Raamatukava

Posts Tagged ‘lastefilm’

“Igavesti ja õnnelikult: Lumivalgeke” laupäeval, 13. veebruaril kell 8.40 Kanal2-s

In raamatukava on 09/02/2016 at 19:29

lumivalgekePLaupäevahommik vanade heade Vendade Grimmide ja teiste muinasjutuvestjate kangelastega uues kuues ja ühes multifilmis koos — “Igavesti ja õnnelikult: Lumivalgeke” (Happily N´Ever After 2, 2009).

Muinasjutud segunevad, kui Mambo ja Munk taaskord kallutavad hea ja kurja kaalu. Seekord on printsess Lumivalgeke segaduses teismeline, kes pigem pidutseb oma sõpradega Punamütsike, Kuldkiharake ja Väike Lambakarjus, kui aitab lihtrahvast. Lumivalgekese isa kavatseb abielluda õela Leedi Edevaga, kes tahab kuningriiki valitseda. Leedi Edev petab Lumivalgekest levitama kuulujutte külarahva kohta ning sunnib teda seetõttu põgenema. Seitsme pöialpoisi abiga saab Lumivalgekesest tõeline kuninganna.

lumivalgekeRLeidub hulgaliselt arvustusi, et kuidas ei tohiks ja ei peaks ja on kriminaalne kõike ümber teha. Siin tooks välja Krista Kumbergi arvamuse muinasjuttudest: “On ju muinaslood see universaalne pinnas, kust võrsuvad nii kirjanduse sõbrad kui kirjutajad, kelle lugemusest ning lapsepõlve-elamustest sõltub suuremal või vähemal määral nende tulevane looming” (ettekanne “Õnnetud lood õnnelike lõppudega” 2012. a. Tartu Linnaraamatukogu Lastekirjanduse päeval). Ja alati on võimalus raamatukogust võtta originaallood ning meenutada mis tegelikult oli.

Treiler:

Piia Tuule

“Jussikese seitse sõpra” esmaspäeval, 8. veebruaril kell 15:50 ETV2-s

In raamatukava on 06/02/2016 at 15:43

jussikeneNädal algab kohe pisikese meenutusega lapsepõlvest. Nimelt paljud meist on lugenud esimeses klassis väikesest poisist kes õpib nädalapäevi tundma. Lõbus lugu valmis Silvi Välja samanimelise jutustuse ainetel 1967. a. ja režissöör oli Heino Pars.

Piia Tuule

“Mikroob ja Diisel” 26. jaanuaril Elektriteatris

In raamatukava on 22/01/2016 at 05:25

Soovitan pikalt ette, sest film ei pidanud MICROBE-ET-GASOIL-trailerTartu kinokavades vastu nädalatki. Programmijuhte ei saa selles süüdistada, kuivõrd seanss, millele koos oma kahe kaaslasega sattusin, oli meie jaoks privaatne. Filmitegija Michel Gondry ja näitleja Audrey Tautou nimed võiksid ka publikut peibutada, kui ei sea just valeootusi. Mis siis puudu jäi?

 

Ebatäiuslik film, mida armastan just sellisena, nagu ta on.

 

Ainus teismeliste “road-trip” film, kus kõik alasti naised on joonistatud.

 

Mitte liiga “indie”, aga küllaltki “indiependent”.

 

Sellel filmil puudub kindel kese! Nagu kõigil harmoonilistel eludel. Peab olema väga fanaatiline inimene, et tema elust saaks vändata hea filmi.

 

Ühekordsel vaatamisel võib see olla kõigest klassiku järjekordne teos, kuid mitmekordsel võib sellest saada isiklik klassika.

 

MICROBE+ET+GASOIL+PHOTO2

Ei ole midagi värskendavamat kui rännak tagasi lapsepõlve. Seda ei või keelata isegi sellisele suurele kunstnikule nagu Michel Gondry. Aga milline raamat Sinu neile radadele juhatab, pead ise riiulite vahelt üles otsima.

Sander Kaasik

„Väike merineitsi” laupäeval, 23. jaanuar kell 17.00 ja 24. jaanuarik kell 9.00 ETV2-s

In raamatukava on 20/01/2016 at 10:44

vaikemerineitsifilmJärjekordne versioon Hans Christian Anderseni kuulsast kurvast muinasloost, kus väike merineitsi on valmis loobuma oma kaunist häälest, et saada endale jalad ja minna elama maale oma armastatud printsi, kelle ta laevahukust päästis, juurde. Paraku ei saa tumm merineitsi rääkida printsile kogu tõde ja prints abiellub teisega…

vaikemerineitsikujuTundub, et sakslastele väga meeldivad muinasjutufilmid, igatahes ETV2-e vahendusel on neid meieni jõudnud hulgaliselt ja tore on. Eks need lood enamasti pisut ilusamaks on tehtud kui muinasjuttude algsed versioonid, aga vähemalt on tegu klassikaliste lugude ümberjutustustega, mitte hollywoodilike filmidega, kus kogu sisu ja tegelased pea peale on pööratud.

vaikemerineitsiraamatIMDb-s on film saanud 6,8 punkti.

„Väike merineitsi” on üks nendest lugudest, mis on kõvasti ainest andnud erinevate adaptsioonide väljaandjatele, eesotsas Walt Disney Companyga. Kuigi loo algne versioon on väga kurb, jään ma ikka järjekindlalt soovitama originaale.

H. C. Anderseni kogumik „Väike merineitsi” meie raamatukogus.

Filmi treiler

Anu Amor-Narits

“Härra Lehk” 19. detsembril ETV2s kell 17.00 (kordus 20. detsembril kell 9.25)

In raamatukava on 15/12/2015 at 11:52

MR Stink filmLastefilm “Härra Lehk” (Mr Stink, Inglise 2012)

Filmi tutvustus:
Chloe kohtub pargis ühe isevärki kodutu mehega, keda saadab küll hingemattev lehk, kuid kes tundub olevat erakordselt põnev isiksus. Mr LehkKoos astuvad nad vastu tüdrukutele, kes Chloe’it koolis kiusavad, ja toovad maa peale tagasi Chloe’i ema, kes parlamenti kandideerides on poliitika pärast peret hooletusse jätmas. Ajapikku hakkab Chloe aimama, et tema uues veidras sõbras on peidus rohkemat, kui pealtnäha paistab…

GängstamemmFilm põhineb inglise koomiku David Walliamsi samanimelisel lasteraamatul, mida pole veel eesti keelde tõlgitud. Kahjuks pole raamatukogus ka inglisekeelset varianti. Eestikeelsena on olemas 2014. aastal ilmunud „Gängstamemm”  ning käesoleva aasta sees tõlgitud „Hirmus õudne hambaarst”. Mõlemate raamatute inglisekeelseid variante on samuti võimalik laenata ning lisaks ka „Awful Auntie” („Kohutav tädi”).

The Boy in the Dress filmFilm “Härra Lehk” esilinastus 2012. aasta BBC One jõuluprogrammis ning ka järgnevatel aastatel on kasutatud David Walliams’i raamatuid uute jõulufilmide tegemisel – 2013. aastal „Gangsta Granny” („Gängstamemm”) ja 2014. aastal „The Boy in the Dress” („Poiss kleidis”).

Filmi „Härra Lehk” teiler:

Klaari Tamm

“Viplala” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 15/10/2015 at 10:17

„Viplala, Viplala, kena on küll,
talvel on palav ja suvel on külm.
Sinep ja suhkur ja sool ja petrool,
Viplala, Viplala, hea on igal pool.”
(Annie M.G. Schmidt „Viplala ja Aabeli lood”, Tiritamm, 1993, lk 12)

Viplala filmFilmis Viplala õnnetundest ei laulnud, vaid ta oli väike nahkjakis härjapõlvlane (vabandust, viplala), kelle suunas teismeline Nella Della õhkas (õnneks see jäigi üksnes mõneks üksikuks vihjeks). Üldse on film täitsa uus mugandatud muinasjutt Hollandi lastekirjaniku Annie Maria Geertruida Schmidti „Viplala lugude” ainetel. Rohkem on juttu Viplala sõprusest perepoeg Johannesega (raamatus oli vastupidi suurem sõprus peretütrega, kelle nukuvoodis Viplala magas) ning perekonna ühtehoidmise tähtsusest.

Väikse ülevaate sellest, kui erinev on film raamatust, leiab 12.oktoobri Postimehe Iiri Sirgi artiklist „Nahktagis Viplala sõidab triibulise Parmuga”  ning ma ei hakka siinkohal seda üle kordama, kuigi selle artikli pealkiri on veidi eksitav. Nimelt, kass Parm oli kogu filmi aja kivikuju ning alles lõpus tinistati tagasi. Seega kassi seljas filmis ei sõidetud, vaid hoopis mänguauto ja tuviga.

viplala-ja-aabeli-loodSiiski tahaksin kiita filmi süžeed, mis minu arvates kandis edasi raamatu maagilist õhustikku oma siiruses ja lihtsuses. Kindlasti aitas sellise atmosfääri loomisele kaasa ka sündmustiku toomine kevadest jõuluaega. Seega saab filmi pidada varajaseks jõulumuinasjutuks. Igatahes minu puhul see trikk toimis ning tekkis vastupandamatu soovi ise kehastuda viplalaks (vabandust, päkapikus) ning teha selle aasta esimene väga varajane jõuluost pere kõige pisemale liikmele. Lisaks jätkasin lapsele õhtul unejutu lugemist Viplala tegemistest, kes lisandus nüüd tema teiste etteloetud imeliste raamatutegelaste (Pipi, Sipsik, Potsataja jne) rahvusvahelisse perekonda.

Kokkuvõttes ühinen Iiri Sirgi soovitusega: „Seega, kui otsite lapsepõlvenostalgiat, võite pettuda, aga lapsed viige ikkagi filmi vaatama, sest neile see meeldib. Ja siis, sõltuvalt lapse vanusest, andke talle raamat kätte või lugege see ise ette.”

Lisainfo: Intervjuu Viplalat kehastanud Geza Weisziga ja teda dubleerinud Mart Müürisepaga.

Klaari Tamm

“Väikese Nicolas’ suvevaheaeg” laupäeval, 17.oktoobril kell 17 ETV2-s

In raamatukava on 14/10/2015 at 13:37

Nicolas suvevaheaeg posterKahe prantsuse kirjaniku ja sõbra, Jean-Jaques Sempe ja Rene Goscinny (tuntud ka kui koomiksisarja „Asterix” autor) väikese Nicolas’ lugude põhjal on tehtud mitu toredat lastefilmi.

Avalugu, „Väike Nicolas” (Le Petit Nicolas, Prantsuse 2009) oli ETV2 eetris eelneval laupäeval, 10. oktoobril (seitse päeva järelevaadatav telekanali kodulehel). Käesoleva nädala filmi „Väikese Nicolas’ suvevaheaja” aluseks on samanimeline teos, mis viib Nicolas’ koos vanematega puhkama mereranda.Väike Nicolas film

Väikese Nicolas’ lugude sarjas on eesti keeles ilmunud kaks kogumikku: „Väike Nicolas ; Väike Nicolas ja ta sõbrad ; Väikese Nicolas’ vahetunnid : [humoristlikud koolipoisijutud]” (Kupar, 1995) ja „Väikese Nicolas’ talv ja suvi : [jutustus lastele]” (Kupar 1995). Viimases neist on ka eelpool mainitud teos „Väikese Nicolas’ suvevaheaeg”, kus lisaks rannapuhkusele läheb peategelane elus esimest korda üksinda laagrisse.

Väike Nicolas raamatVäike näide raamatu humoristlikkust stiilist ehk kuidas üldse jõuti selleni, et minna puhkama Atlandi ookeani äärde.

„Ema võttis mind uuesti käte vahele ja palus mul mitte nutta, sest kõige rohkem on puhkust vaja isal, ja isegi kui koht, kuhu ta tahab minna, pole suurem asi, tuleb sinna minna rõõmsa näoga.
„Aga, aga, aga…” ütles isa.
„Ma tahan lutsu visata!” karjusin mina.
„Ta teeb seda võib-olla järgmisel aastal, kui isa otsustab meid viia Riburanda.”
„Kuhu?” küsis isa, kellel jäi suu lahti.Talv ja suvi raamat
„Riburanda,” vastas ema, „Bretagne’i, sinna, kus on Atlandi ookean, palju kalu ja väike armas hotell, mille ees on nii liivane kui kivine rand.”
„Ma tahan minna Riburanda”, hüüdsin mina. „Ma tahan minna Riburanda!”
„Aga, kullake,” ütles ema, „peab olema mõistlik, isa on see, kes otsustab”.
Isa tõmbas käega üle näo, ohkas sügavalt ja ütles: „Olgu! Ma sain aru. Mis selle sinu hotelli nimi on?”
„Kaunis Rand, kallis,” vastas ema.
Isa ütles, et hästi, ta kirjutab sinna ja küsib, kas seal on vabu tube.
„Pole mõtet, kallis,” lausus ema, „see on juba tehtud. Meil on tuba 29, vaatega mere poole ja vannitoaga.” („Väikese Nicolas’ talv ja suvi” lk 133-134)”

Klaari Tamm

“Kuldne kompass” laupäeval, 7. märtsil kell 19.35 ja pühapäeval, 8. märtsil kell 7.55 Kanal2-s

In raamatukava on 06/03/2015 at 10:31

Suurejooneline fantaasiafilm Philip Pullmani vaimustava lasteraamatu järgi. Film pälvis 2008. a. Oscari parimate eriefektide eest, raamatu autor on saanud Carnegie medali, Guardiani lastekirjanduse auhinna, Paabeli Torni auhinna, Astrid Lindgreni mälestusauhinna.

Philip Pullmani kodulehekülg.kuldnekomapssraamat
Sarjale “Tema tumedad ained” pühendatud lehekülg.
Veel üks fännilehekülg.
Hulk toredaid arvamusi raamatust.
Artikkel
filmist Eesti Päevalehes.
Üks tore blogiarvamus filmist.
Raamatu ja filmi võrdlus.

Soovi korral saab raamatut ja filmi laenutada meie raamatukogust.

Testi, kes oleks sinu daemon.

Tiina Sulg

“Pettson ja Findus – väike tüütus, suur sõprus” Cinamonis ja Ekraanis alates 7. novembrist

In raamatukava on 06/11/2014 at 10:21

Pettson_plakatSuurem osa lapsi on kindlasti juba tuttavad veidra vanamehe Pettsoni ja tema kass Findusega. Nüüd on taas võimalus nende lahedate tegelastega kohtuda kinos.vaene-pettson

„Pettson ja Findus – Väike tüütus, suur sõprus“ jutustab naljaka ja sügavalt liigutava loo armastusest, sõprusest, usaldusest ja kokkkukuuluvustundest. Vanataat Pettson elab väikses punases majas ja veedab oma aega puude lõhkumise ja igasugu veidrate tegevustega, töötab oma leiutiste kallal, käib kalal ja hoolitseb oma tibude eest. Tundub, et tal on olemas kõik, mida eluks vaja. Aga siiski tunneb ta end vahel üksildasena. Ühel päeval kingib naabrinaine Beda Andresson, kes kõige eest alati südamlikult hoolitseb, Pettsonile pisikese kassipoja, et vanal mehel natukene seltsi oleks. Pettson paneb talle nimeks Findus ja kasvatab teda hoolega. Nendevaheline õnn muutub aga täiuslikuks, kui Findus rääkima hakkab: see on alguseks imelisele ja lahutamatule armastusele.

PettsonteaterFilm põhineb rootsi kirjaniku Sven Nordqvisti samanimelisel lasteraamatul, mis on tõlgitud enam kui 30-sse keelde. Eesti keeles on ilmunud juba kümme lugu Pettsonist ja Findusest.

Samuti on võimalus jätkuvalt vaadata etendust Teatri Kodus.

Filmi treiler:

Anu Amor-Narits

“Doktor Proktori puuksupulber” Cinamonis

In raamatukava on 05/11/2014 at 10:27

Doktor_Proktori_puuksupulber__mediumKergelt hullumeelne doktor Proktor leiutab kogemata maailma võimsaima puuksupulbri. 

Kahe kohaliku põngerja ootamatust külaskäigust doktori majja saab alguse isemoodi sõprus ja sensatsiooniline äriprojekt. Krapsakas patsidega Lise ja pisike punapea Bulle aitavad doktor Proktori puuksupulbrit kogu maailmale tutvustada. Üllas tegevus muutub aga ohtlikuks, kui kuri hr Thrane oma kahe jõleda jõmpsikaga haruldast leiutist enda valdusse tahavad saada.

„Doktor Proktori puuksupulber“ on moodne ja lõbus muinaslugu. Möll toimub maailmas, kus normaalseid inimesi hulludeks peetakse, loomad, kellest sa midagi teada ei taha, kanalisatsioonikaevudes hiilivad ning süütu puuks otse kosmosesse lennutada võib.

Filmi aluseks on Jo Nesbø samanimeline raamat. Jo Nesbø on rohkem tuntud kõrgetasemeliste kriminaalromaanide autorina ning on nende eest ka rohkelt auhindu pälvinud. 2007. aastal ilmus temalt esimese lasteraamatuna “Doktor Proktori Puuksupulber”. Nüüdseks on ilmunud juba neli lugu, millest eesti keeles on olemas “Doktor Proktori puuksupulber”, “Doktor Proktori ajavann”  ning “Doktor Proktor ja maailma lõpp.Võibolla”doktorraamat

Vaatamata veidrale pealkirjale ja teemadele (kes kirjutab ikkagi raamatu puuksutamisest?!?), on tegu põneva ja kaasahaarava looga ning on tore lugemine ka lõbusaid seiklusi armastavatele täiskasvanutele.

Doktor Proktori raamatutest on kirjutanud Jaanika Palm. Eesti Lugemisühing on pidanud Doktor Proktori lugusid vääriliseks oma lugemissoovitustes välja pakkuda.

Film on IMBd keskmise hinde saanud.

“Doktor Proktori puuksupulber” on kinos juba mõnda aega jooksnud, seega huvilistel tasub kiirustada ning kui piisavalt põnev on, saab järgmised osad loomulikult raamatukogust paberkandjal laenutada.

Anu Amor-Narits

“Artur ja nähtamatud” neljapäeval,  25. septembril kell 14.00 Kanal 11-s

In raamatukava on 25/09/2014 at 07:49

arturfilmTegemist on uskumatuid seiklusi pakkuva koguperefilmiga, mille peategelaseks on 10-aastane Arthur (Freddie Highmore). Artur veedab sageli oma aega vanaema (Mia Farrow) juures ning tema meelistegevus on illustreeritud Aafrika reisipäeviku lugemine. Päeviku autoriks on poisi vanaisa Archibald, kes oma rännakute käigus aastaid tagasi kaduma läks. Ühel päeval sunnib südametu kinnisvaraarendaja võlgades siplevat vanaema oma majast loobuma. Arthur mõistab, et ainuke võimalus kodu päästa on minna kaugele maale, kus elavad tibatillukesed minimoid, kellest vanaisa oma päevikus kirjutas. Just nende kummaliste olendite maal on peidus hulga väärtuslikke rubiine, mis aitaksid vanaema kodu tagasi osta. Siit algabki suur seiklus…artur-ja-minimoid-esikaas

Loo autor on maailmakuulus prantsuse filmilavastaja Luc Besson. Raamatuid Arturi seiklustest on eesti keeles ilmunud kaks: “Artur ja minimoid” ja “Artur ja keelatud linn”.  Lood Arturi seiklustest minimoide juures on maailmas populaarsed, neid raamatuid on tõlgitud juba enam kui 30 keelde.

artur-keelatud-linn-esikaasRaamatust Eesti Ekspressis.
Filmist ja raamatust Eesti Päevalehes.
Filmist IMDb-s.
Filmist ja selle autorist Õhtulehes.viplala

Minimoidega seoses meenus lisalugemise variandina kohe “Viplala lood”, kus peategelane samuti tilluke mehike, kes aegajalt ka teisi väikesteks tinistada armastab.

Treiler:

Anu Amor-Narits

 

“Ninasarvik Otto” Cinamonis

In raamatukava on 19/06/2014 at 13:49

ninasarvikfilmTaanlased on jälle kord valmis saanud ühe animatsiooni oma kuulsa kirjaniku Ole Lund Kirkegaardi  raamatu põhjal.

Tublil 10-aastasel Topperil on elav kujutlusvõime. Ta igatseb väga oma isa, kes pidevalt merd künnab ning seepärast räägib poiss pööraseid lugusid isa kangelaslikest seiklustest. Kuna klassikaaslased seda merekaru kunagi näinud pole, peavad nad Topperit valevorstiks.

Suvevaheaja esimesel päeval juhtub Topperiga kummaline lugu. Nimelt oma lemmiktüdrukule sünnipäevakinki otsides leiab ta pliiatsi, mis varjab endas maagilist saladust. Algul arvab Topper, et pliiats teeb joonistused nähtamatuks. Kui ta aga koos sõbra Viggoga kollast ninasarvikut kohtab on selge, et pildid ärkavad hoopis ellu.ninasarvikraamat

Sõbraliku, aga suure isuga ninasarviku pidamine osutub päris keeruliseks ja nii algab uskumatu seiklus, mis keerab mereäärse külakese elu korralikult pea peale.

Filmi rezhissöör on Kenneth Kainz

Raamat on loomulikult meie raamatukogus huvilistele saadav.

Anu Amor-Narits

“Lumekuninganna ja igavene talv” Cinamonis

In raamatukava on 24/02/2014 at 10:53

Selleaastane talv just igavese mõõtu välja ei anna, kui leidub keegi, kelle jaoks lund ja jääd on tänavu liigagi vähe olnud, Lumekuninganna ja igavene talvvõib suure ekraani vahendusel kauneid talvekaadreid imetleda, sest film “Lumekuninganna ja igavene talv” on visuaalselt tõesti kaunis ja veebruar veel “talvefilmide” jaoks paslik. Animatsiooniloojad said muinasloo tegevusruumi kujundamisel inspiratsiooni norra loodusest ja kultuurist—väljamõeldud Arendelli kuningriik paikneb keset suurejoonelist loodust, mida ilmestavad nii siniveelised fjordid kui kaljused mäed. Kuigi  ekraaniloo algidee pärineb Hans Christian Anderseni muinasjutust, areneb selle animamuusikali süžee täiesti omas suunas. Muinasjuttudele iseloomulikult on siingi filmis tegelasteks printsid, printsessid ja rääkivad loomad, tegelaskujud on aga hoopis mitmetahulisemad kui muinasjuttudele tüüpiline.

Printsess Elsal on maagiline võime ära jäätada ja lume alla matta kõik, mida ta puudutab, kuid ta ei oska oma võimeid kontrollida; selleks, et teisi mitte kahjustada, elab printsess isolatsioonis. Kroonimispidustustel pääsevad Elsa üleloomulikud võimed valla ja kuningriigis algab “igavene talv”. Printsessi õde Anna koos mägilase Kristoffi ja tema põhjapõder Sveniga võtavad ette seiklusrikka teekonna, et Elsat ja kuningriiki päästa.

Suunitluse poolest on see parimas mõttes koguperefilm; lõbus ja hoogne lugu haarab kaasa lapsi ja on huvitav vaadata ka täiskasvanutele. Eestikeelses filmiversioonis andsid põhilistele tegelaskujudele oma hääle Hanna-Liina Võsa, Hele Kõrve, Kaspar Velberg, Karol Kuntsel ja Andero Ermel. Üks Kuldgloobus on juba võidetud, Oscarid jagatakse märtsi alguses, eks näis, kas tuleb auhindadele lisa.

Filmiinfot saab vaadata imdb.com-ist.

Triin Põldver

“Rapuntsel” TV3s laupäeval, 15. veebruaril kell 19.30

In raamatukava on 10/02/2014 at 12:21

rapuntselfilmHoplaa! Midagi hoogat ja lõbusat!

Arvamusi blogidest:

“Nii hea film.” – KiKy
“Aga film oli väga armas.” – Kristiina
“Sellest sai nüüd küll mu lemmikmultikas.” – Südamelähedaselt
“Tekkis tahtmine kohe teisigi multikaid näha.” – Anne
“Tegelased on sellised nagu ühed tõelise (ja natuke moodsama) muinasjutu tegelased peavad olema.” – Veraprimarapuntselplakat
“Enamus ajast oli mul igav ning ebamugav ja see enamus ajast oli ikka väga-väga enamus ajast. Sellest ka moraal – ainult kuldselt sädelevate juustega ikka täispikkust ära ei sisusta.” – MNC

Grimmide muinasjutte loete te kõik ilma soovituseta niikuinii, eks ole.

Lauluks Lenna Kuurmaa esitatud “Rapunzel”.

Tiina Sulg

Taylor Denningi versioon filmiplakatist on pärit siit.

“Pettson, Findus ja mälukaotus” reedel, 3. jaanuaril kell 15.20 ETV2-s

In raamatukava on 02/01/2014 at 16:40

malukaotusKoolivaheaja puhul näidatakse lastele hulgaliselt filme, mille hulgast mitmed ka kirjandusega seotud. Seekordne parim leid on kahtlemata Petssoni ja Finduse lugude hulgast, seninähtud filmid on kõik olnud väga toredad ja raamatud oma sõbralike ja armastust täis lugude ning ülimalt detailirohkete piltidega on kõigi minu tuttavate laste kindlad lemmikud.
kuidas-väike-findus-kaotsi-läks
Sisu kohta telekavast: Masinasse sattunud liiv ja kohutav õnnetus juhivad vanamees Pettsoni ja tema kassi Finduse vastu uutele seiklustele. Kiviviskemasinaks ümber ehitatud vana ujumismasin põhjustab mälukaotuse ja hea nõu on kallis. Nappide pääsemistega lõppenud seikluste meenutamine näib olevat ainus võimalus, kuidas Pettsoni mälu tagasi tuua.

Kahe sümpaatse tegelase tutvumise lugu on praegu ka Vanemuise mängukavas.

vaene-pettsonMeie raamatukogust saate lugeda kokku üheksat Sven Nordqvisti raamatut Pettsoni ja Finduse elust.

On ka üks videokassett Pettsoni ja Finduse looga.

Kaja Kleimann