Raamatukava

Posts Tagged ‘kunstnik’

„Marie Krøyer” ETV-s reedel, 2. detsembril kell 21.40 ja pühapäeval, 4. detsembril kell 12.50

In raamatukava on 01/12/2016 at 08:49

taanikunstfilm2012. aastal ka Pöffi programmis olnud film on ühe tuntuima Taani päritolu režissööri Bille Augusti vändatud ajalooline draama Marie Krøyeri elust kuulsa Taani kunstniku Peder Severin Krøyeri kauni abikaasana. Olles toonases Euroopas üks väheseid õpetatud naismaalikunstnike, ei rahuldunud Marie pelgalt ilusa abikaasa rolliga. Kuigi kõrvaltvaatajatele tundub paari ja nende tütre elu kuulsas Skageni kunstnike kogukonnas harmooniline, varjutasid tegelikkuses seda mehe sagenevad maniakaalsushood.

Kui Marie armub kohalikku heliloojasse Hugo Alfvénisse, seisab ta keeruliste valikute ees. Kas olla lojaalne terviseprobleemidega abikaasale, hea ja kaitsev ema oma tütrele või jääda truuks iseendale. Kas olulisem on teiste või enda õnn?

Režissöör Bille August püüab filmikunsti vahenditega taasesitada Skageni maalide maastikke ja keskkondi ning sealset erilist valgust, mille tabamiseks kunstnikud külakesse kolisid. Tulemuseks on visuaalselt nauditav, ladusalt jutustatud ning küpse teemakäsitlusega teos.

IMDb-s on filmile antud 6,4 punkti.impressionism

Kuna eesti keeles pole raamatuid ei Marie ega Peder Severin Krøyerist ega teistest Skageni kunstnikest, jääb raamatusoovituseks lugeda mõne teise kunstniku elulugusid. Näiteks oma raamatus „Impressionism. Sissevaateid” uurib Paul Smith prantsuse impressioniste.

Kunstist ja kunstnikest rääkiva filmisoovituse lõppu sobib hästi impressionist Peder Severin Krøyeri tuntuim töö “Suveõhtu Skageni Lõunarannas. Anna Ancher ja Marie Krøyer”.

taanikunst

Anu Amor-Narits

„Mina ja Kaminski” Ekraanis

In raamatukava on 02/05/2016 at 11:10

minajakamiskifilmDaniel Kehlmanni samanimelisel menuromaanil põhinev mängufilm auahne ajakirjaniku Sebastian Zöllneri ja elutee koidikul oleva kunstniku Manuel Kaminski ühisest teekonnast. See on road-movie isiklikest ambitsioonidest, sõprusest ja luhtunud armastusest.

Sebastian Zöllner on kunstiteadlasest ajakirjanikku, kes on kuulsuseihast nii pimestatud, et on tähelepanu ja publitseeritud saamise nimel valmis iga kuulujutu faktiks tõlgendama. Nõnda asubki ta tõestama, et maailmakuulus pime maalikunstnik Manuel Kaminski on tegelikult kogu elu nägija olnud. Ta asub kirjutama Kaminski autobiograafiat, lootes temalt saladus maksku, mis maksab välja pressida. Elukogenud Kaminski ei lase aga ennast nii kergesti üle kavaldada ning tulemuseks on kahe mehe humoorikas teekond läbi Šveitsi, Saksamaa ja Prantsusmaa.

Režissöör Wolfgang Beckeri  film pilab kunstiringkondade kõrkust, 21. sajandi pealiskaudset teotahtelisust ning sugulussidemete materialiseerumist. See on tragikoomiline seiklusfilm neile, kes arvavad, et nad ei ole veel kõike näinud ning kes on veendunud, et maailm väärib avastamist.

Eestlaste jaoks on selle filmi juures oluline ehk ka fakt, et noort Kaminskit, kes New Yorgi kunstiringkondades mängleva kerglusega figureerib, kehastab Tambet Tuisk. Teistes olulistes osatäitjad on Daniel Brühl, Jesper Christensen ja Amira Casar.

minajakamiskiraamatDaniel Kehlmanni raamat „Mina ja Kaminski” on meie raamatukogus saadaval ning meie Lugemissoovituse blogist on raamatust kirjutanud Kaja Kaldmaa. Daniel Kehlmanni näol on üldse tegu armastatud kirjanikuga, nii võime meie blogist leida ka tema teiste eesti keeles ilmunud raamatute — „Kuulsus” ja „Maailma mõõtmine” — tutvustused.

IMDb-s  filmile antud 7 punkti, nii et tasub kinno uudistama minna.

Filmi treiler

Anu Amor-Narits

„Ööülikooli rännakud. Kunstnik Anu Raud” teisipäeval, 19. jaanuar kell 20.00 ja laupäeval, 23. jaanuar kell 22.05 ETV2-s

In raamatukava on 19/01/2016 at 08:30

anuraudvaipAlates 12. jaanuarist alustas taas oma rännakutega ETV2-s Ööülikool. Esimese saates rääkis kirglikult hariduselu teemadel Ülo Vooglaid.

anuraudSeekord juurdleb oma juurte üle Viljandimaal Kääriku talus elav tekstiilikunstnik Anu Raud. Koos ööülikooli õpilastega käiakse lapsepõlveradadel ja otsitakse, mida head sealt tulevikku kaasa võtta. Anu Raud on eelkõige tuntud oma vaipadega, kus kesksel kohal on loodus, kodu ja rahvakunst.

anuraudjutteLisasoovituseks pakun Mark Soosaare dokfilmi „Anu Raud – elu mustrid” ja Raadio Ööülikooli järelkuulamises saateid koos Anu Rauaga.

anuraudkirikariAnu Raualt on ilmunud ka mõningaid raamatuid, sealhulgas näiteks „Jutte, muist muinas-, muist muid”  ja „Kiri kari: raamat kiriloomadest ja kirilindudest”, kus õpetatakse valmistama kirikariloomi.

Anu Amor-Narits

“Klimt” reedel, 1. mail kell 21.40, TallinnaTV-s

In raamatukava on 27/04/2015 at 08:40

klimtfilmGustav Klimt (1862-1918), silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Klimt on üks armastatumaid ning enimmüüdud kunstnikke, mainimata ei saa muidugi jätta ka tema tööde massilist reprodutseerimist. Oma isikupärase stiili tõttu on tema tööd kergesti ära tuntavad.

klimtraamatKlimti looming tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat (nt süüdistus pornograafias). Tema lemmikteemaks on naine. Tolleaegses ühiskonnas hakkas naise roll muutuma. Naine ei olnud enam mehest sõltuv koduperenaine vaid iseseisvalt mõtlev ja enda seksuaalsusest teadlik olev isiksus. Siiski ei maalinud Klimt naist töötavana vaid viis selle teema allegooriasse. Klimti maalide sügavam sisu on hirm seniste soorollide kaotamise ees. Ta näitab naist kui piiramatu erootilise võimuga mehe üle valitsejat.

klimttassLoe mida kirjutavad teised:
Sirp
Postimees 

PS! Kel pole reedel mahti filmi vaadata, saab järmisel päeval, samal kanalil, 13.25 kordust näha.

Jaanika Vaino

Ballett „Modigliani — neetud kunstnik” laupäeval, 28. märtsil kell 16.25 ETV-s

In raamatukava on 27/03/2015 at 14:35

Modigliani_315Tegelikult algab balletietendus kell 16.40, aga enne räägivad Toomas Edur ja helilooja Tauno Aints Estonia teatri laval balleti saamisloost ja Modigliani kunsti tähendusest.Amedeo-Modigliani-1905

„Modigliani – neetud kunstnik“ on Toomas Eduri lavastajadebüüt Rahvusooper Estonia laval. Ballett jutustab värvika loo 20. sajandi ühe kuulsama boheemlasest kunstniku Amedeo Modigliani (1884–1920) tormilisest elust. Tema looming oli sillaks kubistide, eeskätt Pablo Picasso ja 1920ndate aastate art deco kunstnike põlvkonna vahel. Modiglianist räägitakse legende. Tema ekstsentriline natuur, praalimine ja emotsionaalsed kannapöörded, kirglikud armulood kirjanike Anna Ahmatova ja Beatrice Hastingsiga ning kunstnik Jeanne Hébuterne’iga, unistus pääseda Parnassosele ja rivaalitsemine Picassoga, tuberkuloosist tingitud terviseprobleemid, mida ta üritas varjata ohtra alkoholi ja narkootikumide tarbimisega – see kõik on pakkunud rohkelt kujundirikast materjali põneva lavateose sünniks.raamat mod

See on lugu kaunist ja andekast noormehest, kes tuleb Pariisi, et teostada oma unistus kunstnikuks saamisest, ent hukkub noorena suure kuulsuse lävel, olles lõhestatud oma deemonitest. Ballett räägib Modigliani tundlikust sisemaailmast ning lõpututest eneseotsingutest.

Muusika,  koreograafia ja lavakujundus moodustavad orgaanilise terviku ja jutustavad loo, mis haarab üleni kaasa.

Põhimõtteliselt saan ma aru ka  inimestest, kes ütlevad, et oleksid soovinud suuremat abstraktsust, et kõik on liiga otse jutustav, aga vaatasin eelmisel aastal sama etendust, mida salvestati, ja mina sain küll tõelise elamuse.!

Modigliani_611Tantsib Eesti Rahvusballett, peaosades Amadeo Modigliani – Anatoli Arhangelski, tema naine Jeanne Hébuterne – Alena Shkatula, kunstikaupmees Leopold Zborowski – Sergei Upkin. Rahvusooper Estonia orkestrit juhatab Risto Joost. Režissöör Ruti Murusalu

Sama salvestust saab laenutada ka raamatukogust.

Raamatukogust saab laenutada  ka filmi Modigliani elust , nimiosas Andy Garcia.

Ja muidugi lugege ka Vitali Vilenkini kirjutatud Modigliani elulugu  ning vaadake pilte.

Raamatu kohta on kirjutatud:

“Õnnitlen Teid kogu südamest: usun, et Teie monograafia on olemasolevaist üks parimaid. Te ei kujuta ette, kui väga õnnelik ma olen, et selline teos Modiglani kohta on ilmunud NSV Liidus. Tänan Teid veel kord, kallis sõber, ja braavo! Südamlikult tervitades, Jeanne (kunstniku tütar).” – Jeanne Modigliani kirjast raamatu autorile. 13. aprillil 1971. aastal.

Kaja Kleimann