“Axolotl Overkill” neljapäeval, 23.11. kell 19 Cinamonis

Tähelepanu tõmbas kõigepealt filmi pealkiri, kohe meenus raamat „Sulgedega mao saladus” ja viis mõtte asteekide juurde. Nendega siiski pistmist ei tule, aga ehk saab filmi vaadates aru, mis seos on axolotl’iga.

Helene Hegemann (fotol vasakul) on verinoorelt tuntuks saanud saksa näitleja (3 filmi), režissöör ja stsenarist (2 filmi) ning kirjanik. Ta sündis 1992. a Freiburgis ja elas oma kunstnikust emaga, pärast tema surma kolis isa juurde, kes on tuntud kirjanik, dramaturg ja (teatri)õppejõud. Helene alustas blogijana, 2007. aastal lavastati teatris tema esimene näidend, mis aasta hiljem kohandati raadioteatrile. 2008. aastal tegi ta oma 14 aastaselt kirjutatud näidendi järgi 40 minutilise filmi „Torpedo”. 2010. aastal kirjutas ta tutvustatava filmi  aluseks oleva samanimelise raamatu (ärge laske end pealkirjast petta, raamat on saksa keeles!) , mis tõi suure kuulsuse ja natukese aja pärast ka suure poleemika plagieerimise tõttu.
2013. aastal ilmus teine romaan „Jage zwei Tiger”, mis on meie raamatukogus samuti olemas.

Filmi tutvustatakse nii:
Kirjanikust režissöör toob ekraanile oma autobiograafilise debüütromaani „Axolotl Roadkill“ järgi mugandatud filmi, mis iseloomustab ajastutruult tänapäeva Berliini. Tulemuseks on õelalt lõbus, kuid samas õrn ja tundlik linateos. Tõeline ajastu märk: nihilistliku pealispinna alt tuleb kuuldavale nii kurb kui ka ohjeldamatult energiline filmitegija hääl.16-aastane tüdruk Mifti (Jasna Fritzi Bauer), kes näeb välja nagu 12 ja käitub nagu 30, elab pärast ema surma oma poolõdedega Berliinis ühiskorteris. Tüdruku isa huvitub rohkem karjäärist ja kunstist kui inimestest, tüdruku kooliskäimisele ei panda samuti eriti suurt rõhku. Olulisemad on peod, narkootikumid ja armuseiklused. Mifti on metsik ja kurb, kuid samas mõistlik ja armunud. Täiskasvanud, keda ta kohtab, on meeleheitel kas maailma allakäigu pärast või selle pärast, mida välja minnes selga panna. Ka Mifti peab ilmarattal keereldes mingil viisil täiskasvanuks saama. Karismaatiline Jasna Fritzi Bauer naelutab vaataja hiilgava osatäitmisega ekraani ette. „Axolotl Overkill“ on kahtlemata üks aasta olulisemaid Saksa filme ning režissöör Helene Hegemann täidab selle linateosega kindlasti talle pandud ootused.

Kaja Kleimann

“Uinuv kaunitar” kolmapäeval, 20. septembril kell 21.35 ETV2-s

“Uinuv kaunitar” (Girl Asleep, Austraalia 2015, R: Rosemary Myers. O: Bethany Whitmore, Harrison Feldman, Matthew Whittet, Imogen Archer jt.)

Veider film. Seitsmekümnendate stiilipidu, stereotüüpidega mängimine, unenäoloogika ja kasvuraskused, lisaks omamoodi huumor, mis kas klapib või ei klapi vaataja omaga. Film oli eelmisel aastal PÖFFi nootreprogrammis ja PÖFFi lehel on ka Oliver Põdra pikem filmitutvustus, ülilühikese kokkuvõtte saab Filmihooliku lehelt. Film IMDb-s, filmi koduleht.

Lugemissoovitusena oleks esialgu pealkirja põhjal pakkunud Charles Perrault’ “Uinuvat kaunitari” või Neil Gaimani juttu “The sleeper and the spindle”, aga filmi vaadates tuli rohkem meelde Lewis Carrolli “Alice Imedemaal”. Aga tegelikult võiks lihtsalt riiulist mõne noorteraamatu võtta, valikut on, nii tõlkeid kui eesti autoreid, nii helgemaid kui karmimaid, nii olmelisemaid kui ulmelisemaid, sekka vahel krimi ja armastust, nalja ja põnevust, see kasvamise ja eneseotsingu teema on nagunii kõigis sees. Meie raamatukogu töötajate lugemismuljeid noortekirjandusest saab lugeda siit. 

Filmi stsenarist Matthew Whittet kirjutas selle loo kõigepealt näidendina. Ta on kirjutanud teisigi näidendeid, kõige enam on vast kuulsust on kogunud “Seventeen”, mis on kirjutatud kindlaid näitlejaid silmas pidades.

Kui ma otsisin filmiga sobivat muusikapala, siis oli mul silme ees üks kindel video, aga ma ei mäletanud ei esitajat ega laulu nime ega isegi seda, et kas lauldi eesti või inglise keeles, selle asemel on siis kolm sinnakanti pala:

Tiina Sulg

 

 

 

“Labürindijooksja” Cinamonis ja Ekraanis

Just eelmises tutvustuses kirjutasin, et ulmefilmid saavad imdb.com-is harva kõrgeid hindeid. “Labürindijooksja” hinne on lausa 7.6! Kuna tegemist on uhiuue filmiga, peab auhindu alles ootama hakkama. Kas on põhjust, selgub vaatamise käigus.

Cinamoni linastusajad leiate siit   ja Ekraani omad siit.

Peategelane Thomas ei mäleta midagi peale oma nime, kuid suures labürindis koos teiste poistega lõksus olles hakkab tal tekkima tunne, et ta on seal juba varem olnud. Raamat oli üsna sünge, tekkisid seosed “Kärbeste jumala” ja kreeka mütoloogiaga – Minotaurose aset täitsid erikujulised koletised. Ja kus on Minotauros, seal peab olema ka Ariadne lõngakeraga. Lõngakera asemel on küll tätoveering käel.

James Dashneri  samanimelist raamatut saab raamatukogust praegu vaid järjekorraga.
Kino kodulehel on kirjutatud, et stsenaariumi autoriks on James Dashner ise, imdb.com –i lehel on märgitud siiski 3 erinevat stsenaristi.

Ja nagu tänapäeval kombeks, tuleb nii raamatule kui filmile oodata järgesid – raamatuid on kirjutatud neli ja viies peaks ilmuma 2016. aastal.

Kaja Kleimann