Raamatukava

Posts Tagged ‘lastefilm’

„Will, Will, krokodill” („Lyle, Lyle, Crocodile”) kinodes

In raamatukava on 10/11/2022 at 19:46

Tutvustus kinokavas. Kogupere muusikaline komöödia „Will, Will, krokodill“ põhineb menukal raamatusarjal, mille autor on Bernard Waber. Mängufilm toob armastatud tegelase uue publikuni üle maailma. Kui perekond Primm kolib New Yorki, on nende noorel pojal Joshil uues koolis ja uute sõprade keskel raske kohaneda. Kõik see aga muutub, kui ta avastab oma uue kodu pööningul elava laulva krokodill Willi, kellele meeldivad vanniskäigud, kaaviar ja hea muusika. Nad saavad kiirelt sõpradeks, ent kui kuri naaber hr Tõre Willi elu ohtu seab, peab perekond Primm lööma kampa Willi karismaatilise omaniku Hector P. Valentiga, näitamaks maailmale, et perekonda võivad kuuluda ka kõige ootamatutest paikadest pärit isiksused ning et suures laulvas krokodillis, kel veelgi avaram isiksus, pole midagi halba.

Filmi aluseks on USA lastekirjaniku ja illustraatori Bernard Waber’ i (27.09.1921- 16.05.2013) raamatusari krokodill Lyle’ st, kes elab Manhattanil Victoria ajastu majas perekond Primmide vannis. Raamatusari algas 1962. aastal raamatuga “The House on East 88th Street“, millele on järgnenud mitmed järjed ja kordustrükid. Ameerikas on sari populaarne, sest sellest on tehtud nii telefilm kui ka näidend. Eesti keelde pole Bernard Waber’ i raamatuid siiski tõlgitud, kuid nüüd on kinolina kaudu võimalik eesti keelde dubleerituna osa saada krokodill Lyle (Eesti versioonis Willi) seiklustest.

Õnneks on eesti keeles siiski piisavalt vahvaid lasteraamatuid krokodillidest.

Esmalt tuleb muidugi pähe eesti kirjaniku Karl Eduard Söödi luuletus „Krokodill”.

„Singel-vingel ninaprill,

meil on kodus krokodill.

Krokodill, ta tegi nalja,

ajas lapsed toast välja”.

Katkend luuletusest Karl Eduard Sööt „Krokodill”

See luuletus pole siiski sobilik filmi sisu ja olemuse edasiandmiseks. Selles lastefilmis on põhirõhk hoopis julgusel ja enesekindlusel olla mina ise oma hirmude, vigade ning ka loomuliku andega. Seega sobiks pigem lugeda ja vaadata näiteks selliseid toredaid pildiraamatuid nagu Gemma Merino „Krokodill, kellele ei meeldinud ujuda” või Tiiu Kitsik „Krokodilli saba”.

„Ma ei ole ebaviiskas ega isekas.

Niisiis võtsin end kokku ja proovisin

olla selline, nagu teised tahavad.

See oli nii raske!

Liiga raske!”

Tiiu Kitsik „Krokodilli saba”

Klaari Tamm

„Väike Nicolas: enam õnnelikum olla ei saagi” kolmapäeval, 19. oktoobril kell 13.00 Elektriteatris

In raamatukava on 16/10/2022 at 11:29

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup soovitab:

„Väike Nicolas: enam õnnelikum olla ei saagi” kolmapäeval, 19. oktoobril kell 13.00 Elektriteatris

Väikese Nicolas´, pisut üleannetu prantsuse koolipoisi ajatud humoorikad lood on köitnud publikut juba peaaegu seitsekümmend aastat. Nüüd on valminud uus filmiversioon selle sümpaatse marakrati seiklustest.

Seekordne film on eriline: lisaks Nicolas´le, tema perele ja vahvatele klassikaaslastele on filmitegelasteks ka kirjanik René Goscinny ja kunstnik Jean-Jacques Sempé ise. Filmis tutvustatakse vaatajale Nicolas´ karakteri sünnilugu, see on omamoodi austusavaldus tema loojatele ja tagasivaade nende sõprusele, elule ja loomingule.

Väike Nicolas´ sündis 1950. aastatel koomiksitegelasena, sellele järgnesid lühilood ajakirjas ja viimaks raamat, mis esialgu üldse kuigi populaarseks ei osutunud. Hiljem sai Nicolas´ raamatute sari siiski hoo sisse ja see hoog on kandnud seda tänase päevani. Nicolas´ lugudele on omane lastepärane keelekasutus ja mõnus huumor, raamatute lahutamatuks osaks on Jean-Jacques Sempé originaalses stiilis illustratsioonid.

Ilus, südantsoojendav ja kauni pildikeelega on ka värske animafilm, mida mõned kriitikud on nimetanud koguni aasta kõige armsamaks filmiks.

Filmi treiler:

Kirsti Läänesaar

„Üle linna Vinski”, esmaspäeval, 17. oktoobril kell 13.00 Elektriteatris

In raamatukava on 15/10/2022 at 10:54

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup soovitab:

„Üle linna Vinski”, esmaspäeval, 17. oktoobril kell 13.00 Elektriteatris

Tõelised kangelased on nähtamatud!

10-aastane Vinki tunneb ennast eakaaslaste hulgas tõrjutu ja justkui nähtamatuna. Isegi ta ema Krista ei märka teda. Ühel päeval kohtub ta apteekriga, kes annab talle pudelikese maagilise ravimipulbriga. See on nähtamatukstegev pulber, mille abil saab kõndida märkamatult läbi paksude seinte. Nagu superkangelane!

Peagi tahavad ka kurikaelad Vinski saladusele jälile jõuda ja nähtamatuks muutuda…

Minu põlvkonnale meenub pealkirjaga „Üle linna Vinski” esmajoones kindlasti ETV telelavastus, mida saab jätkuvalt vaadata Jupiteris ning mille DVD on saadaval ka meie raamatukogu muusikaosakonnas.

Soome kirjaniku Aapeli lugu punapäisest tedrtähnidega poisist nimega Vinski, ilmus eesti keeles esmakordselt 1971. aastal. Selles loos aitab Vinskil põnevaid seiklusi korda saata apteekrilt ostetud nähtamatuks muutuv imepulber.

2006. aastal ilmunud raamatus „Vinski lood” on ka Vinski-lugude teine osa „Vinski ja Vinsetti”, kus Vinskit saadab tema seiklustes apteekrihärra kingitud inimkeeli kõnelev harakas Vinsetti.

Eelmisel aastal Soomes valminud ja laste ja noorte kirjandusfestivali Luup ajal Elektriteatris linastuv film tundub olevat oluliselt kaasajastatud versioon vanast tuntud loost.

Jääme põnevusega ootama!

Filmi treiler

Anu Amor-Narits

“Ühe äpardi päevik: kannatuste rada” reedel, 2. aprillil kell 11.25 TV3s

In raamatukava on 30/03/2021 at 11:50

Eestimaa koolides soovitusliku kirjanduse nimekirjas olev raamatute sari “Ühe äpardi päevik” on jõudnud ka filmilinale. Filmide (ega ka raamatute) puhul ei ole küll tegemist oma ala šedöövriga, kuid mingil määral nauditavad on nad küll. Lastele igal juhul lähevad raamatud peale. Päeviku vormis kirjutatud raamatud räägivad Greg Heffley perest, sõpradest ja nendega juhtuvatest seikadest. Sekka mõtisklused elu-olust, tüdrukutest jms. Raamatud on naljakad ja mõnusalt jaburad. Lastele (ja ka lapsemeelsetele täiskasvanutele) meeldib sidumata tähtede käekiri, milles raamat on kirjutatud. Teksti vahel olevad pildid annavad päris palju juurde ning on lihtsad, kuid vaimukad. Gregi ja ta sõprade ja pere seiklused on küll jaburad, kuid nendesse on peidetud ka oma osa reaalsust.

Praeguseks hetkeks on “Ühe äpardi päeviku” sarjas Jeff Kinney sulest ilmunud 15 raamatut. Filmilinale on neist jõudnud 4. Sellel reedel on võimalus TV3-st vaadata nendest viimast — “Ühe äpardi päevik: kannatuste rada”. Tuntumatest näitlejatest on filmi kaasatud Alicia Silverstone (“Clueless”, “Batman and Robin”, “Blast from the past” jt.).

Filmi tutvustatakse nõnda: Perekond Heffley ühine autoretk vanamemme 90. sünnipäevale läheb omadega lõbusalt rappa, kui Greg üritab jõuda videomängurite kokkutulekule. Läbi riigi toimuv seiklus kujuneb elamuseks, mida Heffley perekond eales ei unusta.

Marite Lõokene

“Minu naaber Totoro” laupäeval, 23. mail ETV2s kell 17.00

In raamatukava on 22/05/2020 at 18:09

“Minu naaber Totoro” (Tonari no Totoro, Jaapan, 1988)

Minu naaber Totoro on igati õigustatult nimetatud üheks helgemaks ja ilusamaks animatsiooniks läbi aegade. Ja isegi kui ei oleks, siis mina arvaks ikka nii! Kuigi ma nägin Totorot esmakordselt juba täiskasvanuna, vallutas see väga kiiresti mu südame ja tõusis lemmik filmide hulka. “Minu naaber Totoro” on film, mis avas minu jaoks ukse Hayao Miyazaki maagilisse maailma ning ma olen selle legendaarse animaatori loomingu austaja juba mitu aastat.

Ülikooli professorist isa kolib koos kahe tütre, vanema Stasuki ja noorema Meiga, pisikesse majja suure künka kõrvale. Suure künka otsas kasvab hiiglaslik puu ja selles pühakohas elab Totoro. Totoro ei ole küll selle suure pehme karvakera päris nimi, lihtsalt õdedest noorem ei saa päris hakkama “troll” ütlemisega — nii sünnibki Totoro. Ja nii see pere elab seal rohelusest ümbritsetud maailmas. Juhtub küll seiklusi, aga eelkõige on tegu rahuliku kulgemise ja looduse ilu imetlemisega. Minu jaoks tähendab Totoro eelkõige rahu ja lõõgastumist.

Muidugi, nagu iga teise Miyazaki filmiga, kaasneb ka Totoroga hulgaliselt filosofeerimist ja teooriaid. Enamasti püütakse ikka välja lugeda animatsiooni sügavamat tähendust, leida autori tõelist sõnumit. Mina ennast sellega ei vaeva, sõnumit ei otsi ja vaatan seda filmi ikka ja ainult Totoro pärast. Totorot on võimalik ka Tartus kohata, vähemalt mõni aeg tagasi meeldis talle tervitada Elektriteatri külalisi!

Totoro loost on ka raamatu versioon, küll inglise keeles, aga ikkagi :)

Treiler:

Irina Möldre

“Nõialuud ja kõik muud” reedel, 1. mail kell 18.20 ETV2-s

In raamatukava on 29/04/2020 at 20:12

Tutvustus telekavas: Kui nõid ja tema kass luua seljas läbi tormise taeva tuhisevad, puhub tuul kõigepealt minema nõia mütsi, siis juuksepaela ning lõpuks võlukepi. Õnneks aitavad vastutulelikud loomad nõial kaotatud asjad üles leida. Vastutasuks paluvad nad luba luuale elama asuda. Muinasjutuloo jutustab Maria Annus.

Volbripäeval ja sellele eelneval ööl on sobilik üle vaadata kogu oma kodune nõiavarustus: kostüüm, kübar, luud, võlukepp ning muidugi vastav kirjandus. Kõige esimesena tuleb pähe saksa lastekirjaniku Otfried Preussleri “Väike nõid”, millest on valminud vahva samanimeline etendus koos legendaarse lauluga “Nõia elu”. Vähemalt sama lõbus ja õpetlik on inglise lastekirjaniku Julia Donaldsoni raamat “Nõialuud”, mis ongi 1. mail linastuva animatsiooni aluseks. Värssjutt sõprusest ning headusest, mille on tõlkinud meie enda armastatud lastekirjanik Leelo Tungal.

Sellega kindlasti nii-öelda kohustuslike raamatute nimekiri nõidadele ei lõpe, eesti lastekirjanduses leiab veel mitmeid põnevaid tegelasi nagu Kristiina Kassi nõianeiu Nöbinina, Edgar Valteri Iika, Aino Perviku Kunksmoor või Siiri Laidla raamatukogunõid Rosaalie jne. Kes on Sinu lemmiknõid? Mõni nimetatutest või hoopis keegi teine maagiline olend? Ohutut lendu volbriööl, kallid nõiad, mis muud …

“Nõia elu” Marko Matvere esituses:

Klaari Tamm

„Arabella, mereröövli tütar” reedel, 24. aprillil kell 12.30 ETV-s

In raamatukava on 21/04/2020 at 11:04

Peeter Simmi lavastatud lastefilm tugineb Aino Perviku raamatule ja kuulub kahtlemata parimate Eesti (laste)filmide hulka. Ühendadesseiklused ja inimlikkuse teema, loob film haarava maailma. Osades koolitüdruk Kai Puskar Arabellana ja terve plejaad eesti tippnäitlejaid, kellest kurvastavalt suur hulk juba manalamehed. Piraadilaeva kapten ja Arabella isa on Lembit Peterson, merest püütud hea Aadu Urmas Kibuspuu , mängivad veel Lembit Ulfsak. Aarne Üksküla, Sulev Luik, Endel Pärn, Arvo Kukumägi, Tõnu Kark. Filmi helilooja on Jaanus Nõgisto ja laulusõnade autor Hando Runnel.
Sisust: piraadilaeval elav kapteni tütar nõuab endale saagiks merest välja tõmmatud rändaja Aadu, ja selgub, et mees mõtleb maailma asjadest hoopis teisiti kui ülejäänud teda ümbritsevad inimesed, loo käigus õpetab ta tüdrukut vahet tegema hea ja kurja vahel. Suur ja ohtlik seiklus algab, kui konkurendid tüdruku röövivad ja kaptenilegi saab selgeks, et last tuleks kasvatada kuskil mujal.
Aino Pervikul, kes andis omal ajal “Arabella” käsikirja üle ühel ajal nii kirjastusele raamatuna välja andmiseks kui Tallinnfilmile filmiks tegemiseks, oli filmitegijatele vaid üks palve: et piraatidest ja röövlielust ei tehtaks midagi ahvatlevat ja sümpaatset, et laps-vaataja ei tunneks soovi nende moodi olla. Peeter Simm lavastaja ja stsenaristina valis groteski ja karnevali tee, uskudes samal ajal siiski, et olgu muinasjutt kui tahes groteskne, elu mudel on ta ikka. On öeldud, et filmis on traditsioonilise lastefilmi jaoks tavatultki palju rafineeritust ja julmust ning omal ajal heitis üks kasvatusteadlane ette, et “puhtprotsentuaalselt kulub filmis kurjuse näitamisele rohkem aega ja energiat, värvi ja näitlejaid kui headuse ja heaks muutumise peale. Järelikult selle pedagoogilise töö, mis filmis jääb tegemata, peavad lapsevanemad kodus ise ära tegema.” Eetilisi kompromisse tuleb vahel paratamatult teha, ent näiteks kirjaniku jaoks jäi filmist kõlama mõte, et inimene elab edasi oma tegudes ja lastes, aga see ei tähenda, et lapsed peavad oma vanemate tegude eest vastutama. Röövliseadused ei seisa kõrgemal üldinimlikest seadustest – inimene on vaba valima, kas olla hea ja aus või kuri ja salakaval.
Edgar Valteri kaunite piltidega raamat, mille põhjal film valmis, on mitmes trükis täiesti lugemiseks olemas, erinevusi filmist on avastamiseks küllaga.

Arabella lugu on inspireerinud ka teatritegijaid ja jõudnud lavadele, 2002. aastal  tõi “«Arabella ja Taanieli” Rakvere teatri lavale Norra koreograaf ja lavastaja Hege Tvedt, etendusele kirjutas originaalmuusika Ardo R. Varres. Käsikiri ja libreto Peeter Raudsepalt ja Toomas Suumanilt. Muusikast on ilmunud plaat, mida meie raamatukogus küll kahjuks pole.

2013. aastal esietendus Birgitta festivalil ja jäi siis Ugala mängukavasse Olav Ehala muusikal, mille libretist oli Leelo Tungal, lavastas Margus Kasterpalu, kunstnikuks Rosita Raud. Selle lavastuse muusika plaat meil on.

Filmgi on raamatukogus olemas.

Üks arvustus Eesti Ekspressis.

Kaja Kleimann

“Röövlitütar Ronja” reedel, 24. aprillil kell 9.00 ETV2-s

In raamatukava on 21/04/2020 at 10:25

Koolivaheaja puhul on telekavas lausa kaks filmi röövlilapsukestest, mõlemad tehtud üsna ühel ajal, Ronjast 1984. aastal (raamat kirjutatud 1981) ja Arabellast aasta varem. Ühendavaks lüliks röövlid, ühes kuival maal ja teises merel, ning laste – vanemate suhted,eetika ja moraali küsimused. Erinevusi on rohkesti ja ehk põhilisemaks Ronja metsades elavad mütoloogilised olendid.  Ühendab neid veel filmiväline pisiasi, et kummastki peaosas olnud tublist osatäitjast ei saanud näitlejat. Inga- Kai Puskar, praegu Polonski, suundus ärisse ja Ronja osatäitja Hanna Zetterberg valiti 21 aastaselt (suurima häälte arvuga kõigist kandidaatidest) Rootsi parlamendi liikmeks. Ta ütles, et ei taha saada professionaalseks poliitikuks, kuid jäi siiski tööle ligi 16 aastaks, enne kui naasis ülikooli.

Ronja lugu on olnud populaarne nii eesti teatrilaval (1988 Ugala, 2010 Endla.  kui Jaapani 26 osalise animeseriaalina (2014-2017)
Sisust:
Ühel ja samal tormisel ööl sünnivad põlistele vaenlastele, röövlipealikutele Mattisele ja Borkale lapsed – esimesele tütar Ronja ja teisele poeg Birk. Ronja on kartmatu laps kesk koledaid hallvanakesi, harpüiasid ja muid metsaelukaid (mulle meeldib väga sõna Tötskääbik!).
Pärast mõningast kaklemist saavad Ronjast ja Birkist sõbrad ja üheskoos tuleb neil vastu astuda mitmesugustele erinevatele raskustele ja püüda aru pähe panna oma vanematele. Ma ise pole filmi veel näinud, kuid raamat meeldis väga, seda soovitan lugeda igal juhul. Võiksite valida esimese eestikeelse väljaande, kus ka “Vennad Lõvisüdamed” sees, saate kaks head raamatut korraga.  Ja pärast võib kogu Lindgreni loomingut (üle) lugeda.

Astrid Lindgreni samanimelise jutustuse ainetel valminud filmi  režissöör on Tage Danielsson, kes pälvis selle eest Hõbekaru.  Osades Hanna Zetterberg, Dan Håfström, Börje Ahlstedt, Lena Nyman, Per Oscarsson jt. Film on restaureeritud.

Film  ka DVD plaadil raamatukogus olemas.

Muusika on väga tore.

 

 

Kaja Kleimann

„Sipsik” kinodes

In raamatukava on 03/03/2020 at 16:07

Kaua oodatud ning üllatavalt palju kriitikat saanud uus animafilm „Sipsik” on lõpuks jõudnud kinolinale. „Kellele ma ei meeldiks, ma olen ju Sipsik!” hüüab Sipsik filmis.

Erinevate arvustuste ning kommentaaride põhjal on üllatavalt paljud siiski arvamusel, et neile SEE SIPSIK ei meeldi. ERR-i toimetaja Mirjam Mäekivi arvab lausa, et Sipsik on tapetud. Õnneks lapsed kinosaalis on teisel arvamusel. Kohe esimesest kaadrist alates hõiskavad nad rõõmsalt Sipsiku nime ning laulavad usinasti laule kaasa. Kui aus olla, siis oli ka minu jaoks kõige kaasakiskuvam Ewert Sundja ja Liina Sumera muusik , mis elab kindlasti üle igasuguse kriitika filmi kohta ning jääb laste suudel kõlama aastakümneteks (loodetavasti tuleb peagi välja ka filmimuusika plaat). Teine eriliselt nauditav osa on filmi visuaalne pool, mida ilmestavad Edgar Valteri 1960.-1970. aastate stiilis joonistused. Nimelt valisid filmitegijad kunstniku varasema perioodi illustratsioonid eeskujuks „Sipsiku” filmi kujundamisel, et vastanduda tänapäevasele ülimalt elutruule animafilmile. Kui huvitab täpsemalt, kuidas sündis film ning kes kõik selles kaasa lõid, siis tasub ERRi portaalist järele vaadata saadet „Sipsiku lugu”.

Tagasi tulles SELLE SIPSIKU juurde, siis ei tasu heituda, et filmis pole täpselt need samad lood, mis meelde jäänud Eno Raua raamatust „Sipsik”, vaid tasub hoopis rõõmu tunda, et üks armastatud kodumaine lastekirjanduse tegelane tegutseb laste rõõmuks nüüd ka kinolinal, mida saadavad kummitama jäävalt vahvad laulud.

Sipsiku laul:

Klaari Tamm

Jõulukava VI — 28. detsember (“Eia jõulud Tondikakul”, “Tuhkatriinulugu” ja “Lotte ja kadunud lohed”)

In raamatukava on 26/12/2019 at 00:17

“Eia jõulud Tondikakul” TV3 28.12.2019 kell 10.00

Tutvustus: “Eia jõulud Tondikakul” on seiklusrikas laste jõulufilm 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku viima kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

Miks jäi silma?: Kui teised vaatasid eelmisel aastal seda filmi, olin mina kodus ja vaatasin „Visa hinge”. Ma lihtsalt ei tahtnud seda kinno vaatama minna ja vältisin igasuguseid kutseid ja meelitusi, mis mind sinna saaksid vedada. Nüüd on aasta möödas ja võiks vist isegi vaadata. Pealegi ilmus just Anu Auna raamat „Eia seiklus Tondikakul” ning seda on kindel plaan lugeda. Kindlasti on paljudele see raamat, nagu ka film eelmisel aastal, osa jõuluaegsest tegevuskavast.

“Tuhkatriinulugu” TV3 28.12.2019 kell 16.15

Tutvustus: Danielle (Drew Barrymore) on tüdruk, kellel on lisaks võluvale välimusele õlgadel tark pea. Ta ei ole sedasorti piiga, kes istuks vaikselt oma toas, oodates valgel hobusel saabuvat printsi. Danielle on otsekohene tegutseja ning nende esimesel kohtumisel Henryga (Dougray Scott) viskab tüdruk kuningliku troonipärija õunaga sadulast. Nagu arvata võib, soojenevad nende suhted kiiresti. Kasutütre õnnest ei oska aga rõõmu tunda õel võõrasema (Anjelica Huston), kes laseb Danielle´il teha kõige räpasemaid töid, hoides samal ajal oma tütreid väikseimate pingutuste eest. Pealegi loodab ta, et printsi väljavalituks saab hoopis ta ärahellitatud tütreke Marguerite (Megan Dodds).

Miks jäi silma?: See on mu lemmik Tuhkatriinu ekraniseering ja ma vaatan seda alati! Väga kaunis film, mis püüab muinaslugu ja selle tegelasi siduda ajalooliste sündmuste ja isikutega, ning, mis üsna hästi õnnestub. Tõesti, kui üldse mingit Tuhkatriinu versiooni vaadata, siis ikka just seda!

“Lotte ja kadunud lohed” ETV 28.12.2019 kell 18.40

Tutvustus: Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla saabuvad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel, mille peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata ja neid ootavad ees põnevad ning ootamatud seiklused.

Miks jäi silma?: Kõik need Lotted on minust kuidagi mööda hiilinud. Ei ole ma neid lugenud ega vaadanud, aga tahaks! Jõulude ajal on telekas palju, mida vaadata, aga kui midagi üldse, siis kindlasti sekka võtta ka mõni multikas. Eriti tore, kui see multikas on tuttav ja kodumaine. Eks minagi püüan nende jõulude ajal Lottele lõpuks pihta saada.

Irina Möldre

Jõulukava V — 27. detsember (“Ave Alavainu. Kärdla pipar, suhkur ja sool”, “Supilinna salaselts” ja “Pisuhänd”)

In raamatukava on 25/12/2019 at 09:28

“Ave Alavainu. Kärdla pipar, suhkur ja sool” ETV 27.12.2019 kell 7.00

Tutvustus: Hiiumaal elab särtsaka keelepruugiga ja ülevoolavast energiast pakatav poetess Ave Alavainu. Nüüdseks on ta kirjutamisest loobunud, ent korraldab pidevalt saareelanikele erinevaid kultuuriüritusi. Saatejuht Margus Tabor, toimetaja Anne Aavik, režissöör Antti Häkli, produtsent Mariina Mälk.

Miks jäi silma?: Ebamõistlikult varase algusajaga dokumentaalfilm ühest kangest ja andekast naisest, kelle loomingusse kuulub mitmeid luulepärle ja kes on mõjutanud väga paljusid.

“Supilinna salaselts” ETV2 27.12.2019 kell 9.00

Tutvustus: Seiklusliku koguperefilmi tegevustik leiab aset suvises Tartus. Mari, Sadu, Olav ja Anton on neli Supilinna last, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui nende kodulinna tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab. Lastel on lahenduse leidmiseks aega vaid 48 tundi. Algab peadpööritav seiklus, mis viib lapsed kõige ootamatumatesse paikadesse nii maa peal kui ka maa all. Tänase kodulinna kõrval õpivad nad tundma ühte teist, aastatetagust Tartut, teejuhiks Mari vanaisa käest saadud märkmik salapäraste vihjetega. “Supilinna Salaselts” on armastatud lastekirjaniku Mika Keräneni ülipopulaarsetel lasteraamatutel põhinev kogupereseiklus, kus vanemad ja lapsed rollid ära vahetavad.

Miks jäi silma?: Eks ikka Tartu ole see põhipõhjus. Ja eesti lastefilme pole ju nii palju, et mõnda neist ei võiks mitut korda vaadata. Tuntud näitlejad kõrvalosades on ka päris hea selliste filmide vaatamise põhjus, sest lastefilmides avavad näitlejad tavaliselt rohkem oma koomilist poolt ja suudavad lühikesse ekraaniaega kogu karakteri ära mahutada. Mika Keräneni raamatud ootavad ka lugemist.

“Pisuhänd” ETV2 27.12.2019 kell 12.55

Tutvustus: Filmi aluseks on eesti kirjandusklassiku Eduard Vilde komöödia “Pisuhänd”, milles käsitletakse kodanluse elulaadi kõlbelisi probleeme 20. sajandi algul. Läbi karakteri- ja situatsioonikoomika naerdakse välja tõusikliku kodanluse kultuuritust, karjerismi ja püüet ebaausate äriliste tehingutega rikastuda ja endale nime teha. Komöödia tegelaskujud on loonud värvikas ja tugev näitlejateansambel, kelle nauditav esitus on selle loo hoidnud vaatajate seas populaarse läbi aastate.

Miks jäi silma?: Täiesti hämmastav, kuidas kõigile tuntud komöödiaklassikale on suudetud selline padukantseliitlik sünopsis kirjutada :) Ei, kõik on ju õige, aga selle telefilmi õhustikku ei ole siit karvavõrdki tunda. Et vaadakem siis ikka ja veel ja mõelgem, kuidas seda kirjeldada kellelegi, kes seda veel näinud pole :)

Tiina Sulg

“Supermerisiga” laupäeval, 9. novembril kell 17 ETV2-s

In raamatukava on 09/11/2019 at 10:53

Merisigade fännid rõõmustage – supermerisiga jõuab teleekraanile! ETV2 näitab laupäeviti eelmise aasta PÖFFil Just filmi raames näidatud lastefilme. Sel nädalavahetusel saab vaadata soome lastefilmi „Supermerisiga” („Supermarsu”, 2018), mis põhineb Paula Noroneni samanimelisel raamatusarjal.

Supermerisiga pole siiski tavaline merisiga, vaid hoopis tüdruk nimega Emilia, kes saab merisea käest hammustada ning muutub seetõttu supervõimetega meriseaks. Tema missioon on reostuse käest päästa heeringad, keda tehasest tulev mürk muudab kurjaks. Läbi 11-aastase tüdruku igapäeva murede ja soovide jõutakse oluliste keskkonnaprobleemideni.

Loodetavasti tõlgitakse soome autori raamatusari ka kunagi eesti keelde. Seniks võib uurida merisigade kasvatamise kohta erinevatest käsiraamatutest: Fritz Dietrich Altmanni „Merisiga” või inglise keeles Sharon Lynn Vanderlipi „The Guinea Pig Handbook”. Põneva seiklusena on kirjeldatud merisea püüdlustest leida sõpru ka Margit Sarapiku lasteraamatus „Tudu”.

Filmi treiler:

Klaari Tamm

„Supilinna salaselts” reedel, 19. aprillil kell 14.05 ETV2-s

In raamatukava on 12/04/2019 at 10:05

Mika Keränen on praeguseks kirja pannud juba seitse salaselts Rampsi seiklustest pajatavat raamatut – lapsed lahendavad erinevaid juhtumeid, milles kaovad asjad oranžist jalgrattast kuldse Lurichini. 2015. aastal tehti salaseltsi ainetel Mihkel Ulmani stsenaariumi põhjal kogupere seiklusfilm, mille tegevus leiab aset suvises Tartus. Filmi režissöör on Margus Paju, tegelasi on palju ja peaosi kehastavatele lastele on abiks hulga tuntud eesti näitlejaid.
Kui raamatud on realistlikud, siis filmi tegevus on hoopis ägedama fantaasialennu ja suurema hooga.

Sisust kirjutatakse kavas nii: Mari, Sadu, Olav ja Anton on neli Supilinna last, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui nende kodulinna tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab. Lastel on lahenduse leidmiseks aega vaid 48 tundi. Algab peadpööritav seiklus, mis viib lapsed kõige ootamatumatesse paikadesse nii maa peal kui ka maa all. Praeguse kodulinna kõrval õpivad nad tundma ühte teist, aastatetagust Tartut, teejuhiks Mari vanaisa käest saadud märkmik salapäraste vihjetega.
Filmi tehti koos Soome ühe tuntuima produktsioonifirma Solar Filmsiga. Nii sattus meeskonda ka soomlasi: üks kunstnikest, Kaisa Mäkinen ja helioperaator Viktor Toikkanen, ning muidugi Helsingi linnateatri näitleja Sampo Sarkola. Võõramaalasi oli projektiga seotud veelgi: Taanist Columbiani ja Inglismaast Ameerika Ühendriikideni.
Film on võitnud Kristiansandi, Stockholmi ja veel mõne lastefilmide festivali peaauhinnad ja laste poolehoiu.
Mika Keräneni raamatud leiate hästivarustatud raamatukogudest ja laenutada saab ka filmi.
Lisaks oleks huvitav lugeda näiteks aasta pärast filmi ilmunud „Supilinna salaseltsi kokaraamatut”, sest: mis oleks põnevam kui teada saada, mida armastavad filmi peategelased Mari, Olav, Anton, Sadu, Leo, Vant ja Cätly pärislastena kokata või milliseid toite eelistavad filmilindil ellu äratatud Linnapea ja Mari ema või isa. Või mida tavatseb Supilinnas elav rahvas oma tänavanimedest inspireeritult valmistada. Ja kes on uued Supilinna detektiivid … Usume, et need retseptid koos vahvate fotodega toovad suurte kõrval ka „Supika“ tegelaste ealised pliidi ja ahju juurde, sest kokkamine on ju sama suur looming kui filmi väntamine!

Üks filmiarvustus siit ja Tõnu Karjatse kirjutab Sirbis.

Kaja Kleimann

„Heidi” reedel, 19. aprillil kell 10 Tallinna TV-s

In raamatukava on 12/04/2019 at 09:50

Johanna Spyri 1881. aastal ilmunud ühe maailma populaarseima lasteraamatu järgi on valminud umbes 25 filmiversiooni – nimekiri algab 1937. aasta filmist Shirley Temple’iga nimiosas ja sisaldab nii täispikki filme, enam kui 20 osalisi seriaale kui ka animatsioone, sh Jaapani animefilme.
Maa- ja linnaelu võrdlev-vastandav lugu ise on kaunis naiivne ja vähemalt raamatus üpris religioosne, kuid samas üsna armas, ju selles on midagi, mis teost kõvasti üle saja aasta inimeste südametes hoidnud on. Ja kuna sel korral näidatav film on pälvinud mitmeid auhindu ja saanud imdb.com-is vaatajatelt tublid 7.4 punkti, tasub loota, et tegemist on südamliku laste- ja/või kogupere filmiga, mis täis kauneid loodusvaateid ja ilusat muusikat. Heidi vanaisa rollis on meie hulgast tänavu veebruaris lahkunud Bruno Ganz.
Väike orb Heidi on tegelasena nii populaarne, et Šveitsis on talle pühendatud teemapark Heidiland, mis on eriti hinnatud Jaapani ja Korea turistide hulgas, kelle ettekujutus Šveitsist põhines alates 1906. aastal ilmunud tõlkest pikka aega just sellel raamatul.

Eesti keeles lugemiseks on valida kas Noor-Eesti väljaanne Jaan Kärneri tõlkes: Väike Heidi : lugu lastele ja neile, kes lapsi armastavad (I-II osa 1932 ja 1934), mille leiate väliseesti ja vanema raamatu osakonnast, (samast saab ka  1927. aastal ilmunud „Kodutu : jutustus laste elust”) .või  2006. ilmunud Fantaasia kirjastuse väljaanne, 2. osa pealkiri “Väikese Heidi uued lood”  Eeva Lutsu uues tõlkes.

Kaja Kleimann

 

„Teofrastus” Tartu Elektriteatris pühapäeval, 10. veebruaril kell 15

In raamatukava on 01/02/2019 at 22:20

„Kui Teofrastus Bombastus Filippus Aureolus neljapäeva hommikul üles ärkas, ei teadnud ta veel sugugi, et tal on nii keeruline nimi. Teofrastus oli nimelt kass ja elas Peedu jaamas.” (Astrid Reinla „Teofrastus” )

Paljud meist on üles kasvanud selle Astrid Reinla loodud hallitriibulise kassi Teofrastuse koduotsingutele kaasa elades. Nüüd on keerulise nimega kassi võimalus näha ekraanil. Ainult, et hallist triibukust on saanud oranž kass. Seda ka tehnilistel põhjustel, kuna filmis on tegelased plastiliinist, siis liigutamisel muutuks see ilus hallitriibuline kass ebamääraseks känkraks. Viieteistminutilisse animafilmi pole mahtunud kogu raamatu süžee, vaid edasi on antud põhituumana hoolivuse olulisus ühiskonnas. Siiski on tegu ajastufilmiga ning sündmused toimuvadki aastal 1985, sest siis ilmus Astrid Reinla raamatu „Teofrastus” esmatrükk. Seetõttu on film kindlasti ka põnevaks nostalgiareisiks, kuigi kõik, mis siis siis toimus polnud alati kõige meeldivam.

Vähemalt sama põnev on vaadata ka dokumentaalfilmi animatsiooni tegemisest. Kuidas ikka tekivad Mustamäe paneelmajad? Millest on tehtud Teofrastuse vurrud? Kui palju tööd on vaja, et saada kass elutruult liikuma? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele leiab filmist vastuse.

Intervjuu režissöör Sergei Kibusega Päevalehes , intervjuu režissöör Sergei Kibusega ja kunstnik Pärtel Talliga Postimehes.

“Teofrastus” sai käesoleval aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital aastapreemia parima animafilmina.

Treiler:

Klaari Tamm