Raamatukava

Posts Tagged ‘lastefilm’

“Suur sõbralik hiiglane” pühapäeval, 4. märtsil kell 20.35 Kanal2-s

In raamatukava on 03/03/2018 at 09:53

Steven Spielbergi lavastatud film põhineb Roald Dahli samanimelise romaanil ning kinodesse jõudis see 2016. aastal kui oli Roald Dahli sajas sünniaastapäev.

“Suur sõbralik hiiglane” on lugu tüdrukust nimega Sophie (Ruby Barnhill), kes puutub ootamatult kokku ühe suure sõbraliku hiiglasega (hääle on andnud Oscari võitja Mark Rylance), kes tuvustab tüdrukule uut salapärast maailma täis ilu ja hädaohte.

Suur sõbralik hiiglane (SSH) viib Sophie Unenägudemaale, kus ta kogub unenägusid ja saadab neid lastele ning õpetab sealjuures Sophiele kõike unenägude maagia ja salapära kohta. Kuna nad mõlemad on seni omaette elanud, kasvab nende kiindumus teineteise vastu iga päevaga, kuid Sophie viibimine Hiiglastemaal pälvib soovimatut tähelepanu teistelt hiiglastelt, kes on muutunud üha tüütumaks. Sophie ja SSH siirduvad peagi Londonisse kuninganna Victoria juurde, et teda ohtlikust hiiglaseolukorrast teavitada, kuid esmalt peavad nad kuningannat ja tema teenijat Maryt veenma, et hiiglased on tõesti olemas. Nad mõtlevad koos välja plaani, kuidas hiiglastest lõplikult vabaks saada.

Arvustusi filmile saab lugeda „Postimehest”  ja „Sirbist”.

Roald Dahli fantaasiarikkaid raamatuid on eesti keelde tõlgitud päris palju ja kellele kirjaniku stiil passib, ei pruugi sugugi enne pidama saada kui kõik raamatud läbi loetud.

Kui Roald Dahl ja tema tegelased rohkem huvi pakuvad, tasub vaadata ka inglikeelset veebilehte.

Filmitreiler

Anu Amor-Narits

Koolivaheaja filmid ETV2-s

In raamatukava on 26/02/2018 at 13:21

Taaskord on käes koolivaheaeg ning ETV2-e lastele suunatud filmiprogramm on seekord tõeline lastekirjanduse eri. Läbi nädala on võimalik vaadata filme, mille aluseks olevad raamatud on eestikeelsetena saadaval ja neile, kes natukenegi lastekirjandusega kokku on puutunud, on tegu väga tuttavate lugudega.

Esmapäeval, 26. veebruaril kell 9.00 ja 14.10 on võimalik vaadata Daniel Defoe romaanil põhinevat animafilmi „Robinson Crusoe. Piraatide pealik”. Kes sellest mereseiklusi täis loost rohkem teada soovib, võib lugeda nii originaali „Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused„ kui „Silmaringi” sarjas ilmunud mugandust, kus lisaks põnevat pildimaterjali ja ajaloolisi teadmisi sellest ajast.

Teisipäeval, 27. veebruaril kell 9.00 ja 14.15 linastub Astrid Lindgreni raamatul põhinev film „Peter ja Petra”, mis räägib kahest imepisikesest lapsest, kes tahavad käia tavalises koolis koos tavaliste inimlastega.

Kolmapäeval, 28. veebruaril kell 9.00 ja 14.30 näidatakse animafilmi „Vahtramäe Emil ja Ida”, mille aluseks Astrid Lindgreni teos „Vahtramäe Emil” , kus tegutseb iseäranis krutskeid täis väikemees.

Neljapäeval, 1. märtsil kell 9.00 ja 14.30 linastub animafilm „Pettson, Findus ja mälukaotus”. Filmis tegutsevad eesti lastele tuttavad tegelased vanamees Pettson ja tema kass Findus, kelle seiklustest on eesti keeles hulgaliselt raamatuid ilmunud.

Neljapäeval, 1. märtsil kell 12.30 on võimalik vaadata lühimängufilmi „Mereröövlimäng”, mis põhineb Sass Henno samanimelisel lasteraamatul. Poiss kolib perega päranduseks saadud puumajja ning saab seal sõbraks tüdrukuga, kes peab nüüd paraku ära kolima. Oma sõpruse päästmiseks ei jää lastel üle muud, kui võtta ette eluohtlik seiklus.

Reedel, 2. märtsil kell 9.00 „Vennad Lõvisüdamed” on selle nädala kolmas film, mille aluseks oleva raamatu  autoriks on Astrid Lindgren. Põnev lugu seiklustest röövlimaailmas.

Anu Amor-Narits

“Paddingtoni seiklused 2” kolmapäeval, 24. jaanuaril kinos Cinamon kell 10.40

In raamatukava on 22/01/2018 at 15:03

„Paddingtoni-taolised karud on väga haruldased. Ja see on väga hea – kui minu arvamus teid huvitab –, sest muidu kuluks meil marmelaadi peale liiga palju raha.” (tädi Lonni Michael Bondi raamatust „Tere jälle, Paddington!”).

Detsembrikuus oli Eesti tele- ja kinolava vallutanud Briti lastekirjanduse üks lemmikkarusid (ei mitte Puhh, vaid see teine) Paddington. Nimelt jõudis filmilevisse „Paddingtoni seiklused 2”  ning pühade aegu sai TV3-s vaadata ka esimest osa. Mõlemad osad on leidnud sooja vastuvõtu nii inglaste endi  kui eestlaste  seas, sest kes ei armastaks karu, kes on väga viisakas ja alati parimate kavatsustega, kuid sellest hoolimata satub ikka ja jälle mõnesse pahandusse või seiklusse.

Paddingtoni seiklused kinolinal põhinevad Michael Bondi teoste põhjal, mida on ühtekokku mitukümmend. Neist viimane, „Paddington at St. Paul’s” on veel ilmumas, tõenäoliselt siis aasta peale autori surma ehk käesoleva aasta juunikuus. Eesti keeles on ilmunud karu seikluste esimene raamat mitmes trükis (ja versioonis (1995. aasta trükis kirjutas tõlkija Malle Pärn Paddingtoni eestipäraselt Pädingtoniks) ning 2016. aastal ilmus teine raamat ”Tere jälle, Paddington!”. Lisaks on raamatukogus olemas ka mõned lood venekeelsena, näiteks „Медвежонок Паддингтон в саду” (ingl. „Paddington Bear in the Garden”). Ka on ERR digiarhiivis leitavad audiofailidena unejutud karupoeg Paddingtoni raamatute ainetel.

Seega need, kes pühade saginas ei leidnud mahti külastada kino, siis sel kolmapäeval on teil tõenäoliselt veel viimane võimalus kohtuda väga haruldase karuga, kes armastab üle kõige marmelaadi.

Filmitutvustus ja treiler Cinamoni kodulehel.

Klaari Tamm

„Ferdinand” kinodes Ekraan, Cinamon ja Apollo Kino

In raamatukava on 19/12/2017 at 18:20

Kuna jõuluaeg juba kord on suur lastepüha, siis sekka ka üks päris lastefilmi tutvustus.

Ferdinand on hiigelsuur härg, kellel on veel suurem süda. Pärast seda, kui teda peetakse eksklikult ohtlikuks metslaseks, võetakse Ferdinand kinni ja viiakse kodust kaugele paika, kus treenitakse loomi härjavõitluse areenile. Ferdinand aga kavatseb jõuda iga hinna eest tagasi oma pere juurde ega taha mingist härjavõitlusest kuuldagi. Põgenemiseks paneb ta kokku meeskonna eriti kirjudest kujudest ning algab tormakas retk läbi päikeselise Hispaania.

Filmi aluseks on Munro Leafi ja Robert Lawsoni lasteraamat “The Story of Ferdinand”, mis on ilmunud juba 1936 aastal. Esimese lühikese filmiversiooni tegi raamatust 1938. aastal Walt Disney.

Seda kui palju seekordses täispikas filmis on alles jäänud originaalloost ei saa me paraku hinnata, kuna raamatut pole meil raamatukogus ei eesti ega inglise keeles.

Treiler:

https://www.apollokino.ee/Event/2317/

Anu Amor-Narits

„Vaid üks päev” reedel, 24. novembril kell 18 Cinamonis

In raamatukava on 20/11/2017 at 15:15

See on nüüd küll üks nii veider film, et seda lausa peab vaatama. Kuigi teatrilaval kehastavad näitlejad loomi kaunis sagedasti,  ei tule esimese hooga pähe ühtegi teist filmi, kus inimesed loomi mängiksid. Näitlejate nimekirjast on mulle tuttav ainult sage Euroopa filmiauhindade gala õhtujuht Anke Engelke (fotol koos Martin Baltscheitiga), kes ilmselt pole peaosas, sest mängib „teist ühepäevaliblikat”. Aga võimalik, et selles filmis eriti peaosi polegi. Märksõnaks „saksa uus kino”, aga siiski ka et „lastefilm”. Tundub, et see on midagi sellist, mis vanasti „vitamiinilaksu” alla käis. Tegemist on rahvusvahelise esilinastusega.

Sisu kohta kirjutatakse: Loomad teatavad positiivsusest pakatavale ühepäevaliblikale, kes ei tea, et tal on elada kõigest 24 tundi, et see on hoopis rebane, kel on jäänud elada vaid üks päev, ning soovivad veeta selle päeva rõõmsalt ja tegusalt koos.
Sakslasest režissöör, näitleja, kirjanik ja koomiksiautor Martin Baltscheit on teinud oma lasteraamatu järgi erakordse filmi, mille motoks võiks olla carpe diem (püüa päeva). Mänguline, poeetiline, õpetlik ja filosoofiline film nii lastele kui ka täiskasvanutele, mis paneb vaatajale südamele, et on oluline kasutada väärtuslikult meile antud aega.

Martin Baltscheit on nüüdisaegse saksa lastekirjanduse üks produktiivsemaid autoreid, kelle looming on pärjatud rohkete auhindadega ning kelle raamatute põhjal on valminud etendusi, joonisfilme, kuuldemänge ja kaks ooperit. Ainuke eesti keeles ilmunud, koostöös kunstnik Christine Schwarziga valminud „Jänese kuld” on tema loomingu üks väljapaistvamaid ja kiidetumaid saavutusi.

Intervjuud autoriga saab lugeda siit.

Kaja Kleimann

„Kaunitar ja koletis” kinos Ekraan ja Cinamon ning „Kaunitar ja koletis” neljapäeval, 23. märtsil kell 9.00 ETV2-s.

In raamatukava on 22/03/2017 at 12:50

„Kaunitar ja koletis” (USA 2017) kinos Ekraan ja Cinamon ning lastefilm „Kaunitar ja koletis” (Saksa 2012) neljapäeval, 23. märtsil kell 9.00 ETV2-s.

Igihaljas lugu kaunitarist ja koletisest on jõudnud taas suurel kinoekraanile. Seekordne film põhineb 1991. aasta Disney animafilmil, mis oma imelise pildikeelega on kummitama jäänud kindlasti paljude 90ndate laste ja noorte mäludesse. Nii ka mul endal… Kahjuks pole veel jõudnud kinno, et üle kontrollida, kas see lummus on jäänud ka uude mängufilmi. Seega saan toetuda üksnes teiste arvamustele. Eriti meeldis filmikriitiku Aurelia Aasa 19. märtsi artikkel Postimehes, kus ta kenasti leiab, et vahel on ju ilus muinasjutukangelaste juurde tagasi pöörduda ja kogeda taas seda lapselikku õhinat, võimet uskuda imedesse ja paremasse maailma.

Lähtudes viimasest, soovitangi kõigil imedesse uskujatel uuesti läbi lugeda nii Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’ i „Kaunitar ja koletist”  kui Charles Perrault’ oma kui ka Sergei Aksakovi „Tulipunast lillekest”. Kui sellest kõigest jääb siiski väheseks, siis tasuks veidi karastunumal fännil (kuigi konkreetne jutt ise pole jube, siis paratamatult tekib kiusatus ka teistele lugudele pilk peale visata) lisaks läbi lugeda ka „Härra Lyoni kosjalugu” Angela Carter’ i raamatust „Verine kamber”.

Õnneks on ka ETV2 koolivaheajal mõelnud igavlevatele koolilastele, sest neljapäeva, 23. märtsi hommikul kell 9.00 saab vaadata Saksa versiooni kaunitari ja koletise armuloost.

Klaari Tamm

„Doktor Proktori ajavann” laupäeval, 4. veebruaril kell 17:00 ja pühapäeval, 5. veebruaril kell 9:00 ETV2-s

In raamatukava on 01/02/2017 at 16:19

doktorproktorfolmArmuvalus Doktor Proktor on ajas tagasi rännanud ja püüab meeleheitlikult muuta ajalugu. Ta tahab takistada oma kalli Julietta ja hirmsa Claude Cliché pulmi, aga jääb teise aega lõksu. Liisa ja *Bulle*, doktori noored abilised ja naabrid, peavad taas mängu astuma. Nad viivad Ajavanni tagasi minevikku ja püüavad doktorit aidata. Sellest tuleb metsik rännak läbi aja, mille käigus kohtutakse Napoleoniga, pääsetakse napilt giljotiinist Prantsuse Revolutsiooni sündmuste keerises ja kohtutakse Jeanne d’Arciga, keda süüdistati nõidumises ning kes põletati tuleriidal. Või kas ikka põletati? “Doktor Proktori Ajavann” on värvikas lugu kolmest sõbrast – Liisast, *Bullest* ja Doktor Proktorist, kes teevad kõik, et päästa maailma ajalugu… ning armastus.

Filmi aluseks on norra kirjaniku Jo Nesbø lasteraamat „Doktor Proktori ajavann” ja sellest on pikemalt kirjutanud lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

IMDb-s on film saanud 6,1 punkti.

doktorproktorraamat

Jo Nesbø on eestlastele kui suurtele krimikirjanduse austajatele eelkõige tuntud rohkelt auhindu pälvinud krimiromaanide autorina. 2007. aastal ilmus temalt esimene lasteraamat “Doktor Proktori Puuksupulber”, millele järgnesid „Doktor Proktori ajavann”, „Doktor Proktor ja maailma lõpp. Võib-olla”  ning „Doktor Proktor ja suur kullarööv”. Nimetatud raamatud on kõik loomulikult ka raamatukogus saadval.

Anu Amor-Narits

„Väike draakon Kokosaurus“ laupäeval, 21. jaanuaril kell 17.30 ETV2-s

In raamatukava on 19/01/2017 at 14:11

krokosaurusfilmLaupäeval näidatakse ETV2-s animafilmi „Väike draakon Kokosaurus“ (Saksamaa, 2014).
Filmi tegelased pärinevad Ingo Siegneri populaarsest lastesarjast. Selle kaks esimest osa ilmusid detsembris, kolmas raamat Kookospähklist ja vägevatest viikingitest näeb ilmavalgust veebruari alguses, neljas Kookospähklist ja võimsast võlurist Holunderist tuleb mais ja hiljem lisandub kindlasti veel raamatuid:kokosaurusraamat
“Väike lohe Kookospähkel läheb kooli”
Väike lohe Kookospähkel. Ära karda!
Mõlemad originaalteosed ilmusid saksa keeles 2004. aastal, tänaseks on lasteni jõudnud 24 raamatut. Film ei järgi otseselt ühegi raamatu tegevustikku, paljud raamatutest tuntud tegelased saavad uueks seikluseks kokku. Vahvad tegelased ja hoogsalt arenevad sündmused pakuvad mõnusat kaasaelamist, aga annavad kindlasti mõtte- ja jutuainest teemadest nagu sõprus, ausus, õppimine, järjekindlus ja lojaalsus, mis on olulised nii suurte kui ka väikeste jaoks.

Ave Põlenik-Schweiger

“Lumekuninganna 3: tuli ja jää” kinodes Cinamon ja Ekraan

In raamatukava on 13/01/2017 at 12:52

snowqueen3Filmitutvustus kinokavas: “Lumekuninganna 3: tuli ja jää” (“Снежная королева 3”)
Kangelanna Gerda sai võitu nii Lumekuningannast kui ka Lumekuningast, kuid ei suuda ikka rahu leida. Ta unistus on leida vanemad, kelle kord Põhjatuul kaasa viis, ja taas perekond olla. Nii asubki Gerda ühes sõpradega põnevale rännakule, et leida vanemad ja teel uusi raskusi seljatada. Nad avastavad trollide iidse võlueseme – Tule ja Jää kivi. Sellest peale ei lähe miski enam algse plaani järgi. Kas Gerda suudab võluväe alistada ja pere tagasi saada? Vastus selgub peagi loos, kust ei puudu lahkus, vaprus, sõprus, salapära, perearmastus ja muidugi õnnelik lõpp!

Venemaa filmitööstus on oma Lumekuninganna animafilmi järgedega USA ametivendadest ette jõudnud. Kinolinale on jõudnud juba kolmas osa, tegelikult oligi esimene osa neil veidi varem (2013) kui Disney „Lumekuninganna ja igavene talv” ehk „Frozen”(2014). Samas ei saa öelda, et see seeria mingil moel oleks väikeste tüdrukute hittmultikast kuidagi kehvem. Eriti palju põnevust, seiklust, komöödiat ja visuaalselt ilusaid stseene on just hetkel kinolinal olevas kolmandas osas. H. C. Anderseni algsest muinasjutust on jõutud küll pigem põhjamaiste trollide legendideni, kuid see ei takistada kaasa elamisele ( „Frozen” oli samuti põhimõtteliselt uus lugu algse muinasjutu ainetel). Olemas on ka Lumekuningannaks muutunud Gerda sarnasus pisikeste piigade lemmiku Elsaga, mis muudab loo sihtrühmale veel haaravamaks. Ära ei jää ka loo moraal, mis rõhutab perearmastust ja vaprust vastukaaluks eneseimetlusele ja ahnusele. Puudub üksnes köitev orginaalmuusika, mis kindlasti on ka üks põhjus, miks Hollywoodi versioon nii tohutult populaarne on.

lumekuninganna7Seega soovitan kõigil väikestel ja suurtel „Frozeni” fännidel uue filmi ootuses (esialgsete plaanide kohaselt 2018. aastal) vaadata hoopis kinolinal Venemaa Gerda ja Kaj järjekordseid seiklusi, teatris onu Eskimoks kehastunud jäise “Lumekuninganna” hooaja viimast etendust ning muidugi lugeda H. Chr. Anderseni sulest kirja pandud klassikat.

Loe filmiblogist ka “Lumekuninganna” esimese osa kohta ning animafimist “Lumekuninganna ja igavene talv”.

Lumekuninganna raamatute ja filmide kohta leiad infot Lugemissoovituse blogis olevast soovitusnimekirjast „Elas kord …”.

Klaari Tamm

Koolivaheaja lastefilmid ETV 2-s

In raamatukava on 24/10/2016 at 11:44

Käes on koolivaheaeg ja piisavalt aega, et vaadata telekast toredaid filme ning lugeda kõrvale põnevaid jutte. Hea mõte on ka need kaks ühendada ehk vaadata raamatute põhjal tehtud filme. ETV 2 pakub sügiskoolivaheajal selleks mitmeid variante.

zig-zag-kid-raamatKolmapäeval, 26. oktoobril kell 9 linastub israeli kirjaniku David Grossmani (s 1954) raamatu „The ZigZag Kid”  põhjal tehtud mängufilm „Siksakpoiss” (The Zigzag Kid, Hollandi 2012). David Grossman käis 2015. aastal Eestis kirjandusfestivalil HeadRead ning aasta varem ilmus ta ainuke eesti keelde tõlgitud raamat „Maailma otsa” , mis kirjeldab Israeli juutide ja araablaste igikestvast vastasseisust ja ühtepõimumist läbi konkreetsete inimeste isiklike elude ning kannatuste.

zig-zag-kid-posterFilmitutvustus: Nono Feierbergi isa on maailma parim inspektor, kuid surnud emast ei tea ta mitte midagi. Pärast äpardunud pidu saadab isa Nono onu juurde, rongis kohtab poiss aga meistervaras Felix Glicki, kes pakub, et on nõus kõike tegema, mida ta vaid soovib. Nad asuvad hoogsale missioonile leida kahe päeva jooksul enne Nono kolmeteistkümnendat sünnipäeva tõde tema ema kohta ja tuua Gabyle, kes on Nonole ema eest, kuulsa lauljanna Lola Ciperola punane sall ning Felixi kuldne välgunool.

.

vampiirioedeaamatNeljapäeval, 27. oktoobril kell 9 linastub saksa laste ja noorte raamatute autori Franziska Gehm (s 1974) raamatusarja „Die Vampirschwestern” alusel tehtud samanimeline mängufilm „Õed vampiirid” (Die Vampirschwestern, Saksa 2012). Kahjuks eesti keelde pole autorit tõlgitud ning raamatukogust ei saa ka ta saksakeelseid raamatuid. Samas teiste autorite sulest ilmunud teismeliste vampiiride lugusid leiab küll igale maitsele!

vampiirioedfilmFilmitutvustus. Kaunil suvepäeval peatub Bindburgi linna vaiksel tänaval kolimisauto, millest ronib välja neli kummalist kuju: isa, ema ja kaks 12-aastast tüdrukut. Ema tundub normaalne, ülejäänud kolm aga kahvatu jumega ja veidralt riides – need on hr ja pr Tepes oma tütardega. Ema on inimene, isa vampiir ja tüdrukud poolvampiirid, pealegi veel kaksikud. Pärast 12 aastat elu Transilvaanias otsustas pere ema rõõmuks Saksamaale kolida. Õdedel tuleb inimeste argieluga harjuda – koolis peab käima päeval, mis nõuab tohutut hulka päikesekreemi ja kohustuslikke päikeseprille. Kõige raskem on leida uusi sõpru, sest oma tõelist palet tuleb iga hinna eest varjata. Kui keegi peaks kodulinnas elavatest vampiiridest haisu ninna saama, on terve pere elu ohus.

.

hanninanni-posterLaupäeval, 29. oktoobril kell 17 (kordus pühapäeval, 30.oktoobril kell 9) linastub juba eelnevalt filmiblogis juttu olnud inglise autori Enid Blytoni raamatute põhjal tehtud lastefilm „Hanni ja Nanni, 1. film” (Hanni & Nanni 1, Saksa 2010). Samanimelise raamatusarja alusel tehtud filmi teine osa (Hanni & Nanni 2, Saksa 2011) on eetris järgmisel laupäeval, 5. novembril kell 17. Raamatukogust saab saksa keelt valdav noor täiendavalt laenata filmi peategelaste tegemistest kõnelevad raamatud: „Kein Spass ohne Hanni und Nanni” ja „Lustige Streiche mit Hanni und Nanni”.

hanni-und-nanni-1550Filmitutvustus: Kaksikuid Hanni ja Nanni Sullivani süüdistatakse poevarguses. Kui tüdrukud selle eest koolist välja visatakse, otsustab nende ema panna nad samasse internaatkooli, kus ta ise õppis. Hannile ei meeldi Lindenhofis ja ta soovib teha kõik, et pääseda kiiresti koju tagasi. Nanni aga avastab seal, et ta ei ole pool kaksikutepaarist, vaid päris omaette inimene ja hoopis teistsugune kui õde. Kui selgub tõde poevarguse kohta ja vanemad tüdrukutele järele tulevad, teatab Nanni, et tema tahaks Lindenhofi jääda.

Klaari Tamm

“LasseMaia detektiivibüroo. Stella Nostra” laupäeval, 15. okt. kell 17.00 ja pühapäeval, 16. okt kell 9.00 ETV2-s

In raamatukava on 15/10/2016 at 09:54

Rootsi autori Martin Widmarki (s. 1961) populaarseid lastekrimisid, kus tegutsevad noored detektiivid Lasse ja Maia Vallebyst, on eesti keelde jõudnud juba 18:

lassemaiaraamatud“Ajalehemõistatus”,
“Armastusemõistatus”,
“Haiglamõistatus”,
“Hotellimõistatus”,
“Jalgpallimõistatus”,
“Kinomõistatus”,
“Kirikumõistatus”,
“Koolimõistatus”,
“Kullamõistatus”,
“Kämpingumõistatus”,
“Loomapoemõistatus”,
“Muumiamõistatus”,
“Raamatukogumõistatus”,
“Rongimõistatus”,
“Safranimõistatus”,
“Teemandimõistatus”,
“Traavimõistatus”,
“Tsirkusemõistatus”.

Nüüd on võimalus vaadata, kuidas raamatukangelased filmiformaadis tegutsevad.

Tiina Sulg

lassemaia-kaart

Kirjanduslik uurimustöö LasseMaia detektiivibüroost

Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakond korraldab koostöös kirjastusega Egmont Estonia Tartu linna 2. ja 3. klasside õpilastele lugemisvõistluse Martin Widmarki ja Helena Willise LasseMaia detektiivibüroo sarjas ilmunud raamatute kohta.

Kirjandusliku uurimistöö töölehed palume tuua 25. novembriks 2016 Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonda (Kompanii 3/5 esimesel korrusel).

Töölehe saad alates 10. oktoobrist raamatukogust või prindi siit.

Kolmapäeval, 30. novembril 2016 kell 12 on oodatud kõik kirjandusliku uurimistöö küsimustele vastanud õpilased Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonda. Siis selgitame välja parimad ja kiiremad LasseMaia detektiivibüroo raamatute tundjad. Lapsed vastavad raamatute kohta küsimustele kirjalikult 30 minuti jooksul ja saavad auhinnad.

Seega tublid ja tähelepanelikud lugejad saavad tunnustatud nii raamatukogu kui kirjastuse Egmont Estonia poolt.

Kõik raamatud on Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas (Kompanii 3/5) esimesel korrusel kohapeal kasutamiseks olemas alates 10. oktoobrist kuni 25. novembrini 2016.

Loodame rohket osavõttu ja rõõmsat lugemislusti!
Epp Nõges
Info: 7361390

„Saabastega Kassi tegelikud seiklused” laupäeval, 23. aprillil kell 8:00, Kanal 2

In raamatukava on 20/04/2016 at 12:55

saabategakassfilmSee on ju see tegelane, kes saab inimestest aru ja mõtleb välja kavalusi. Mida me siis nüüd tema kohta uut ja ennekuulmatut teada saame? No selleks tuleb muidugi sättida end laupäeva hommikul teleka ette ja asja jälgima hakata.

saabastegakassKindel on see, et antud kassi seltsis ei hakka kellelgi igav. Kuidas saakski, kui tavaliselt neljal käpal kõndiv nurrulööja ei hooli teiste arvamusest, tõmbab jalga saapad ja käitub kahtlaselt sarnaselt inimesele.

Mida muud saaks soovitada selle filmi kõrvale – ikka tuntud lasteraamatut „Saabastega kass”, mille pani kirja prantslane Charles Perrault.

“Saabastega kass” Tess Pauskari esituses:

Triin Võsoberg

„Džungliraamat” kinodes

In raamatukava on 19/04/2016 at 11:32

džungliraamatfilm

Ei ole vist peaaegu ühtegi last, täiskasvanust rääkimata, kes poleks mitte midagi kuulnud väikesest džunglipoisist Mowglist.

Aastate jooksul on valminud mitmetes versioonides joonisfilme, sarju, filme ja ka raamatuid sellest Rudyard Kiplingi loodud džunglipoisist, tema kasvamisest ümbritsetuna metsloomadega, teadmata, kes on tema tegelikud vanemad. Nagu iga tavalinegi poiss, otsib ka Mowgli põnevaid seiklusi ja satub nii mõnigi kord ohtlikesse situatsioonidesse. Teda ümbritseb palju vaenlasi, kuid ei tule puudu ka heade kavatsustega ja hoolivatest sõpradest.

džungliraamatNüüd on Disneyl valmis saanud järjekordne, üsnagi kõhedusttekitavate efektidega ja väga seiklusrohke film. Kindlasti ei maksaks antud filmi vaatama minna veel liialt pisikestega. Ära on toodud ka soovitus: alates 6. eluaastast.

Väiksematele soovitaks hoopis raamatu kujul välja antud „Džungliraamatut”, mis ilmus esimest korda aastal 1894, autoriks Rudyard Kipling .

Samuti on lastel võimalus igapäevaselt Mowgli tegemisi jälgida ETV2-s näidatavas samanimelises animasarjas.

Treiler:

Triin Võsoberg

„Viis sõpra 2”  laupäeval, 16. aprillil kell 16:30 ETV2s ning „Viis sõpra 3”  laupäeval, 23. aprillil kell 17 ETV2s.

In raamatukava on 12/04/2016 at 09:14

5F2_Kinostartmeldung„Viis sõpra 2” (Saksa 2013) tutvustus: George viib sõbrad maalilise järve kaldale telkima. Viisiku mõnusat äraolemist segab ainult Hardy, kes tuleb sinna oma uhkete asjadega eputama. Dick võtab Hardy pakkumise vastu ja läheb tema ATV-ga proovisõidule. Kui ta ei tule ega tule tagasi, hakkavad sõbrad muretsema ja lähevad teda otsima. Dickyl õnnestub mobiili kaudu teada anda, et ta on röövitud ja röövijad peavad teda Hardyks. Kas Hardyt taheti röövida lunaraha saamiseks või on mängus hoopis suurem varandus?

„Viis sõpra 3” (Saksa 2014) tutvustus: Viis sõpra veedavad suve eksootilisel saarel ja neid ootab ees kolm nädalat päikeselisel liivarannal. Anne arvates on see tore, aga Dick, Julian ja George peavad sellist puhkust igavaks. Kui George avastab laevavraki, asuvad sõbrad innukalt seda uurima.Viis sõpra

Filmi esimene osa, „Viis Sõpra” (Saksa 2012) oli ETV2 eetris eelmisel laupäeval, 9. aprillil ning on seitse päeva järelevaadatav kodulehel.

Võlunael140Filmid põhinevad inglise lastekirjaniku Enid Blytoni (11.08.1897-28.11.1968) kuulsal 21-osalisel raamatuseerial „Famous Five”, millele on tehtud tohutul hulgal eritrükke, telesarju, multifilme ning mänge. Sari pole eesti keeles ilmunud, kuid autori mõned teised raamatud on siiski olemas. Raamatukogust leiad: „Võlunõel ja teised jutud” (Sinisukk 2004), „Härjapõlvlane Itsitaja ja teised jutud” (Sinisukk 2004); „Kummaline redel ja teised jutud” (Sinisukk 2005) ning „Võlukepp ja teised jutud” (Sinisukk 2005).

Härjapõlvlane141Enid Blyton oli väga produktiivne autor, rohkem kui 40 aastat kestnud kirjanikukarjääri jooksul ilmus tal umbes 800 laste-ja noorteraamatut ning neid müüdi ligi 600 miljonit, mis teeb temast senini ühe edukama kirjaniku. Tema kirjutatud juttude tegevus leiab aset tavaliselt Inglismaa maalilistes külakestes, kus tegelasteks on lapsed, muinasjutulised olendid või elusad mänguasjad. Lugudes on palju seiklusi ja vaprust nõudvaid ettevõtmisi, kuid tihti on maailmanägemine sealjuures selgelt must-valge. Blytoni raamatuid on kritiseeritud nii elitaarsuses, seksismis kui ka rassismis, kuid kõigile etteheidetele vaatamata on ta jätkuvalt väga populaarne.

Illustreerimaks „Famous Five” seiklusi, üks väike piltlik stiilinäide siit.

Klaari Tamm

„Minu naaber Totoro” esmaspäeval, 21. märtsil kell 9.00 ja 14.30 ETV2s

In raamatukava on 21/03/2016 at 11:43

totoroKuna sel nädalal on koolivaheaeg, hoolitsetakse eriti hästi nooremate televaatajate eest. Esimese koolivahejafilmi näol on tegu Jaapani animelegendi Hayao Miyazaki (“Vaimudest viidud“, „Howli liikuv kindlus“) neljanda täispika filmiga, mis võitis juba esimesel linastusnädalal nii kriitikute kui ka publiku südamed. Sageli on seda vägivallatut ja helget linateost nimetatud ka maailma parimaks koguperefilmiks, mis iial kinolinale jõudnud.

Satsuki ja tema noorem õde Mei kolivad koos isaga linnast uude maakodusse, et elada lähemal haiglas olevale emale. Peagi avastavad tüdrukud, et vanas majas pesitseb peale nende veel keegi, kes osutuvad kummalisteks, kuid heasoovlikeks vaimudeks. Uudishimulik Mei püüab vaimude elu kohta juurde uurida ja see viib ta maja ääres kasvava suurte puude saluni ning täiskasvanute silmadele nähtamatuks jääva Totoroni, hiiglasliku metsaisandani. Ääretult sõbralik ja rahumeelne metsavaim võtab tüdrukud ruttu omaks ja viib nad vastu ootamatutele seiklustele.

Oma 2008. a. Jaapani animefestivali kajastavas artiklis kirjutab Mathura muuhulgas ka sellest filmist.

IMDb-s  on filmil ootuspäraselt kõrge hinne.

metsavaimu heateguLugemislauale soovitaks aga hoopis värsket eesti muinasjuttude kogu, kus teiste hulgas lugusid ka meie metsade vaimolenditest. Risto Järv on ära teinud väga suure töö ja Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu, mille tulemuseks on raamat „Metsavaimu heategu: sada eesti muinasjuttu metsast ja meist”.

Anu Amor-Narits