Leida Laius 100 – retrospektiiv Tartu Elektriteatris ja Jupiteris

26. märtsil on Leida Laiuse  100. sünniaastapäev. Sel puhul on käesoleval nädalal Tartu Elektriteatris retrospektiiv Leida Laiuse filmidega. Samuti on tema filmid võetud omamoodi teemafookusesse ETV voogedastusplatvormil Jupiter. Ehk siis on sel nädalal hea võimalus vaadata taas (või avastada, kuidas kellegile!) ühe eesti seni suurima filmitegija filme! Ja seda nii suurelt, kui väikeselt ekraanilt.

Leida Laiuse mängufilmid tuginevad kõik eesti autorite kirjandusteostele, mistõttu siin tema filmidele tähelepanu juhtides ja neid vaatama kutsudes, on hea võimalus need ka nimetada ja nendegagi tutvust värskendama kutsuda.

„Mäeküla piimamees“ on Leida Laiuse esimene, 1965. aastal valminud mängufilm. See tugineb Eduard Vilde 1916. aastal valminud samanimelisele romaanile, millele stsenaariumi kirjutas Voldemar Panso. Enim kiita sai filmis üht peaosalist mänginud ja siit oma filmikarjäärile tuule tiibadesse saanud Jüri Järvet. Filmi saab ka Tartu linnaraamatukogust laenutada, nagu lugemiseks raamatutki.

„Libahunt“ on 1968. aastal valminud, August Kitzbergi samanimelise näidendi ainetel tehtud film. Leida Laiuse versioon sellest ühest eesti klassikaks saanud näidendist, mis ikka ja jälle lavastajaid kõnetab ning ajastule vastavalt interpreteerimist leiab. Filmi leiab ka linnaraamatukogust ja muidugi saab siit kaasa laenutada ka näidenditeksti enda.

„Ukuaru“ on 1973. aastal valminud film Veera Saare samanimelise romaani järgi. Siin tegid oma ühed esimesed, suurepärased filmirollid Elle Kull ja Lembit Ulfsak. Nagu „Mäeküla piimamehele“, nii ka sellele filmile kirjutas muusika Arvo Pärt. Eriti kuulus ja oma elu elab „Ukuaru valss“. Filmi saab laenutada linnaraamatukogust, samuti romaani.

„Kõrboja peremees“  on 1979. aastal tehtud film A. H. Tammsaare samanimelise romaani ainetel. Mu lemmiklugu Tammsaare loomingust ja film on ka igati õnnestunud, mu arvates. Suurepärane roll Lembit Petersonilt Katku Villuna! Film linnaraamatukogust ja raamat samuti!

„Naerata ometi“ on 1985. aastal valminud film, mis on lavastatud koos Arvo Ihoga ja baseerub Silvia Rannamaa noorteraamatul „Kasuema“. Psühholoogiline draama lastekodulastest. Väga õnnestunud ja palju kiita saanud film, suure mõjujõuga jutustatud hingeminev lugu! Filmi saab laenutada linnaraamatukogust, nagu ka raamatut „Kasuema“.

Leida Laiuse viimane, 1989. aastal valminud mängufilm „Varastatud kohtumine“  on tema sõnul mõtteliseks järjeks „Naerata ometile“. See tunnistati 1990. aastal XII naisrežissööride festivalil Veneetsias parimaks filmiks ning võitis Grand Prix Lillian Gishi rahvusvahelisel naisrežissööride festivalil Los Angeleses.

Häid klassikaelamusi!

Mai Põldaas

„Kõrboja peremees” reedel, 20. jaanuaril kell 20 ETV2-s

Kooli kohustuslik/soovituslik kirjandus tekitab koolinoortes tihti suurt peavalu, sest lugeda tuleb palju klassikat. Tihti kajastavad need teosed aga väga ammuseid aegu, millega tänapäeva noortel on raske samastuda ning lisaks veel muidugi teistsugune sõnakasutus. Lihtsam on vaadata filmi, sest moodne ühiskond soosib visuaalsust. Nüüd on jälle see võimalus vaadata teleekraanilt Tammsaare aegumatut armastulugu Villust ja Annast. Kui seekord jääb film nägemata, siis on võimalik seda laenata raamatukogust. Muidugi võib jääda ka nö klassikalise stiili juurde, st laenata raamat paberkandjal või hoopis veidi moodsamalt, st lugeda teost raamatukogu tehnikakirjanduse osakonnast laenatud e-lugerist.

Loe ka Leida Laiuse filmi kohta Eesti Päevalehe artiklit.

Klaari Tamm

“Ukuaru” esmaspäeval, 3. detsembril Tartu Linnaraamatukogu saalis kell 17.00

3. detsembril kell 17.00 saalis Filmiõhtu raamatukogus: linastub mängufilm“Ukuaru” (rež. L. Laius, 1973).

Filmile eelnevas vestluses osalevad näitleja Elle Kull, filmi stsenarist Mats Traat ja toimetaja Maris Balbat. Vestlust juhib Kadri Naanu.

Kokku üle 20 filmirolli teinud ja Eesti filmi sajandi naistähe tiitliga pärjatud Elle Kull tegi “Ukuarus” tudengina oma filmidebüüdi, teatrinäitlejana on ta laval tänaseni. Kirjanik Mats Traat ei sattunud filmi stsenaristiks sugugi juhuslikult – ta oli Moskvas stsenaristikat õppinud ja aastatel 1965 – 1968 Tallinnfilmis toimetajana töötanud. Teatrikriitik ja kultuuriajakirjanik Maris Balbat oli aastast 1969 Tallinnfilmi mängufilmide toimetaja.

Film põhineb Veera Saare samanimelisel romaanil. Filmi pikkus 85 min, sissepääs prii. Filmiõhtu kuulub “Eesti film 100” programmi, toetab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond. 

Filmiarvustusi:
Kiristiina Davidjants Maalehes 
Andres Laasik Eesti Päevalehes
Kaire Maimets Teater. Muusika. Kinos

Tore oli märgata, et niipea kui tulid esimesed teated sellest, et Ugala toob välja oma Ukuaru, siis huvi raamatu vastu kasvas.

Rahvamuusika või rahvaliku muusika tegijate ja austajate südamed on võitnud Arvo Pärdi “Ukuaru valss”.  Enamasti mängitakse seda lõõtsal või kandlel, aga nagu alljärgnevalt näha, sobib ka klaver.

Tiina Sulg

“Ukuaru” pühapäeval, 5. veebruaril kell 11.50 ETV 2-s

Leida  Laiuse eesti kirjandusklassikal põhinevaid filme aeg-ajalt ikka teleekraanile satub. “Ukuaru” valmis 1973. aastal; põhirollides mängivad Elle Kull, Lembit Ulfsak, Velda Otsus, Jüri Järvet. Elle Kull sai Minna osa eest  üleliidulisel filmifestivalil Kišinjovis (1975. aastal) parima naisosatäitja preemia.

Leida Laiuse ja tema filmide kohta võib lugeda Olev Remsu esseed, mis ilmunud TMK-s (1986 nr 11).

Linnaraamatukogust saab laenutada Veera Saare romaani “Ukuaru”  ja teisi tema raamatuid. 1970. aastal pälvis Veera Saar “Ukuaru” eest Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna, ühtekokku on see preemia määratud talle kolmel korral.

Triin Põldver

“Naerata ometi” pühapäeval, 10. aprillil kell 20.10 ETV-s

“Naerata ometi” (1985) on kultuslik noortedraama Silvia Rannamaa raamatu “Kasuema” ainetel. Raamatust on korduvaid trükke ja kohustuslik kirjandus on see olnud aastaid, seega tuttav  on raamat paljudele.

“Naerata ometi” räägib raskest perest pärit Mari loo, kes elab lastekodus ja satub keerukasse suhtekolmnurka kahe poisiga. Lastekodu naturalistlikus keskkonnas rulluvad lahti ühiskonna ja sugulaste poolt unustatud laste nukrad elusaatused. See on lugu sellest, kuidas kõigist raskustest hoolimata tasub naeratada, kasvõi läbi pisarate. Film võitis Berliini filmifestivalil UNICEFi auhinna.

Vaata veel filmi.
Loe raamatut.
Aita abivajavatel lastel nearatada.

Svea Sõrmus

“Mäeküla piimamees” laupäeval, 19.märtsil kell 21.15 ja pühapäeval, 20. märtsil kell 14.20 ETV 2-s

Leida Laiuse täispika filmi lavastajadebüüt Tallinnfilmis 1965. aastal. Stsenarist Voldemar Panso, helilooja Arvo Pärt, operaator Mihhail Dorovatovski, kunstnik Rein Raamat. Mängivad Jüri Järvet, Elle Eha, Ants Lauter, Jüri Järvet jun., Jaan Sammul, Evald Hermaküla jt. Filmile eelneb kommentaar.

Seda filmi pole ka praegu piinlik vaadata, väidab Jaak Lõhmus .

Filmi kohta on kirjutanud ka Andres Laasik.
Veidi salapärane Mari, tema õnnetu mees Prillup ja parun von Kremer moodustavad trio, mis võiks tegutseda tänapäevalgi. Ainult et paruni asemel tegutseks pankur. Eduard Vilde “Mäeküla piimamehe” ekraniseeringuga tähistas Tallinnfilm toona “kriitilise realisti” 100. sünniaastapäeva.

Lugege ka raamatut! 

Filmi on võimalik laenutada VHS-il.

Kui teiste näitlejate nimed on ka praegusele vaatajale hästi teada, siis Elle Eha kohta saab lugeda siit.
Elle Eha sulest on ilmunud ka raamatuid.

Kaja Kleimann