Raamatukava

Posts Tagged ‘Margaret Atwood’

„Alias Grace“ Netflixis

In raamatukava on 16/03/2020 at 13:55

Üle-eelmisel nädalal soovitas Tiina dokumentaalfilmi kirjanik Margaret Atwoodist. Sel nädalal soovitan ma Atwoodi samanimelise romaani põhjal valminud 6-osalist sarja „Alias Grace“.

Sarja peategelane Grace Marks (Sarah Gadon) on mõistetud eluks ajaks vangi oma majaperemehe ja tema armukese-teenijanna mõrva eest. Väidetavalt sooritas ta mõrva koos James McDermotti nimelise abilisega, kes mõrvade eest hukatakse. Grace Marks on aga alati väitnud, et ta ei mäleta mõrvade planeerimist ega sooritamist, ja kahtlustatakse, et tal võib olla hüsteeria ning seetõttu on ta süüdimatu. Asja asub uurima dr. Simon Jordan, kes püüab Grace’iga vesteldes selgusele jõua, kellega on tegelikult tegemist.

Sari on üles ehitatud Jordani ja Grace’i vestlustena, kus paljastub 19. sajandi alguse jõhker klassivõistlus ja naiste väga täbar ühiskondlik positsioon. Iirlaste põgenemine nälja eest Kanadasse, kus ootab ees samasugune viletsus, ning naiste kohtlemine pelgalt kodu- ja sünnitusmasinatena. Psühholoogilise poole pealt lahkab sari aga mälu ja usutavuse teemasid.Tahes tahtmata tekib vaatajal tugev sümpaatia peategelase Grace’i vastu, kuid aeg-ajalt pikitakse sisse vihjeid, mis õõnestavad Grace’i jutustatava loo tõepärasust. Olulise teemana tõstatakse ka identiteedi küsimus – kas naine saab olla üksnes neitsi või hoor?!

Atwood sai raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni 1843. aastal aset leidnud topeltmõrvast. Päriselus tekitas Grace Marksi süüdi olemine samamoodi palju kõneainet ja seetõttu anti 1873. aastal talle armu ning Grace kadus jäljetult. Me ei tea, kas päris-Grace’i elu lõpp oli sama roosiline nagu sarjas.

Liis Pallon

“Atwood: Sõna pärast sõna pärast sõna on võim” ETV2s pühapäeval, 8. märtsil kell 12.35

In raamatukava on 06/03/2020 at 16:31

Väga värske, eelmisel aastal valminud Kanada dokumentaalfilm “Atwood: Sõna pärast sõna pärast sõna on võim” (Margaret Atwood: A Word after a Word after a Word Is Power) lubab meil heita pilgu selle huvitava kirjaniku kujunemisaastatesse ja tänastesse mõtetesse.

Eestikeelsesse filmipealkirja tahaks ma kangesti komasid toppida, aga las jääb nii, nagu välja on kuulutatud :) Filmitutvustus oli ka ootamatult kantseliitlikus sõnastuses, ma usun, et seal filmis on paljut, mida näha ja millele kaasa mõelda, lihtsalt kõik ei ole nii head sõnameistrid kui portreteeritav…

Margareta Atwoodi teoseid on õnneks eesti keelde tõlgitud päris palju, niiet lugemist on. Kui enamasti kiidetakse Atwoodi teravat pilku ühiskondlike probleemide nägemisel ning inimhinge tundmisel, siis ma lisaks ka selle, et ta suudab samavõrra hästi kirjutada väga erinevates žanrites, näiteks minu lemmikud on “Pime palgamõrvar” (panoraamne perekonnaromaan), “Teenijanna lugu” (ulmesse kuuluv düstoopia) ja “Leedi Oraakel” (intelligentne naistekas). Ja mul on hea meel, et eesti keeles on olemas ka valik Atwoodi luulet.

“Alias Grace” (tlk Ilona Kolberg; Eesti Raamat, 1999), “Ebakõlad” (tlk Eva Velsker; Eesti Raamat, 2008), “Kassisilm” (tlk Tiia Rinne; Varrak, 1997), “Leedi Oraakel” (tlk Eva Velsker; Eesti Raamat, 2005), “Maitsev naine” (tlk Urve Hanko; Eesti Raamat, 2012), “Moondatute laulud” (tlk Ene-Reet Soovik; Eesti Keele Sihtasutus, 2003), “Nõiasigidik” (tlk Riina Jesmin; Varrak, 2018), “Orüks ja Ruik” (tlk Riina Jesmin; Varrak, 2004), “Penelopeia” (tlk Ann Alari;  Eesti Päevaleht, 2006), “Pime palgamõrvar” (tlk Karin Suursalu; Eesti Raamat, 2001, Eesti Päevaleht, 2007), “Pinnaletõus” (tlk Karin Suursalu; Eesti Raamat, 1999), “Röövelpruut” (tlk Maia Planhof; Eesti Raamat, 1997), “Süda vaikib viimasena” (tlk Lauri Saaber ; Eesti Raamat, 2016), “Tantsutüdrukud” (tlk Ann Alari, Malle Klaassen; Perioodika, 1987), “Teenijanna lugu” (tlk Ann Alari; Eesti Raamat, 1993, Varrak, 2017), “Uputuse aasta” (tlk Eva Velsker, Eesti Raamat, 2010).

Tiina Sulg