Raamatukava

Posts Tagged ‘muusika’

“Kirjanduse aeg: Prima Vista. Andrei Makarevitš – Artemi Troitski” 1. juunil kell 23.00, 3. juunil kell 21.05 ja 4. juunil kell 11.00 ETV2-s

In raamatukava on 01/06/2015 at 15:11

Prima Vista kirjandusfestival sai küll läbi, aga neile, kes mitmes kohas korraga ei suutnud olla, tuuakse mõned palad telepurgi vahendusel koju kätte.

primavista1Kirjandusfestivali Prima Vista 2015 vestlusõhtul ”Vabadus kunstis ja kunst olla vaba” jutlevad ajakirjanik Artemi Troitski ja multitalent Andrei Makarevitš — muusik, poeet, helilooja, kunstnik, telesaatejuht ning produtsent, legendaarse bändi Mašina Vremeni looja, laulude autor ja laulja. Vestlus salvestati TÜ Raamatukogu konverentsisaalis 6. mail 2015. Režissöör Mati Kark, toimetaja Reet Weidebaum, produtsent Kadi Priske.

Üks lugu Mašina Vremenilt

Tiina Sulg

 

 

„No-Big-Silence ja Kosmikud: Kuidas kuningas kuu peale kippus” kolmapäeval, 27. mail kell 00.15 ETV2-s

In raamatukava on 26/05/2015 at 10:32

prantsusemuinasjutteSüdaöine muusikasoovitus unetutele. See on suurepärane näide, kuidas muinaslood ka tänapäeval kuhugi ei kao vaid järjest uusi ilmeid võtavad. „Kuidas kuningas kuu peale kippus” on Joachim Knauthi kirjutatud näidend, mis põhineb Lääne-Euroopas tuntud muinaslool. Esimest korda ilmus see muinasjutt eesti keeles sarjas “Saja rahva lood” raamatus “Prantsuse muinasjutte”.kuidaskuningaskuupealekippus

1976. aastal valmis ETV-s samanimeline telelavastus.

2004. aastal ilmus omakorda ansamblitel „Kosmikud” ja „No-Big-Silence” lavastuse muusikast samanimeline album.

kosmikudnobigsilenceÜle pika aja otsustas Eesti Televisioon korrata omaaegset kultuslikku lastelavastust, aimamata, et nii antakse tõuge ühe omanäolise plaadi sünnile. 1976. aasta lavastuse muusika autor Peeter Volkonski oli kiirelt nõus uue projektiga ühinema. Vanadel aegadel mängisid lood sisse Ruja muusikud, nüüd musitseerivad Kosmikud ja No-Big-Silence, külalistena teevad kaasa Peeter Volkonski, Peeter Malkov, Hele Kõre ja DJ Sinda. Filmis vahelduvad laulude uued versioonid vanadega, lisaks intervjuud tegijatega.

Anu Amor-Narits

“Aerosmith Rocks Donington 2014” kinos Ekraan esmaspäeval, 25. mail kell 19.

In raamatukava on 21/05/2015 at 16:12

Rokk-kontsert kinos — “Aerosmith Rocks Donington 2014″ kinos Ekraan ja Tallinnas Coca-Cola Plazas, 25. mail kell 19.

PromopiltTutvustus kinokavast: 2014. a Inglismaal Leicestershire’i Donington Parkis filmitud kontserdil tõestas Aerosmith taas kord, et oskab publiku rokkima panna. Klassikalised hitid, nagu „Livin’ on the Edge“, „Last Child“, „No More No More“, „Come Together“ ning paljud teised jõuavad fännideni tõelise audiovisuaalse maiuspalana.

aerosmith_poster_2007Rokilegend külastas 2007. aaastal ka Eestit maailmaturnee «World Tour 2007» raames. Kahjuks ise kontserdile ei jõudnud, kuid tagasiside tuttavatelt oli igati positiivne. Seda enam oleks huvitav jälgida eelmise aasta Downtown festivalil salvestatud kontserti kinoekraanilt, kuigi väikse eelarvamusega hinges, sest ühe õige rokk-kontserdi feelingu saamiseks peaks ikka ise kohapeal olema. Vähemalt lubavad Forum Cinemas kinod võimsat heli, nii et peaks jääma tunne, et oled live-kontserdil esireas.

Eelsoojenduseks tasub tutvuda Aerosmithi ametliku kodulehega ning tulla vaatama Tartu Linnaraamatukogu näitust „Klassikaline rokk vs digitaalne pop” (26. juunini IV korruse fuajees). Otse loomulikult tasub ka tuhlata oma muusikariiul (või nutiseadmes) ning panna mängima mõni Aerosmithi plaat.

Tutvustus Postimehes.

Klaari Tamm

“Cameron Carpenter. Minu elu kõla” neljapäeval, 12. märtsil kell 22:35 ETVs (kordus reedel, 13. märtsil kell 12:25)

In raamatukava on 10/03/2015 at 10:36

cameron2015. aasta on kuulutatud muusikaaastaks. ETV pakub 12. märtsil võimalust teha tutvust noore ja andeka muusiku Cameron Carpenteriga.

Cameron on küll noor (sündinud 1981, 18. aprillil), kuid juba nimetatakse teda elektriorelite meisteriks ja äärmiselt erakordseks. Tema uuendused orelimuusikas on hämmastavad, kuid on teeninud ära ka kriitikat.xxi-pilku-orelile

Eesti orelikultuuri kohta võib lugeda:

XXI pilku orelile : Eesti orelikultuurist“, koostajad Ene Pilliroog ja Ivalo Randalu (Eesti Orelisõprade Ühing, 2007)

Hugo Lepnurm “Oreli ja orelimuusika ajaloost” (Muusika, 1994)

Cameron Carpenteri stiilinäide

Seili Ülper

“Võssotski. Aitäh, et olen elus!“ kolmapäeval, 28. jaanuaril kell 21.30 ja pühapäeval, 31. jaanuaril kell 23.15 ETV2-s

In raamatukava on 26/01/2015 at 15:08

võssotskiEluloofilm. Filmi stsenaariumi on kirjutanud Valdimir Võssotski noorem poeg Nikita.

Poeet, näitleja ja bard Vladimir Võssotski  ei olnud lihtsalt halli stagneerunud aja särav ning isepäine kangelane. Julge ja mässumeelne geenius oli venelastele aastaid pooljumal.

Tegelikult oli ta väga hinnatud ka Eestis, kindlasti vähemalt üliõpilaste hulgas – teistest ma lihtsalt ei tea. Ma mäletan küll, kuidas me kuulasime kahisevaid lindistusi tema lauludega, lõpuks õnnestus hankida ka tema “Melodijas” välja antud heliplaat, mis mul siiamaani alles on. Laulude tõeliseks mõistmiseks on vaja osata vene keelt, aga mingi tunde saab kätte ka ilma.

Meie pole teda kunagi näinud teatrilaval, kuid ta mängis Taganka teatris üle 20 rolli, tema populaarsust teatrinäitlejana näitab kasvõi fakt, et tema surma tõttu ärajäänud “Hamleti” etendusele, kus Võssotskil oli nimiosa, ei müüdud tagasi ainsatki piletit. Austajad jätsid need endale mälestuseks. Filmidega on asi parem, ehkki tema rohkem kui 30 filmirollist on meie raamatukogust võimalik laenutada vaid seriaali “Kohtumispaika muuta ei saa”, kus ta kehastab karmi mõrvauurijat ning “Lugu sellest, kuidas tsaar Peeter moorlasele naise võttis”.vlady raamat

1987. aastal kuulutati ta postuumselt NSVL riikliku preemia laureaadiks. Praegu ilmuvad tema luulekogude kordustrükid kahe- ja neljaköiteliste valimikena, tema laule ja luulet saab kuulata heliplaatidelt ning kassettidelt. Üks meie päikesesüsteemi pisiplaneetidest (nr 2374) kannab nime Vladvõssotski.

Ei kujuta sugugi ette, mida see film võiks tähendada noortele teemasse pühendamatutele, aga minu eakaaslastele on see kindel nostalgialaks. Ilmselt ei ole ta noortele ka päris tundmatu, oma suureks üllatuseks leidsin netist 9. klassi õpilase referaadi temast –  ju oli fännist õpetaja käsi mängus.

Väga ilusa loo on kirjutanud Võssostskist Jelena Skulskaja ajalehes “KesKus”.

Mul oli see soovitus juba valmis kirjutatud, kui sattusin kirjutise peale, milles väidetakse, et see film on väga-väga halb ja tehtud isa vihkava poja poolt.

Eks jääb iga vaataja enda otsustada.

Veel saab lugeda :
Võssotski elulugu Marina Vlady  raamatust “Katkenud lend”

Валерий Перевозчиков “О Высоцком – только самые близкие”
Борис Соколов “Он умер от себя” 

 

Kaja Kleimann

 

“Magusad unistused” laupäeval, 24. jaanuaril kell 20.30 ETV-s

In raamatukava on 22/01/2015 at 12:31

trummidKuna ETV2-s on jaanuaris muusikafilmide teemakuu, siis vahelduseks soovitaks pisut teistmoodi muusikafilmi, kus kuuleme arhailisemaid helisid. Ehedat emotsiooni leiab sealt kindlasti rohkem kui muusikutelt suurtelt kontsertlavadelt.

Õde-venda Rob ja Lisa Fruchtman on tunnustatud ning auhinnatud dokumentalistid. 2012. aastal valminud film räägib Rwanda naistrummarite bändist, keda ühendab armastus muusika vastu. Ühiselt otsustatakse täide viia veel üks magus unistus ja avada Rwanda esimene jäätisekiosk. Lisaks jäätise valmistamisele tuleb õppida äritarkusi ja langetada raskeid otsuseid. Kui palju on vaesed naised nõus ettevõtmisse investeerima? Keda valida kuupalgaga jäätisemüüjateks?

Filmil on olemas kodulehekülg.
IMDb-s  on film saanud soliidsed 7,5 punkti.
Mulje loomiseks ka filmi treiler.

Anu Amor-Narits

“Muusika telgitagused: Genesis” neljapäeval, 22 jaanuar kell 22.35 ETV-s

In raamatukava on 20/01/2015 at 19:07

ETV-s jätkub hoogsalt muusikaaasta filmidega popmuusika ajalukku jälje jätnud ansamblitega. Seekord siis progemuusika kultusbänd Genesis.

genesisGenesis tõestas väga varakult, et ülbed koolipoisid suudavad kokku panna bändi, mis inspireerib terveid põlvkondi. Ansambli elulugu on täis kannapöördeid, mis raskustele vaatamata aitas püsida värskena ja nii sai Genesisest üks pikaealisemaid ja innovatiivsemaid rokikollektiive maailma popmuusikas.

Igor Garšneki kirjutatud ülevaade ansamblist “Genesis”.

Meie raamatukogu muusikaosakonnas on saadaval Chris Welch’i raamat “The complete guide to the music of Genesis” ning ka üks ansambli plaat. Lisaks on saadaval muusika eri aegadel bändis laulnud Peter Gabrielilt ja Phil Collinsilt.

Genesise Wembley kontsert 1987. a.:

Anu Amor-Narits

“The Beatlesi sünd” neljapäeval, 15. jaanuaril kell 22.35 ja reedel, 16. jaanuaril kell 12.25 ETV-s

In raamatukava on 13/01/2015 at 23:59

biitlidThe Beatlesi sünd (Becoming… The Beatles, 2012).

Huvitavat lugemist:

Valner Valme “Biitlid kui eesti kultuuri tüvitekst” Postimehes.

Katke: “On vähe ansambleid, kelle nimi «kodustatakse», ent nii «biitmuusika» kui «biitlid» on täielikult eesti keelde üle tulnud. Me ei räägi ansamblist The Beatles, me räägime «biitlitest» väikse tähega ja jutumärkideta, nagu räägime sugulastest, omadest. Nt ÕS 2006 ütleb: biitel – bändi The ­Beatles liige. Biitlid on nii võimsad, et on painutanud eesti kultuuriruumis mõiste «biitmuusika» tähendust. Vähemalt kõnekeeles seostatakse seda otseselt biitlitega, samas kui beat music inglise kultuuriruumis tähendas pigem muusikažanri laiemalt, kus loomulikult biitlitel oli kaalukas roll. Siin seevastu tähistatakse «biitmuusikaga» eelkõige biitlite moodi tehtud ja mängitud muusikat. Eesti esimesed biitmuusika ansamblid esitasid biitlite lugusid, järgmised biitansamblid üritasid matkida stiili, põimides sekka omaloomingulisi palu.”biitlid raamat

Raul Kala “Ansambel “The Beatles”: nimed ja kosseisud” Teater.Muusika.Kinos.

Bob Spitz “The Beatles : ansambli lugu” (2010)

Markku Koski “Beatles : ühe ansambli anatoomia” (1992)

Tony Barrow “John, Paul, George, Ringo ja mina : biitlite tegelik lugu” (2007)

Hunter Davies “The Beatles : the illustrated and updated edition of the bestselling authorized biography” (2002)

Üks minu lemmiklugudest:

Sirje Suun

 

 

“The Stone Roses: kivist tehtud” esmaspäeval, 12. jaanuaril kell 22.20 ja teisipäeval, 13. jaanuaril kell 11.50 ETV2-s

In raamatukava on 12/01/2015 at 09:27

stoneroses-grain-toneAastal 2012 juhtus see, mida peeti ilmvõimatuks – pärast 16-aastast pausi tuli taas kokku legendaarne bänd Stone Roses. Dokumentaalfilm “The Stone Roses: kivist tehtud” (The Stone Roses – Made of Stone, 2013) räägib ühest kõige mõjukamast ansamblist Briti rokkmuusika ajaloos. Sõna saavad bändiliikmed ja ka need, keda ansambel oma muusikaga on kõige tugevamalt puudutanud. stoneroses

Film IMDB-s.

Filmi tutvustus kino “Sõprus” lehel.

Tartu linnaraamatukogust on võimalik laenutada plaati “The complete Stone Roses“.

Sirje Suun

“INXS. Ärge lahutage meid” 1. osa laupäeval, 10. jaanuaril kell 00.05 ETV2-s

In raamatukava on 08/01/2015 at 13:15

inxsETV2 näitab Austraalia vastvalminud kaheosalist telesarja “INXS. Ärge lahutage meid” (INXS: Never Tear Us Apart). Palju seal tõtt ja palju kunstilist liialdust ning kui palju jäetakse ütlemata, mine võta kinni. Nagu Austraalia telesarjadele (ja filmidele) omane – tegu on heade (ja bändimeestele üllatavalt sarnaste) näitlejatega inimlikult jutustatud kaasahaarava looga. Head muusikat saab kapaga pealekauba.  2. osa on kavas kolmapäeval, 14. jaanuaril kell 21.30 ja laupäeval, 17. jaanuaril kell 23.10.

Ektra raamatut INXS-i kohta raamatukogul pakkuda pole, aga rocki ja popi ajalugusid on muusikaosakonnas päris mitmeid.

Laul, mis mulle nende loomingust kõige enam kummitama on jäänud:

Tiina Sulg

“Winny Puhh: maailma veidraim bänd” neljapäeval, 8. jaanuaril kell 20.35 ja pühapäeval, 11. jaanuaril kell 12.35 ETV2-s

In raamatukava on 06/01/2015 at 09:54

Head muusikaaastat! Rõõmu nii vanadest tuttavatest kui uute lemmikute avastamisest!

Loodetavasti tuleb sellekohaseid saateid sel aastal telepurki küllaga, aasta alustuseks möödundaastane Jaan Laugamõtsa dokumentaalfilm “Winny Puhhist”.

“Winny Puhh” Pariisis:

Tiina Sulg

“David Bowie Is” esmaspäeval, 8. detsembril kell 19.00 kinos “Ekraan”

In raamatukava on 06/12/2014 at 15:48

dbfilmEi ole just päris tavapärane, et tehakse film kunstinäitusest. Samas ei saa üheski kontekstis tavaliseks nimetada ka David Bowiet, kelle arhiivide põhjal näitus koostatud on.

Film keskendub Londoni Victoria & Alberti muuseumi näitusele, mis on koosneb tähelepanuväärsest hulgast fotodest, kostüümidest ja muudest erakordsetest David Bowiega seotud esemetest. See on ainus näitus Victoria & Alberti muuseumi ajaloos, mis oli pidevalt välja müüdud. Nüüd on näitus asunud maailmaturneele läbi Toronto, Sao Paulo ja Berliini ning järgmisena ootab näitust Chicago moodsa kunsti muuseum 2015. aasta alguses.david7

Dokumentaal viib vaatajad teekonnale, kus pakuvad seltsi legendaarne Jaapani moedisainer Kansai Yamamoto, ansambli “Pulp” staar Jarvis Cocker ja paljud teised, et tuua meieni lood näitusel olevate esemete taustast. Filmis avaneb terve Bowie kunstiline karjäär alustades tema meeldejäävamatest muusikavideotest kuni päevikusissekanneteni.

david6Kuna David Bowie on popmuusika suurkuju ja uuendaja juba 1970ndatest, siis vähemalt tema nime on kuulnud kõik. Kes ei kuulu küll tema andunud fännide hulka, aga sooviks tema tegemistest kohe lühikest ülevaadet saada, siis Wikipeedias on olemas päris korralik artikkel.

Linnaraamatukogu muusikaosakonnas on saadaval raamat David Buckley “The complete guide to the music of David Bowie“.

Muusikust rääkides kohustuslik lisada ka üks pala ta külluslikust loomingust:

Anu Amor-Narits

“Pink Floyd. Wish You Were Here” neljapäeval, 4. sept. ETV-s kell 22.35

In raamatukava on 31/08/2014 at 08:22

septembriraamatud2011. a. valminud dokumentaalfilm jutustab Pink Floydi ühe kuulsama albumi sünniloo.

Meie raamatkogu riiulitelt võib leida venekeelse raamatu “Pink Floyd : полный путеводитель по песням и альбомам” (Peterburg, 2013), ingliskeelse “Mind over matter : the images of Pink Floyd” (London, 1997) ja ka filmis kõneks olnud plaadi “Wish you were here”.

Aegade jooksul on Pink Floydist ajakirjanduses päris palju artikleid ilmunud, näitena Valner Valme ja Mart Juure “Pink Floyd: luksusliku atmosfääriga kvaliteetrokk” Eesti Ekspressis ja Brigitta Davidjantsi  “Õpetaja, jäta lapsed rahule! – Pink Floyd on tagasi” Eesti Päevalehes.

Intervjuu filmi režissööri John Edgintoniga Otmoor Productionsi kodulehel.

“Wish you were here” akustiline versioon 2005. a. esinemiselt:

Tiina Sulg

 

“Sensatsioon” pühapäeval, 8. juunil kell 11.10 ETV-s

In raamatukava on 04/06/2014 at 09:19

sentsatsioon1986. a. valminud Raimo Kangro teleooper. Libreto kirjutas Leelo Tungal Karel Čapeki jutustuste “Ennustaja”, “Selgeltnägija” ja “Professor Roussi eksperiment” motiividel. Esitajad: Olav Ehala (klaver), Jaan Karp (löökriistad), Vello Annuk (basskitarr), Raimo Kangro (süntesaator) ja Estonia teatri kammerorkester, dirigent Endel Nõgene. Peaosades Tõnis Mägi (Frantişek), Silvi Vrait (Katarina), Taisto Noor (Jensen, selgeltnägija), Rostislav Gurjev (Suchanek), Väino Puura (politseiülem).

Tšehhi autor Karel Čapek (1890-1938) on huvitaval kombel mitme nišši kultuskirjanik – ulmefännidele näidendiga “RUR” ja sõna “robot” käibesse toojana, aiandushuvilistele oma humoorika “Aedniku aastaga”, mingi põlvkonna lastele raamatuga “Üheksa muinasjuttu, kaks üle selle ja veel üks pealekauba Josef Čapekilt”, teatri- ja kinorahvale topeltteosega “Kuidas sünnib näiemäng. Kuidas tehakse filmi”, humoreskide austajatele kogumikuga “Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust” (just sealt ongi ooperi aluseks olnud jutud pärit) ja neile, kes armastavad mõttemänge, mis lähtuvad vanadest lugudest või mütoloogiast, “Apokriivade raamatuga”. Ahjaa, praeguse suure reisiraamatute menu taustal tasub ära märkida ka tema “Retke Hispaaniasse”.

Raimo Kangrost üks pikem artikkel Evi Arujärvelt Sirbis. Kui teleaeg saab maha magatud, siis arvutist saab “Sensatsiooni” vaadata siit.

Midagi tsitaatide austajatele:

Tiina Sulg

 

 

 

“Queen” neljapäeval, 22. mail kell 22.35 ETV-s

In raamatukava on 16/05/2014 at 16:42

queen_2bFilm on kaheosaline,  teine osa on eetris samal ajal nädala pärast.

See on nüüd küll puht-nostalgiapõhine soovitus, sest seda dokfilmi olen varem näinud, siin sellest kirjutatud aga ei ole. No kes siis ei tahaks oma noorusaja muusikat kõigile soovitada! Mitte et “Queen” minu eestkõnelemist vajaks.

Ansambli “Queen” 40. sünnipäevaks valminud Queen-The_Miracle-Frontalkaheosalises BBC doksarjas  (režissöör Matt O’Casey) heidetakse pilk bändi teekonnale rokimaailma tippu. “Queen” on andnud palju kõneainet, kuid käesolev film jutustab ansambli loo just nii, nagu selle liikmed Roger Taylor, Brian May, John Deacon ja Freddie Mercury seda ise nägid ning tundsid. See on humoorikas ja samas valusalt aus lugu. Esmakordselt tuuakse vaatajate ette kadunuks peetud kaadrid Queeni” esimesest teleesinemisest. Filmis saame osa ansambli stuudioalbumite sünnist, võimsatest turneedest ja staadionikontsertidest, Freddie lahkumisest ning bändi tänaseni kestvast menust. Sarja esimene film algab aastaga 1971, kui neli tudengit asusid tegema oma ansamblit. Selles bändis ei tehtud kunagi midagi poolikult – nende head ajad olid triumfaalsed, halvad ajad aga täielik katastroof.
“Queeni”  helikeel on omapärane ning äratuntav, samas on nende loomingu stiiliulatus väga lai, hõlmates nii hard rocki kui ooperielemente. Une pealt tunneb ära ka Mercury hääle. Kuulsad on “Queeni” live-etteasted; 1976. aasta tasuta kontserti Londoni Hyde Park’is 18.septembril kuulas üle 100 000 inimese. “Queeni” viimane kontsert koos Freddie Mercuryga oli Kagu-Inglismaal Knebworth Park’is 9. augustil 1986. aastal, kuhu tuli umbes 120 000 inimest.
“Queen”  oli üks suurimaid staadioni rokkbände ja nende 20 minutiline esinemine Live Aid’il 1985. aastal on hinnatud ajaloo parimaks kontserdiks.

Raamat ansamblist:  “Queen – nii, nagu kõik algas”.queen raamat

Kaks raamatut Freddie Mercuryst : Lesley-Ann Jonesi “Freddie Mercury elulugu” ja “Freddie Mercury : elust tema enda sõnadega”, kes aga soovib kohe ja  lühemat lugemist, leiab sellise artikli.

Raamatukogus on veel 10 lauluga noot “We will rock you” video ja plaadid “Queen” ning “We are the champions”.

 

Kaja Kleimann