Raamatukava

Posts Tagged ‘komöödia’

„Õrnad tunded” laupäeval, 16. jaanuaril kell 15.45 Tallinna TV-s

In raamatukava on 08/01/2016 at 17:45

õrnadFilm on valminud vendade David (raamatu ja stsenaariumi autor, režissöör) ja Stéphane Foenkinose (režissöör, tuntud meile filmidega „Kesköö Pariisis”, „007: Casino Royale” ja „Külaline”) koostöös 2011. aastal. Film räägib armastuse kummalistest teedest. Nathaliel on olemas kõik, et olla õnnelik. Ta on noor, ilus ja tema abielu on täiuslik. Abikaasa ootamatu surm aga hävitab ta elurõõmu. Järgnevatel aastatel pühendub ta täielikult tööle, tundes, et ta eraelu on unarusse jäänud. Iseeneselegi ootamatult embab ta ühel päeval oma kolleegi. Markus ontunded_06 väga omapärane mees. Nende tunded hakkavad tasapisi lõõmama ja see täiesti uskumatu paar põhjustab kolleegide seas palju arusaamatust ja mõistmatust. Millest tuleks lähtuda elu uuesti üles ehitamisel? Nathalie ja Markus otsustavad oma imestamapaneva armuloo nimel põgeneda. Peaosades Audrey Tautou, François Damiens ja Bruno Todeschini.foenkinosdelikaatsusmälestused

Keskmine hinne 6.6 palli ja mõned auhinnad. Hinne hindeks, aga film oli väga sümpaatne. Film filmiks, aga raamatut peab kindlasti lugema! Ilmunud eesti keeles 2013. aastal, pealkiri „Delikaatsus” , sellest kirjutati väga kenasti meie blogis . Ja siis üksiti võiks lugeda juba ka sama autori eelmisel aastal eesti keelde tõlgitud erakordselt head raamatut „Mälestused” , millest blogis veelgi pikemalt juttu on.

Kaja Kleimann

„Gemma Bovery” reedel, 15. jaanuaril kell 21.40 ja 16. jaanuaril 13.05 ETV-s

In raamatukava on 08/01/2016 at 17:28

gemma-boveryKõlab väga tuttavalt, aga samas nagu valesti? Ja kahtlus on põhjendatud, filmi sisu on tõepoolest Flaubert’i teosega seotud. „Madam Bovary”  põhjal on aegade jooksul tehtud üle kümne erineva vähem või rohkem õnnestunud filmi-, telefilmi- ja seriaaliversiooni. Käesolevale filmile on Anne Fontaine (meile ehk enim tuntud „Coco enne Chaneli” režissööri ja stsenaristina) lähenenud teisiti, ta pole püüdnud teha jumalteabmitmendat versiooni raamatust, kandes tegelased lihtsalt üle teise riiki või sajandisse, nagu sageli tehakse. Selle asemel kujutatakse üht Pariisist maale kolinud Flaubert’i austajast pagarit, kes saabInBakry naabriteks inglastest abielupaari, kelle nimed on Gemma ja Charlie Bovery ja käitumagi kipuvad nad raamatukangelaste moodi. Vaatamata nimede kõlalisele sarnasusele on nad siiski hoopis teistsugused inimesed, kuid raamatut lugenule on vihjed teosele siin-seal mujal nähtaval. Pagarile endale ei ole konkreetset raamatutegelast paralleeliks tuua. Võib-olla püüab ta lihtsalt oma elu veidi mütologiseerida, anda sellele rohkem paralleele lemmikteosega? Või hoopis kardab Gemma pärast, teades raamatu lõppu? Võttepaigad on valitud Normandia rohelusest ja filmitud on isegi Roueni katedraalis, üks arvustaja rõhutab ka seda, et „Babette’i pidusöögist” saati pole ekraanil nii palju suud vett jooksma ajavat toitu nähtud. Mitmed arvustajad rõhutavad filmi eht-prantsaslikku balansseerimist komöödia ja draama vahel ja rõõmustavad naisrežissööride hulga kasvu üle Prantsusmaal – peaaegu kõik nad on kasvanud välja näitlejatest, kes üksiti kirjutanud ka stsenaariume. Nimetatud ka üheks huvitavamaks Prantsuse filmiks 2014. aastal.

Kõlab igatahes väga paljutõotavalt, ehkki ülikõrget hinnet ja auhindu kirjas pole.madame-bovary

Raamat on raamatukogus mitmes erinevas tõlkes ja trükis, uusim aastast 2005.

Kaja Kleimann

„ Walter Mitty salajane elu” pühapäeval, 29. nov kell 20.55 TV3-s

In raamatukava on 26/11/2015 at 15:44

walter mittySee on lugu kontorilaua taga vaevlevast unistajast, kellele meeldib põgeneda oma anonüümsest elust fantaasiamaailma, mis on täis kangelaslikkust, romantikat ja seiklusi. Kui Walteri (Ben Stiller) ja tema kolleegi (Kristen Wiig) töökoht aga ohtu satub, asub Walter viimaks tegutsema reaalses maailmas. Sellest teekonnast saab erakordsem seiklus kui kõik see, mida ta seni oli suutnud oma kõige lennukamateski fantaasiates ette kujutada.
Filmil on 5 auhinda ja 14 nominatsiooni, sealhulgas Ben Stiller ja Kristen Wiig erinevatele auhindadele parima näitleja kategoorias ja film ise parima fantaasiafilmina. Filmi hinne imdb-s on kõrge, 7.4 palli, mis on ainult õige veidi kõrgem 1947. aastal Hollywoodi tipprežissööri Norman Z. McLeodi lavastatud samanimelise filmi hindest (7.1), milles Mitty osas oli Danny Kaye.thurber
Film põhineb James Thurberi kuulsaimal samanimeliselt lühijutul.
James Grover Thurber (1894-1961) sai tuntuks ajalehereporteri ja karikaturistina The New Yorkeri juures, tema kirjutatu põhjal on valminud 36 lühemat või pikemat filmi ja telefilmi. Ta oli oma aja kuulsamaid humoriste ja on muuhulgas kirjutanud uue versiooni E.A. Poe „Rongast”  –  linnu vaatepunktist. Ta oli pime viimased 26 eluaastat, suurepärane mälu võimaldas tal peas valmis luua ja siis dikteerida pikki valmistekste.
Esimest filmi Thurber ei sallinud, öeldes, et sel on tema kirjutatuga vähe pistmist. Ei oska öelda, kui seotud on uus variant, aga ehk saab lugedes teada.james-thurber-have-you-seen-my-pistol-honey-bun-new-yorker-cartoon
Meie raamatukogus on vaid Thurberi muinasjutt „Valge hirv”  , täiskasvanutele kirjutatu hankimiseks peab sammud seadma Tartu Ülikooli raamatukokku. 1004 lehekülge raamatut  “Writings and drawings” ja poole õhem „The Thurber carnival” peaks andma üpris hea ülevaate tema loomingust.

Kaja Kleimann

“Minu Leninid” kolmapäeval, 30. septembril kell 19.30 ETV2s

In raamatukava on 29/09/2015 at 12:14

minuleninidplakatFilm suurte ideedega, tohutu tegutsemistahte ja susserdamisandega mehest — Aleksander Keskülast.

Mind on mitu päeva vaevanud mõte: “Kas minu vanavanaisa kirves on ikka veel minu vanavanaisa kirves, kui sel on 7 korda vart ja 3 korda pead vahetatud?” Kuidas see seostub 1997. a. Hardi Volmeri käe all valminud filmiga “Minu Leninid”? Mitut pidi. Kui palju ajaloolist tõde peab ühes ajaloolises romaanis või filmis olema, ilma et see muutuks pseudo- või alternatiivajalooks? Tühikute täitmine ilukirjanduslike võtete või fantaasialennuga on ju ka korralikus ajaloolises romaanis/filmis lubatud. Ulmekirjanduses on levinud probleemipüstitus, et kui palju võib inimesel organeid vahetada, et tegu oleks veel sama inimesega. Aga asendada inimene tervikuna ja lasta teistel arvata, et tegu on ikka sama inimesega? Kui teised sellest sajandi möödudes teada saavad, mida see suures plaanis muudaks?

Lisalugemist:minuleninidfilm
Sulev Teinemaa “Ajalugu ja müstifikatsioon” TMKs,
Kaido Jaanson “”Minu Leninite” tõed ja valed” Postimehes,
Tarmo Teder “Minu Leninid” Eesti Päevalehes,
Mart Kuldkepp “Aleksander Kesküla kirjandustegelasena” Keeles ja Kirjanduses.

ETV arhiivis on 1988. a. valminud Hannes ja Renita Lintropi portreefilm Hardi Volmerist — “Meie aja kangelane”.

Eks ikka ole tore sutsu vanemaid Eesti filme vaadata, et kui noored ja ilusad (ja vahel ka, et elusad) kunagised lemmiknäitlejad olid :) Otsisin, et kas on kusagil üleval umbes sellest ajast pärit salvestust Üllar Saaremäe pungi-esinemisest Untsakatega. Ei leidnud. Olgu selle asemel Üllar Saaremäe punklaulupeol anarhiast laulmas. Pikem video on kuhugi haihtunud, aga las olla niipaljukestki:

Tiina Sulg

 

 

 

“Iron Sky” teisipäeval, 3. veebruaril kell 23.10 Kanal2-s

In raamatukava on 31/01/2015 at 10:09

ironsky5Ja veel üks fänninduse positiivseid külgi toov näide. Seda filmi tehti kaunis kaua, aga kogus tohutu fännibaasi ammu enne valmimist.

“Iron Sky” on Soome filmirežissööri Timo Vuorensola (Star Wreck) musta huumorit täis ulmekomöödia, mille tegevustik leiab aset 2018. aastal, kui peale Teist Maailmasõda Kuu tumedale poolele põgenenud natsid tulevad Maad tagasi oma valdustesse võtma. Sündmuste katalüsaator on mustanahaline ameerika astronaut James Washington (Christopher Kirby), kes maandub kogemata oma kosmosesüstikuga salajase natside baasi lähedusse ning langeb vangi, mistõttu Kuu Führer (legendaarne Udo Kier) otsustab, et tund planeet Maa tagasi vallutamiseks on tulnud varem kui ta ootas ning seda võimalust ei tohi kasutamata jätta. Neljas Riik peab tegutsema!

ironsky4Juba algusfaasis sensatsioonilise mainega ning mitmeid nädalaid kodumaa Soome kinolevis esimesel kohal valitsenud film on nüüdseks rajanud tee kümnete riikide kinoekraanidele. Võimsate ulmestseenide ning natsikultuse pilamise kõrval on üheks “Iron Sky” populaarsuse põhjuseks kogu maailmas ka asjaolu, et 7.5 miljonit eurot maksnud filmi eelarvest on 1 miljon eurot tulnud fännide taskust. (vt lähemalt artiklit Lääne Elus filmi rahastamisest)

ironsky1“Iron Sky” esilinastus 2012. a. HÕFF-i (Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivali) avafilmina, võites ühtlasi ka publiku lemmikfilmile mõeldud eriauhinna “Kuldne kirves”.

Arvamusi filmist:

Erki Oras Postimehes
Hendrik Alla Postimehes
Pirjo Leek Müürilehes
Evelini filmiblogi 
Filmifanaatik
Mart Raun
Joonase kinomärkmik
klme blogis 
Pilleriini blogisIronSky2
Kinoprojekrori blogis 
Irve blogis
Kristjan Rätsepa blogis
Diana Nähtud-nägemata blogis
Mardi blogis 
Mukki blogi
Kalveri filmiblogi 

laibachRaamaturiiulist on samaväärset raske pakkuda, aga kui filmi teemad juppideks võtta ja jupikaupa otsida, siis jagub lugemist ka — natsiteemat lahkavat Norman Spinradi “Terasunelm”, alternatiivajaloost Robert Harrise “Vaterland”, tuleviku elust Kuul pajatav Robert Heinleini “Kuu on karm armuke”, musta huumoriga vürtsitatud kosmoselende Maniakkide Tänava, J. J. Metsavana ja Jaagup Mahkra kogumikust “Saladuslik tsaar” jne. Ja plaadiriiulist tasub üles otsida Laibach.

Tiina Sulg

 

„Monty Python. Elu mõte“ esmaspäeval, 28. detsembril kell 22.50 ETV2-s

In raamatukava on 29/12/2014 at 12:43

MeaningoflifeEelmise nädala filmivalik ajas kindlasti nii mõnelgi nunnumeetri nii põhja, et üksikud nunnud jooksevad siiani põrandal ringi, aga käes on uus nädal ja varsti ka uus aasta, mida paljud kasutavad katteta lubaduste ning illusoorsete värskete alguste jaoks. Pole hullu, ma olen üks teie hulgast. Aga seekord soovitan muudviisi vastset aastat alustada – mõtiskleda võiks hoopiski elu mõtte ja eesmärgi üle, võib-olla kaasata siia juurde ka oma surelikkuse tunnistamine. Kui sa leiad, et see on liiga morbiidne, siis selle nädala filmivalik pole sinu jaoks.

Mis on elu mõte? Mõni pakuks 42. Mõni vastaks Jeesus. Ja keegi kolmas kostaks, et elu mõte pole ühene, vaid koosneb erinevatest aspektidest, millest oleme kokku pannud oma elu; ja nende aspektide vahelisest dünaamikast, oskusest seal vahel laveerida ja aeg-ajalt enda südamesse „omm“ sosistada.

meaningoflife (1)Monty Python leidis elu mõtte 1983. aastal ning vorpis sellest fenomenaalse absurdihuumoriga rikastatud täispika linateose. Briti koomikute käe all valminud 7 väiksemast osast koosnev film puudutab elu mõtte leidmisel kõiki olulisi tahke – sünd, surm, armastus, töö, religioon jne. Rünnaku all on mitmed Lääne ühiskonna valupunktid ja paindumatud põhimõtted. Monty Pythoni unustamatu meeskonna moodustavad Graham Chapman, John Cleese, Terry Gilliam, Eric Idle, Terry Jones ja Michael Palin.

meaningoflife3Selle filmi kõrvalroaks sobiks kindlasti Piibel, ja mitte raamatu ilukirjanduslik pool, vaid pigem selle tõlgendused, meta-Piibel, kui soovite.

Tutvuge enne diivanile potsatamist ka püütonlaste kodulehega!

Liis Pallon

“Päkapikk” kolmapäeval, 24. detsembril kell 13:25 Kanal2-s

In raamatukava on 24/12/2014 at 03:52

“Päkapikk” on film, mida mulle soovitati ja julgen edasi soovitada.elf-movie-poster Julgen ka tunnistada, et pole iial nii skeptiline olnud. Ei teadnud kumba sellelt jõuluteemaliselt perekomöödialt oodata: pereisalt metamorfoose või perepojalt jõhkrutsemist õnnetute inimeste kallal. Ei juhtunud kumbagi, naerda see-eest sai küll.

Buddy kasvatasid üles päkapikud. Kui sind kasvatavad päkapikud, siis just meelakkumine see ongi, nagu Tipi ja Täpi laulus. Buddyst on saanud juba suur mehevolask, kui ta viimaks avastab, et on inimene. Identiteediküsimus viib ta New Yorki otsima oma tõelist isa. Kõiki tema ettevõtmisi saadab groteskne koomika, kui kehastunud lapsemeel püüab leida oma kohta reaalses maailmas. Tõesti väga naljakas ja nukker. Tegelikult näidatakse “võõra pilgu” läbi meid endid, konkurentsiühiskonda, kus kõik väärtused on müügiks ja ei ole midagi kahtlustäratavamat kui head soovid. Lastekirjanduses ringleb idee, et just laste elutunnetus on see õige ja puhas, täiskasvanud aga kujutavad endale kõiksugu asju ette. Võib-olla oleme liiga patused, elu väikeste paratamatuste poolt rikutud, et osata pühakut ära tunda, armastada.

Rudyard Kiplingi “Džungliraamatut” või Antoine de Saint-Exupéry “Väikest printsi” on pärast pühi võimalik lunastada Tartu Linnaraamatukogust.

Häid Jõule ja veel paremaid päkapikke!

Sander Kaasik

„Diktaator“ TV3-s reedel, 12. sept. kell 22 ja pühapäeval, 14. sept. kell 1.30

In raamatukava on 08/09/2014 at 12:10

Diktaator2012. aastal nägi ilmavalgust Sacha Baron Coheni neljas mockumentary (komöödia, mis on maskeeritud dokumentaalfilmiks). Tegelikult on filmi režissööriks Larry Charles (kes tegi Baron Coheniga koostööd ka filmide „Brüno“ ja „Borat“ ajal), aga me ju teame, kes on tõeline nööritõmbaja.

Meile manatakse silme ette lugu Aafrika väikeriigi diktaatorist, kes halbade juhuste kokku langemisel satub New Yorki ja peab tagasi võitma oma riigi. Rohkem ma filmi süžeest ei lobise, sest muidu tiritakse mind küla keskväljakule ja pannakse häbiposti, kus krantsid käivad minu peale põit kergendamas ja orvud toigastega peksmas.

Pean tunnistama, et olen vaadanud mitmeid kordi Baron Coheni nelja komöödiat, kus ta kehastab ühiskonnas suuremal või väiksemal määral märgilise tähendusega isiksusi – Ali G kui wannabe räppar/gängster, ultraliberaalne homoseksuaalne Brüno, padukonservatiivne idaeurooplane Borat ja nartsissistlik diktaator Aladeen. Kõikide nende tegelaskujude ühiseks nimetajaks (võib-olla Brüno puhul vähem) on sotsiaalne äbarik, kes pärismaailmas (sageli Ameerika Ühendriigid) ei tule absoluutselt toime ka kõige lihtsamate igapäevaste toimingutega. Ja selles saamatuses ning ääretult kohatute küsimustega oma saamatust oskuseks vormides sünnibki Baron Coheni komöödia. Selles leidub nii situatsiooni koomikat, peent huumorit, jalaga-tagumikku nalja, poliitilist satiiri, kuid kõige enam teravat ühiskonna kriitikat. Ta ei mõista kedagi hukka ega viibuta näppu, vaid kõhukrampide vappumise saatel näitab, kui silmakirjalikud, õelad, kättemaksuhimulised, hoolimatud ja rumalad me oleme.

sacha-baron-cohen_dictator_diktaator03Diivanil vingerdades, silmad naerupisaratest udused, suu permanentseks irveks kõverdunult taipad sa äkki, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Ja demokraatia on ema eksitavalt rahustav hällilaul sõja eelõhtul või isa kallistus enne, kui ta igaveseks prügi läheb välja viima.

„Diktaator“ ei ole otseselt ühegi raamatu põhjal vändatud, kuigi on arvatud, et oma panus võis olla ühel Saddam Husseini kirjatükil. Selle asemel võite te Tartu Linnaraamatukogust otsida mõne ülikoguka diktaatoritest vorbitud „telliskivi“, sest neid meil jagub.

Kui nälg on peale filmi vaatamist suurem, siis loe kindlasti juurde IMDb-st  või Wikipediast  – mõlemad on inglise keelsed.

Liis Pallon

“Vene köök Pariisis” Cinamonis

In raamatukava on 03/06/2014 at 11:41

venekookpariisisViimaseid päevi jookseb kinos “Vene köök Pariisis”. Filmi tutvustus: „Claude Monet” on ülipopulaarne prantsuse rahvusrestoran Moskvas, seepärast korraldatakse seal ka Venemaa ja Prantsusmaa riigipeade kohtumine. Närviline peakokk on üle maitsnud kõik pakutavad road ja on üpris kindel, et ei tee endale häbi. Restorani suurepärane personal püüab igati tema meele järgi olla. Paraku tabab neid fiasko ning restoran tuleb sulgeda. Restorani omanik Dmitri Nagiev (Venemaa kuulus näitleja ja saatejuht, kes mängib iseennast) ei heida meelt. Koos peakokaga otsustavad nad seekord avada restorani hoopis Pariisis. Armastuse ja gurmaanide linna võtavad nad ühes kogu teenindava personali, keda ootab ees suur, maitsev ja uskumatult lõbus töö. Prantslastele hakkab restoranis roogasid valmistama kokk Maksim, kes suudab igakord mingi supi kokku keerata, millele siis seksikas administraator Viktoria omakorda vürtsi lisab. Suvisest Pariisist, imelisest tööst ja maitsvatest roogadest võlutud restorani personal suudab olla meele järgi nii rafineeritud maitsega kinovaatajale kui toidugurmaanidele. Kui aga peene seltskonna jaoks valmistavad prantsuse roogasid venelased, siis ei maksa lootagi, et kõik läheb ladusalt.

lounasookpariisisFilm ei ole küll raamatu põhjal, aga tundub, et hoogsust, rõõmu ja arutelusid hea toidu üle selles filmis jagub. Seega lugemiseks soovitaks juturaamatuid, kuhu on retsepte vahele pikitud või retseptiraamatuid, kuhu on juttu vahele pikitud. Valik on üsna lai: pigem naistekate hulka liigituvad Laura Esquieli “Nagu šokolaadi keeduvesi”, Marsha Mehrani “Granaatõunasupp”, Elizabeth Bardi “Lõunasöök Pariisis”, spioonika või ajaloolise kelmiromaani alla liigituv Johannes Mario Simmeli “See ei pruugi alati kaaviar olla”, jutukogumikest Jüri Tuuliku “Räim, pisike kena kala” ja Peep Pedmansoni “Maie ja Valduri kodune köök”, lasteraamatutest Kertu Sillaste “Pannkoogiraamat” ja luulekogudest Wimbergi “Eesti köökk”. Omaeluloolisi lugusid ja retsepte võib leida järgmistest raamatutest: Dion Hummer “Õgivad ja blogivad”, Vincent Schiavelli “Palju ilusaid asju”, Ruth Reichl “Küüslauk ja safiirid”, Lauren Shockey “Neli kööki”, Kersti Rea “Delirio amoroso”, Wend “Köögiorja päevaraamat”. Mis stiili alla kuulub Joseph Iannuzzi “Maffia kokaraamat”, annan teada siis, kui raamat läbi saab.

Tiina Sulg

 

“Pikk tee alla” Cinamonis

In raamatukava on 24/05/2014 at 20:07

pikkteeallafilm30. maist alates linastub kinos Cinamon film “Pikk tee alla”.

Filmi aluseks on Nick Hornby (sünd. 17. aprillil 1957) samanimeline ning suurepärane romaan (A Long Way Down , 2005), nickhornbymille tegevus leiab aset ühel vana-aasta õhtul, mil kohtuvad neli üksteisele võõrast inimest, kes on oma elus jõudnud punkti, kus elu mõte on kaotsi läinud. Edasi areneb liigutav, lõbus ning haarav lugu inimlikkusest, juhusest ning uutest võimalustest. Tunnuslause – elu on elamist väärt – võiks olla igati inspireeriv. Musta huumoriga vürtsitatud elujaatav lugu, mis ei jäta teid kindlasti külmaks.

pikkteeallaraamatEesti keeles on raamat ilmunud 2006. aastal.

pikkteeallaingliskeelneViki link raamatu kohta (inglise keeles).
Filmist IMDB-s.

Ei saa jätta märkimata ka suurepäraseid näitlejaid – Pierce Brosnan (“007: Kuldsilm”), Toni Collette (“Kuues meel”) ning varemgi koos mänginud Aaron Paul ja Rosamund Pike (“Need for Speed – Kiirusevajadus”).

Treiler eestikeelstete subidega:

Seili Ülper

 

“Neetud talu” laupäeval, 19. aprillil kell 21:30 ETV 2-s

In raamatukava on 16/04/2014 at 08:46

Laupäeva õhtul võib telerist näha Rakvere teatri 1983. aasta telelavastust “Neetud talu”, näidendi esilavastus pärineb sellest A. Kitzbergi monumenttäpselt 60 aastat varasemast ajast, siis etandati seda Estonia teatris. Komöödia autoriks on August Kitzberg, kelle loomingu kandvam osa jääbki tema küpsemasse ikka ning moodustub eelkõige draamakirjandusest. Raamatuna ilmus “Neetud talu” esilavastusega samal aastal (1923) ning on sestsaadik Eesti erinevates paikades ja lavalaudadel korduvalt lavastamist leidnud (näiteks 2003. aastal lavastas Ugala selle Karksis, kirjaniku kunagistel kodumaadel). Rakvere teatri etendatud “Neetud talu” kohta ma arvustusi ei leidnud, kuid 2003. aasta lavaversioonidest (Ugala ja Loksa näitetrupi esituses) võib lugeda Eesti Päevalehest ja Sõnumitoojast.

A. Kitzberg Neetud taluNäidendi “Neetud talu” tegevus käib, nagu pealkirjastki aimata võib, ühe talu ning sellega seotud inimeste suhete, suhtumiste, käitumise ümber. Taluperemehe haridust saanud täiskasvanueas järeltulijad ei taha enam talutööd teha ning talu on jäänud laokile, noorim poeg, kes kümme aastat kodust eemal on olnud, ilmub tallu tagasi ning püüab talu olukorda muuta. Näidendi tegelaskujud on rahvalikule komöödiale iseloomulikult rõhutatult karakteersed ja lõpp naiivne, kuid sisu on kaalukas—noorema põlvkonna suundumus “kergema elu” poole, ära pöördumine “vanamoodsast, raskest” maaelust—ning teema jätkuvalt aktuaalne, mis nähtub ka sellest, et näidend korduvalt teatrite repertuaari kuulunud on.

Triin Põldver

 

 

 

 

“Grand Budapest Hotell” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 03/04/2014 at 18:37

grand_budapest_hotel_poster (1)Filmi tutvustus: “Grand Budapest Hotel” toob meieni pöörased seiklused Wes Andersoni stiilis, mille keskmes on sedapuhku üle Euroopa kuulsa Grand Budapest hotelli legendaarne administraator Gustave H ning tema parem käsi ja usaldusisik Zero Moustafa, kes on asunud nimetatud hotellis tööle pakikandjana. Peatselt tulevad mängu aga tavapärasest keerukamad inimsuhted, salapärane surmajuhtum, vargus ning kirsina koogi peal hindamatu renessansiaegne maal “Poiss õunaga”.

Stsenaariumi autor ja lavastaja Wes Anderson (“Rushmore”, “Moonrise Kingdom”, “Fantastic Mr. Fox”, “Life Aquatic With Steve Zissou”). Osades Ralph Fiennes (“Inglise patsient”), Tony Revolori (“The Perfect Game”), F. Murray Abraham (“Amadeus”), Mathieu Amalric (“Tuukrikell ja liblikas”), Adrien Brody (“Pianist”), Willem Dafoe (“Nümfomaan”), Jeff Goldblum (“Iseseisvuspäev”), Jude Law (“Sherlock Holmes”), Bill Murray (“Monumendimehed”), Edward Norton (“Kaklusklubi”), Saoirse Ronan (“Hanna”), Jason Schwartzman (“Hr. Banksi päästmine”), Tilda Swinton (“Me peame rääkima Kevinist”), Tom Wilkinson (“RocknRolla”), Harvey Keitel (“Pulp Fiction”), Léa Seydoux (“Blue Is the Warmest Color”) ja Owen Wilson (“Pulmakütid”).

Seda filmi ei oleks tutvustuse järgi raamatukavasse sobivaks arvanud, aga kolleeg käis vaatamas, kiitis ja ütles, et tiitrites oli kirjas, et film on valminud Stefan Zweigi lugude alusel.

Filmist IMDb-snähtud-nägemata blogis ja filmifanaatiku blogis.

Treiler:

Tiina Sulg

“Bridget Jonesi päevik” neljapäeval 3. aprillil kell 22:00 ETV2-s

In raamatukava on 30/03/2014 at 16:52

bridgetfilmÜlimenukas romantiline hittkomöödia Bridget Jonesist (Renee Zellweger), kes otsustab oma elus uue lehekülje keerata. Ta alustab oma päevikut loeteluga sellest, mida ta uuel aastal ei tohi teha ja mida ta peab tegema. Ta on 32-aastane vallaline kirjastustöötaja, kes üritab toime tulla kõigi nõudmistega, mida ühiskond ja sõbrad talle esitavad. Tema vallalisust hõõruvad talle nina alla kõik abielus tuttavad. Mida aga ette võtta, kui kõik tuttavad mehed on kas abielus, homod või armastavad jubedaid kampsuneid? Kas aitaks joomisest ja suitsetamisest loobumine, kaalus alla võtmine ja püüd saavutada sisemist rahu? Lisaks tuleks teha lõpp ka oma lootusetule armumisele vastupandamatusse ülemusse. Kõike seda on aga märksa lihtsam öelda kui teha. Talle ainuomase seikluslikkusega võtabki Bridget nüüd elult kõik, mis võtta annab. Olgu selleks siis magamine oma playboyst ülemuse Danieliga (Hugh Grant). Keemia hakkab tekkima ka tema ning pealtnäha veidriku Marki (Colin Firth) vahel, kellega ta pidevalt “kokku jookseb”.bridgetraamat

Helen Fieldingu humoorikas romaan kuulutati 1996. aastal Inglismaal aasta raamatuks.

Raamatud on raamatukogus kenasti olemas: nii romaan “Bridget Jonesi päevik” kui järg “Bridget Jones: täitsa lõpp”. Filmil on ka oma Facebooki konto.

Sirje Suun

“Siin me oleme” esmaspäeval, 24. juunil kell 13.50 ETV-s

In raamatukava on 20/06/2013 at 13:30

suvitajate filmKui nüüd jaanipäeval üldse keegi telekat peaks vaatama, aga hullu vihma korral võib seda ju isegi juhtuda, siis igihaljas muusikaline mängufilm Juhan Smuuli monoloogi ”Suvitajad” ainetel  on just see, mis vaja. Tegelikult on kasutatud ka teisi monolooge, lugedes saate teada, mis kust pärineb!

Stsenaristid Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmik, režissöör Sulev Nõmmik, helilooja Ülo Vinter. Eestlastele mistahes riigikorra ajal  armsas kultusfilmis mängivad Karl Kalkun, Eva Malmsten, Kadri Jäätma, Lia Laats, Ervin Abel, Sulev Nõmmik, Väino Puura, Lauri Nebel jt. Film esilinastus 1. jaanuaril 1979 ETV-s.paremabellaats

Naerutamiseks võib siia lisada kriitikaread filmi läbivaatamiselt 1978. a: “Kuigi film ei ole eriti kõrgel tasemel, on tal publiku jaoks siiski oma koht. Eriti osale Eesti auditooriumist peaks ta vastuvõetav olema. Film on niivõrd tühi, et mingit kahju ta peale maitsevääratuste publikule teha ei saa. On kindlaks tehtud, et Eestis ja Lätis on suhteliselt kõige rohkem algharidusega ja psüühiliste häiretega inimesi.” (Endel Haasmaa)

Tänapäevane  filmiarvustus Veiko Märkalt EPL-s. smuuli kaas

Kindlasti tuleb lugeda kõiki “Muhu monolooge”.   Lugemisväärset on Smuulil muidugi rohkemgi, proovige!

Kes ikka jaanipäeva teleri ees ei veeda, saab filmi laenutada raamatukogust.

Kaja Kleimann

“Tuletikke laenamas” pühapäeval, 10. veebruaril kell 13:55 TV 3-s

In raamatukava on 04/02/2013 at 19:46

Tuletikke laenamasLugu hargneb ühes kauges-kõrvalises Soome külas, kus majapidamisi lahutavad üksteisest metsad-põllud-väljad ja oma valduste piir märgib ühtlasi inimeste mõtte- ja silmapiiri. Muretsetakse oma vähema või rohkema varanatukese pärast, uhkeldatakse suurema karjaga, kui naabril on, arutatakse, kes kellel kosjas on käinud või mitu põrsast emisel sündinud. Ihalaiste majapidamises saavad tikud otsa ning Anna Liisa saadab mehe naabertallu tikke laenama; see lihtne ülesanne käivitab aga jaburnaljaka sündmusteahela, mis tipneb kuuldusega Ihalaise surmast ning uue peremehe ilmumisega tallu. Tikud saavad siiski loo lõpus toodud ja “normaalne” kord kuulujuttude, film Tuletikke laenamaskemplemiste ja tööde-tegemistega taastub.

Jutustuse autoriks on Maiju Lassila, päris nimega Algot Untola (1868—1918), kes kirjutas teistegi pseudonüümide all. Eesti keeles on ilmunud vaid kogumik “Tuletikke laenamas” (1957), mis sisaldab kolme juttu  ning 2002. aastal ilmus nimijutustus  iseseisvalt. Maiju Lassila looming on andnud ainest ka eesti teatrile—Vanemuises lavastas nimetatud loo 2005. aastal Ingomar Vihmar ning Pärnu Endlas on tema teoseid lavastatud kahel korral (“Tuletikke laenamas” 1971. aastal ja “Tark neitsi” 1978. aastal). Soomes kuulub Maiju Lassila looming huumorikirjanduse klassikasse.

1980. aastal valmis Soome-Vene koostöös jutustuse põhjal  komöödiafilm (on olemas ka varasem filmiversioon, mis pärineb 1938. aastast), see on laenutatav ka linnaraamatukogust (nii DVD kui VHS).

Triin Põldver