Raamatukava

Posts Tagged ‘krimi’

“LasseMaia detektiivibüroo. Stella Nostra” laupäeval, 15. okt. kell 17.00 ja pühapäeval, 16. okt kell 9.00 ETV2-s

In raamatukava on 15/10/2016 at 09:54

Rootsi autori Martin Widmarki (s. 1961) populaarseid lastekrimisid, kus tegutsevad noored detektiivid Lasse ja Maia Vallebyst, on eesti keelde jõudnud juba 18:

lassemaiaraamatud“Ajalehemõistatus”,
“Armastusemõistatus”,
“Haiglamõistatus”,
“Hotellimõistatus”,
“Jalgpallimõistatus”,
“Kinomõistatus”,
“Kirikumõistatus”,
“Koolimõistatus”,
“Kullamõistatus”,
“Kämpingumõistatus”,
“Loomapoemõistatus”,
“Muumiamõistatus”,
“Raamatukogumõistatus”,
“Rongimõistatus”,
“Safranimõistatus”,
“Teemandimõistatus”,
“Traavimõistatus”,
“Tsirkusemõistatus”.

Nüüd on võimalus vaadata, kuidas raamatukangelased filmiformaadis tegutsevad.

Tiina Sulg

lassemaia-kaart

Kirjanduslik uurimustöö LasseMaia detektiivibüroost

Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakond korraldab koostöös kirjastusega Egmont Estonia Tartu linna 2. ja 3. klasside õpilastele lugemisvõistluse Martin Widmarki ja Helena Willise LasseMaia detektiivibüroo sarjas ilmunud raamatute kohta.

Kirjandusliku uurimistöö töölehed palume tuua 25. novembriks 2016 Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonda (Kompanii 3/5 esimesel korrusel).

Töölehe saad alates 10. oktoobrist raamatukogust või prindi siit.

Kolmapäeval, 30. novembril 2016 kell 12 on oodatud kõik kirjandusliku uurimistöö küsimustele vastanud õpilased Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonda. Siis selgitame välja parimad ja kiiremad LasseMaia detektiivibüroo raamatute tundjad. Lapsed vastavad raamatute kohta küsimustele kirjalikult 30 minuti jooksul ja saavad auhinnad.

Seega tublid ja tähelepanelikud lugejad saavad tunnustatud nii raamatukogu kui kirjastuse Egmont Estonia poolt.

Kõik raamatud on Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas (Kompanii 3/5) esimesel korrusel kohapeal kasutamiseks olemas alates 10. oktoobrist kuni 25. novembrini 2016.

Loodame rohket osavõttu ja rõõmsat lugemislusti!
Epp Nõges
Info: 7361390

„Inspektor tuleb” reedel, 4. märtsil kell 21.40 ja pühapäeval kell 12.30 ETV-s

In raamatukava on 01/03/2016 at 18:49

inspector-callsVäga nörritav  ja kurb oli lugeda imdb.com’i J.B. Priestley kohta käiva artikli algust, kus väideti, et tema raamatuid leiab üksnes ülikooliraamatukogude või antikvariaatide tolmunud riiuleilt ja ta on (vähemalt öeldi, et teenimatult) kõigi poolt unustatud. Meie raamatukogus on ta igatahes esindatud üpris mitme teosega, Linnateatri kavas püsib loodetavasti veel kaua (sest äkki õnnestuks kunagi endalgi pilet saada) „Aeg ja perekond Conway”, paljud mäletavad Jaan Toominga lavastust „Ma olen siin varem olnud” Vanemuises. Pole ta nii unustatud ühti.

Film on uus, 2015. aastast, valminud J.B. Priestley näidendi järgi režissöör Aisling Walshi käe all. Näitlejad on head, kuulsaim on ehk pereema Miranda Richardson, kes minu silme ette kerkib kõigepealt kuninganna (ja kõigi teiste) Elsabethi(de)na Blackadderi ajas rändamise loost, nooremale vaatajale aga ilmselt libelobasulega Rita Skeeterina. Näidendit on korduvalt ka varem, ja vaatajate hinnangute põhjal heade tulemustega, kino- ja teleekraanile seatud – Guy Hamiltoni 1954. a film sai 7,5 punkti, 1982. a miniseriaal 7.2, hämmastaval kombel on 6,8 punktiga mainimist leidnud  isegi 1979. aasta vene telefilm “Inspektor Gull”  , milles inspektori rollis nõukogudeaegne täht Juozas Budraitis ja milles Eric Birling oli Lembit Ulfsak.  1948. aasta BBC versioonil hinnet pole.  Kõige kehvemini on läinud 2015. aasta Hongkongi versioonil „San Taam Ka To” , mis kordab 1954. aasta oma ja on teeninud vaid 5.1 punkti.

WARNING: Embargoed for publication until 08/09/2015 - Programme Name: An Inspector Calls - TX: 13/09/2015 - Episode: An Inspector Calls (No. n/a) - Picture Shows: Sybil Birling (MIRANDA RICHARDSON) - (C) BBC/Drama Republic - Photographer: Laurence Cendrowicz WARNING: Use of this copyright image is subject to the terms of use of BBC Pictures' Digital Picture

Filmi tegevus toimub 1912. aastal Inglismaal. Vabrikuomanik Arthur Birling tähistab pereringis oma tütre Sheila kihlumist aadlisoost Gerald Croftiga. Põhjust rõõmustada on küllaga, abielu tulemusena liituvad ka kaks edukat firmat. Ent ootamatult sekkub kapitalistlikku idülli politseiinspektor Goole (David Thewlis), kes uurib Birlingu vabrikus töötanud noore tüdruku enesetappu. Goole´i küsimused toovad päevavalgele perekonna tumedad saladused ja peidetud seosed, ning selgub, et iga pereliige võis olla tragöödia põhjuseks.

Raamatukogust saate lugeda:

Ingliskeelset Priestley näidendikogumikku ja eesti keeles

Päevavalgus laupäeval

Võlurid

Sir Michael ja sir George : lugu KIO-st, RAK-ist ja uuselisabetlastest

Kaja Kleimann

 

 

 

“Nordic Noir. Skandinaavia teledraama võidukäik” kolmapäeval, 20. mail kell 22.30 ETV-s

In raamatukava on 18/05/2015 at 10:21

“Nordic Noir. Skandinaavia teledraama võidukäik” (Nordic Noir the Rise of Scandi Drama, USA 2014)

nordicfilmLars Hogéuse dokumentaalfilmis analüüsitakse, miks on Skandinaavia teledraamad muutunud ingliskeelses maailmas nii populaarseks, et neid ollakse nõus vaatama subtiitritega ja neist tehakse ridamisi uusversioone. Mida näevad teiste maade televaatajad neis lugudes?

Kas kütkestab neid Skandinaavia vaim ja temperament või hoopis süngus? Mis jääb järele skandinaavlaste algsetest kavatsustest ja mis juhtub, kui teiste maade filmitegijad püüavad jäise Põhjala inimesi tõlgendada? Filmis räägivad oma tegelaskujudest näitlejad, sõna saavad stsenaristid ja produtsendid ning oma muljeid jagavad Briti televaatajad.

Nagu ma aru saan, tulevad jutuks nii skandinaavlaste endi tehtud sarjad (n “Sild”, “Kuritöö”) kui põhjamaade krimiautorite teoste põhjal tehtud sarjad (n “Wallander”).

Siia juurde võiks meenutada ka mõnda Eesti põnevus- ja/või krimisarja, n “Alpimaja” või “Ohtlik lend” või “Kelgukoerad” või… mul ei tulegi rohkem meelde (guugeldamine andis veel “Keerise” ja “Viimase võmmi” ja “Kättemaksukontori” ning “Süvahavva” on mitme žanri piiril, põnevuse alla vast otsapidi läheks). “Alpimaja” puhul ma ootasin, et Indrek Hargla stsenaariumi ka raamatuks kirjutab, aga see ühest vormist teise kirjutamine ei olegi vist nii lihtne, “Süvahavva” puhul Harglal see õnnestus, aga n Kati Murutari “Ohtliku lennu” ja “Kättemaksukontori” ümberkirjutised Mihkel Ulmani stsenaariumite põhjal oli üsna nadi lugemine.

Põhjamaade krimikirjandus on juba jupp aega populaarne nii meil kui mujal. Mingi ühise katuse alla saaks ju neid panna — on suhtelist hästi välja mõeldud kuritöö ja lahenduskäik, on omanäolised, meeldejäävad ja kaasa elama panevad tegelased, kõige muu kõrval tuuakse välja tänapäeva ühiskonna valupunkte, olgu siis laiemalt või jupphaaval, üsna palju urgitsetakse psühholoogias. Seda kõige-kõigemat autorit on raske välja tuua, sest lugejad on piisavalt erinevad, et erinevad autorid endale piisava austajaskonna leiaksid. Mingi lühinimekiri siiski: Henning Mankell, Jo Nesbø, Lars Kepler, Liza Marklund, Stieg Larsson, Jens Lapidus, Jussi Adler-Olsen, Karin Fossum, Reijo Mäki, Camilla Läckberg, Erik Axl Sund.

BBC saade Skandinaavia krimikirjandusest:

Netis mälu värskendades avastasin krimisõpradele suunatud blogi https://krimisarjad.wordpress.com/

Tiina Sulg

“Pearahakütid” neljapäeval, 2. aprillil kell 23.35 ETV2s

In raamatukava on 02/04/2015 at 09:54

pearahakutidSelle filmi valik ei ole tingitud eelkõige sellest, et film on tuntud norra krimiautori Jo Nesbø, kelle raamatud raamatukogu riiulis sugugi paigal ei püsi, vaid lugejatega kaasa kipuvad, romaani põhjal või et 2011. a. Morten Tyldumi käe all valminud filmis on põnev näiteseltskond: Aksel Hennie, Nikolaj Coster-Waldau, Synnøve Macody Lund, Eivind Sander, Julie R. Ølgaard, kuigi ka need oleksid head põhjused, vaid kuna tegu on puhta Nordic noiri esindajaga ja 9. aprillil on Eesti Rahvusraamatukogus Põhjamaade krimikirjandusele pühendatud kirjandusfoorum. Foorumil astuvad üles Leena Lehtolainen (kirjanik, Soome), Vigdis Hjorth (kirjanik, Norra), Kerstin Bergman (krimikirjanduse ekspert, Rootsi krimiakadeemia sekretär), Bo Tao Michaëlis (kirjanik, kirjanduskriitik, Taani Krimiakadeemia liige), Nils Sakss (kirjanik, Läti), Árni Þórarinsson (kirjanik, Island) ning Eestist Indrek Hargla, Ott Sandrak, Mika Keränen, Jaan Martinson. Osavõtt on tasuta, aga vajalik on eelnev registreerumine hiljemalt 6. aprillil. Kui vähegi aega ja huvi, soovitan minna, täpsem kava on siin. Päeva lõpetab dokumentaalfilm “Skandinaavia teledraamade võidukäik”.

Tiina Sulg

„Inspektor Morse” alates 14. märtsist laupäeviti kell 22.25 ETV-s

In raamatukava on 13/03/2015 at 15:04

Inspector_Morse_Kevin_Whately_John_ThawÜldjuhul me siin lehel seriaale ei soovita, aga on seriaalid ja on Seriaalid, nii et vahel võib teha erandi. Mõnes mõttes ma päris pelgan „Inspektor Morse’i” vaatama hakata, sest nii eellugu noorest Morse’ist „Endeavour”, mille seni valminud osad meile just ära näidati, kui ka järellugu „Lewis”, milles jätkab Morse’i seersandiks olnud Lewis juba oma seersandi, Hathawayga, meeldisid mulle tohutult. Ka vaatajate ja kriitikute hinnangud on kõrged – „Endeavour” 8.6 punkti ja 3 nominatsiooni, „Lewis” 7.9 punkti, 1 preemia ja 3 nominatsiooni, võit sealjuures parimale detektiivipaarile – mina olen kahe käega nõus! „Inspektor Morse’i” auhinnanimekiri on pikim, aga seda on ka tunduvalt rohkem tehtud. Aastail 1987-2000 valmis 33 osa, publikult imdb.com-is 8,1 punkti, 9 auhinda ja 12 nominatsiooni.jeeriko

Esimene osa on valminud raamatu „Jeeriko surnud” järgi, mis raamatukogus kenasti olemas, nagu ka järgmise osa aluseks olev „Nicolas Quinni hääletu maailm”  , kokku on eesti keelde tõlgitud 5 Colin Dexteri raamatut ja loodetavasti tuleb neid veel.

Kirjanik on oma testamendis sätestanud, et mitte keegi peale Shaun Evansi ja Hohn Thaw ei hakka kunagi filmis Morse’i mängima, väidetakse „The Guardiansis”. nicholas-quinni-hääletu-maailm

Kaja Kleimann

 

“Nero Wolfe” esmaspäeval-teisipäeval, 8. ja 9. aprillil kell 12:25 ning laupäeval-pühapäeval, 13. ja 14. aprillil kell 19:00 Kanal 11-s

In raamatukava on 08/04/2013 at 08:12

Üle maailma tuntud krimiromaanidetektiive on mitmeid, kahtlemata kuulub nende hulka ka orhideesid ja head toitu armastav Nero Wolfe. Rex Stout kirjutas erakordsest detektiivist kokkuMürkmadu, 1934 33 romaani ja 39 lühijuttu, mis ilmusid ajavahemikus 1934—1974. Nero Wolfe`i võib omamoodi pidada detektiiviideaali kehastuseks—vähemalt mis puudutab “hallide ajurakkude” võidukäiku tavamõtlemise ja -tegutsemise üle—sest kehalt hiigelsuur ja väliselt peaaegu liikumatu, mõistab ja mõistatab ta ka kõige keerukamaid juhtumeid oma Lääne 35. tänaval asuvast kodust lahkumata, kasutades vaid oma erilist taipu.

Nero WolfeNero Wolfe`ist on tehtud filme, kuuldemänge ja arvukalt telesarju; käesoleval nädalal näidatav sari (õigupoolest mahub praegusesse telenädalasse neli osa sellest) pärineb 2001.—2002. aastast. Nero Wolfe`i mängib Maury Chaykin ja tema abilise Archie Goodwini rolli täidab Timothy Hutton, kes on ka sarja kahe esimese osa režissöör. Esmaspäevane ja teisipäevane sarjajagu kannab alusjutuga sama pealkirja: “Uksekell helises” ja “Šampanja ühele”; laupäeval näidatava “Ohtliku mängu” raamatuvaste peaks olema “Haned-luiged, tulge koju!”. Pühapäevase jao “Detektiiv läheb liikvele” vastet ma ei teagi, kuid see ei ole ka nii tähtis, ma arvan, sest kriminaallugude lugemise-vaatamise teeb ju eelkõige huvitavaks  saladuse lahendamise protsessis osalemine ja põhitegelastest-suhetest-kohtadest loodud maailm, mitte konkreetne juhtum.

Wolfe`i imposantne tegelaskuju pole andnud inspiratsiooni üksnes kriminaalsüžeede jaoks, vaid Rex Stout koostas ka kuulsa detektiivi kokaraamatu; ainest selleks oli tal Wolfe`i toidulembust arvestades küll ja küll. Lisaks Wolfe`i lemmikretseptidele sisaldab kokaraamat teistest juttudest-romaanidest pärinevaid tsitaate, mis nende toitudega seostuvad ning fotosid 1930.—1950. aastate New Yorgi vaadetest ja tänavatest. Sõnaga, mõrvalugusid nende kaante vahel ei pakuta, aga teistelegi Nero Wolfe`i lugudele omane õhkkond on tekitatud küll.

Ülevaate Rex Stouti loomigust, mis eestikeelsena saadaval, annab vikipeedia ja päris suur valik leidub linnaraamatukogus.

Triin Põldver

“Hercule Poirot” laupäeval, 30. märtsil kell 22.25 ETV-s

In raamatukava on 26/03/2013 at 12:29

rogerfilmMa ei tea, mis viimasel ajal telekavade koostajate või filmimeeste peades küll toimub, aga head kraami on jäänud vähemaks. Ma leian end aiva harvem ja harvem diivanil kerra tõmbunult telekanaleid plõksimas või kinosaali pehmes pimeduses nurru löömas.

Kuid on üks mees, kes ikka ja jälle leiab tee minu hallide ajurakkude vahele, kelle vuntside õhkõrn võbelus paneb mu südame kiiremini põksuma ja kelle oivaline aktsent võtab mu põlvist nõrgaks – see mees on Hercule Poirot. Laupäevane osa pealkirjaga “Roger Ackroydi mõrvamine” valmis 1999. aastal ning räägib loo sellest, kuidas Hercule Poirot (David Suchet) otsustas pensionile minna, aga mõrvarile see korda ei läinud.rogerraamat

Enne kui Hercule Poirot’st sai suur teletäht, oli ta Agatha Christie kirjutatud paberist kangelane. Detektiivist kirjutatud lugusid leiab ka Linnaraamatukogu riiulitelt, samuti on saadaval “Roger Ackroydi mõrvamine”, millel põhineb laupäevane sari.

Lisamaterjali sarja kohta leiab siit ja tegelaskuju kohta siit .

Liis Pallon

“1814” ETV2-s

In raamatukava on 08/09/2012 at 14:44

ETV2-s on esmaspäeval, 10. septembril kell 20.00 (kordusega laupäeval, 15. septembril kell 11.00)  esimene osa ning esmaspäeval, 17. septembril kell 20.00 (kordusega laupäeval, 22. septembril kell 11.00) teine osa Andres Puustusmaa lavastatud filmist “1814”.

Film ei põhine otseselt mingil kirjandusteosel, küll aga on tegelaste prototüübid – Aleksandr Puškin, Wilhelm Küchelbecker, Aleksandr Gortšakov, Ivan Puštšin, Konstantin Danzas, Anton Delvig -, kelle noorpõlve on stsenarist Dmitri Miropolski hoogsa vabadusega kasutanud, mänginud olulist osa vene kultuuriloos.

Filmiarvustusi:
Jaanus Piirsalu Eesti Päevalehes “Puustusmaa film Puškinist – ilus ajalooline meelelahutus noortele”
Jaan Ruus Eesti Ekspressis “Kool, kus polnud ihunuhtlust”
Rando Tooming Neljas “Andres Puustusmaa „18-14” on täpselt nii vägev film kui räägiti”
Viktoria Ladõnskaja Eesti Ekspressis “Puškin: “Närveerisin kõige rohkem Puustusmaa pärast””
Aarne Ruben Sirbis “Puškin eduka detektiivina”

Intervjuud Andres Puustusmaaga:
Jaanus Kulli Õhtulehes
Kaarel Kressa Eesti Päevalehes
Margus Mikomägi Teatritaskus

Filmi kodulehekülg on http://1814.ru/

Aleksandr Puškini loomingut on eesti keeles päris palju, viimane ja vast väärikaim on paralleeltekstiga “Luule”, lugemiselamusena mäletan Loomingu Raamatukogus ilmunud “Luulet”.

Tiina Sulg

“Noor Sherlock Holmes” pühapäeval, 15. aprillil kell 10:00 TV3-s

In raamatukava on 09/04/2012 at 13:26

Tutvustus: Sherlock Holmes ja Dr Watson kohtuvad lastena juba koolipingis. Holmes on juba siis tuntud oma loogilise mõtlemise poolest, hämmastades klassikaaslasi oma võimetega. Kui nad avastavad sarimõrvade vandenõu, mille käigus tapetaks mitu inglise ärimeest, püüavad nad mõrvu ära hoida… Režissöör Barry Levinson, osades: Nicholas Rowe, Alan Cox, Sophie Ward.

Muljed: Järjekordne maailmakuulsa detektiivi Sherlock Holmesi meelevaldne tõlgendus, paras soperdis. Film valmis USA ja Soome ühistööna 1985. aastal. Pigem meenutas see rohkem “Harry Potteri” filmi. Paras kokteil seiklus-, fantaasia-ja thrillerfilmidest kokku segatud. Film, mis oleks võinud pigem olemata olla.

Pööraste kaskadööritrikkidega ja eriefektidega täistuubitud actionfilm. Järjekordne klišeelik film, mis vähe pakkus psühholoogilist põnevust ja intellektuaalset pinget. Raske oli aru saada, kes neist 2 detektiivist kõige suurem geenius oli. Paistsid mõlemad üsna juhmide äpudena siia-sinna rabelejatena. 109 minutit ja kõik Inglismaa ja Egiptimaa saladused avastatud ja kurikaelad kinni püütud. Kõik käis kiirtempos ja ebausutavalt lihtsalt. Hämmastas, et nii noorhärral Sherlock Holmesil, kui ka Dr. Watsionil oli piip hambus, mis eriti kohatu tundus. Arvatavasti tol ajal ei kehtinud Euroopas nii ranged suitsetamisvastased piirangud

Aga: Arthur Conan Doyle’i loodud Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni võlu on aegumatu. Sherlock Holmesi seikluste põhjal on tehtud mitmeid mängufilme ja telefilme ning kirjutatud originaalist inspiratsiooni saades uusi raamatuid, muuhulgas ka “Sherloch Holmes. Mitteametlik elulugu“. Samuti on ta lühijutte ja romaane koondatud eri köidetesse ja avaldatud üha uuesti ja uuesti. Ekspressist võib lugeda väga huvitavat artiklit „Sherlock Holmesi muutumine”.

Isiklikult arvan, et Sherlock Holmesi ja endist sõjaväearsti dr. John H. Watsoni on kõige paremini kehastunud Vassili Livanov ja Vitali Solomin. Millised aristokraatlikud (inglise) härrasmehed! Peen psühholoogiline põnevusfilm, mida ei väsi aina uuesti vaatamast. Lausa kummitusliku tunnusmeloodia kultussarjale kirjutas Vladimir Daškevitš.Sherlock Holmesi kehastamise eest annetati Vassili Livanovile 2006. a 15. juunil Briti Impeeriumi teenetemärgi kavaleri rist MBE. Sarja venekeelne kodulehekülg.

Sherlock Holmesi on etendatud ka Eestimaa teatrilavadel. 1998. aastal 20. veebruaril etendati Tallinna Linnateatris Ago-Endrik Kerge lavastust “Etüüd punases”. Peaosades olid Marko Matvere Sherlock Holmesi ja Raivo E. Tamm doktor Watsoni rollis.

Sirje Suun

„Sherlock Holmes: Varjude mäng“ Cinamonis

In raamatukava on 11/01/2012 at 19:21

Arthur Conan Doyle`i kriminaalromaanidel põhinev film läbi ameeriklaste ja brittide silmade. Režissöör Guy Ritchie. Osades võib ära tunda juba tuttavad näitlejad: Robert Downey juuniori ja Jude Law. Lisaks esineb linateoses Naomi Rapace, kes on tuntuks saanud rootslaste filmist „Lohetätoveeringuga tüdruk“.

Filmis on rohkelt efekte, põnevust ja huumorit. Põnevust peaks jaguma kõigile. Huvitav on näha ajastukohaseid uurimistöös kasutatavaid abivahendeid ja muidugi ka püstoleid. Puuduseks on ehk see, et actionit on loos kõvasti rohkem kui Holmesi looja originaalteostes ning mõttetegevust jääb väheks.

Ära võib märkida Doyle`i kogumikus „Sherlock Holmesi memuaarid“ oleva jutustuse „Viimane juhtum“, sest just seda lugu on kasutatud filmis.

Kindlasti tasub veelgi enam vaatamist filmi esimene osa „Sherlock Holmes“, mis valmis aastal 2009 ning mis pakub rohkem krimiloole omast tõsist detektiivitööd ja peamurdmist.

Vaata ka treilerit või käi ära filmi kodukal ja muidugi käi filmi vaatamas.

Triin Võsoberg

Briti krimisari “Wallander” pühapäeviti kell 22.00 ETV-s

In raamatukava on 01/02/2011 at 16:07

Kui me tavaliselt siin sarjadele tähelepanu ei pööra, siis pärast “Wallanderi” esimese osa vaatamist tundus, et tuleks teha erand.

Silma torkas mulle eelkõige pildikeel, loodusvõtted on kohati üle-elusuuruselt ilusad, veel veidi ja hakkaks närvidele käima, aga saab õigel ajal pidama. Kaamost on ka üksjagu. Esimeses osas uurimisel olnud lugu on väga sünge ja mõnda raamatut lugenuna võin öelda, et ega erilist helgust ka edaspidi oodata pole. Filmitud, muide, on Ystadis.

Rootsi kirjaniku Henning Mankelli Kurt Wallanderi nimelise uurija elust ja tööst jutustavaid sarju on tegelikult kaks –2005-2010 on rootslased teinud 26 osa samanimelist sarja, meile näidatakse aga brittide 2008. aastal alustatud ja seni tehtud 6 osa. Mõlemad sarjad on kõrge reitinguga, brittide oma on võitnud mitmeid Bafta auhindu ning nomineeritud Emmy  erinevates kategooriates. Nimiosaline Kenneth Branagh  on väga tuntud Shakespeare`i lavastaja ja näitleja, filmiga “Henry V”  kandideeris ta Oscarile nii lavastaja kui nimiosalisena.  “Wallanderi”  rolli eest nomineeriti ta 2010. aastal Kuldgloobusele.

Loe Henning Mankelli kohta.

Loe Henning Mankelli raamatuid eesti keeles  või inglise keeles .
Originaalis võite leida suure valiku teoseid TÜ raamatukogust.

Kaja Kleimann

“Kondid” kolmapäeviti südaöö paiku TV3-s

In raamatukava on 11/05/2010 at 11:43

Kathy Reichsi romaanidest inspiratsiooni saanud heatasemeline krimisari. Sari erineb romaanidest suuresti, aga pea pooltele osadest on stsenaariumi kirjutanud Kathy Reichs ise.

* Vaata lisa seriaali kodulehelt.
* Loe Kathy Reichsi raamatuid.
 * Vaata Kathy Reichsi kodulehekülge.

Tiina Sulg

“Net Force” esmaspäeval, 22. märtsil TV3-s kell 20.25

In raamatukava on 22/03/2010 at 12:22

Tom Clancy romaani järgi filmitud põnevikus “Net Force” 2/2 (USA, 1999) uurib FBI allüksus Net Force internetipõhiseid kuritegusid. Will Stiles, kelle prototüübiks võiks olla Bill Gates, saavutab kontrolli interneti üle, sest kes kontrollib internetti, kontrollib tervet maailma. Tublid FBI allüksuslased Steve Day ja Alex Michaelis tõttavad pahalast peatama.


Loe samanimelist teost inglise keeles ja teisi eestikeelseid Tom Clancy põnevikke: “Kremli kardinal” “Poliitika”“”Punase Oktoobri” jälitamine”,
“Vaenuteed”
.

Ülli Tõnissoo