Raamatukava

Posts Tagged ‘muinasjutud’

“Sügavasse laande” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 15/04/2015 at 10:40

sugavasselaandeJälle olen ma filmisoovituses jõudnud muinasjuturadadele. Seekord jutuks kolme Oscari nominent – muusikaline muinaslugu “Sügavasse laande”.

Lugu on omanäoline segu vendade Grimmide muinasjuttudest, kus põimuvad erinevatest igihaljastest lugudest tuttavate tegelaste teed ja saatused. Humoorika ja südamliku muusikali keskmes on Tuhkatriinu, Punamütsike, mööda oavart turniv Jack ja Rapuntsel. Nad kõik teevad kaasa loos pagarist ja tema naisest, kes soovivad peret luua. Ning kurjast nõiast, kes on neile aastate eest salaja needuse peale pannud.

Filmi aluseks on Tony auhinnaga pärjatud hittmuusikal, mille autor James Lapine on ka filmiversiooni stsenaristiks. Loos kõlavate ohtrate laulude muusika ja sõnade taga seisab legendaarne helilooja Stephen Sondheim. Osades juba teada-tuntud näitlejad, eesotsas 3-kordse Oscari-võitja Meryl Streep´iga.vendadegrimmidemuinasjutud

Üks kiitev arvamusavaldus filmi kohta Nähtudnägemata blogis.

bettelheimmuinasjuttudevolujoudLisaks saab vaadata IMDb-st.

Loomulikult on kõik nende kokkusulandatud muinaslood saadaval raamatukogus. 

Kui kellelgi tekib sügavam huvi muinasjuttude tähtsuse ja tähenduse vastu, võib lisalugemiseks võtta Bruno Bettelheimi raamatu  “Muinasjuttude võlujõud”, kus ka suur osa filmis olevatest tegelastest käsitletud saavad.

Treiler:

Anu Amor-Narits

„Tuhkatriinu” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 07/03/2015 at 09:21

tuhkatriinufilmFilmi ametlik esilinastus on 13.  märtsil, aga veel enne on filmi võimalik näha 10. märtsil Cinamoni Tüdrukuteõhtul.

Tundub, et kui kellegil on kange soov teha filmi, aga head süzeed kohe võtta ei ole, pöördutakse taas klassikaliste muinaslugude juurde. Seekord on ette võetud „Tuhkariinu” ja tutvustusest saame teada, et loomulikult on võrreldes algse looga tehtud ka mõned muudatused.

Osadesse on valitud näitlejad, kes laiemale vaatajaskonnale juba tuntud erinevate filmide ja seriaalide kaudu, nii et võib oodata suurejoonelist vaatemängu. Neil, kes armastavad kauineid muinaslugusid tasuks film ikka ära kaeda. IMDb-s on film saanud igatahes 7,9 punkti.

Filmi treiler:

tuhkatriinuraamatKlassikaline muinasjutt tüdrukust, kellel on võõrasema juures raske põli ja kes suure õnne osaliseks saab, arvatakse algselt pärit olevat juba antiikajast. See lugu on tuntud paljude eri rahvaste juures. Euroopas sai munasjutt populaarseks Charles Perrault ja vendade Grimmide raamatute kaudu.

priilinnpeaaegutuhkatriinuRaamatukogust leiab mitmeid erinevaid „Tuhkatriinusid” ja sellest loost inspireeritud jutte. Üks on näiteks Ketlin Priilinnu raamat „Peaaegu Tuhkatriinu”. Algsest loost on see küll sootuks erinev, aga olemas on nii võõrasema-motiiv kui õnnelik lõpp.

Eks igal põlvkonnal peabki ehk oma Tuhkatriinu-film olema. Seega lisasin lõpetuseks enda lapsepõlvelemmiku.

Anu Amor-Narits

“Kääbus nina” laupäeval, 20. detsembril kell 19.30 ja pühapäeval kell 10 TV3-s

In raamatukava on 16/12/2014 at 09:42

Kaabus%20NinaKoolivaheajal on kavas palju lastele mõeldut ja nii mõnedki filmid on ka kirjanduse põhjal – väike tuletikumüüja Anderseni muinasjutust samal laupäeval kell 17 ETV2-s ja muidki, kuid “Kääbus Nina” on mõnes mõttes eriline – see on pärast peaaegu 40 aastast vaheaega ekraanile jõudnud täispikk vene joonisfilm. Iseküsimus on muidugi see, et paraku paistab joonistuslaad küll väga Disneylik. Film on eesti keeles.

Film on valminud saksa kirjandusklassiku Wilhelm Hauffi kunstmuinasjuttude «Kääbus Nina» ja «Väike Mukk» ainetel. Mõlemad raamatud on olemas ka eesti keeles ja imeliste piltidega.hauffi kaas
Peategelaseks on kingsepa poeg Jaakob, kellel on haruldaselt suur süda. Kui Jaakob keeldub elustamast kivikoletist, kelle abiga saaks kuri nõid võimu kogu maailma üle, muudab nõiamoor ta karistuseks suure ninaga kääbuseks ja saadab seitsme aasta kaugusele tulevikku.
Kaja Kleimann

“Pahatar” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 17/06/2014 at 11:26

OkasroosikeDisney filmistuudio värske filmi “Pahatar” aluseks on teada-tuntud muinasjutt “Okasroosike”/”Uinuv kaunitar”, Uinuv kaunitarkuid lugu ei keskendu nõiduse alla pandud printsessile või muinasjutust tuttava süžee kujutamisele, vaid hoopis “pahale”, kolmeteistkümnendale haldjale – näidatakse, mis sündmuste tõttu esialgu healoomulisest haldjast Pahatar saab. Eri rõhuasetustega ja vormides, jutustatakse muinasjutte ikka ja jälle – küllap neisse on talletatud inimestele omased soovid ja mured.

Pahatari rollis on Angeline Jolie. Režissööriks on Robert Stromberg, kelle jaoks on tegu esimese režissööritööga, kuid muidu on Stromberg filmimaailmas igati nimekas tegelane, eelkõige kunstniku ja eriefektimeistrina (mis on toonud talle ka kaks Oscari võitu, filmidega “Avatar” ja “Alice Imedemaal” 2010. ja 2011. aastal).

Pahatar

Raamatukogust saab laenutada nii Grimmide kui Perrault muinasjutte.

Triin Põldver

“Kaunitar ja koletis” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 14/05/2014 at 17:11

kaunitarjakoletisOn valmis saanud järjekordne linateos muinasjutusõpradele. Prantslased on nimelt ette võtnud teha film oma muinasjutuvestja Charles Perrault maailmakuulsa muinasloo järgi.

Tuntud muinasjutu uusim ekraniseering ühendab Léa Seydoux ja Vincent Cassel’i ajatus maailmas täis romantikat ja maagiat.

perrault kaas.inddOn aasta 1810. Laevahukk tõotab majanduslikku hävingut jõukale kaupmehele ja perepeale, kellel on kolm tütart ja kolm poega. Perekond kolib maale kitsikusse elama. Ainult pere pesamuna, imearmas Belle (kaunitar prantsuse keeles), suudab maaelust rõõmu leida. Ent saatusekell lööb taaskord valusalt, kui pereisa korjab Belle’ile roosi võlupalee keelatud aiast ning mõistetakse palee omaniku, Koletise, poolt surma. Kartmatu Belle on valmis kaunitarjakoletisraamatise paleesse minema ja ohverdama oma elu isa eest. Paleesse jõudes ei kohtu ta mitte surmaga, vaid imelise maailmaga täis maagiat, luksust ja kurbust. Belle einestab igal õhtul Koletisega. Ning igal ööl külastab Koletise kurb saatus teda läbi unenägude. Peletis hakkab ajapikku tundma üha suuremat lähedust neiuga, kes on valmis tegema kõik, et purustada must maagia, mis kammitseb tema austaja hinge. See on lugu sellest, kuidas Belle’st sai Kaunitar ja kuidas Kaunitar leidis Koletise ning kuidas sellest tekkis imeilus armastus.

kaunitarjakoletiskaaderFilmist IMBD-s.

Kaunitari ja Koletise loost on filmi teinud ja Walt Disney animastuudio, mis on ainus parima filmi Oscarile nomineerinud joonisfilm. Disneylt on ilmunud ka filmi põhjal valminud raamat väiksematele lugejatele. Lisalugemiseks suurematele soovitaks loomulikult Charles Perrault muinasjuttude kogumikku.

Anu Amor-Narits

 

 

“Lumekuninganna ja igavene talv” Cinamonis

In raamatukava on 24/02/2014 at 10:53

Selleaastane talv just igavese mõõtu välja ei anna, kui leidub keegi, kelle jaoks lund ja jääd on tänavu liigagi vähe olnud, Lumekuninganna ja igavene talvvõib suure ekraani vahendusel kauneid talvekaadreid imetleda, sest film “Lumekuninganna ja igavene talv” on visuaalselt tõesti kaunis ja veebruar veel “talvefilmide” jaoks paslik. Animatsiooniloojad said muinasloo tegevusruumi kujundamisel inspiratsiooni norra loodusest ja kultuurist—väljamõeldud Arendelli kuningriik paikneb keset suurejoonelist loodust, mida ilmestavad nii siniveelised fjordid kui kaljused mäed. Kuigi  ekraaniloo algidee pärineb Hans Christian Anderseni muinasjutust, areneb selle animamuusikali süžee täiesti omas suunas. Muinasjuttudele iseloomulikult on siingi filmis tegelasteks printsid, printsessid ja rääkivad loomad, tegelaskujud on aga hoopis mitmetahulisemad kui muinasjuttudele tüüpiline.

Printsess Elsal on maagiline võime ära jäätada ja lume alla matta kõik, mida ta puudutab, kuid ta ei oska oma võimeid kontrollida; selleks, et teisi mitte kahjustada, elab printsess isolatsioonis. Kroonimispidustustel pääsevad Elsa üleloomulikud võimed valla ja kuningriigis algab “igavene talv”. Printsessi õde Anna koos mägilase Kristoffi ja tema põhjapõder Sveniga võtavad ette seiklusrikka teekonna, et Elsat ja kuningriiki päästa.

Suunitluse poolest on see parimas mõttes koguperefilm; lõbus ja hoogne lugu haarab kaasa lapsi ja on huvitav vaadata ka täiskasvanutele. Eestikeelses filmiversioonis andsid põhilistele tegelaskujudele oma hääle Hanna-Liina Võsa, Hele Kõrve, Kaspar Velberg, Karol Kuntsel ja Andero Ermel. Üks Kuldgloobus on juba võidetud, Oscarid jagatakse märtsi alguses, eks näis, kas tuleb auhindadele lisa.

Filmiinfot saab vaadata imdb.com-ist.

Triin Põldver

“Rapuntsel” TV3s laupäeval, 15. veebruaril kell 19.30

In raamatukava on 10/02/2014 at 12:21

rapuntselfilmHoplaa! Midagi hoogat ja lõbusat!

Arvamusi blogidest:

“Nii hea film.” – KiKy
“Aga film oli väga armas.” – Kristiina
“Sellest sai nüüd küll mu lemmikmultikas.” – Südamelähedaselt
“Tekkis tahtmine kohe teisigi multikaid näha.” – Anne
“Tegelased on sellised nagu ühed tõelise (ja natuke moodsama) muinasjutu tegelased peavad olema.” – Veraprimarapuntselplakat
“Enamus ajast oli mul igav ning ebamugav ja see enamus ajast oli ikka väga-väga enamus ajast. Sellest ka moraal – ainult kuldselt sädelevate juustega ikka täispikkust ära ei sisusta.” – MNC

Grimmide muinasjutte loete te kõik ilma soovituseta niikuinii, eks ole.

Lauluks Lenna Kuurmaa esitatud “Rapunzel”.

Tiina Sulg

Taylor Denningi versioon filmiplakatist on pärit siit.

“Pähklipureja” pühapäeval, 29. detsembril kell 9.10 Kanal2-s

In raamatukava on 25/12/2013 at 05:51

pahklipurejafilm

Filmi pealtegelane on 9-aastane Mary, kelle jõuluõhtust saab suur seiklus kui ta saab kingiks nõiutud pähklipureja-nuku. Mary uus sõber viib ta imelisele teekonnale haldjate ja teiste elluärganud mängukannide võlumaailma. Siis saab Mary teada, et seda imede riiki ähvardab kurja Rotikuninga ja tema salakavala ema hirmuvalitsus. 

pahklipurejaraamat

Filmi režissöör on Andrei Kontšalovski, Filmist IMBd-s.

pahklipurejaPähklipureja on arvatavasti üks populaarsemaid jõululugusid maailmas, mille algse teksti autoriks E. T. A. Hoffmann, kelle raamat “Pähklipureja ja hiirekuningas” olemas ka Linnaraamatukogus.

Loomulikult kuulub ka kõigi teatrite kohustusslikku jõuluaegsesse kavasse Pjotr Tšaikovski ballett “Pähklipureja”.

Anu Amor-Narits

“Põhja konn” neljapäeval, 10. oktoobril ETV-s kell 13.40

In raamatukava on 08/10/2013 at 19:59

pohjakonnfilmRiho Undi nukufilm “Põhja konn” on interpretatsioon Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu “Põhja konn” teemal.

Noormees päästab Põrguneitsit ära kasutades maailma, kuid hiljem nähes, et see ei muuda suhtumises suurt midagi, hukutab selle taas.

See on teine kord eesti animafilmi ajaloos lavastada seda F. R. Kreutzwaldi muinasjuttu müütilisest Põhja konnast. 1959. aastal valmis Tallinna Kinostuudios Elbert Tuganovil samanimelisele animafilm, mis on küllaltki autoritruu muinaslugu.pohjakonnraamat

Fr. R. Kreutzwaldi “Põhja konn” on loomulikult olemas ka meie raamatukogus. Kui juba muinasjuttude lugema hakata, tasuks ette võtta terve “Eesti rahva ennemuistsete juttude” kogumik.

Mikk Rand on kirjutanud filmist pikema analüüsi , autor Riho Unt räägib filmist Eesti Päevalehes. “Põhja konna” kultuuriloolist konteksti saab uurida Kreutzwaldi sajandi lehelt.

Anu Amor-Narits

“Saabastega kass” TV3s laupäeval, 28. septembril kell 19.30

In raamatukava on 20/09/2013 at 12:15

saabastegakass_posterMõnus meenutus lapsepõlvest uudses kuues. See on Charles Perrault’ ainetel loodud animatsioon ja EESTI KEELES!saabastegakass_film

Ammu enne seda, kui Kass Shrekiga kohtus, sööstab meie osav siidikarvaline sangarkiisu peadpööritavasse seiklusse koos nupumehe Kuugel Alexander Muugeli ja tänavakass Kitty Siidikäpaga, et röövida maailmakuulus kuldmune munev hani.saabastegakass_raamat

Originaalis on peaosades Antonio Banderas ja Salma Hayek. Kuidas tulevad toime meie näitlejad kahe kuumaverelise kassiga: Saabastega Kass – Mait Malmsten, Kitty – Eva Püssa, saab laupäeval näha. Miks ka mitte meenutada seda esimest Saabastega kassi lugedes Charles Perraulti raamatut.

Piia Tuule

“Tuhkatriinu lugu” laupäeval, 22. juunil kell 19:30 TV 3-s

In raamatukava on 21/06/2013 at 17:55

drewMuinasjutt vaesest ja tagakiusatud tüdrukust, kellele imeilusad kingad kingitakse ning kelle prints nende järgi ära tunneb ja endale naiseks võtab, on tuntud mitmel pool maailmas; algupärane versioon pärineb arvatavasti antiikajast. Kahtlemata kuulub see muinasjutt lapsepõlvelugemise raudvarra, euroopa lastele on see muinajutt tuttav tõenäoliselt Perrault ja vendade Grimmide raamatute kaudu.lastekas1414

Sellised ajatud lood on ammendamatuks allikaks loendamatute uusversioonide loomiseks; üheks selliseks on linastumise ajal paljude tüdrukute südamed võitnud romantiline komöödia “Tuhkatriinu lugu”  (1998), kus tasasest ja sõnakuulelikust vaeslapsest on saanud tahtekindel ja südikas tütarlaps nimega Danielle (Drew Barrymore). Mõistagi on mängus ka kuri võõrasema oma tütardega ja nägus prints (Dougray Scott), kellega Danielle`i teed ristuvad ja kellest võõrasema armusepitsuste sihtmärk saab.tuhkatr

Muinasjutu ainesega seonduva raamatuna tuli mulle pähe Ketlin Priilinna “Peaaegu Tuhkatriinu”, mis õigupoolest on täiesti uus lugu, kuid muinasjutust pärineb võõrasema-teema, mida siin omasoodu arendatakse ja lõpus ka positiivse lahenduseni jõutakse. Erinevalt klassikalisest muinasjutust, ei väärkohelda siin tütart, suhe on raskendatud mõlema poolt, pigem peab kiusamist kannatama võõrasema. Ja nagu muinasjutuski, on lõpp õnnelik, kuigi reaalelulisemalt õnnelik— võõrasemast ei saa päris ema kunagi ja iseloomud ei pruugi  ka edaspidi sobida, aga vähemalt proovitakse teineteist mõista ja ühe katuse alla ära mahtuda.

Triin Põldver

Kolmapäeval, 17. aprillil kell 22.25 ETV2-s eesti animatsioonid

In raamatukava on 15/04/2013 at 13:28

the-maggot-feeder__001Enne filme kultuuripärandi aasta raames tehtud intervjuu režissöör Priit Tenderiga, kelle uusim film “Ussinuumaja”(2012) põhineb iidsel tšuktši muinasjutul, mis viib meid rännakule inimhinge pimedaimatesse soppidesse. Uudse võttena on animeeritud tegelastel inimnäitlejate näod. Tšuktši muinasjutud leiate raamatukogust. unesnõiduja

“Sääsk ja hobune” (2001) on Mikk Ranna film.
Muinasjutt “Sääsk ja hobune” on meile põhiliselt tuntud August Jakobsoni kirjutatuna:  Kord hakanud Sääsk Hobusega vaidlema, et nemad – Sääserahvas – on tugevamad, kui Hobune. No ei olnud Hobune sellega nõus ja nõnda nad vaielnudki ikka tüki aega, kuni otsustanud lõpuks jõudu katsuda. Hobune on ju suur ja tugev, aga Sääski tulnud tuhandeid ja tuhandeid… Nõnda vestab Eesti muinasjutt ja eks nii näita ka film.
“Sääsest ja hobusest” on pikemalt kirjutanud  Peep Pedmanson.

maputše“Rebasenaine” (2002) põhineb maputše indiaanlaste samanimelisel lool. Lugege nende Tšiili indiaanlaste muinasjutte!

“Lõpuõhtu”(2007) tegi Hardi Volmer koos Peeter Volkonskiga: Ühel ööl kogunevad inimese poolt eri aegadel ja eri kultuurides loodud kentsakad jumala kujud – nukud. Looja on otsustanud neid enne universumi lõppu omavahel tutvustada. See kirju kamp isekaid, ent väga inimlikke ja armsaid puuslikke on kõigele lisaks veendunud, et on ainujumalad. Selle tõdemuse sisendasid neile inimesed. Maailmalõpp lükatakse edasi.tiibet
Tiibeti muinasjutud on ka raamatukogus olemas, aga väga toredad ja oluliselt kopsakamad raamatud mitmesugustest jumalatest on Neil Gaimani “Ameerika jumalad”   ja Charles de Linti “Kusagil lennata”.

Mikk Ranna  ja Priit Tenderi ühistöö “Vares ja hiired”(1998) põhineb arhetüüpsel itelmeeni muinasjutul, milles väiksemad petavad suurt ja maksavad tehtud ülekohtu eest kätte. Põhjarahva maailm on loodud arvutis ja näeb välja üsna troostitu. Itelmeeni muinasjutte  saab raamatukogust!itelmeeni

Intervjuu    “Ussinuumaja” autori Priit Tenderiga.
Priit Tenderi filme saate laenutada  raamatukogust.

Kaja Kleimann

“Lumivalge ja Roosipuna” laupäeval, 16. märtsil kell 17.00 ja pühapäeval, 17. märtsil kell 9.00 ETV2s

In raamatukava on 09/03/2013 at 11:34

schneeweissen und rosenrotTuntud vendade Grimmide muinasjutt räägib kahest õest, kes said oma nime rooside järgi. Nende isa peab minema kuninga eest sõdima ja tüdrukud jäävad emaga üksi. Pere on end elatanud roosiõli müügist, kuid maal on selline vaesus, et inimestel ei jätku raha isegi toidu ostmiseks, saati siis roosiõlile. Tüdrukud otsustavad siiski koos turule sõita, lootes, et neil õnnestub kas või mõned pudelid roosiõli müüa. Turul kohtab Lumivalge prints Jakobit ja noored armuvad. Sinna saabub ka kaupmeheks moondunud kuri härjapõlvlane, kes ihaldab kuninga kroonijuveele. Kuri härjapõlvlane muudab talle metsa järgnenud printsi karuks. Kas Lumivalgel õnnestub veel kunagi oma kallimaga kokku saada?lumivalgejaroosipunaraamat

Klassikaline hea lõpuga muinaslugu sobib vaatamiseks nii väikestele kui suurtele.

meielastemuinasjutudRaamatukogus on vendade Grimmide tuntud lugu olemas kogumikus “Muinasjutte”. Väiksematele lugejatele on sellest loost olemas ka lihtsustatud trükitähtedega versioon. Samuti leiab selle jutu raamatust “Meie laste muinasjutud”, mis sisaldab ka mitmeid teisi klassikalisi muinaslugusid. piltidega muinasjuturaamatJa kui tekib huvi veel aega muinasjuttude seltsis veeta, tasub alustuseks uurida “Piltidega muinasjuturaamatut”. Selles raamatus ei ole pelgalt muinasjutud, vaid tehakse juttu ka sellest, kust on alguse saanud ja mis üldse on muinasjutt, peatutakse ka suurimatel muinasjutuvestjatel ja muinaslugude ajaloolisel taustal.

Anu Amor-Narits

“Lumekuninganna” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 14/01/2013 at 16:57

lumekuningannamultikasCinamonis ja Ekraanis saab näha animatsiooni, mille aluseks võetud  Hans Christian Andreseni maailmakuulus muinaslugu. Seekord ei olegi täispikk multifilm tootja Hollywood, vaid Venemaa filmitööstus. Eestikeelses versioonis on tegelastele oma hääle andnud tuntud eesti näitlejad.

Lumekuninganna loob uut kalki maailma, kus emotsioone asendab kuiv arvestus ja inimeste hingi jahutab külm põhjatuul. Kunsti ja loominguga tegelevad inimesed muutuvad üleliigseteks. Väike ja julge Gerda võtab ette ohtliku teekonna, et päästa oma vend Kai Lumekuninganna küüsist. Uute sõprade abiga ühendab tüdruk oma pere ja leiab usu enesesse. Filmiga saab tutvust teha ametlikul koduleheküljel.  Esme Kassak arvustab multifilmi “Postimehes”.lumekuningannaraamat

Kinolugu ei järgi täpselt algse muinasjutu süžeed, kuid eks iga tegija tahab anda omapoolse nägemuse. Kes tahab meelde tuletada H. Chr. Anderseni “Lumekuningannat”, võib selle Linnaraamatukogust laenutada.

lumekuningannateleMinu isiklik kõige sügavam emotsioon seoses “Lumekuningannaga” on Eesti Televisioonis 1985 aastal valminud lastelavastus, mida on võimalik vaadata ETV2 kodulehel ja laenutada DVD-il meie raamatukogu muusikaosakonnas. Üks väike näide sellest lavastusest.

2010.aastal valmis Eestis mängufilm “Lumekuninganna” , mille režissöör-stsenarist Marko Raat. Selle filmi aluseks on samuti H. Chr. Anderseni “Lumekuninganna”,  kuid see film on mõeldud vanemale filmisõbrale. lumekuningannafilm

Filmis saab lugeda “Postimehest”, “Eesti Ekspressist”, “Sirbist” ja “Eesti Päevalehest”. 

Anu Amor-Narits

“Ponyo mäe otsas” esmaspäeval, 19. märtsil kell 9 ja kell 16.20 ETV 2-s

In raamatukava on 17/03/2012 at 14:21

Lugu Ponyost on maagilist realism harrastava Hayao Miyazaki 2008. aastal ilmunud animefilm, mida soovitan vaadata kõigil, kellele on läinud hinge “Vaimudest viidud” , “Tuulte oru Nausikaa” või ”Printsess Mononoke”. Tema šedöövrid ei ole mõeldud üksnes lastele, vaid pakuvad oma sümbolirohkusega vaimseid väljakutseid igale eale.

Multikas põhineb Hans Christian Anderseni südameid murdval muinasjutul “Väike merineitsi”. Tegevus toimub kaasaegses Jaapanis, kus kalake Ponyo armub poissi ja tahab seetõttu tüdrukuks saada. Lisatud on igasuguseid müstilisi ja peaaegu uskumatuid seiklusi ning sekeldusi (nagu Hayao Miyazakile omane). Anderseni muinasjutt on pisaraid kiskuv tragöödia isetust ja/või inimlikust armastusest ning vastutusest. Hayao Miyazaki õnneliku või õnnetu loo lõpu peate aga ise televiisorist järele vaatama.

Hayao Miyazaki kohta saab lugeda Vikipeediast  ja IMDb-st . Filmi enese kohta leiate informatsiooni ingliskeelsena siit. Linnaraamatukogust saab laenutada Anderseni muinasjuttu “Väike merineitsi” samanimelises kogumikus.

Liis Pallon