekord tundub 13 olevat õnnenumber, sest linateos lausa ägab erinevate festivalivõitude ja auhinnanominatsioonide koorma all. Kui paar tähtsamat ära mainida, siis – võitis Cannes´i filmifestivalil kolm auhinda, teiste hulgas parima stsenaariumi ning FIPRESCI kriitikute auhinna ning pälvis parima võõrkeelse filmi Oscari.
Stsenaarium põhineb Haruki Murakami lühijutul, mis ilmus kogumikus “Men without women : stories” , kuid see ekraniseering laiendab 40-leheküljelise novelli kolmetunniseks filmiks.  Tänases, 13.05.2022 ilmunud Sirbis olevas Panos Kothanasise artiklis “Kuidas eksplutateerida väärkujutlust Aasia filmikunstist” nimetatakse filmi aluseks olevat veel kahte novelli, “Šeherezade” ja “Kino”.  Murakami raamatud üllatavad lugejaid sageli ootamatute pööretega.  Režissööri jaoks oli väljakutseks Murakami sisemiselt põlevate tegelaste emotsioonide tõlkimine filmikeelde. Selle võimalikusesse ei uskunud ka kirjanik, kuid pärast kohalikus kinos oma teose filmiversiooni vaatamist nõustus ta, et tulemus oli muljetavaldav.

Murakami teoseid on ekraniseeritud ligi kakskümmend, nende seas hulga lühifilme,  aga meile on neile aluseks olnud lugudest tuntud vist ainult „Norra mets”. Lugeda võib pettumata aga kogu Murakamit, lihtsalt väga palju järjest pole soovitatav.

Kaja Kleimann

 

“Petrovid gripi küüsis” reedel, 7. jaanuaril kell 20.30 Elektriteatris

In raamatukava on 06/01/2022 at 18:55

Raamat oli ülimalt muljetavaldav, paistab et film samuti. 

Elektriteatris ja loodetavasti millalgi ka muudes kinodes saab näha tänavusel Cannes’i filmifestivalil laineid löönud filmi “Petrovid gripi küüsis”, režissöör Kirill Serebrennikov.  Meeledejääva visuaali eest pälvis teos parima kaameratöö auhinna. Sisust võit lugeda siit.
Filmi aluseks olnud samanimelise raamatu autor Aleksei Salnikov on sündinud 1978. aastal Tartus. Kui ta oli 6-aastane, läksid ta vanemad lahku ja ta kolis emaga Venemaale. Mõttetu, aga tore fakt: filmis leidub näiteks tsitaat raamatust “Kunksmoor ja kapten Trumm”, mis oli Salnikovi lapsepõlve lemmikraamat.
Kirjanik filmist: “Mul on hea meel, et film tuli väga hea. Ootasin ekraniseeringut, aga ei oodanud, et see jutustatakse nii ebatavalise keelega, et saad aru – see on kinokunst. Mitte lihtsalt raamatu üleviimine ekraanile, aga just nimelt film. Ja täis vaimustavat muusikat! Ei mingit nostalgiat, vaid kaasaegsed vene bändid.”

Režissöör filmist: Alustasime „Petrovide“ tegemisega ammu enne seda [covidit] ja siis ei osanud keegi ilmselt isegi hääldada sõna „pandeemia“. COVIDit polnud olemas. Alguses polnud meil mõtteski midagi siduda ülemaailmse haigusega. Nüüd, kui me „Petrove“ vaatame ja näeme tegelasi ekraanil köhimas, ilma et keegi maski kannaks, paistab see isegi mulle kohutav. Muidugi annab meie olukord filmile uue perspektiivi, aga „Petrovides“ ei ole gripp pandeemia metafoor. See tähistab mingit deliiriumi, inimorganismi eriseisundit: kõrge palavikuga oleme võimelised nägema elu täiesti uuest vaatenurgast ja kogema seni kogetut teisiti.

Gripp aitab meil kõike ümber mõelda, maailma teisiti tunnetama õppida, kõik tagasi enda kätte võtta. Maailm, mida üritasime „Petrovides“ luua, räägibki reaalsuse rekonstrueerimisest.

Täispikk intervjuu režissööriga Sirbis

Kaja Kleimann

„Normaalsed inimesed” 6. jaanuaril ja järgmistel neljapäevadel kell 21.30 ETV2-s

In raamatukava on 06/01/2022 at 13:41

Algab 12 osaline samanimelisel raamatul põhinev Iiri telesari, mida näidatakse kahe osa kaupa, õhtu kestuseks poolteist tundi. Üks stsenaristidest on raamatu autor Sally Rooney.
Raamat meeldis mulle lõpuks väga, kirjutasin sellest ka lugemissoovituste blogisse, praeguseks on raamat ka eesti keeles olemas. Raamatukogus on sellele väike järjekord, mis võib seriaali tõttu muidugi kohe pikemaks muutuda.

Sari on võitnud hulgaliselt auhindu ja olnud mitmetes kategooriates nomineeritud nii Emmydele kui Kuldgloobustele, neid siiski kätte saamata. Küll aga on vaatajate reiting minu meelest ülikõrge, ulatudes mõne osa puhul 8,9 pallini, kõige madalam hinne on esimesel osal, 7,9 , mis on ikka ka ülikõva.
See on moodsa aja keerukas armastuslugu verinoorte inimeste vahel, näitlejad on meie jaoks õnneks tundmatud näod. Lisaks tekitas juba üksnes fotode vaatamine hirmsa igatsuse jälle Iirimaad näha, küllap pole ma ainuke, kes loodab ka kauneid loodusvaateid näha.

Kaja Kleimann

„Üle piiri” pühapäeval, 12. detsembril kell 17 ETV2-s

In raamatukava on 10/12/2021 at 10:08

Teleekraanile tuleb väga uus, alles mullu valminud norra film. Sisukirjelduse järgi tundub, et see ei saa olla väga lihtne vaatamine, samas aga on tegu perefilmiga ja neid liiga koledaks ju ei tehta. Miskipärast ma arvan,et rõhk on laste vankumatul hea-ja kurja tundmisel ja vähese elukogemusega seotud vaprusel. 

Kirjutatud on, et film põhineb tõsielusündmustel, ehk siis kõigepealt põhineb neil Maja Lunde raamat, mis on filmi aluseks. See on autori debüütteos ja ilmus 2012. aastal.
Film  võitis 2021. aastal Euroopa Filmiakadeemia noore publiku auhinna, samuti tunnistati ta Norra parimaks lastefilmiks.
Sisust: On 1942. aasta jõulueelne aeg Norras ja käib Teine maailmasõda. Peategelased on päris noored, need on10-aastane Gerda, kellele meeldib musketäri mängida ja oma vanemat venda Ottot narritada ning kaks juudi last, Sarah ja Daniel,kes ootavad nende keldris päästmist. Gerda ja Otto vanemad arreteeritakse ja lapsed asuvad omapäi läbi lumiste metsade teele Rootsi poole, napilt samm ees neid jahtivatest natsidest. Laste jaoks seikluslik kassi-hiire mäng käib tegelikult elu ja surma peale ning nõuab usku endasse, ustavaid kaaslasi ja tohutut julgust.

Filmi aluseks olnud raamat pole eesti keelde (veel?) tõlgitud, kuid lugeda saab Lunde jõulujutustust „Lumeõde” ja kevadjutustust „Päikeseõde” .  Ega needki lasteraamatud kergeks lugemiseks sobi, teemad on rasked, aga käsitletakse neid nii, et tekib lootus kõige paremaks muutumisele. Eesti keeles on olemas ka täiskasvanutele kirjutatud „Mesilaste ajalugu”.

Kaja Kleimann

 

 

„Britt-Marie oli siin” laupäeval, 19. septembril kell 22.20 ETV-s

In raamatukava on 17/09/2020 at 14:43

Mullu valminud rootsi film  rootslase Fredrik Backmani samanimelise raamatu põhjal. Raamatut on tutvustatud mitmetes blogides, ka meie Lugemissoovitustes sel kevadel,  järgmisel nädalal on see Kirjanduskohviku raamatuks, nii et soovitusi lugemiseks on piisavalt, filmi tuleb aga soovitada pimedas usus.
Film on vaatajate arvates küll kahjuks palju madalamat hinnet väärt kui samuti Backmani raamatul põhinev kahele Oscarile nomineeritud „Mees nimega Ove” , aga loodetavasti siiski mitte halb. Peaosaline üksi filmi päästa muidugi ei saa, kõvasti abi on heast näitlejast aga ikka.
Britt-Marie rollis on suurepärane Pernilla August, kes on laval mänginud nii Tšehhovi, Ibseni kui Shakespeare`i näidendites ja kehastanud filmilinal nii Anakin Skywalkeri, Jesuse kui Ingmar Bergmani ema.

Film räägib 63-aastasest Britt-Mariest, kes jätab pärast 40 aasta pikkust abielu abikaasa maha. Järsku on ta sunnitud leidma töö (ta pole palgatööl käinud) ja kogu oma elu ümber mõtestama. Selle käigus suudab ta üllatada nii (raamatu)lugejat, (filmi)vaatajat kui ka iseennast.
Ehk on siiski ka tema elus olemas teine võimalus ja kunagi ei ole liiga hilja elama hakata?
Jalgpallifänni minust pärast lugemist ei saanud, aga see eest muutus tugevasti mu mulje Britt-Mariest, kes raamatus „Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” on ikka tõeline vinguviiul, ja, ütleme ausalt, vastik mutt.
Mind tõsiselt huvitab, kuidas film tema isiksuse avamisega hakkama saab.
Filmi kohta on lugeda kaunis vähe, aga mingist kommentaarist jäi mulje, et ehk on filmis rohkem koomikale rõhutud kui raamatus.

Kaja Kleimann

“Kui me hobusevargil käisime” kolmapäeval, 19. augustil kell 21.30 ETV2-s

In raamatukava on 19/08/2020 at 14:09

Film on valminud Norra kaasaegse kirjaniku Per Pettersoni (s 1952) samanimelise bestselleri  alusel.
1999. aasta talvel on vananev leskmees Trond (Stellan Skarsgård) seadnud end üksikuna sisse vanas majas, ilmakärast eemal. Ootamatult avastab ta, et naabriks on mees, keda ta tundis juba aastal 1948. Valusad mälestused tõusevad taas esile – sõprus, esimene armastus, perekondade lagunemine…
Norra aasta filmi nominent kümnes kategoorias. Berliini filmifestivalil Kuldkaru nominent.
Kui natuke sõnadega mängida, siis vahelduseks hästituntud nordic noir’ile natuke norra nukrust. Just viimaste sõnadega iseloomustas mu kolleeg raamatut, film on nii uus, seda ta näinud ei olnud. Ehk nüüd vaatab.

Raamatut on tutvustatud meie lugemissoovitustes juba kümne aasta eest ja ka muudest blogidest olen lugenud vaid kiidusõnu,  samuti on see võitnud kaks tähtsaimat Norra kirjandusauhinda ja tõlgituna samuti mõned (sh Dublini kirjandusauhind) ning valitud New York Times Book Review nimekirjas 2007. aasta kümne parima raamatu hulka. Per Petterson on hariduselt raamatukoguhoidja.
Vahepeal on Pettersonilt  eesti keelde tõlgitud veel kaks raamatut:
Ma nean aja voolu 2016 ja
Mehed minu olukorras 2019

Kaja Kleimann

„Tunnid”, neljapäeval, 2. juulil kell 22.00 Kanal 2-s

In raamatukava on 30/06/2020 at 16:11

Seda 2003. aastal valminud filmi saavad noored vaadata kui täiesti uut ja vanemad kui vähem- või rohkem unustatud vana. Mul on kõige selgemad mälestused Nicole Kidmani ninast, mis muutis näitlejanna äratundmatuks ja oma rollis iseäranis veenvaks.
Tegemist on haarava draamaga, paralleelselt kulgevad kolm erinevat lugu kolmel erineval ajal, mis on omavahel seotud ühe raamatu kaudu. Virginia Woolf (Nicole Kidman) võitleb masendusega, kirjutades romaani „Proua Dalloway” , 1950ndate koduperenaine (Julianne Moore) loeb sedasama raamatut ning hindab ümber oma elu armastava abikaasa ja väikese poja seltsis. Tänapäevase loo peategelane on edukas kirjastaja (Meryl Streep), kelle hüüdnimi on proua Dalloway ja kes organiseerib suurt pidu oma AIDSi-haigele sõbrale (Ed Harris) .
Film on pärjatud Oscari (Nicol Kidman) ja Kuldgloobustega (Nicol Kidman + parim film), lisaks veel 41 võitu 125 nominatsiooni, mina ja Bafta hindasime helilooja Philip Glassi panust. Veel pälvisid Oscarile nimetamise:  kõrvalosatäitjad Ed Harris , kellel neid selle filmiga kokku 4  ja Julianne Moor, sellega kokku 3, helilooja, raamatu stsenaariumiks kirjutaja, kostüümikunstnik (aga miks mitte grimm?) ning režissöör Stephen Daldry, kes enne „Tunde” meisterdas valmis „Billy Ellioti” ja mõned aastad hiljem „Ettelugeja”, kõik kolm Oscari kandidaadid.
Ega ainult film menukas pole, filmi aluseks olnud samanimelise romaani eest on Michael Cunningham 1999. aastal pälvinud Faulkneri ja Pulitzeri auhinna.
Meilt saab lugeda ka autori teisi raamatuid, millest „Kodu maailma lõpus” on samuti aluseks samanimelisele filmile.
Ka Virginia Woolfi raamatud on lugejate jaoks olemas.

Kaja Kleimann

„Aarete saar” reedel, 29. mail kell 15.00 ETV+

In raamatukava on 28/05/2020 at 16:21

Põhiliselt soovitan seda filmi  vaadata sellepärast, et selles mängib Aare Laanemets. Filmi ennast ma sugugi ei mäleta, aga hinne imdb.comis on täitsa arvestatav, 6.9.
Film põhineb Robert Louis Stevensoni samanimelisel teosel, mis oli kirjaniku esimene lõpuni kirjutatud romaan. Reisikirjade, reportaažide ja esseedega oli ta saavutanud tagasihoidliku kuulsuse, aga Jim Hawkinsi (keda Laanemets mängibki) lugu, mis ilmus esmalt noorsooajakirjas ja 1883. aastal raamatuna, tõi hämmeldunud autorile äkilise maailmakuulsuse. Üksnes noortele lugejatele kirjutatud teosest sai hoopis täiskasvanute lemmikraamat. “Aarete saar” on puhas märul karmis, selge hierarhiaga meestemaailmas. Film on Youtube’is samuti üleval.

Ka muid Stevensoni raamatuid tasub lugeda, vaadake Esterisse! Väga põnevad olid minu jaoks näiteks lapsepõlves loetud „Must nool” Rooside sõjast ja ühes raamatus koos ilmunud jutud „Röövitud. Catriona” . Oluline teos on „Dr. Jekylli ja mr. Hyde’i kummaline juhtum” ilma milleta lugemiseta jääb kole palju maailmakirjanduse- ja kultuuri vihjeid arusaamatuks.  Kõigist on  saada mitmeid trükke.
Stevensonist endast on samuti eesti keeles väga huvitav raamat: Richard Aldington. “Mässaja portree. Robert Louis Stevensoni elu ja töö” 

Kaja Kleimann

„Arabella, mereröövli tütar” reedel, 24. aprillil kell 12.30 ETV-s

In raamatukava on 21/04/2020 at 11:04

Peeter Simmi lavastatud lastefilm tugineb Aino Perviku raamatule ja kuulub kahtlemata parimate Eesti (laste)filmide hulka. Ühendadesseiklused ja inimlikkuse teema, loob film haarava maailma. Osades koolitüdruk Kai Puskar Arabellana ja terve plejaad eesti tippnäitlejaid, kellest kurvastavalt suur hulk juba manalamehed. Piraadilaeva kapten ja Arabella isa on Lembit Peterson, merest püütud hea Aadu Urmas Kibuspuu , mängivad veel Lembit Ulfsak. Aarne Üksküla, Sulev Luik, Endel Pärn, Arvo Kukumägi, Tõnu Kark. Filmi helilooja on Jaanus Nõgisto ja laulusõnade autor Hando Runnel.
Sisust: piraadilaeval elav kapteni tütar nõuab endale saagiks merest välja tõmmatud rändaja Aadu, ja selgub, et mees mõtleb maailma asjadest hoopis teisiti kui ülejäänud teda ümbritsevad inimesed, loo käigus õpetab ta tüdrukut vahet tegema hea ja kurja vahel. Suur ja ohtlik seiklus algab, kui konkurendid tüdruku röövivad ja kaptenilegi saab selgeks, et last tuleks kasvatada kuskil mujal.
Aino Pervikul, kes andis omal ajal “Arabella” käsikirja üle ühel ajal nii kirjastusele raamatuna välja andmiseks kui Tallinnfilmile filmiks tegemiseks, oli filmitegijatele vaid üks palve: et piraatidest ja röövlielust ei tehtaks midagi ahvatlevat ja sümpaatset, et laps-vaataja ei tunneks soovi nende moodi olla. Peeter Simm lavastaja ja stsenaristina valis groteski ja karnevali tee, uskudes samal ajal siiski, et olgu muinasjutt kui tahes groteskne, elu mudel on ta ikka. On öeldud, et filmis on traditsioonilise lastefilmi jaoks tavatultki palju rafineeritust ja julmust ning omal ajal heitis üks kasvatusteadlane ette, et “puhtprotsentuaalselt kulub filmis kurjuse näitamisele rohkem aega ja energiat, värvi ja näitlejaid kui headuse ja heaks muutumise peale. Järelikult selle pedagoogilise töö, mis filmis jääb tegemata, peavad lapsevanemad kodus ise ära tegema.” Eetilisi kompromisse tuleb vahel paratamatult teha, ent näiteks kirjaniku jaoks jäi filmist kõlama mõte, et inimene elab edasi oma tegudes ja lastes, aga see ei tähenda, et lapsed peavad oma vanemate tegude eest vastutama. Röövliseadused ei seisa kõrgemal üldinimlikest seadustest – inimene on vaba valima, kas olla hea ja aus või kuri ja salakaval.
Edgar Valteri kaunite piltidega raamat, mille põhjal film valmis, on mitmes trükis täiesti lugemiseks olemas, erinevusi filmist on avastamiseks küllaga.

Arabella lugu on inspireerinud ka teatritegijaid ja jõudnud lavadele, 2002. aastal  tõi “«Arabella ja Taanieli” Rakvere teatri lavale Norra koreograaf ja lavastaja Hege Tvedt, etendusele kirjutas originaalmuusika Ardo R. Varres. Käsikiri ja libreto Peeter Raudsepalt ja Toomas Suumanilt. Muusikast on ilmunud plaat, mida meie raamatukogus küll kahjuks pole.

2013. aastal esietendus Birgitta festivalil ja jäi siis Ugala mängukavasse Olav Ehala muusikal, mille libretist oli Leelo Tungal, lavastas Margus Kasterpalu, kunstnikuks Rosita Raud. Selle lavastuse muusika plaat meil on.

Filmgi on raamatukogus olemas.

Üks arvustus Eesti Ekspressis.

Kaja Kleimann

“Röövlitütar Ronja” reedel, 24. aprillil kell 9.00 ETV2-s

In raamatukava on 21/04/2020 at 10:25

Koolivaheaja puhul on telekavas lausa kaks filmi röövlilapsukestest, mõlemad tehtud üsna ühel ajal, Ronjast 1984. aastal (raamat kirjutatud 1981) ja Arabellast aasta varem. Ühendavaks lüliks röövlid, ühes kuival maal ja teises merel, ning laste – vanemate suhted,eetika ja moraali küsimused. Erinevusi on rohkesti ja ehk põhilisemaks Ronja metsades elavad mütoloogilised olendid.  Ühendab neid veel filmiväline pisiasi, et kummastki peaosas olnud tublist osatäitjast ei saanud näitlejat. Inga- Kai Puskar, praegu Polonski, suundus ärisse ja Ronja osatäitja Hanna Zetterberg valiti 21 aastaselt (suurima häälte arvuga kõigist kandidaatidest) Rootsi parlamendi liikmeks. Ta ütles, et ei taha saada professionaalseks poliitikuks, kuid jäi siiski tööle ligi 16 aastaks, enne kui naasis ülikooli.

Ronja lugu on olnud populaarne nii eesti teatrilaval (1988 Ugala, 2010 Endla.  kui Jaapani 26 osalise animeseriaalina (2014-2017)
Sisust:
Ühel ja samal tormisel ööl sünnivad põlistele vaenlastele, röövlipealikutele Mattisele ja Borkale lapsed – esimesele tütar Ronja ja teisele poeg Birk. Ronja on kartmatu laps kesk koledaid hallvanakesi, harpüiasid ja muid metsaelukaid (mulle meeldib väga sõna Tötskääbik!).
Pärast mõningast kaklemist saavad Ronjast ja Birkist sõbrad ja üheskoos tuleb neil vastu astuda mitmesugustele erinevatele raskustele ja püüda aru pähe panna oma vanematele. Ma ise pole filmi veel näinud, kuid raamat meeldis väga, seda soovitan lugeda igal juhul. Võiksite valida esimese eestikeelse väljaande, kus ka “Vennad Lõvisüdamed” sees, saate kaks head raamatut korraga.  Ja pärast võib kogu Lindgreni loomingut (üle) lugeda.

Astrid Lindgreni samanimelise jutustuse ainetel valminud filmi  režissöör on Tage Danielsson, kes pälvis selle eest Hõbekaru.  Osades Hanna Zetterberg, Dan Håfström, Börje Ahlstedt, Lena Nyman, Per Oscarsson jt. Film on restaureeritud.

Film  ka DVD plaadil raamatukogus olemas.

Muusika on väga tore.

 

 

Kaja Kleimann

„Jules ja Jim” teisipäeval, 26. novembril kell 23.05 ETV2-s

In raamatukava on 22/11/2019 at 10:49

Film on üks Prantsuse filmikunsti uue laine silmapaistvamaid teoseid, selle režissöör François Truffaut 
oli filmikriitik ja -teoreetik, lavastaja, stsenarist, näitleja. Suur osa tema loomingust kuulub maailma filmikunsti paremikku.
Loo sisuks on kahe kunstnikust sõbra, austerlase ja prantslase, armastus sama naise vastu Esimese maailmasõja eel, ajal ja järel. Filmikeel on poeetiline ning dokumentaalsed kaadrid vahelduvad mängulistega. Kriitikud olevat seda teost nimetanud kubismiks filmikunstis.
Naispeaosas legendaarne Prantsuse näitlejatar Jeanne Moreau, kes oli selle rolli eest BAFTA auhinnale nomineeritud. Meile teeb näitlejanna eriti südamelähedaseks see, et ta mängis ka Ilmar Raagi filmis „Eestlanna Pariisis”.
Filmi aluseks on Henri-Pierre Roché samanimeline romaan. Meilt saab laenutada ingliskeelset raamatut 
ja videokassetti filmiga. Tegelikult on meil mõned Truffaut´ filmid veel.

Kaja Kleimann

„Heidi” reedel, 19. aprillil kell 10 Tallinna TV-s

In raamatukava on 12/04/2019 at 09:50

Johanna Spyri 1881. aastal ilmunud ühe maailma populaarseima lasteraamatu järgi on valminud umbes 25 filmiversiooni – nimekiri algab 1937. aasta filmist Shirley Temple’iga nimiosas ja sisaldab nii täispikki filme, enam kui 20 osalisi seriaale kui ka animatsioone, sh Jaapani animefilme.
Maa- ja linnaelu võrdlev-vastandav lugu ise on kaunis naiivne ja vähemalt raamatus üpris religioosne, kuid samas üsna armas, ju selles on midagi, mis teost kõvasti üle saja aasta inimeste südametes hoidnud on. Ja kuna sel korral näidatav film on pälvinud mitmeid auhindu ja saanud imdb.com-is vaatajatelt tublid 7.4 punkti, tasub loota, et tegemist on südamliku laste- ja/või kogupere filmiga, mis täis kauneid loodusvaateid ja ilusat muusikat. Heidi vanaisa rollis on meie hulgast tänavu veebruaris lahkunud Bruno Ganz.
Väike orb Heidi on tegelasena nii populaarne, et Šveitsis on talle pühendatud teemapark Heidiland, mis on eriti hinnatud Jaapani ja Korea turistide hulgas, kelle ettekujutus Šveitsist põhines alates 1906. aastal ilmunud tõlkest pikka aega just sellel raamatul.

Eesti keeles lugemiseks on valida kas Noor-Eesti väljaanne Jaan Kärneri tõlkes: Väike Heidi : lugu lastele ja neile, kes lapsi armastavad (I-II osa 1932 ja 1934), mille leiate väliseesti ja vanema raamatu osakonnast, (samast saab ka  1927. aastal ilmunud „Kodutu : jutustus laste elust”) .või  2006. ilmunud Fantaasia kirjastuse väljaanne, 2. osa pealkiri “Väikese Heidi uued lood”  Eeva Lutsu uues tõlkes.

Kaja Kleimann

 

Jõulude paiku teles

In raamatukava on 22/12/2018 at 15:37

Pühade eel, ajal ja järel näidatakse tohutult palju filme, multifilme ja dokumentaalfilme, mis kirjandusega seotud – alates Pettsoni multikatest ja Agata Christie kriminaallugudest ja lõpetades muinasjuttude ümbertöötlustega nagu “Lumivalgeke ja kütt”, mis kavas teisipäeval, 25. detsembril kell 22 Kanal 2-s. Enamasti on tegemist juba palju kordi nähtud filmidega, seega viitan vaid mõnedele, kas just kindlasti tele-esilinastustele, aga vähemalt üpris  uutele filmidele, mis siin siiski tutvustatud on, aga kinodes jooksmise ajal.

Pühapäeval, 23. detsembril kell 11 ja laupäeval, 29. detsembril kell 12.35 ETV2-s “Harry Potter. Võlukunsti ajalugu.”Filmi tutvustatakse nii: Maagiliste teadmiste otsimine on inimkonda aegade algusest saadik võlunud. Harry Potteri saagas lõi kirjanik J. K. Rowling tänapäeva ilukirjanduse ühe lummavama võlumaailma. Briti Raamatukogu viimaste aegade näituste hulka kuuluvad näiteks Shakespeare’ile, Miltonile ja Austenile pühendatud näitused. J. K. Rowling on esimene elav kirjanik, kelle loomingu (ja võlukunsti ajaloo seoste kohta) korraldati näitus. J. K. Rowling tutvus vanade alkeemia ja muude maagiliste kunstide alaste käsikirjade ning võlukunstis kasutatud esemetega. Filmis antakse ülevaade teaduse ja maagia sõlmumisest kogu ajaloo vältel. Tutvustatakse kirjutisi tarkade kivi, taimetõmmiste, katelde, luudade, kaitseloitsude jms kohta. Briti Raamatukogus on ka hulk maagilisi esemeid: ehtsaid nõialuudasid, -katlaid, ennustusluid, kuivatatud kasse, tõrvatud päid jms. Filmist jääb kõlama Rowlingi usk, et kõik algab kirjasõnast ja ka lõpeb sellega – raamatukogust leiab vastuse kõigile küsimustele.

Kolmapäeval, 26. detsembril kell 16.20 TV 3-s “Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele”.

Muutunud on niipalju, et vaatajate hulga kasvades on imdb. com’i hinne lahjenenud (film ise kindlasti mitte!) ja eesti keeles on nüüd olemas kõik kolm filmi aluseks olnud raamatut.

26. detsembril kell 21.30 TV6-s “Paberlinnad”, mis valminud noorte seas väga populaarse autori John Greeni samanimelise raamatu põhjal.

Neljapäeval, 27. detsembril kell 21.30 ETV-s Astrid Lindgreni rääkimata lugu, mida tutvustasime PÖFFi ajal. Muidugi leiab kavast ka Lindgreni juttude põhiseid filme.

Kaja Kleimann

 

„Tööpüha” laupäeval, 17. märtsil kell 23.30 TV3-s

In raamatukava on 14/03/2018 at 14:56

Filmi aluseks on Joyce Maynardi raamat, mis eesti keeles kannab pealkirja „Pikk nädalalõpp” .  Raamat on väga sümpaatne ja paneb kõigile tegelastele tõeliselt kaasa elama. Jutustatud on põhiliselt teismelise poja vaatenurgast, kes on hädas oma tärkava seksuaalsusega ja ei suuda veel mõista täiskasvanute maailma. Mingis mõttes meenutas raamatus kujutatu mulle veidi „Lepitust”, aga filmi ma pole näinud, ega oska arvata, mis rõhud sinna said.  Minu jaoks jäi raamatust kõlama mõte, et kunagi ei ole liiga hilja olla õnnelik.

Kate Winsleti osalemine filmis on peaaegu nagu garantiikiri ja Kuldgloobusele ta rolli eest esitati,seega tasub loota parimat.

Filmi tutvustuses öeldakse:  tegevus toimub kaheksakümnendatel aastatel. Adele (Kate Winslet) on üksikema, kelle elus toimub suur muutus, kui tema ja teismelise poja (Gattlin Griffith) ellu satub Frank (Josh Brolin) – äsja vanglast põgenenud mees, kes palub luba kasutada nende kodu varjupaigana. Ehkki esialgu tekitab Frank Adele´is hirmu, süttib nende vahel armastus, mis ei saa kestma jääda, sest mees on ometi tagaotsitav…

Kaja Kleimann

„Elu valikud” laupäeval, 17. märtsil kell 21.20 TV3-s

In raamatukava on 13/03/2018 at 16:08

Äärmiselt menuka kirjaniku Nicholas Sparksi raamatuid on kinolinale seatud lausa 11, meilgi on enamust neist kinos näha saanud ja teles on korduvalt näidatud filme „Päevaraamat”, „Kiri pudelis” ja „Ööd Rodanthe’is”, mis on ka meie blogis tutvustamist leidnud. Kõigi filmide vaatajahinded on üle 6 palli, mõnel üle 7 ja „Päevaaamatul” lausa 7,9,  neile jagub nii auhindu kui nominatsioone. Osaliselt õigustatult võib neid filme nimetada pisarakiskujateks, aga elu paraku ongi selline, et muu hulgas tuleb ette ka pisaraid. Põhiliseks teemaks tundub tema raamatuis( ja siis filmides) olevat kõiki raskusi ületav „kuni surm teid lahutab” armastus.
Oma kangelaste kohta ütleb ta, et need on loodud sellisteks inimesteks, nagu tema ema teda õpetas (ja millisena iga ema tahaks oma last näha) – nad on ausad, töökad, ei vaata teistele ülalt alla ja lasevad naised- lapsed esimestena päästepaati.

Kavas öeldakse tutvustuseks: „Elu valikud“ on lugu Travis Parkerist (Benjamin Walker) ja Gabby Hollandist (Teresa Palmer), kellest saavad väikeses rannikulinnas naabrid ning kes alustavad suhet, mida kumbki neist ei oleks osanud ette näha. Vaatajate ette tuuakse kümmekond aastat vältava armastusloo areng ja selle vastupidavus elu kõige määravamate hetkede taustal. Filmi keskmes on meeldejääv sõprade ja perering Sparksile omases Põhja-Carolinas ning lugu kulmineerub küsimusega, mille iga paar peab endale esitama: kui kaugele sina läheksid, et lootust armastusele elus hoida?
Filmi režissööriks on rohkem produtsendina tuntud Ross Katz, kellele see on kolmas lavastajatöö. Filmi aluseks olev raamat „The Choice” ei ole eesti keelde tõlgitud, küll aga on meie raamatukogus saada inglise keeles koos veel 13 sama autori raamatuga.
„Päevaraamat”  ja „Pelgupaik”  on saadaval ka filmidena DVD-l.

Kaja Kleimann