Raamatukava

Posts Tagged ‘natsid’

“Jänespüks Jojo” kinodes

In raamatukava on 15/01/2020 at 23:31

Johannes (Jojo) on kümneaastane andunud natsipartei fänn. Liiga agar osavõtt hitlerjugendi tegemistes paneb ta tervisele kerge paugu. Tundub, et poiss peab matma maha plaanid oma kuulsusrikkast tulevikust ja piirduma pisut tagasihoidlikuma panusega Reichi heaks. Kuid siis avaneb tal võimalus alustada uurimistööd, et õppida tundma saksa rahva deemonlikke vaenlasi, sest üks selline, juuditar Elsa, on hakanud tema kadunud õe toas kummitama. Peale selle, et Elsa on juut, on ta ka tütarlaps ja varsti mõistab Jojo, et need on veel ohtlikumad.

“Jänespüks Jojo” uurib lapse pilguga mis on vale, propaganda mõju ja ideoloogia väärtust ning avastab seina tagant selle, mis tõeline. Kui suur ja tatti pritsiv mõni idee ka pole, jääb see ühe lihast ja luust inimese keerukusega võrreldes naeruväärseks ja lihtsustatuks. Filmi stsenarist ja režissöör Taika Waititi ei madalda ennast poliitikaga ega proovi ajaloos sooritatud roimade üle kohut mõista, vaid levitab humanismust omal kerglasel kombel. Kõige tõsisem on teose huumor, nii absurdne, aga samas nii reaalne – lapse peas elav Hitler, südamlike nägudega gestapolased ja juudid, kes magavad pea alaspidi rippudes. Kas selliste asjade üle sobib nalja teha? Jah, sest mõned ideed tuleks algusest peale välja naerda.

Nagu ka selliste mütsidega tüübid.

Film põhineb Christine Leunensi raamatul “Vangistatud taevas”, mis ilmus just ka eesti keeles. Teosed on õnneks eraldiseisvad ehk näinud üht võib lugeda teist ja vastupidi.

Sander Kaasik

„Raamatuvaras” pühapäeval, 24. jaanuaril kell 11.45 TV3s

In raamatukava on 21/01/2016 at 10:10

raamatuvarasfilmOli hea meel avastada telekavast see film, mis vaatamata lõunasele kellaajale ei ole lõbus meelelahutus, vaid mõjus ja mõtlemapanev lugu. „Raamatuvaras” põhineb Austraalia lastekirjaniku Markus Zusaki samanimelisel maailmakuulsal paljukiidetud noorteraamatul, mis muuhulgas võitis ka 2010. aastal Paabeli Torni auhinna.

Loo tegevus toimub 1939. aasta Natsi-Saksamaal. Peategelaseks on 9-aastane Liesel Meminger, kes asub elama kasupere juurde Müncheni lähistel, kuna ta vanemad on saadetud koonduslaagrisse. Kasuisa õpetab tüdruku lugema ning nii saab tüdruku kõige suuremaks varanduseks raamatud ning tüdrukust raamatuvaras. Liesel jagab oma raamatuid naabritega pommirünnakute ajal ja juudi mehega, kes end tüdruku maja keldris peidab. Loo jutustab meile Surm.

raamatuvaraseaamatVäga hästi on selle mahuka raamatu kokku võtnud tõlkija Epp Aareleid:
“Ennekõike jutustab “Raamatuvaras” kaunitest hetkedest kohutaval ajal. See jutustab ka ühest raamatuid näppavast kõhetust tüdrukust, sõnade mõjujõust, hõbesilmsest akordionimängijast, mõnedest fanaatilistest sakslastest, juudi rusikavõitlejast ja värvidest. Punasest, mustast ja valgest, kui nimetada vaid mõnda. Nagu natsilipul. Samuti jutustab see raamat inimese kahest poolusest – puhtast ilust ja puhtast hävitusvõimest.”

Raamatust kirjutab Eesti Päevalehes Aidi Vallik ning lisaks ka üks blogiarvustus.

raamatuvarassonumitoojaFilmist kirjutab Toomas Reisalu ning leidisin ka mõned blogiarvustused: Armastades filmikunsti ja Nähtud ja nägemata blogis.

IMBd-s on film saanud korralikud 7,6 punkti.

Raamat on meie raamatukogus saadaval nii eesti kui inglise keeles ning samuti on samalt autorilt olemas raamat „Sõnumitooja”.

Treiler

Anu Amor-Narits

“Vahetades pooli” teisipäeval, 1. juulil kell 12.10 Tallinna TV-s

In raamatukava on 26/06/2014 at 16:07

Taking_sides_posterMeie raamatukogu kataloogis on selle filmi pealkiri  “Südame sunnil”. Samalt stsenaristilt, Ronald Harwoodilt, saab laenutada teisigi häid filme.
Paar aastat tagasi mängiti filmi aluseks olnud Harwoodi näidendit Vanemuise laval pealkirja all “Kontsert diktaatorile”. Teatris käinutel ei maksa siiski filmi vaatamata jätta, see on suurepärane. Mitmeid tõlgendusvõimalusi on kasutatud juba pealkirja (“Taking sides”) puhul, ning väljendusvahendid on kinos ja teatris väga erinevad. Ja näitlejate valik on suurepärane.
Sisust: Vaibub Teine maailmasõda. Liitlased taastavad rahu verisel Saksamaal, saates kohtutesse fašistide kaasosalisi ja timukaid. Ameerika majorile Steve Arnoldile on antud keeruline kriminaalasi Wilhelm Furtwängleri – Reichi lemmiku ja Euroopa ühe kuulsama dirigendi kohta.  Ülekuulamistel selgub, et Furtwängler päästis juute, ei roninud poliitikasse ja hoidis hoolikalt riigi muusikaväärtusi. Sakslaste jaoks on ta jumal, Steve Arnoldi jaoks aga valelik, kahtlane nats. Üks suleliigutus uurija poolt – ja geeniuse saatus saab otsustatud. Kuidas asi laheneb? Osades Harvey Keitel, Stellan Skarsgård, Moritz Bleibtreu, Birgit Minichmayr, Ulrich Tukur, Oleg Tabakov. Lavastaja István Szabó.article-1151419-0399F235000005DC-977_468x491
Ronald Harwood (s. Horwitz) sündis 1934. aastal Lõuna-Aafrikas ja siirdus Londonisse 1951, seega sõjakoledused teda otseselt ei puudutanud, kuid Teise maailmasõja teema on talle siiski südamelähedane ja leiab käsitlemist mitmes näidendis. Teiseks meelisteemaks on teater ja näitlejad. Ta on kirjutanud ise nii näidendeid kui ka kirjandusteosel põhinevaid stsenaariume ning olnud nomineeritud ja võitnud mainekaid auhindu, sealhulgas Oscari samuti juutide/natside teemat käsitleva “Pianisti” eest.

Kaja Kleimann

 

“Ettelugeja” pühapäeval, 6. aprillil kell 21 Kanal 11-s

In raamatukava on 05/04/2014 at 11:15

the reader1-plakatMa ei uskunud oma silmi, kui nägin, et seda filmi pole meie filmiblogis varem tutvustatud. Mõnes mõttes on see muidugi nii vana film, et võib oletada, et kõik on seda juba näinud, aga mõnes mõttes on võibolla hulk inimesi saanud just praegu nii vanaks, et seda vaadata. Igaljuhul on see asi, mida peab nägema ja/või lugema. Kate Winsleti mäng on vapustav, iga minut ta kohalolu õigustab kõiki neid arvukaid auhindu, mis ta rolli eest pälvis. Huvitav on see, et Oscar ja BAFTA pidasid Hannat peaosaliseks, Kuldgloobuse jagajad, näitlejate gild ja Chicago filmikriitikud aga kõrvalosaks – peaasi muidugi, et kõik preemiad Winsletile anti. Ka noore Michael Bergi osatäitmist David Krossi poolt esitati mitmetele auhindadele. Kokku on filmil 17 mitmesugust auhinda ja 33 nominatsiooni.ettelugeja
Bernhard Schlinki romaan “Ettelugeja”  on õhuke, vaid 159 lehekülge, kas seda nimetatagi romaaniks?  Varraku kodulehel kirjutatakse järgmist:
Juriidilise haridusega Bernhard Schlink sai oma 1995. aastal ilmunud romaaniga `Ettelugeja` ootamatult kuulsaks terves maailmas ning see raamat on tõlgitud juba ligi kahekümnesse keelde. Enne `Ettelugejat` oli Schlink avaldanud kolm kriminaalromaani. Käesolev romaan on tema esimene katse kirjanduses midagi tõsisemat korda saata, aga millegi tõsisema asemel on välja tulnud meistriteos, mida võib lugeda niihästi psühholoogiliselt nüansirikka armastusromaanina, sümboolse käsitlusena haritlaskonna narodniklikest tunnetest kõlbeliselt kirjaoskamatu lihtrahva vastu kui ka õigusfilosoofilise arutlusena kuriteost ja karistusest, häbist, süüst ja õiglusest.Kate-Winslet-vana

Huvitaval kombel ei leidnud ma eriti arvustusi raamatu kohta, natuke Jüri Ehlvesti kirjutatut selles “Sirbis” .

Danzumees võrdleb oma blogis filmi ja raamatut.

Lugu räägib  Teise maailmasõja järgsel Saksamaal aset leidvast teismelise poisi ja temast kaks korda vanema naise salajasest armuafäärist. Teismelise Michael Bergi (David Kross) ja temast palju vanema Hanna (Kate Winslet) vahel tekib kiirelt kirglik, kuid salajane armusuhe. Michael avastab, et Hanna´le meeldib, kui talle raamatuid loetakse ja nende füüsiline suhe süveneb. Vaatamata nende intensiivsele sidemele kaob Hanna ühel päeval saladuslikult ning Michael jääb murtud südamega ja segadusesse. Kaheksa aastat hiljem, jälgides juuratudengina (Ralph Fiennes) kohtuprotsessi sõjakurjategijate üle, leiab ta taas Hanna –  kaebealusena kohtusaalist.
Minus tekitas see lugu tõelist õõva, põhiliselt sellepärast, et kõigele vaatamata suutis Hanna kuju äratada mingi raasukese kaastunnet.
Kaja Kleimann