Raamatukava

Posts Tagged ‘koer’

“Koera kodutee” Tartu kinodes

In raamatukava on 28/02/2019 at 17:23

“Koera kodutee” jutustab südamliku loo koer Bella eepilisest 650 km pikast koduteest pärast seda, kui ta lahutatakse arstitudengist ja loomakliiniku vabatahtlikust, armastatud inimesest Lucasest. Sihikindlal rännakul puudutab Bella paljude elusid, alates orvust puumakutsikast kurva saatusega kodutu veteranini. Bella ainulaadne südikus ja usk toovad rõõmu ja lohutust kõigile, keda ta kohtab.

„Koera kodutee” puhul on tegemist järjekordse W. Bruce Cameroni raamatu ekraniseeringuga. Film jutustab meile loo sõprusest, ustavusest ja koera tõelisest armastusest oma omaniku vastu. See on lugu koerast, tema seiklustes ning ka inimestevahelistest suhetest.

Milline koeraomanik ei tahaks mõelda, et kui tema koer peaks kaduma, siis ta leiaks alati tee tema juurde. Või kes meist ei ole mõelnud mis toimub meie lemmiku peas? Kuigi lugu ise on küllaltki lihtne, kutsub ta esile mitmekülgseid emotsioone. Mulle kui vaatajale meeldis enim, et Bella annab teistele edasi seda armastust ja hoolivust, mida talle on õpetanud tema “ema Kass” ja omanik Lucas. Tegemist ei ole lõbusa teekonnaga koju — Bella kohtab oma teel tõelisi katsumusi: temast saab puumakutsika ema; kodutu ainuke sõber; ta põgeneb hundikarja eest (mitu korda) ja peaaegu leiab endale uue kodu gei-paari juures. Kuid lõpuks jõuab ta koju — oma inimese juurde.

Filmis on puudutatud ka erinevaid ühiskonna probleeme. On siin oma osa nii sõjaveteranide probleemidel kui ka kodutute elul.

Film sobib vaatamiseks ka nooremale vaatajaskonnale. See õpetab mitte alla andma, leidma sõpru, raskes olukorras mitte hüljata endast nõrgemaid, oskus võtta vastu otsuseid ja palju muud.

Filmi eelarve oli Hollywoodi kohta küllaltki väike ja see annab kohati tunda graafikas. Kuid operaatoritöö on seeeest väga hea. On lummavad vaated ameerika loodusele — mäed, rohelised metsad ja sinised järved

Raamatu tutvustus:

Armastatud raamatute „Koera elu mõte“ ja „Koera teekond“ autorilt. Lucas Ray suureks hämmastuseks ilmub mahajäetud hoonest välja imearmas kutsikas, kelle silmis on inimese tähelepanu kõige imelisem asi maailmas. Noormees võtab koera koju kaasa, olgugi et korteris, kus ta oma emaga elab, ei ole loomapidamine lubatud. Kutsikas, kes saab nimeks Bella, ei taipa küll kõikide mängude, näiteks mittehaukumise mõtet, ent tema ja Lucase vahel tekib kiiresti side. Koera peitmine naabrite eest muutub üha keerukamaks ja Lucas hakkab Bellat salaja veteranide ameti haiglasse tööle kaasa võtma. Seal pakub Bella rõõmu ja tröösti just neile, kes seda üle kõige vajavad. Ent kui loomapüüdja koera võõrandab ja varjupaika viib, sest Denveris on pitbullide pidamine keelatud, ei jää Lucasel üle muud kui koer senikauaks hoiukodusse saata, kuni ta olukorrale lahenduse leiab. Aga lahusolekust masenduses Bella ei kavatsegi oodata. Ta asub pealtnäha võimatule ja unustamatult seiklusrikkale teekonnale läbi Colorado metsiku looduse, et läbida nelisada miili, mis teda kodust ja Lucasest lahutavad. Ameerika kirjaniku W. Bruce Cameroni „Koera kodutee“ on südamlikult jutustatud haarav ja helge lugu vankumatust truudusest ja lõputust pühendumisest inimese ja tema lemmiklooma vahel. Cameroni varasemate teoste hulka kuuluvad eesti lugejatelegi tuttavad hinnatud menukid „Koera elu mõte“ ja selle järg „Koera teekond“

Marite Lõokene

“Hachiko: koera lugu” laupäeval, 22. aprillil kell 21.00 SonyTV-s

In raamatukava on 21/04/2017 at 10:29

“Hachiko: koera lugu” (Hachiko: A Dog’s Story, 2009), režissöör: Lasse Hallström, osades: Richard Gere, Joan Allen, Cary-Hiroyuki Tagawa jt.

Hachiko on akita tõugu koer, kelle lugu on legendaarne. Ta sündis 1923. aastal ning tema omanikuks sai Tōkyō Ülikooli põllumajanduse professor Hidesaburō Ueno. Hachiko ootas oma peremeest iga päev Shibuya rongijaama juures, ning jätkas tema ootamist ka pärast Ueno surma 1925. aastal. Hachiko lahkus parematele jahimaadele 1935. aastal, olles oma peremeest jaamas oodanud kogu see aeg. Juba 1934. aastal püstitati Hachikole Shibuya jaama kuju, mille avamisel ka koer ise kohal viibis. Samasugune kuju asub ka Ōdate jaamas (linn, kus Hachiko sündis). 2015. aastal püstitati Tōkyō Ülikooli poolt Hachiko ja Ueno taaskohtumist kujutav kuju.

Hachiko lugu on mitmel korral jõudud kinolinale. Esimest korda 1987. aastal Seijirō Kōyama filmis Hachi-kō (ハチ公物語 Hachiko Monogatari „Hachiko lugu”). Kirjutatud on ka mitmeid lasteraamatuid ning oma koht on sellel armastatud sõbral ka laiemas popkultuuris.

Film on pisarakiskuja, vaata aga millist tahes – kas originaali või ameerika toodangut. Ainuüksi selle lookese kirjapanek tõi kaasa nii mõnegi pisara!

Irina Möldre

“Koera elu mõte” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 07/04/2017 at 15:00

Hetkel kinodes jooksev “Koera elu mõte” põhineb W. Bruce Cameroni samanimelisel raamatul. Raamatu (ja filmi) peategelaseks on koer. Kui enamasti arvatakse, et kõik koerad lähevad taevasse, siis Cameronil on teine arvamus – igal koeral on oma ettemääratlus, ja kuni ta pole seda täitnud, sünnib ta ikka ja jälle kutsikana. Tegemist on väga südamliku looga. Kuigi Tino, Bailey, Ellie ja Buddy on erinevad koerad, on nad siiski üks ja seesama. Erinevad tõud, erinevad saatused, kuid siiski üks ja ainus elu eesmärk leida, aidata ja terve elu (elud) armastada seda ühteainsat kõige kallimat inimest – tema Ethanit.

Raamatut tutvustatakse nii:
Imeline lugu armsast koerast, kes läbi mitme taassünni oma elu mõtet ja eesmärki otsib. Mitte lihtsalt tore koerajutt, vaid lugu, milles otsitakse vastust elu igavesele põhiküsimusele: miks me siin oleme? Esimene elu hulkuva koerana jääb traagiliselt lühikeseks ning imestusega avastab Bailey, et on sündinud uuesti, ohjeldamatu loomuga kullakarvalise kutsikana. Oma uue elu mõtte otsingud viivad ta 8-aastase Ethani armastavasse rüppe. Poisi ja koera lõputute ühiste seikluste käigus õpib Bailey, kuidas olla tubli koer.
Kuid elu jumaldatud lemmikloomana pole sugugi Bailey teekonna lõpp. Pärast järgmist taassündi tekib küsimus, kas ta oma elu mõtte kunagi üldse leiab.W. Bruce Cameroni südantsoojendav, läbinägelik ja sageli pisarateni naerma ajav raamat „Koera elu mõte“ pole lihtsalt emotsionaalne ja lõbus lugu ühe koera paljudest eludest, vaid ka inimsuhetest koera pilgu läbi ning vankumatust kiindumusest inimese ja tema parima sõbra vahel.
See lugu õpetab, et armastus on surematu, et õiged sõbrad on alati meiega ja iga olevuse eksistentsil on mingi mõte.

Filmi lavastajaks on Lasse Hallström, kes lavastanud ka “What’s eating Gilbert Grape?”, “Chocolat”, “The Cider House Rules ” ning ka paljud ABBA videod. Peategelaseks on hääle andnud Josh Gad (“Lumekuninganna ja igavene talv”, “Kaunitar ja koletis”), teistes osades astuvad üles Dennis Quaid („Päev pärast homset”), Britt Robertson („Tulevikumaa”), K.J. Apa (telesarjast „Cul De Sac”), John Ortiz („Steve Jobs”), Juliet Rylance (telesarjast „American Gothic”), Luke Kirby (telesarjast „Hea naine”), Peggy Lipton („Kõik algas Roomas”) ja Pooch Hall (telesarjast „Pintsaklipslased”).

Filmi tutvustatakse nõnda:
Lasse Hallströmi lavastatud „Koera elu mõte” põhineb W. Bruce Cameroni armastatud bestselleril, mis jutustab ühe pühendunud koera südamliku ja üllatava loo.
Südamlik perefilm jutustab loo filmi peategelase, koera vaatepunktist, kes leiab oma eksistentsi mõtte inimeste eludes, keda ta naerma ja armastama õpetab.
Koerad on väga erinevatest tõugudest, suuremad ja väiksemad. Nad on kõige truumad ja ustavamad sõbrad, kes saadavad iga päev oma pererahvast teele ja ootavad koju tagasi. Nad mõtlevad kogu aeg oma peremehest, tõsi küll, vahel ka peekonist….

Nii film kui raamat on kohustuslikud koeraarmastajale, aga hoiatan ette – varuge taskurätte ;)

Marite Lõokene