“Pii elu” neljapäeval, 14. juunil TV6-s kell 21.30

2001. aastal ilmus esmakordselt Yann Marteli raamat „Pii elu”, mille eest juba aasta hiljem sai Martelist järjekordne Bookeri kirjandusauhinna laureaat.

Lugu on iseenesest lihtne – pärast laevahukku satuvad ühte päästepaati loomaaia juhataja poeg Pii Ptel ning mõningad loomaaia loomad, teiste seas 200 kilo kaaluv bengali tiiger. Peagi jäävad paadi asukateks vaid Pii ja tiiger. Võiks ju eeldada, et ega selles loos midagi üllatavat polegi, Pii ja tiiger õpivad koos elama ja kõik lõppeb hästi ning ilusaks kirsiks tordil on mingisugune juba ammu teada-tuntud moraal. Päris nii see siiski pole.

Lugu on küll lihtne, kuid samas ka mitmekoeline ja pidevalt muutuv. Ühel hetkel märkad, et tempo on muutunud ning leiad end hoopis teiselt mõttelt. Lugeja arusaam toimuvast muutub ja koos sellega on pidevas muutumises ka moraal, mida kõik peagi otsima asuvad. Iga lugemiskorraga, ja seda raamatut lihtsalt peab korduvalt lugema, avastatakse midagi uut, esile kerkib uus teema, uus tunne ja lõpuks ka uus moraal.

Umbes kümme aastat hiljem, 2012. aastal, jõudis kinolinale ka raamatul põhinev film. Režissööriks Ang Lee, Piid kehastamas Suraj Sharma. Kriitikud kiitsid filmi puhul Ang Lee režissööritööd, stsenaariumi ja ka filmi muusikat. Filmil läks hästi kogu maailmas – Indias tõusis see läbi aegade kolmandaks enimteeninud Hollywoodi filmiks; Hong Kongis on tegu enimteeninud Ang Lee filmiga. Oma eelarve teeniti tagasi pea viiekordselt – igati hea tulemus, kui arvestada, et Yann Marteli raamatu „Pii elu” ekraniseerimist pidasid paljud võimatuks ettevõtmiseks.

Treiler:

Irina Möldre

“Titanic” reedel, 19. veebruaril kell 20 TV3-s

Tutvustus telekavast: Noor ja rikas tütarlaps naaseb Inglismaalt uue luksusauriku pardal, mis teeb oma esimest reisi. Tüdruk plaanib enesetappu ning otsustab end reelingult alla heita. Tema elu päästab kunstnik, kes naaseb Prantsusmaalt. Nende vahel süttib armastus. Uppumatuks peetud aurik põrkub jäämäega ning hakkab vee alla vajuma, jättes pardal olnud raskete moraalsete valikute ette. Uppumatu laev. Ennenägematu katastroof. Rääkimata lood, mis lamavad saladusena Atlandi ookeani põhjas. Millised armu- ja vapruselood, varandused ja reetmine ootavad avastamist? Kaunis seltskonnaneiu. Pennitu kunstnik. Hindamatu teemant. Kirglik armulugu, mida ei suuda takistada miski maa peal. Saatus, mida keegi poleks osanud ette kujutada. Kahe elu kohtumine, mis võis toimuda vaid unistuste laeva Titanicu pardal.

James Cameroni lavastatud „Titanic” võitis 1998. aastal 11 Oscarit, mis on läbi aegade üks enim kuldmehikesi võitnud film (sama palju on veel filmidel „Ben-hur” ja „Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek”). Filmi on küll tagantjärgi palju kritiseeritud ja leitud mitmeid ajaloolisi vigu, mis on viinud isegi selliste teooriateni, et selle linateose üks peaosalisi Jack, keda kehastab Leonardo DiCaprio, saabus tulevikust ehk tegemist oli ajas rändajaga (Postimehes). Samas ei tasu filmi alahinnata, kas või juba kasutatud muusika pärast, mis on saanud klassikaks, eelkõige muidugi Celine Dion’i laul „My Heart Will Go One”.

Titanicu uppumisest on möödas rohkem kui sada aastat, kuid kirgi kütab see teema siiamaani. Viimased uudised on, et 2018. aastal lastakse vette Titanicu täpne koopia ehk Titanic II (uudis Postimehes). Seega legend kestab siiani!

Ka raamatuid Titanicust ja selle motiividel on ilmunud palju ning väga erinevates žarnites. Näiteks Guido Ilvese 2000. aastal ilmunud „Titanic”, kus lisaks ajaloole on ülevaade ka käesoleva filmi süžeest. Ajaloolist liini esindab ka kirjastuse Sinisukk poolt 1998. välja antud raamat „Titanic: laevast ja laevahukust Titanicul reisinud laste pilgu läbi”, mis köidab eelkõige rikkaliku pildimaterjaliga. Eesti keeles ilmunud ilukirjanduslike raamatuid on samuti mitmeid, näiteks Pelz von Felinau „Titanic: Ookeanihiiglase tragöödia” (Monokkel 1998)  ja Beryl Bainbridge „Igamees enda eest” (Ersen 2001). Huvitav on teada, et ka Scherlock Holmes on seilanud Titanicu pardal William Seili’i raamatus „Sherlock Holmes ja Titanicu tragöödia: mälestusväärne juhtum” (Ersen 2008). Kas ta jääb ellu? Elementaarne, elementaarne, kallis Watson.

Titanicu ülestõstmise teemadel on fantaseerinud Clive Cussler, kelle raamatus „Titanic üles tõsta!” (Tormikiri 1999)  nö kohalik Bond – Pitt, Dirk Pitt – juhib vastavasisulist missiooni. Hans Magnus Enzensberger avaldas 1978. aastal aga eelmisele teosele vastupidise pealkirjaga poeemi – „Titanicu põhjaminek”, mis ilmus möödunud aastal ka eestikeelse raamatuna (paralleeltekst saksa keeles). Taavi Hallimäe kirjutab 20.11.2015 Sirbi artiklis  teose kohta järgmiselt: „Enzensberger portreteerib Titanicut ja selle reisijaid võimalikult mitmekülgselt ja paindlikult, kuid ei varja seejuures oma isiklikku ning ideoloogilist häälestust. Ta haagib fikseeritud tõlgenduste külge otsekohesel moel iseenda mälestused ja kauged, kuid tähenduslikud võrdpildid ning assotsiatsioonid.”

Üks omapärasemaid raamatuid, mis eesti keeles Titanicu teemal ilmunud, on „Sinine saar: ühe uue loori taha saabuja kogemused” (Chiron 1995), mis jutustab ühe reisija elust pärast surma. Seda tehakse läbi maapealse vahendaja, kes edastab hukkunu kogemusi pärast seda mastaapset õnnetust. „Tundus nagu oleksime oodanud mingit laeva ärasõiduks. Me ootasime kuni kõik olid pardal, see tähendab, me ootasime, kuni katastroof oli läbi. Päästetud oli päästetud, surnud olid elavad. Siis korraga lahkusime sellest kohast” („Sinine saar” lk 18).

Kõige enam aga haakub filmiga Gil Paul’i raamat „Titanicu armastuslood: kolmeteistkümne Titanicul reisinud noorpaari tõestisündinud lood” (Koolibri 2012). Sellest raamatust leiab filmile sarnaselt nii armastust kui ka traagikat, kuigi suhteliselt emotsioonitult. Lakooniliselt kirjeldatakse laeval reisinud 13 armastajapaari erinevaid saatusi. Milline neist kõige enam sarnaneb filmi armastusloole, las jääda iga lugeja enda otsustada.

Celin Dion “My Heart Will Go One” :

Klaari Tamm

“Mere südames” kinodes Cinamon ja Ekraan

Seikluspõnevik “Mere südames” põhineb Nathaniel Philbricki bestselleril “Mere südames: vaalapüügilaeva Essex tragöödia”, mis räägib tõestisündinud loo Essexi-nimelise laeva teekonnast. Eestikeelsena ilmus 2000. aastal National Book Awardi võitnud raamat alles hiljuti, käesoleva aasta lõpus. Võimalus on laenata raamatut ka originaalkeeles, st inglisekeelsena.

Filmitutvustus kinokavas:
1820. aasta talvel juhtus New Englandi vaalapüügilaeva Essexiga midagi täiesti ootamatut: seda ründas hiiglaslik kättemaksujanuline vaal. Tõestisündinud mereõnnetusest inspireeritult kirjutas Herman Melville raamatu “Moby Dick”, mis räägib meile vaid poole loost. “Mere südames” keskendub vaala ja laeva kohtumise õõvastavatele tagajärgedele. Laeva meeskond peab tegema kõike, et ellu jääda. Karmides tormituultes kannatavad näljased ja meeleheitel mehed hakkavad kahtlema enda usus, elu hinnas ja oma ameti moraalsuses, samal ajal kui kapten püüab avamerel teed leida ja vanemtüürimees on võtnud sihiks vaal tabada.

Moby Dicki ainetel on tehtud läbi ajaloo mitmeid filme ja seriaale (vaata lähemalt Wikipediast), kuid seekord keskendutakse selle, milline oli tegelik suure valge vaala lugu. Herman Melville’i kuuleb 30 aastat hiljem ainukesena elus olevalt Essexi madruselt, Thomas Nickersonilt traagilise merereisi tagamaadest ning toob selle avalikkuse ette. Filmis räägib madrus loo, mille aluseks on kogenematu laevakapteni George Pollard’i ja vanemtüürimehe Owen Chase’i omavaheline hõõrumine ja võimuvõitlus, mis kulmineerub kohtumisega hävitusliku valge vaalaga.

Ise pole filmi (veel) näinud, kuid üldise ülevaate sisust saab Nähtud ja nägemata filmiblogist, kus antakse ka hinnang – „huvitav lugu, võib-olla vahel natuke liiga üle mängitud, kuid hea meelelahutus ikkagi.” Ka IMDb-s on filmi hinnatud üle keskmise ehk 7,4 punktiga.

Raamatukogus leiab kirjandusklassikasse kuuluva Herman Melville raamatut “Moby Dick” mitmes versioonis (sh ka lühendatud kujul) ning keeles (eesti, vene ja inglise). Seega laenake raamatukogust „Moby Dick” ja minge kinno!

Filmi treiler:

Klaari Tamm

„Metskapten“ reedel, 31. oktoobril kell 20:45 ja laupäeval 1. novembril kell 11:10 ETV 2-s

Viiskümmend aastat on eesti lühikeses kultuuriloos liiga pikk aeg, et raatsiks seda välja rebida. Nõukogude eesti kirjandusest räägitakse kahetsusväärselt vähe. Kooli õppekavades on sees vaid mõned kevadest luuletajad. Kuid lisaks kevadele on veel terve hulk kujundeid, mis ei kuulu sotsrealismi konteksti. Kindlasti ei kuulu sinna metsiku ja vaba looduse ning samasuguse inimese kujutamine.

Juhan Smuul kasvas üles Muhu saarel Koguva külas. Meremehejutud ja kauge kutsuv silmapiir jätsid sügava jälje tema romantilisse hinge. Meri ja inimesed keset merd on Smuuli loomingus kesksel kohal. Nii on see ka kahes Smuuli tekstidel põhinevas eesti mängufilmis „Metskapten“ ja „Keskpäevane praam“. Mõlemas leiavad tegelased end kriitilises olukorras, kust ei ole kellelgi pääsu ning mis puudutab kõiki ühiselt, nii-öelda ühes paadis olevat. Millised tundmatud tahud inimestes avalduvad ja milline päästab olukorra, seda saab näha filmis. Kuigi „Metskapten“on lineaarsem, pakub süžeeliinis vähem üllatusi, tasub seda vaadata näitlejatöö ja -valiku pärast. Kapten ei pea alati olema ümmargune nagu trumm.

Juhan Smuuli näidendi „Kihnu Jõnn ehk Metskapten“ ja filmi „Keskpäevane praam“ saab laenutada Tartu Linnaraamatukogust. Meenutusi filmi valmimisest leiab Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist.

Sander Kaasik

“Pii elu” Cinamonis ja Ekraanis

Visionäärist lavastaja Ang Lee   (“Mõistus ja tunded”, “Tiiger ja draakon”, “Brokebacki mägi”) toob kinovaatajate pilkude ette lummava ja meeliülendava filmielamuse, unustamatu visuaalse vaatemängu, mis põhineb Yann Marteli ülemaailmsel bestselleril, mis tõi kirjanikule 2002. aastal prestiižika Bookeri auhinna. Jälle kord film, mida raaamatut lugenuna on raske ette kujutada ja mis tõenäoliselt raamatust väga erineb, mitte niivõrd sisu, kui saadava elamuse poolest.

Juba hulgaliselt auhindu võitnud, 2013. aastaks 3 Kuldgloobusele esitatud ja vaatajatelt 8.3 pallise reitingu teeninud filmi  uskumatute sündmuste keskmes on noor poiss ebatavalise nimega Pii, kes on ühes oma perekonna ning perele kuuluvate loomaaialoomadega teel Indiast Kanadasse, et alustada võõral maal uut elu. Pikal mereteel tabab aga kaubalaeva katastroof, mille Pii ainsa inimhingena üle elab.  Pii leiab end päästepaadist, kus tema kaaslasteks on hüään, orangutang, haavatud sebra ja 450 naela kaaluv bengali tiiger.

Lühikese ajaga teeb tiiger lõpu kõigile teistele peale Pii. Kas Pii ja tiiger leiavad tee mandrile? Kas Pii hirm, tema teadmised loomadest ja nutikus aitavad tal niikaua elus püsida?

Võibolla ei ole enne filmi vaatamist hea mõte teada, kuidas seda tehti, aga lugeda saab siit.

Raamatu kohta võite lugeda Sirbist.

Raamatu sisust on põhjalik ülevaade siin.

Aga parem laenutage ja lugege ikka raamatut!

Inglise keeles leiate Yann Marteli raamatuid rohkem.
Linastusajad Cinamonis ja Ekraanis.

Kaja Kleimann

“Täiuslik torm” laupäeval, 2. juulil Kanal2-s kell 21.35

Suur suvi koos äikesetormide ja kohati väga tugevate tuuleiilidega on lõpuks ometi Eestisse jõudnud. Oma seninähtud torme saab laupäeval võrrelda kümmekond aastat tagasi valminud seiklusdraamas “Täiuslik torm” mäslevate loodusjõududega.

Kapten Tyne (George Clooney) on oma meestega Atlandil kala püüdmas, kui neile läheneb eri ilmakaartest kolm tormi ja orkaani, mille ühinemisel tekivad kõikepurustavad 30-meetrised lained. Tegemist on tõsielul põhineva samanimelise raamatu ekraniseeringuga.

Filmi vapustavad eriefektid kandideerisid Oscarile.

Huvitav fakt on see, et film kaevati kapten Tyne sugulaste poolt kohtusse, kuna omaste arvates on filmis kapteni tegelast kujutatud “hoolimatu, liialt riskialti, enesesse tõmbunud, despootliku ja maniakaalsena”. Tyne´i perekond ütles New York Postile, et filmitegijad oleksid pidanud küsima luba kasutada kapteni elulugu ning ühtlasi nõudsid nad hüvitist, mille summat ei avaldatud.

Priit Hõbemägi kirjutas filmime arvustuse: ” “Täiuslik torm” polnud täiuslik” . Ja Andres Laasik võrdleb lühidalt raamatut ja filmi artiklis “Raamat ja torm veeklaasis”. Raamatu leiad raamatukogust.

Triinu Univer

“Mäss Bountyl” pühapäeval, 23. jaanuaril kell 00.25 Kanal 2-s

 “Mäss Bountyl” (Inglismaa, 1984) on tõsielul   põhinev seiklusfilm 1787. aastal Portsmouthist Tahitile suundunud purjelaeval Bounty puhkenud mässust, mille põhjustas kapteni julmus oma meeskonna vastu. Ülimalt range kapten Blighti (Anthony Hopkins) ja vabameelse Fletcheri (Mel Gibson) vahel puhkenud konflikt jagas kogu meeskonna kahte leeri ja keset ookeani vallandus laeval lepitamatu mäss.

Sellel teemal on juba varem tehtud 2 filmi, 1935.  aasta oma (imdb.com  reiting 7.9) võitis parima filmi Oscari (Fletcher Christiani osas Clark Gable) ja nomineeriti veel 7-le, 1962.  aastal valminud (imdb.com 7.1, Fletcher Christiani osas Marlon Brando) kandideeris samuti 7 Oscarile.

Kavas oleva filmi   menu on veidi väiksem ja ka auhindade osas esitati ainult režissöör Roger Donaldson Kuldsele Palmioksale, kuid film on tegelikult  hea. Stsenaarium valmis Briti mereajaloolase ja kirjaniku Richard Houghi   meiegi raamatukogus saadaoleva raamatu  põhjal. Samalt autorilt võite lugeda veel  teisigi raamatuid.

Kaja Kleimann