Kel veel koomiksifilmidest küllastust pole, saavad proovida, et kuidas on välja kukkunud täispikk film manga alusel. Arvustused on senini seinast seina: Kaspar Viilup kirub ERRi lehel maapõhja, Ragnar Novod ülistab Delfis taevastesse kõrgustesse ja Stefan Peetri Sirbis kõlgub seal kahevahel, võtab appi küll käepärase posu tsitaate, aga filmi olemust eriti ei ava. Tuleb vist ikka ise järgi vaadata.
Ametlikut tutvustatakse filmi nõnda: Filmimaailma visionäärid James Cameron ja Robert Rodriguez loovad seninägematu kangelanna ambitsioonikas ulmeseikluses “Alita: Sõjaingel”. See on lugu lootusest, armastusest ja vaprusest. Mitmesaja aasta kaugusel tulevikus satub “küber-arst” Ido (Christoph Waltz) Raudlinna prügimäelt teadvuseta küborgi Alita (Rosa Salazar), kes on üsna kehvas seisus. Ärgates ei mäleta Alita midagi oma minevikust, ei sellest, kes ta on ega maailmast enda ümber. Kõik on uus, iga kogemus esmakordne. Ido püüab tüdrukut kaitsta tolle salapärase mineviku eest, samas kui Alita uus sõber Hugo (Keean Johnson) pakub abi kadunud mälestuste taastamiseks. See aga toob Alita kannule tumedad jõud, kes ei peatu millegi ees, et kadumaläinud küborg igaveseks vaigistada… Filmi aluseks on Yukito Kishiro loodud mainekas manga-sari “Gunnm” ehk “Battle Angel Alita”, mis nägi esmakordselt ilmavalgust 1990. aastal.
James Cameron ja Robert Rodriguez on igatahes intrigeeriv loojapaar: üks, kes tabab suurepäraselt keskmise kinokülastaja maitset ja on tuntud oma mastaapse haardega, ja teine, kes sai algse tuntuse pigem niššipubliku rõõmustajana. Hoogu ja pildikeele valdamist peaks küll mõlemal mehel olema, kuidas see koostöö kinolinal välja näeb, eks näis…
Manga maailm on minu jaoks üsna avastamata, aga kuna ma koomiksitesse kui sellistesse olen aja jooksul hakanud üha soosivamalt suhtuma, siis ehk on Yukito Kishiro mangad päris toredad. Meie raamatukogus küll Yukito Kishiro loomingut pole, aga ühtteist on manga-riiulist võtta ja vähemalt teretutvust mangadega saab teha.
Yukito Kishiro loomingu alusel loodud film 1993. aastast:
Tiina Sulg
Animatsuri on jälle kohal.
Manga on koomiks, mis laiemas maailmas on tihedalt seotud Jaapani popkultuuriga. Jaapanis tähistatakse selle terminiga koomikseid/graafilisi romaane üldiselt. Manga lugejateks on nii lapsed kui ka täiskasvanud, nii mehed kui ka naised. Mangasid liigitatakse erinevatesse žanritesse ning iga mangalooja (mangaka) stiil ja käekiri on ainulaadsed. Manga on mõjutanud Lääne (koomiksi)kunstnikke, kelle tööd on samas mõjutanud ka mangakunsti arengut. Lood, mis jõuavad lugejateni mangade vahendusel, võivad hõlmata aastaid ja seostuda nii mõnegi lugeja jaoks lapsepõlvest teismeikka ning ka täiskasvanuikka jõudmisega. Üks manga võib olla ühendavaks lüliks tervele põlvkonnale… Näitus on põgusaks ülevaateks raamatukogu kogusse kuuluvatest mangadest. Lisaks mangadele on väljapaneku osaks ka Mariliis Teearu isiklikusse kogusse kuuluvad figuriinid – erinevate Jaapani animede/mangade ja popkultuuriga seotud tegelaste kujukesed.
Sander Tulk (sünd. 1992) on kunstnik Saaremaalt, kes tegeleb mangade ja manga-aineliste piltide joonistamisega. 2014. aastal lõpetas ta Kuressaare ametikooli multimeedia kujundamise eriala, kuid möönab, et on enamiku joonistamisoskusest omandanud siiski iseseisvalt. Jaapani koomiksite ehk mangade stiilis joonisfilmidega puutus Tulk lapsena kokku saksa telekanalite kaudu. Just anime taasavastamine, mälestus lapsepõlves joonistamise nautimisest ning kihk millegi loova ja ühtaegu produktiivsega tegeleda innustasid mangakunstniku karjääri algust.
„IA“ on virtuaalne artist, kes elab VOCALOIDi-nimelises programmis. IA teosed „IA – Aria on the Planetes“ ja „IA Rocks – Aria on the the Planetes“ on jõudnud Jaapani muusikaedetabeli tippu. Videod IA osalusega on kogunud üle 100 miljoni vaatamise. 2013. ja 2014. aastal oli IA kommentaatoriks Jaapani kõige vaadatuma motorallivõistlusel Super GT ning selle ametliku tunnuslaulu esitajaks. IA on esitanud ka laulu „Otsukimi Recital“, mis kõlas animes „Mekakucity Actors“. IA hääl on esindatud ka CD-l, mis tuli kaasa „Neon Genesis Evangelion“ manga viimase väljaandega. 2015. aasta juulis jõudis turule Playstation Vita mäng „IA/VT -COLORFUL-“ ning see jõudis mängude edetabelis 2. kohale. IA debüteeris Põhja-Ameerikas 2015. aasta juulis ANIME EXPO 2015 raames toimunud live-kontserdiga Los Angelese Nokia klubis. 2015. aasta septembris andis IA oma esimese soolokontserdi Jaapanis. Juba oktoobris esines tehishääl New Yorgi laval. Järgmisel kuul andis IA kontserdi Londonis 1500-pealise publiku ees. Alates 2016. aasta veebruarist on IA esimest live-kontserti Jaapanis voogedastatud animemessidel ja kinolinadel üle kogu maailma. 2018. aasta aprillis avab Jaapani Animatsiooni ja Elustiili Festivali suurejoonelise pauguga maailmakuulus tehishääl IA live-kontserdiga Tallinnas.
Haruki Murakami (1949) on ilmselt kõige tuntum elusolev Jaapani kirjanik maailmas. Ka eesti lugejale on tuttavad nii tema autobiograafiliste sugemetega realistlikumad romaanid kui ka hilisemad, pisut fantastilisemad teosed. Sinna vahele ja ümber mahub aga veel palju muud. Muuhulgas on märkimisväärne tema balanseerimine Ida ja Lääne vahel – Läänes peetakse teda selgelt jaapani kirjanikuks, aga Jaapanis jälle liiga läänelikuks ja kergemeelseks, et jaapanlasi maailmakirjanduses tõeliselt esindada. Ehk võiks teda siis pidada sillaehitajaks, kes ühendab neid mõlemaid? Murakami maailma avab Kairi Jets.
Tahad olla kangelane, kurikael, päästa maailma või seda hävitada? See kõik on sinu võimsuses. Seltskonnamäng, mille eesmärk on luua eepiline lugu täis põnevust ja huumorit. Gerli Carol Koppel
Kultuuri- ja kunstihuvilistel on võimalus kätt proovida ühe Jaapani vanima ja tuntuima kujutava kunsti haruga, milleks on jaapani kirjakunst. Töötuba juhendab Tartu Ülikooli jaapani keele lektor Eri Miyano.
Vaatame üheskoos jaapani muusikakultuuri sügavustesse läbi näppepillide koto ja jaapani harfi kugo ajaloo ning nendel esitatava muusika kaudu ka tänasesse päeva. Kuidas iseloomustada jaapani muusikat? On see meile lähedane või kauge? Vähemasti mõned vastused nendele küsimustele saavad Lilian Langsepa loengu jooksul kuuldavaks ja nähtavaks.
Inspireeriv tõestisündinud lugu väikese Jaapani linnakese keskkooliõpetaja eluaegsest ettevõtmisest luua esimene kunstlikult tolmlev hübriidkirsipuu, et täita lubadus, mille andis oma teise maailmasõtta suundunud armastatud õpilastele. Film on jaapani keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.
Teisipäeval, 25. aprillil „Unustatud häälte püüdjad”. Makoto Shinkai värskeim animafilm on jutustus tüdrukust Asunast, kes võtab ette pika teekonna, et jätta hüvasti oma isaga.
Kolmapäeval, 26. aprillil „Pilvede taga”. Jaapani on enda vahel ära jaganud USA ja NSVL. Aomori prefektuuris, Ameerika kontrolli all olevas tsoonis kasvavad kaks poissi Hiroki ja Takuja. Mõlemaid poisse köidab NSVL’i okupeeritud saarel olev hirmuäratav Tornning nad ehitavad salaja lennuki, millega loodavad ühel päeval lennata Tornini.
Neljapäeval, 27. aprillil „Eva aeg”. Ühel päeval avastab Rikuo, et tema kodune android Sammy on hakkanud tegutsema isepäi. Roboti tegevuslogides avastab mees imeliku kirje „Kas te naudite aega Evaga?“. Rikuo otsustab koos oma sõbra Masakiga androidi jälitada ning üsna pea avastavad nad eriskummalise kohviku „Eva aeg“.
Reedel, 28. aprillil „Hing anumas 2: Süütus”. Kultusliku animefilmi „Hing anumas“ loonud Mamoru Oshii teine suurejooneline teos on jätkuks 1995. aastal ilmunud filmile. Käes on aasta 2032. Jaapani politsei 9. osakond uurib hulluks minevate gynoidide (lõbunaistest robotid) juhtumit.
Laupäeval, 29. aprillil „IA. Party A Go-Go”. „IA“ on virtuaalne artist, mis elab VOCALOID nimelises programmis. IA teosed „IA – Aria on the Planetes“ ja „IA Rocks – Aria on the the Planetes“ on jõudnud Jaapani muusika edetabeli tipus. Videod IA osalusega on kogunud üle 100 miljoni vaatamise.
Pühapäeval, 30. aprillil „Surmavihik: Valgusta uut maailma”. Surmavihiku traagilistest sündmustest on möödunud 10 aastat. Korraga niidab surm börsimaaklereid igas maailmanurgas: Wall Street’il, Londonis ja Moskvas. Need sündmused viitavad sellele, et keegi on taas avanud Surmavihiku.
Esmaspäeval, 1. mail „Punane kilpkonn”. Prantsuse multifilmikunstnike ja legendaarse Jaapani animatsioonistuudio Ghibli koostööna valminud õpetliku sisuga film, mida saatis mulluse Cannes’i filmifestivalil erakordne edu. Lugu on asustamata saarele jäänud merehädalisest, kes on kaotanud igasuguse lootuse kuni ilmub välja hiiglaslik punane kilpkonn, kes muudab meremehe elu.
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 