Raamatukava

Posts Tagged ‘kohvitootmine’

„Kohvitootmise telgitagused” kolmapäeval, 28. okt kell 21.20 ja neljap kell 11.15 Tallinna TV-s

In raamatukava on 23/10/2015 at 12:36

kafijas-vaksana11-240x150Kohvijoomine on üks tähtsamaid naudinguid paljude elus. Viimasel ajal kuuleme aina sagedamini sellest, et  meie naudingu heaks töötavad inimesed, kellel pole nautida midagi, hea kui hing sees püsib. Nende hulgas on lapsi.
Andy Wellsi dokumentaalfilm ajakirjanik Simon Reeve ’iga tõstatab tutvustuse põhjal küll rohkem keskkonnaküsimusi kui õiglase kaubandusega seonduvaid. Üht artiklit õiglasest kaubandusest saab aga lugeda siit . kohvi koristus

Mida me teame kohvist?

Kohviliike on üle 60, kuid ainult kaks neist on kaubandusliku tähtsusega: Coffea Arabica ehk araabika ja  Coffea Canephora ehk robusta.  Araabika moodustab umbes 65% ja robusta 35% kogu maailma kohvitoodangust.kohv-ajalugu-kasvatamine-valmistamine-nautimine

Araabika pärineb Etioopiast ja praegu kasvatatakse seda kogu maailmas. Robusta avastati Kongos ja levis sealt üle Aafrika troopikavööndi, ka Indoneesiasse, Vietnami ja kaugemalegi.
Kohvitaim kasvab ekvatoriaalses troopikas. Maailmas on viis peamist kohvikasvatuspiirkonda:
Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika, Aafrika,  Aasia ja Okeaania.

Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. Temperatuur võib kohvi kasvupiirkondades olla erinev: araabikale sobib 15-24˚C, robusta vajab 24-30˚C sooja. Kohvitaim on väga külmakartlik.
Kohvitaim kasvab merepinnast kõrgel – araabika optimaalne kasvuala on 1000-2000 meetri kõrgusel merepinnast ja robusta kasvab umbes 100-700 meetri kõrgusel. Mida kõrgemal kohv kasvab, seda aromaatsemad on küpsed kohvioad. Kohvi maitseomadusi mõjutavad oluliselt ka pinnas ja kasvukeskkond.õnnelikud kohv
Kohvi toodetakse umbes 60 riigis. Suurimad kohvitootjamaad on: Brasiilia, Colombia, Vietnam, Indoneesia ja India. Nendes riikides kasvatatakse kohvi peamiselt ekspordiks. Näiteks Brasiilia ekspordib umbes 23 000 000 kotti kohvi aastas, kohvikott kaalub 60 kg.
Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist. Marjad ei valmi ühel ajal, mistõttu peab samalt taimelt saaki koristama mitu korda. Igas kohvimarjas on kaks seemet ehk kohviuba. Kohvisaak korjatakse sõltuvalt tootjamaast ja piirkonnast käsitsi või masinaga. Käsitisi korjamine on tavaline näiteks Colombias, Kesk-Ameerikas ja Aafrikas, kus istandused paiknevad tavaliselt järskudel mäenõlvadel ja marjad valmivad  ebaühtlaselt.

Mehaaniline kohvikoristamine on võimalik näiteks Brasiilias, kus istandused asuvad tasandikel ja saak valmib samaaegselt. Siiski korjatakse ka Brasiilias suurem osa saagist käsitsi.

Lisalugemiseks näiteks
Annely Rauna raamat  „Kohv : ajalugu, kasvatamine, valmistamine, nautimine”

Jon Thorni raamat „The coffee companion : the connoisseur’s guide to the world’s best brews”

Sada erinevat võimalust kohvi valmistada on raamatus  “100 рецептов приготовления кофе : книга для любителей кофе” ja mõnevõrra vähem Angeelika Kangi „Kohviraamatus” , aga selles on  kajastatud ka kohvikõrvast.
Mida teha, kui kohvi ei ole, saab teada üle saja aasta vanusest Karl Lehmanni raamatust „Kohwi-aseainete ja söögisinepi walmistamine wähemal ja suuremal mõedul”.

Olemas on lausa entsüklopeedia „ The world encyclopedia of coffe : the definitive guide to coffee, from simple bean to irresistible beverage”

Kaja Kleimann