Raamatukava

Posts Tagged ‘lastefilm’

„Supilinna salaselts” reedel, 19. aprillil kell 14.05 ETV2-s

In raamatukava on 12/04/2019 at 10:05

Mika Keränen on praeguseks kirja pannud juba seitse salaselts Rampsi seiklustest pajatavat raamatut – lapsed lahendavad erinevaid juhtumeid, milles kaovad asjad oranžist jalgrattast kuldse Lurichini. 2015. aastal tehti salaseltsi ainetel Mihkel Ulmani stsenaariumi põhjal kogupere seiklusfilm, mille tegevus leiab aset suvises Tartus. Filmi režissöör on Margus Paju, tegelasi on palju ja peaosi kehastavatele lastele on abiks hulga tuntud eesti näitlejaid.
Kui raamatud on realistlikud, siis filmi tegevus on hoopis ägedama fantaasialennu ja suurema hooga.

Sisust kirjutatakse kavas nii: Mari, Sadu, Olav ja Anton on neli Supilinna last, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui nende kodulinna tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab. Lastel on lahenduse leidmiseks aega vaid 48 tundi. Algab peadpööritav seiklus, mis viib lapsed kõige ootamatumatesse paikadesse nii maa peal kui ka maa all. Praeguse kodulinna kõrval õpivad nad tundma ühte teist, aastatetagust Tartut, teejuhiks Mari vanaisa käest saadud märkmik salapäraste vihjetega.
Filmi tehti koos Soome ühe tuntuima produktsioonifirma Solar Filmsiga. Nii sattus meeskonda ka soomlasi: üks kunstnikest, Kaisa Mäkinen ja helioperaator Viktor Toikkanen, ning muidugi Helsingi linnateatri näitleja Sampo Sarkola. Võõramaalasi oli projektiga seotud veelgi: Taanist Columbiani ja Inglismaast Ameerika Ühendriikideni.
Film on võitnud Kristiansandi, Stockholmi ja veel mõne lastefilmide festivali peaauhinnad ja laste poolehoiu.
Mika Keräneni raamatud leiate hästivarustatud raamatukogudest ja laenutada saab ka filmi.
Lisaks oleks huvitav lugeda näiteks aasta pärast filmi ilmunud „Supilinna salaseltsi kokaraamatut”, sest: mis oleks põnevam kui teada saada, mida armastavad filmi peategelased Mari, Olav, Anton, Sadu, Leo, Vant ja Cätly pärislastena kokata või milliseid toite eelistavad filmilindil ellu äratatud Linnapea ja Mari ema või isa. Või mida tavatseb Supilinnas elav rahvas oma tänavanimedest inspireeritult valmistada. Ja kes on uued Supilinna detektiivid … Usume, et need retseptid koos vahvate fotodega toovad suurte kõrval ka „Supika“ tegelaste ealised pliidi ja ahju juurde, sest kokkamine on ju sama suur looming kui filmi väntamine!

Üks filmiarvustus siit ja Tõnu Karjatse kirjutab Sirbis.

Kaja Kleimann

Advertisements

„Heidi” reedel, 19. aprillil kell 10 Tallinna TV-s

In raamatukava on 12/04/2019 at 09:50

Johanna Spyri 1881. aastal ilmunud ühe maailma populaarseima lasteraamatu järgi on valminud umbes 25 filmiversiooni – nimekiri algab 1937. aasta filmist Shirley Temple’iga nimiosas ja sisaldab nii täispikki filme, enam kui 20 osalisi seriaale kui ka animatsioone, sh Jaapani animefilme.
Maa- ja linnaelu võrdlev-vastandav lugu ise on kaunis naiivne ja vähemalt raamatus üpris religioosne, kuid samas üsna armas, ju selles on midagi, mis teost kõvasti üle saja aasta inimeste südametes hoidnud on. Ja kuna sel korral näidatav film on pälvinud mitmeid auhindu ja saanud imdb.com-is vaatajatelt tublid 7.4 punkti, tasub loota, et tegemist on südamliku laste- ja/või kogupere filmiga, mis täis kauneid loodusvaateid ja ilusat muusikat. Heidi vanaisa rollis on meie hulgast tänavu veebruaris lahkunud Bruno Ganz.
Väike orb Heidi on tegelasena nii populaarne, et Šveitsis on talle pühendatud teemapark Heidiland, mis on eriti hinnatud Jaapani ja Korea turistide hulgas, kelle ettekujutus Šveitsist põhines alates 1906. aastal ilmunud tõlkest pikka aega just sellel raamatul.

Eesti keeles lugemiseks on valida kas Noor-Eesti väljaanne Jaan Kärneri tõlkes: Väike Heidi : lugu lastele ja neile, kes lapsi armastavad (I-II osa 1932 ja 1934), mille leiate väliseesti ja vanema raamatu osakonnast, (samast saab ka  1927. aastal ilmunud „Kodutu : jutustus laste elust”) .või  2006. ilmunud Fantaasia kirjastuse väljaanne, 2. osa pealkiri “Väikese Heidi uued lood”  Eeva Lutsu uues tõlkes.

Kaja Kleimann

 

„Teofrastus” Tartu Elektriteatris pühapäeval, 10. veebruaril kell 15

In raamatukava on 01/02/2019 at 22:20

„Kui Teofrastus Bombastus Filippus Aureolus neljapäeva hommikul üles ärkas, ei teadnud ta veel sugugi, et tal on nii keeruline nimi. Teofrastus oli nimelt kass ja elas Peedu jaamas.” (Astrid Reinla „Teofrastus” )

Paljud meist on üles kasvanud selle Astrid Reinla loodud hallitriibulise kassi Teofrastuse koduotsingutele kaasa elades. Nüüd on keerulise nimega kassi võimalus näha ekraanil. Ainult, et hallist triibukust on saanud oranž kass. Seda ka tehnilistel põhjustel, kuna filmis on tegelased plastiliinist, siis liigutamisel muutuks see ilus hallitriibuline kass ebamääraseks känkraks. Viieteistminutilisse animafilmi pole mahtunud kogu raamatu süžee, vaid edasi on antud põhituumana hoolivuse olulisus ühiskonnas. Siiski on tegu ajastufilmiga ning sündmused toimuvadki aastal 1985, sest siis ilmus Astrid Reinla raamatu „Teofrastus” esmatrükk. Seetõttu on film kindlasti ka põnevaks nostalgiareisiks, kuigi kõik, mis siis siis toimus polnud alati kõige meeldivam.

Vähemalt sama põnev on vaadata ka dokumentaalfilmi animatsiooni tegemisest. Kuidas ikka tekivad Mustamäe paneelmajad? Millest on tehtud Teofrastuse vurrud? Kui palju tööd on vaja, et saada kass elutruult liikuma? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele leiab filmist vastuse.

Intervjuu režissöör Sergei Kibusega Päevalehes , intervjuu režissöör Sergei Kibusega ja kunstnik Pärtel Talliga Postimehes.

“Teofrastus” sai käesoleval aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital aastapreemia parima animafilmina.

Treiler:

Klaari Tamm

“Timm Thaler ehk müüdud naer” Tartu kinodes

In raamatukava on 21/08/2018 at 18:19

Filmi “Timm Thaler ehk müüdud naer” on võimalik vaadata homme, 22. augustil kell 11.15 ja ülehomme, 23. augustil kell 11.15 Cinamonis, kolmapäeval, 22. augustil kell 14.30 Apollo kinos ning neljapäeval, 23. augustil kell 14.20 ja laupäeval, 25. augustil kell 13.45 Ekraanis.

James Krüssi raamat on tuttav paljude põlvkondade lastele ja ka filme ja lavastusi on selle raamatu ainetel tehtud omajagu, võrdluseks võiks selle möödunud aastal Andreas Dreseni käe all valminud filmi ju üle vaadata, et millised on seekordsed rõhud, nooremale vaatajale on see aga võib-olla hea tutvuse algus selle suurepärase saksa lastekirjaniku loominguga.

Filmi treiler:

Kunagisest Ugala lavastusest pärit laul:

Tiina Sulg

„Gordon ja Päddy” Tartu Elektriteatris laupäeval, 16. juunil kell 12

In raamatukava on 15/06/2018 at 12:37

Rootsi lastekirjaniku Ulf Nilssoni komissar Gordoni lugude põhjal valminud koguperefilm.

Filmitutvustus: Rahulikus metsas puhkeb paanika, kui orav Valdemar avastab, et tema talveks varutud pähklid on pihta pandud. Kohalik politseiülem konn Gordon asub asja uurima ja tabab teolt väikse ja näljase hiirepoisi, kes ei tea oma nime ega vanustki. Heasüdamlik Gordon paneb hiirele nimeks Päddy ja võtab ta enda juurde elama. Peagi selgub, et Päddyl on politseitöö peale nutti, ning järgmist pahategu lahendab ta juba Gordoniga üheskoos.

Eesti keeles on Ulf Nilssonil seni ilmunud neli raamatut: „Vanaema raha“ (2013); „Maailma parim esineja“ (2014); „Hüvasti, härra Muffin“ (2014) ja „Kui me olime maailmas üksi“ (2015). Kõik need raamatud kõnelevad laste hirmudest lihtsalt ja loomulikult, küll veidi erinevatest aspektidest (nt esinemiskartus, surm, haigused ja üksindus). Loodetavasti jõuab eesti keelde tõlkimise järg varsti ka „Kommissarie Gordon“ detektiivsarja kätte.

Klaari Tamm

„Peeter Pikk-kõrv” kinodes Cinamon, Ekraan ja Apollo

In raamatukava on 16/04/2018 at 16:42

 

Filmitutvustus. Põlvkondi lugejaid võlunud üleannetu ja seiklusjanuline kangelane Peeter Pikk-kõrv on sel korral peaosatäitja omaenda särtsakas tänapäevases komöödias. Peetri vaen hr McGregoriga (Domnhall Gleeson) jõuab filmis uuele tasemele, kui nad asuvad konkureerima naabermajas elava südamliku loomaarmastaja (Rose Byrne) tunnete pärast.

Tõesti, Beatrix Potter avaldas loo üleannetust jänesepoisist Peterist (ehk eestipäraselt Peetrist) juba 1901. aastal ning esmalt lausa oma säästude eest. Kaunite illustratsioonidega õpetlik lugu muutus ruttu nii populaarseks, et aasta hiljem kirjastuses ilmunud 8000 eksemplari müüdi ära enne, kui need poodi jõudsid. Beatrix Potter kujunemisest kirjanikuks on 2006. aastal tehtud ka mängufilm „Miss Potter”  Renée Zellwegeriga peaosas, mida saab vaatamiseks laenata raamatukogust.

Kes ootab ka hetkel kinodes jooksvast filmist sooja ja armast lugu, siis peab kahjuks pettuma. Edasi on antud küll olulised teemad nagu sõprus, üksteisest hoolimine ning elamine loodusega kooskõlas, kuid kõik see on, nagu ka ametlikus filmitutvustuses kirjas, tänapäevase särtsaka komöödia võtmes. Puudu ei ole rohketest sõuelementidest nagu jalaga tagumikku naljad, plahvatused ning mitmed teised täiskasvanute komöödiadest tuttavad klišeed.

Õnneks ei pea siiski ka klassikalise Peeter Pikk-kõrva lugude austajad pettuma, sest eestis keeles ilmus sel aastal äsja uus raamat — „Peeter Pikk-kõrv. Kaunid lood”. Seal on lisaks nimitegelasele veel originaalillustratsioonidega lood tema sugulastest ja sõpradest Benjamin Nudisabast, Tupsu-jänkukesest ja proua Tilluhiirest. Raamatukogus on olemas ka varasemad eestikeelsed lood Peeter Pikk-kõrvast, Benjamin Nudisabast ning Orav Käbikäpast. Lisaks on võimalik neid toredaid lugusid lugeda ka inglise kui ka vene keeles. Kui kõigest selleks väheseks jääb, siis saab ETV2-s vaadata filmiga samanimelist animasarja, mis kannab oluliselt rohkem orginaalteosega sarnaseid väärtusi kui hetkel kinodes jooksev täispikk animafilm.

Klaari Tamm

“Suur sõbralik hiiglane” pühapäeval, 4. märtsil kell 20.35 Kanal2-s

In raamatukava on 03/03/2018 at 09:53

Steven Spielbergi lavastatud film põhineb Roald Dahli samanimelise romaanil ning kinodesse jõudis see 2016. aastal kui oli Roald Dahli sajas sünniaastapäev.

“Suur sõbralik hiiglane” on lugu tüdrukust nimega Sophie (Ruby Barnhill), kes puutub ootamatult kokku ühe suure sõbraliku hiiglasega (hääle on andnud Oscari võitja Mark Rylance), kes tuvustab tüdrukule uut salapärast maailma täis ilu ja hädaohte.

Suur sõbralik hiiglane (SSH) viib Sophie Unenägudemaale, kus ta kogub unenägusid ja saadab neid lastele ning õpetab sealjuures Sophiele kõike unenägude maagia ja salapära kohta. Kuna nad mõlemad on seni omaette elanud, kasvab nende kiindumus teineteise vastu iga päevaga, kuid Sophie viibimine Hiiglastemaal pälvib soovimatut tähelepanu teistelt hiiglastelt, kes on muutunud üha tüütumaks. Sophie ja SSH siirduvad peagi Londonisse kuninganna Victoria juurde, et teda ohtlikust hiiglaseolukorrast teavitada, kuid esmalt peavad nad kuningannat ja tema teenijat Maryt veenma, et hiiglased on tõesti olemas. Nad mõtlevad koos välja plaani, kuidas hiiglastest lõplikult vabaks saada.

Arvustusi filmile saab lugeda „Postimehest”  ja „Sirbist”.

Roald Dahli fantaasiarikkaid raamatuid on eesti keelde tõlgitud päris palju ja kellele kirjaniku stiil passib, ei pruugi sugugi enne pidama saada kui kõik raamatud läbi loetud.

Kui Roald Dahl ja tema tegelased rohkem huvi pakuvad, tasub vaadata ka inglikeelset veebilehte.

Filmitreiler

Anu Amor-Narits

Koolivaheaja filmid ETV2-s

In raamatukava on 26/02/2018 at 13:21

Taaskord on käes koolivaheaeg ning ETV2-e lastele suunatud filmiprogramm on seekord tõeline lastekirjanduse eri. Läbi nädala on võimalik vaadata filme, mille aluseks olevad raamatud on eestikeelsetena saadaval ja neile, kes natukenegi lastekirjandusega kokku on puutunud, on tegu väga tuttavate lugudega.

Esmapäeval, 26. veebruaril kell 9.00 ja 14.10 on võimalik vaadata Daniel Defoe romaanil põhinevat animafilmi „Robinson Crusoe. Piraatide pealik”. Kes sellest mereseiklusi täis loost rohkem teada soovib, võib lugeda nii originaali „Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused„ kui „Silmaringi” sarjas ilmunud mugandust, kus lisaks põnevat pildimaterjali ja ajaloolisi teadmisi sellest ajast.

Teisipäeval, 27. veebruaril kell 9.00 ja 14.15 linastub Astrid Lindgreni raamatul põhinev film „Peter ja Petra”, mis räägib kahest imepisikesest lapsest, kes tahavad käia tavalises koolis koos tavaliste inimlastega.

Kolmapäeval, 28. veebruaril kell 9.00 ja 14.30 näidatakse animafilmi „Vahtramäe Emil ja Ida”, mille aluseks Astrid Lindgreni teos „Vahtramäe Emil” , kus tegutseb iseäranis krutskeid täis väikemees.

Neljapäeval, 1. märtsil kell 9.00 ja 14.30 linastub animafilm „Pettson, Findus ja mälukaotus”. Filmis tegutsevad eesti lastele tuttavad tegelased vanamees Pettson ja tema kass Findus, kelle seiklustest on eesti keeles hulgaliselt raamatuid ilmunud.

Neljapäeval, 1. märtsil kell 12.30 on võimalik vaadata lühimängufilmi „Mereröövlimäng”, mis põhineb Sass Henno samanimelisel lasteraamatul. Poiss kolib perega päranduseks saadud puumajja ning saab seal sõbraks tüdrukuga, kes peab nüüd paraku ära kolima. Oma sõpruse päästmiseks ei jää lastel üle muud, kui võtta ette eluohtlik seiklus.

Reedel, 2. märtsil kell 9.00 „Vennad Lõvisüdamed” on selle nädala kolmas film, mille aluseks oleva raamatu  autoriks on Astrid Lindgren. Põnev lugu seiklustest röövlimaailmas.

Anu Amor-Narits

“Paddingtoni seiklused 2” kolmapäeval, 24. jaanuaril kinos Cinamon kell 10.40

In raamatukava on 22/01/2018 at 15:03

„Paddingtoni-taolised karud on väga haruldased. Ja see on väga hea – kui minu arvamus teid huvitab –, sest muidu kuluks meil marmelaadi peale liiga palju raha.” (tädi Lonni Michael Bondi raamatust „Tere jälle, Paddington!”).

Detsembrikuus oli Eesti tele- ja kinolava vallutanud Briti lastekirjanduse üks lemmikkarusid (ei mitte Puhh, vaid see teine) Paddington. Nimelt jõudis filmilevisse „Paddingtoni seiklused 2”  ning pühade aegu sai TV3-s vaadata ka esimest osa. Mõlemad osad on leidnud sooja vastuvõtu nii inglaste endi  kui eestlaste  seas, sest kes ei armastaks karu, kes on väga viisakas ja alati parimate kavatsustega, kuid sellest hoolimata satub ikka ja jälle mõnesse pahandusse või seiklusse.

Paddingtoni seiklused kinolinal põhinevad Michael Bondi teoste põhjal, mida on ühtekokku mitukümmend. Neist viimane, „Paddington at St. Paul’s” on veel ilmumas, tõenäoliselt siis aasta peale autori surma ehk käesoleva aasta juunikuus. Eesti keeles on ilmunud karu seikluste esimene raamat mitmes trükis (ja versioonis (1995. aasta trükis kirjutas tõlkija Malle Pärn Paddingtoni eestipäraselt Pädingtoniks) ning 2016. aastal ilmus teine raamat ”Tere jälle, Paddington!”. Lisaks on raamatukogus olemas ka mõned lood venekeelsena, näiteks „Медвежонок Паддингтон в саду” (ingl. „Paddington Bear in the Garden”). Ka on ERR digiarhiivis leitavad audiofailidena unejutud karupoeg Paddingtoni raamatute ainetel.

Seega need, kes pühade saginas ei leidnud mahti külastada kino, siis sel kolmapäeval on teil tõenäoliselt veel viimane võimalus kohtuda väga haruldase karuga, kes armastab üle kõige marmelaadi.

Filmitutvustus ja treiler Cinamoni kodulehel.

Klaari Tamm

„Ferdinand” kinodes Ekraan, Cinamon ja Apollo Kino

In raamatukava on 19/12/2017 at 18:20

Kuna jõuluaeg juba kord on suur lastepüha, siis sekka ka üks päris lastefilmi tutvustus.

Ferdinand on hiigelsuur härg, kellel on veel suurem süda. Pärast seda, kui teda peetakse eksklikult ohtlikuks metslaseks, võetakse Ferdinand kinni ja viiakse kodust kaugele paika, kus treenitakse loomi härjavõitluse areenile. Ferdinand aga kavatseb jõuda iga hinna eest tagasi oma pere juurde ega taha mingist härjavõitlusest kuuldagi. Põgenemiseks paneb ta kokku meeskonna eriti kirjudest kujudest ning algab tormakas retk läbi päikeselise Hispaania.

Filmi aluseks on Munro Leafi ja Robert Lawsoni lasteraamat “The Story of Ferdinand”, mis on ilmunud juba 1936 aastal. Esimese lühikese filmiversiooni tegi raamatust 1938. aastal Walt Disney.

Seda kui palju seekordses täispikas filmis on alles jäänud originaalloost ei saa me paraku hinnata, kuna raamatut pole meil raamatukogus ei eesti ega inglise keeles.

Treiler:

https://www.apollokino.ee/Event/2317/

Anu Amor-Narits

„Vaid üks päev” reedel, 24. novembril kell 18 Cinamonis

In raamatukava on 20/11/2017 at 15:15

See on nüüd küll üks nii veider film, et seda lausa peab vaatama. Kuigi teatrilaval kehastavad näitlejad loomi kaunis sagedasti,  ei tule esimese hooga pähe ühtegi teist filmi, kus inimesed loomi mängiksid. Näitlejate nimekirjast on mulle tuttav ainult sage Euroopa filmiauhindade gala õhtujuht Anke Engelke (fotol koos Martin Baltscheitiga), kes ilmselt pole peaosas, sest mängib „teist ühepäevaliblikat”. Aga võimalik, et selles filmis eriti peaosi polegi. Märksõnaks „saksa uus kino”, aga siiski ka et „lastefilm”. Tundub, et see on midagi sellist, mis vanasti „vitamiinilaksu” alla käis. Tegemist on rahvusvahelise esilinastusega.

Sisu kohta kirjutatakse: Loomad teatavad positiivsusest pakatavale ühepäevaliblikale, kes ei tea, et tal on elada kõigest 24 tundi, et see on hoopis rebane, kel on jäänud elada vaid üks päev, ning soovivad veeta selle päeva rõõmsalt ja tegusalt koos.
Sakslasest režissöör, näitleja, kirjanik ja koomiksiautor Martin Baltscheit on teinud oma lasteraamatu järgi erakordse filmi, mille motoks võiks olla carpe diem (püüa päeva). Mänguline, poeetiline, õpetlik ja filosoofiline film nii lastele kui ka täiskasvanutele, mis paneb vaatajale südamele, et on oluline kasutada väärtuslikult meile antud aega.

Martin Baltscheit on nüüdisaegse saksa lastekirjanduse üks produktiivsemaid autoreid, kelle looming on pärjatud rohkete auhindadega ning kelle raamatute põhjal on valminud etendusi, joonisfilme, kuuldemänge ja kaks ooperit. Ainuke eesti keeles ilmunud, koostöös kunstnik Christine Schwarziga valminud „Jänese kuld” on tema loomingu üks väljapaistvamaid ja kiidetumaid saavutusi.

Intervjuud autoriga saab lugeda siit.

Kaja Kleimann

„Kaunitar ja koletis” kinos Ekraan ja Cinamon ning „Kaunitar ja koletis” neljapäeval, 23. märtsil kell 9.00 ETV2-s.

In raamatukava on 22/03/2017 at 12:50

„Kaunitar ja koletis” (USA 2017) kinos Ekraan ja Cinamon ning lastefilm „Kaunitar ja koletis” (Saksa 2012) neljapäeval, 23. märtsil kell 9.00 ETV2-s.

Igihaljas lugu kaunitarist ja koletisest on jõudnud taas suurel kinoekraanile. Seekordne film põhineb 1991. aasta Disney animafilmil, mis oma imelise pildikeelega on kummitama jäänud kindlasti paljude 90ndate laste ja noorte mäludesse. Nii ka mul endal… Kahjuks pole veel jõudnud kinno, et üle kontrollida, kas see lummus on jäänud ka uude mängufilmi. Seega saan toetuda üksnes teiste arvamustele. Eriti meeldis filmikriitiku Aurelia Aasa 19. märtsi artikkel Postimehes, kus ta kenasti leiab, et vahel on ju ilus muinasjutukangelaste juurde tagasi pöörduda ja kogeda taas seda lapselikku õhinat, võimet uskuda imedesse ja paremasse maailma.

Lähtudes viimasest, soovitangi kõigil imedesse uskujatel uuesti läbi lugeda nii Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’ i „Kaunitar ja koletist”  kui Charles Perrault’ oma kui ka Sergei Aksakovi „Tulipunast lillekest”. Kui sellest kõigest jääb siiski väheseks, siis tasuks veidi karastunumal fännil (kuigi konkreetne jutt ise pole jube, siis paratamatult tekib kiusatus ka teistele lugudele pilk peale visata) lisaks läbi lugeda ka „Härra Lyoni kosjalugu” Angela Carter’ i raamatust „Verine kamber”.

Õnneks on ka ETV2 koolivaheajal mõelnud igavlevatele koolilastele, sest neljapäeva, 23. märtsi hommikul kell 9.00 saab vaadata Saksa versiooni kaunitari ja koletise armuloost.

Klaari Tamm

„Doktor Proktori ajavann” laupäeval, 4. veebruaril kell 17:00 ja pühapäeval, 5. veebruaril kell 9:00 ETV2-s

In raamatukava on 01/02/2017 at 16:19

doktorproktorfolmArmuvalus Doktor Proktor on ajas tagasi rännanud ja püüab meeleheitlikult muuta ajalugu. Ta tahab takistada oma kalli Julietta ja hirmsa Claude Cliché pulmi, aga jääb teise aega lõksu. Liisa ja *Bulle*, doktori noored abilised ja naabrid, peavad taas mängu astuma. Nad viivad Ajavanni tagasi minevikku ja püüavad doktorit aidata. Sellest tuleb metsik rännak läbi aja, mille käigus kohtutakse Napoleoniga, pääsetakse napilt giljotiinist Prantsuse Revolutsiooni sündmuste keerises ja kohtutakse Jeanne d’Arciga, keda süüdistati nõidumises ning kes põletati tuleriidal. Või kas ikka põletati? “Doktor Proktori Ajavann” on värvikas lugu kolmest sõbrast – Liisast, *Bullest* ja Doktor Proktorist, kes teevad kõik, et päästa maailma ajalugu… ning armastus.

Filmi aluseks on norra kirjaniku Jo Nesbø lasteraamat „Doktor Proktori ajavann” ja sellest on pikemalt kirjutanud lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

IMDb-s on film saanud 6,1 punkti.

doktorproktorraamat

Jo Nesbø on eestlastele kui suurtele krimikirjanduse austajatele eelkõige tuntud rohkelt auhindu pälvinud krimiromaanide autorina. 2007. aastal ilmus temalt esimene lasteraamat “Doktor Proktori Puuksupulber”, millele järgnesid „Doktor Proktori ajavann”, „Doktor Proktor ja maailma lõpp. Võib-olla”  ning „Doktor Proktor ja suur kullarööv”. Nimetatud raamatud on kõik loomulikult ka raamatukogus saadval.

Anu Amor-Narits

„Väike draakon Kokosaurus“ laupäeval, 21. jaanuaril kell 17.30 ETV2-s

In raamatukava on 19/01/2017 at 14:11

krokosaurusfilmLaupäeval näidatakse ETV2-s animafilmi „Väike draakon Kokosaurus“ (Saksamaa, 2014).
Filmi tegelased pärinevad Ingo Siegneri populaarsest lastesarjast. Selle kaks esimest osa ilmusid detsembris, kolmas raamat Kookospähklist ja vägevatest viikingitest näeb ilmavalgust veebruari alguses, neljas Kookospähklist ja võimsast võlurist Holunderist tuleb mais ja hiljem lisandub kindlasti veel raamatuid:kokosaurusraamat
“Väike lohe Kookospähkel läheb kooli”
Väike lohe Kookospähkel. Ära karda!
Mõlemad originaalteosed ilmusid saksa keeles 2004. aastal, tänaseks on lasteni jõudnud 24 raamatut. Film ei järgi otseselt ühegi raamatu tegevustikku, paljud raamatutest tuntud tegelased saavad uueks seikluseks kokku. Vahvad tegelased ja hoogsalt arenevad sündmused pakuvad mõnusat kaasaelamist, aga annavad kindlasti mõtte- ja jutuainest teemadest nagu sõprus, ausus, õppimine, järjekindlus ja lojaalsus, mis on olulised nii suurte kui ka väikeste jaoks.

Ave Põlenik-Schweiger

“Lumekuninganna 3: tuli ja jää” kinodes Cinamon ja Ekraan

In raamatukava on 13/01/2017 at 12:52

snowqueen3Filmitutvustus kinokavas: “Lumekuninganna 3: tuli ja jää” (“Снежная королева 3”)
Kangelanna Gerda sai võitu nii Lumekuningannast kui ka Lumekuningast, kuid ei suuda ikka rahu leida. Ta unistus on leida vanemad, kelle kord Põhjatuul kaasa viis, ja taas perekond olla. Nii asubki Gerda ühes sõpradega põnevale rännakule, et leida vanemad ja teel uusi raskusi seljatada. Nad avastavad trollide iidse võlueseme – Tule ja Jää kivi. Sellest peale ei lähe miski enam algse plaani järgi. Kas Gerda suudab võluväe alistada ja pere tagasi saada? Vastus selgub peagi loos, kust ei puudu lahkus, vaprus, sõprus, salapära, perearmastus ja muidugi õnnelik lõpp!

Venemaa filmitööstus on oma Lumekuninganna animafilmi järgedega USA ametivendadest ette jõudnud. Kinolinale on jõudnud juba kolmas osa, tegelikult oligi esimene osa neil veidi varem (2013) kui Disney „Lumekuninganna ja igavene talv” ehk „Frozen”(2014). Samas ei saa öelda, et see seeria mingil moel oleks väikeste tüdrukute hittmultikast kuidagi kehvem. Eriti palju põnevust, seiklust, komöödiat ja visuaalselt ilusaid stseene on just hetkel kinolinal olevas kolmandas osas. H. C. Anderseni algsest muinasjutust on jõutud küll pigem põhjamaiste trollide legendideni, kuid see ei takistada kaasa elamisele ( „Frozen” oli samuti põhimõtteliselt uus lugu algse muinasjutu ainetel). Olemas on ka Lumekuningannaks muutunud Gerda sarnasus pisikeste piigade lemmiku Elsaga, mis muudab loo sihtrühmale veel haaravamaks. Ära ei jää ka loo moraal, mis rõhutab perearmastust ja vaprust vastukaaluks eneseimetlusele ja ahnusele. Puudub üksnes köitev orginaalmuusika, mis kindlasti on ka üks põhjus, miks Hollywoodi versioon nii tohutult populaarne on.

lumekuninganna7Seega soovitan kõigil väikestel ja suurtel „Frozeni” fännidel uue filmi ootuses (esialgsete plaanide kohaselt 2018. aastal) vaadata hoopis kinolinal Venemaa Gerda ja Kaj järjekordseid seiklusi, teatris onu Eskimoks kehastunud jäise “Lumekuninganna” hooaja viimast etendust ning muidugi lugeda H. Chr. Anderseni sulest kirja pandud klassikat.

Loe filmiblogist ka “Lumekuninganna” esimese osa kohta ning animafimist “Lumekuninganna ja igavene talv”.

Lumekuninganna raamatute ja filmide kohta leiad infot Lugemissoovituse blogis olevast soovitusnimekirjast „Elas kord …”.

Klaari Tamm