Raamatukava

Posts Tagged ‘noortefilm’

“Armastusega, Simon” alates reedest, 15. juunist kinodes

In raamatukava on 15/06/2018 at 08:55

Tutvustus: Igaüks väärib suurt armastuslugu. Aga 17-aastase Simon Spieri (Nick Robinson) jaoks on asi pisut keerulisem: ta pole veel oma perele ega sõpradele öelnud, et on gei. Samuti ei tea poiss, kes on see Sinise varjunime kasutav koolivend, kellesse ta interneti vahendusel armumas on. Katsed mõlemat probleemi lahendada saavad olema naljakad, hirmutavad ja elu muutvad. Režissöör Greg Berlanti,  osades Nick Robinson, Katherine Langford, Alexandra Shipp, Jorge Lendeborg Jr., Miles Heizer, Keiynan Lonsdale, Logan Miller, Jennifer Garner, Josh Duhamel ja Tony Hale.

Filmi aluseks on Becky Albertalli mitmeid kirjandusauhindu pälvinud debüütromaan „Simon vs. Homo Sapiensi vandenõu”. Raamatut on kiitnud paljud – hea, armas, naljakas, soe ning eelkõige lõbus! Täitsa üllatav, sest tavaliselt on selliste omadustega raamatut noortele väga raske leida. Nagu ikka leidub ka noorte probleeme, kuid need pole selle loo puhul üleliia olulised. Pigem on esile tõstetud perekonda, sõpru, kogukonda ja teineteise toetamist.

Nüüd peab ainult lootma, et film suudab raamatuga sammu pidada ja rõhutada ikka neid õigeid asju! Kohe kuidagi ei taha vaadata soojal suvel noortefilmi, mis masenduse peale ajab. Asi peab lõbus ja soe olema!

Treiler:

Irina Möldre

Advertisements

„Armastusega, Simon” esmaspäeval 23. aprillil kell 17:15 eellinastus Cinamonis

In raamatukava on 23/04/2018 at 14:12

Kevade saabumisega löövad inimeste tunded ikka suuremalt leegitsema ja romantika poeb hinge. :)

Film „Armastusega, Simon” põhineb Becky Albertalli (autor wikis) menukal noorsooromaanil “Simon vs. Homo Sapiensi vandenõu”. Kirjastus tutvustab raamatut nõnda: Kuueteistaastane ja mitte-nii-väga-avalikult gei Simon Spier eelistab reserveerida oma dramaatilisuse koolimuusikali jaoks. Aga kui üks e-kiri langeb valedesse kätesse, on oht, et tema saladus torgatakse rambivalgusesse. Nüüd on Simon lausa väljapressimise ohver: kui ta ei aita võita tüdrukut oma klassi klounile Martinile, saab tema seksuaalsest identiteedist kõigi asi. Hullem veel: ohtu satub ka tema kirjade adressaadi, Sinise pseudonüümi kandva poisi privaatsus.

Raamat ise ilmus juba 2015. aastal ja on autori esimene romaan. Nüüdseks on autoril veel raamatuid ilmunud, kuid eesti keeles on see esikteos esialgu ainus.

Goodreadsi keskkonnast saab lugeda ka arvamusi raamatu kohta.

Et saada pisut aimu mis on ootamas, saab ka Cinamoni lehelt treilerit vaadata.

Seili Ülper

“Paberlinnad” laupäeval, 14, aprillil kell 21.20 TV3-s

In raamatukava on 13/04/2018 at 13:27

Film valmis 2015. aastal ja põhineb John Greeni samanimelisel populaarsel noorteromaanil. Peaosades Nat Wolff, Cara Delevingne ning kaasa löövad ka Halston Sage, Caitlin Carver , Austin Abrams ja Cara Buono. Lavastaja Jake Schreier.

Peategelased on peagi keskkooli lõpetamas Quentin (Nat Wolff ) ja tema naabermajas elav Margo (Cara Delevingne). Margo on tüdruk, kes armastas müsteeriume nii väga, et sai üheks neist. Quentin ehk Q ja Margo ei suhtle omavahel eriti, kuni hetkeni, mil tüdruk ronib akna kaudu poisi tuppa. Nende öine seiklus muudab Quentini jaoks nii mõndagi. Järgmisel hommikul on Margo kadunud, jättes maha kummalisi vihjeid. Quentin koos sõpradega püüab selle mõistatuse lahendada, suundudes veidi enne lõpetamist autoreisile. Kas ja kuidas nad Margo leiavad ning mida tähendab filmi pealkiri „Paberlinnad” selgub juba filmist.

Soovitan filmi kõigile John Greeni raamatute austajatele. Loomulikult võivad seda vaadata ka teised. Tegelased on huvitavad ja pakuvad võimalust kaasa elada ning samuti leidub filmis huumorikaid kohti ning mõtlemapanevaid seiku.

Arusaadav, et film ei suuda näidata kõiki raamatuseiku. Näiteks ei toimunud filmis sel seiklusterikkal ööl SeaWordi külastamist. Ka raamatu ja filmi lõpp erinesid üksteisest, kuid see ei tee filmi halvemaks.

Kaia Raudsepp

„Väike ime” kinodes Ekraan, Cinamon ja Apollo Kino

In raamatukava on 18/12/2017 at 18:15

R. J. Palacio kirjutatud New York Timesi menuromaanil põhinev „Väike ime” jutustab August Pullmani erakordselt inspireeriva ja südamliku loo. Auggie sündis moonutatud näoga ega saanud tavakoolis õppida, kuid kui ta kohaliku kooli 5. klassi astub, saab temast ebatavaline kangelane. Perekond, uued klassikaaslased ja kogukond üritavad leida kaastunnet ja temaga leppida ning Auggie erakordne teekond liidab nad ja tõestab, et isegi teistest erinevana sündinu võib teiste sekka sobida.

R.J. Palacio raamat „Ime” on olnud väga populaarne ka Eesti lugejate hulgas. Kuna kiusamine on paraku teema, millega kõik me mingil moel kokku peame puutuma ning antud raamat seda teemat suurepäraselt käsitleb, on teos jõudnud ka paljude koolide lugemisnimekirjadesse.

R.J. Palacio järgmine raamat „Auggie & mina: kolm lugu „Ime” tegelastest” ei ole „Ime” järg, vaid seda võib nimetada lisaraamatuks. Sõna saavad Julian, Christopher ja Charlotte, kelle kõigil on üks ühisosa ja selleks on Auggie Pullman. Tema olemasolu nende elus muudab neid kõiki vähemal või suuremal määral.

„Imest” on kirjutanud Eesti Lastekirjaduse Keskuse lehel 13-aastane Liisbet Palm, kes vanuse poolest peakski olema loo sihtgrupp, ning meie raamatukogu lugemisblogis kirjutas Ädu Neemre, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidjate lugemisblogis on käsitluse all nii „Ime” kui „Auggie & mina: kolm lugu „Ime” tegelastest”.

Jääme lootma, et film saab olema raamatule vääriline.

Anu Amor-Narits

“Uinuv kaunitar” kolmapäeval, 20. septembril kell 21.35 ETV2-s

In raamatukava on 17/09/2017 at 16:54

“Uinuv kaunitar” (Girl Asleep, Austraalia 2015, R: Rosemary Myers. O: Bethany Whitmore, Harrison Feldman, Matthew Whittet, Imogen Archer jt.)

Veider film. Seitsmekümnendate stiilipidu, stereotüüpidega mängimine, unenäoloogika ja kasvuraskused, lisaks omamoodi huumor, mis kas klapib või ei klapi vaataja omaga. Film oli eelmisel aastal PÖFFi nootreprogrammis ja PÖFFi lehel on ka Oliver Põdra pikem filmitutvustus, ülilühikese kokkuvõtte saab Filmihooliku lehelt. Film IMDb-s, filmi koduleht.

Lugemissoovitusena oleks esialgu pealkirja põhjal pakkunud Charles Perrault’ “Uinuvat kaunitari” või Neil Gaimani juttu “The sleeper and the spindle”, aga filmi vaadates tuli rohkem meelde Lewis Carrolli “Alice Imedemaal”. Aga tegelikult võiks lihtsalt riiulist mõne noorteraamatu võtta, valikut on, nii tõlkeid kui eesti autoreid, nii helgemaid kui karmimaid, nii olmelisemaid kui ulmelisemaid, sekka vahel krimi ja armastust, nalja ja põnevust, see kasvamise ja eneseotsingu teema on nagunii kõigis sees. Meie raamatukogu töötajate lugemismuljeid noortekirjandusest saab lugeda siit

Filmi stsenarist Matthew Whittet kirjutas selle loo kõigepealt näidendina. Ta on kirjutanud teisigi näidendeid, kõige enam on vast kuulsust on kogunud “Seventeen”, mis on kirjutatud kindlaid näitlejaid silmas pidades.

Kui ma otsisin filmiga sobivat muusikapala, siis oli mul silme ees üks kindel video, aga ma ei mäletanud ei esitajat ega laulu nime ega isegi seda, et kas lauldi eesti või inglise keeles, selle asemel on siis kolm sinnakanti pala:

Tiina Sulg

 

 

 

“Luude linn” laupäeval, 16. septembril kell 23.25 Kanal 2-s

In raamatukava on 14/09/2017 at 14:09

Cassandra Clare’i   sari „Surmav arsenal” sisaldab 6 raamatut, mis on kõik ka eesti keelde tõlgitud. Sellele järgneb veel 3 raamatut „Põrgu sõdalasi”.  Liigitub noorteulmeks ja on väga populaarne, aga mul endal jäi kuskil keskel lugemine pooleli – mitte et oleks nii halb olnud, aga ajast hakkas väga kahju. Seepärast, kui lugesin, et „Luude linn” ei ole tehtud ainult esimese raamatu, vaid sarja põhjal, lootsin saada ülevaate kogu loost, aga nii see vist päris ei lähe.

Filmi režissöör Harald Zwart on esimene Directors Guild of America  norralasest liige. Tema filmidest teame siin ehk kõige rohkem  “Karatekutti”. Peaosades  noored näitlejad –  juba Kuldgloobusele nomineeritud Lily Collins, kes mängis nt Lumivalgekest filmis „Peeglike- peeglike” ja  „Sweeney Toddis” ning „Videviku saagas” mänginud Jamie Campbell Bower.

Aastal 2016 alustati samade teoste põhjal seriaali „Varjukütid” , millest praeguseks on väljas 33 osa, vaatajate hinne seriaalile  on mõnevõrra kõrgem kui filmile.

Üks blogija kirjutab filmist nii: „Kui minu oma oleks see töökoht, kus mul on õigus anda filmi lavastajale raamatuga pikki pead iga kord kui ta midagi „huvitavat“ tahab filmi lisada, siis selle filmi lavastaja pea kumiseks kui kirikukell :). Taas kord kippus sedamoodi minema, et raamatust ei olnud väga palju peale tegelaste nimede filmi jõudnud. Kuigi aegajalt oli tekst suisa sõnasõnalt filmi toodud, kuid see ei päästnud siiski kogu ülejäänud filmi.”

Raamatuid mittelugenule aga võib olla tegemist tempoka ja põneva filmiga.

Kaja Kleimann

 

“Müürililleks olemise iseärasused” laupäeval, 20.mail kell 23.40 Kanal 2-s ja “Paberlinnad” samal ajal, kell 22.20 TV3-s

In raamatukava on 18/05/2017 at 19:27

Kumba siis vaadata? Ühe ajupoolkeraga üht ja teisega teist, et mitte eelistada teist kommertskanalit kolmandale? Mõlemad filmid on valminud samanimeliste noorteromaanide põhjal. Vähemalt “Müürilill” paistab olevat algupäranditruu. Raamatu autor Stephen Chbosky kirjutas ja lavastas ka filmi.

“Paberlinnad” räägib noormehest, kes tegeleb liiga palju koolitükkidega ja on armunud salapära looridesse mähitud naabriplikasse. Ühel ööl veab viimane ta seiklusse, mis meenutab väga Avril Lavigne’i muusikavideot. Tänu sellele satub vaene poiss (enda standardite järgi) suurushullustusse ja hakkab märke tõlgendama. Oh neid armunuid! Et ka natuke selgemat keelt rääkida, tegemist on täitsa ausa filmiga, milles ei puudu tavapärased kolledžifilmi elemendid, kuid ei lange konventsionaalsesse balliõhtu muinasjuttu. Selle asemel personifitseeritakse müüt inimeseks ja ilusa lõpu alternatiiviks pakutakse tänast päeva.

“Müürililleks olemise iseärasused” on sarnane suureks kasvamise lugu, milles pööratakse suurt rõhku traumaatiliste sündmuste mõjule isiku kujunemisel. Filmi peategelane võetakse vastu kõige tõhusamasse Freudi patsientide tugigruppi – sõpruskonda. Kaugeltki mitte kõik kapseldunud ihasid ja mälestusi kandvad inimesed ei ole diagnoositud ega vaja ravi. Sellegipoolest vajavad nad sama, mida kõik ülejäänud inimesed. Mõistmist, tunnustust, kuuluvustunnet ja mis ehk kõige olulisem, unustamatuid hetki, mille järgi ennast muude iseärasuste kõrval defineerima hakata, pakub film küllaga.

Mõlemas filmis, aga eriti just viimases, mängib olulist rolli (pop)kultuur, mille kanda on tegelik vastutus kasvava noorsoo ees. Tunnistan, et noortele suunatud teoste kuvand ei ole minu jaoks kõige parem olnud. Tunnistan oma viga, neil on koht inimese elus, nagu on eksimusel koht vabaduse ja vastutuse vahel ning seda peaks häbenema sama palju, nagu tuntakse piinlikkust esimese armastuse klišeede pärast. Siiski jääb mõlemas teoses kõlama, et raamatud ja filmid ei saa asendada noorust. Neil on ainult ettevalmistav ja reflekteeriv roll millestki, mis on kuskil mujal – meie ümber, meie vahel ja meie sees. Kumba filmi siis vaadata? On laupäeva õhtu.

Sander Kaasik

„Ilusad olendid” laupäeval, 4. veebruaril kell 22.20 TV3-s

In raamatukava on 03/02/2017 at 13:53

ilusadolendidfilm17-aastane Ethan Wate on juba mitu kuud järjest näinud sama unenägu, kus üks salapärane tütarlaps ootab teda kodusõja lahinguväljal. Ethan soovib temaga meeleheitlikult kokku saada, kuid teda ähvardab seletamatu oht – ja iga kord lööb nii tugev välk, mis tapab Ethani enne, kui ta jõuab neiuni. Ometi eelistab Ethan iga kell oma kummalise unenäo ohtusid reaalsele elule Gatlinis Lõuna-Carolinas. See on väike konservatiivne linn lõunas, mis ei ole jõudnud pidada sammu 21. sajandiga, kus midagi pole muutunud ning midagi ei toimu. Ethan januneb elu järele, mida saab ammutada vaid raamatutest, kuna on jäänud oma isaga, kes on tõmbunud elust tagasi pärast noormehe ema ootamatut surma. Kuid Ethani maine elu võtab teise pöörde, kui linna saabub Lena Duchannes , kes on gootiliku mõisa erakliku omaniku Macon Ravenwoodi kaunis ja mõistatuslik sugulane. Ethan on otsekohe Lenast võlutud, kuigi paistab, et neidu saadab kõikjal häving ning tal on Loitsija võimed, mida ta ei suuda kontrollida. Linnarahvas, eesotsas konservatiivse proua Lincolniga, soovib loomulikult Lenast lahti saada. Isegi Gatlini kõiketeadev raamatukoguhoidja Amma kardab, et ajalugu võib korduda, mille taga on perekonnasaladused ja needus, mis ähvardab Lenat, kui on lähenemas tolle 16. sünnipäev. See on päev, kui Valguse või Pimeduse jõud annavad Loitsijale oma õnnistuse. Aga Lena saatus võib olla juba määratud needuse poolt, mis tõmbab teda koos Ethaniga loitsude ja ohtude võrku, mille eest ei ole pääsu.

Tegu on Kami Garcia ja Margaret Stohli raamatusarja „Lummajate kroonika” esimese raamatu „Ilusad olendid” järgi valminud filmiga. Nagu sisu kokkuvõte mõista annab on tegu ühe noortelooga, kus lisaks armastusele on kõva annus igasugu müstikat ja maagiat. Kuna ma ise pole sellise žanri eriline austaja, siis otsisin mõned hinnangud nii raamatu kui filmi kohta erinevatest blogidest, raamatust saab lugeda Lastekas.ee  ja Padjaklubi: Räägime raamatutest! lehtedelt. Filmist kirjutavad Raamatupalati blogi, Armastades filmikunsti ning Päikesejänku ja sada raamatutilusadolendidraamat

IMDb-s on film saanud 6,2 punkti

Raamatu „Ilusad olendid“  valis Amazon.com 2009. aasta parimaks noorteromaaniks. „Lummajate kroonika” sarjas on ilmunud lisaks raamatud „Ilus pimedus”  ja „Ilus kaos”, mis kõik raamatukogus olemas. Hetkel pole see sari enam nii populaarne, aga nagu juhtub paljude noorteraamatutega, pidi ka neil algul järjekorras ootama, et raamatuid laenutada-lugeda. Tänapäevasele raamatututurundusele omaselt saavad huvilised väikest lisainfot ka raamatusarjale pühendatud kodulehelt.

Anu Amor-Narits

„Kui koletis kutsub” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 28/11/2016 at 11:55

kuikoletiskutsubfilm
J. A. Bayona lavastatud visuaalselt hiilgav ja jahmatavalt emotsionaalne draama põhineb samanimelisel auhinnatud romaanil. Stsenaariumi on kirjutanud raamatu autor Patrick Ness. Romaani kirjutas Patrick Ness lahkunud Siobhan Dowdi idee põhjal, kes suri rinnavähki enne kui jõudis raamatu valmis kirjutada.

12-aastane Conor O’Malley põgeneb fantastilisse koletiste ja muinasjuttude maailma. Ta peab toime tulema ema haigusega, mille tõttu on Conor sunnitud veetma aega oma kalgi vanaemaga. Poisi koolielu Suurbritannias koosneb igavatest tundidest ja kiusavatest klassikaaslastest. Conori isa asus elama USA-sse ja poiss igatseb vanema nõu järele.Ootamatult kutsub ta välja üllatava liitlase, kes paiskub kogu oma hirmutavas hiilguses välja iidsest jugapuust ja selle all olevast rikkalikust mullast. Selleks on 12-meetrine hiigelelukas, kes ilmub Conori magamistoa akna taha ühel öösel kell 00.07 ja edaspidi igal öösel samal ajal. Koletisel on lugusid rääkida ja ta nõuab, et Conor neid kuulaks ja hoogsalt ette kujutaks. Conori hirm taandub ning asendub vapruse ja enesesse süüvimisega, sest koletise nõudmisel tuleb tal lugude lõppedes vastutasuks oma lugu rääkida. Iidne, metsik ja järeleandmatu koletis on Conorile teejuhiks vapruse, usu ja tõe juurde.

kuikoletiskutsubraamatFilm oli ka sel aastal Pöffi JF Lastefilmide programmis ning IMDb-s on saadud juba 7,6 punkti.

Filmi aluseks olev raamat on saanud arvukaid auhindu ning ei saa salata on tegu on haarava looga. Hea illustratsioon tõstab alati raamatu väärtust ja kuigi Jim Kay pildid võivad esmapilgul mõjuda ehmatavalt, moodustavad need looga suurepärase terviku.

Raamatuarvustuse leidsin Reaktorist ning Vikerraadiost on võimalik kuulata Peeter Helme raamatusoovitust.

Treiler:

Anu Amor-Narits

„Percy Jackson ja koletiste meri” reedel, 5. veebruaril kell 20:00 TV3s

In raamatukava on 01/02/2016 at 13:45

Et meil on tegemist merekultuuriaastaga, siis on ju tore, et ka merega seonduvaid fantaasiafilme näidatakse. :)

koletistemerifilmRick Riordan on suurepärane ning armastatud kirjanik. Läbi oma ladusa jutustamisstiili ning kaasahaaravate tegelaskujude on ta toonud paljudele lastele sügavamat huvi nii lugemise kui ka mütoloogia vastu.

„Koletiste meri” on sarja „Percy Jackson ja Olümplased” 2. raamatu järgi valminud film.

Nagu ikka on Percyl ees teekond ja ettemääratud kohustus päästa oma isa (Poseidon) ja sellega koos ka teised jumalad. Õnneks on tal toredad sõbrad kes teda sellel teekonnal aitavad.
Ma arvan, et Riordani raamatud on nii populaarsed selle pärast, et nad on põnevad, lootustandvad ja lõpevad üldjoontes hästi. Tähtsal kohal on sõprus, koostöö ja julgus otsustada. See kuidas segatakse tänapäeva ja nö. „vana aega” on minu meelest lausa suurepärane.

Kellele mütoloogia ja fantaasia meeldib soovitan kindlasti lugeda. Aga ma arvan, et poel vaja olla fantaasiafänn, et seda nautida.

percyjackson_II_kaas.inddSee sari pole Riordanil õnneks sugugi ainuke — Goodreadsi sarjaloetelu.

Filmide kallal võib ju alati õiendada aga vähemalt näitlejad on siin sarjas küll head :)

Link Riordani kodukale.
Link treilerile.
Netist leitud arvamus raamatust.

Ja kellel jääb sellest loost fantaasiafilmidoos veel saamata siis peale Percy loo lõppu võtab järje üle nüüdseks ilmselt juba kultusteoseks saanud „Videviku saaga” 4. raamatu järgi vändatud filmi „Koidukuma” esimese poole ekraniseering. Fantaasiaküllast reedet! :)

Seili Ülper

„Mina, Earl ja surmasuus tüdruk“ Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 22/10/2015 at 10:39

minaearlfilmAlates 16.10.2015 leiab Eesti kinodes Sundance’i filmifestivali publikuauhinna ja žüriipreemia võitja „Mina, Earl ja surmasuus tüdruk“ (Me, Earl and the dying girl). Film põhineb Jesse Andrewsi 2012ndal aastal ilmunud samanimelisel raamatul.

Peategelaseks on abiturient nimega Greg, kes ei pea kedagi oma sõbraks, isegi oma parimat sõpra Earli kutsub ta „kolleegiks“. Koos Earliga on Greg lapsepõlvest peale vändanud oma lemmikfilmide paroodiaid ja kummalisi uusversioone (nt “Clockwork Orange’ist” “A Sockwork Orange”, “Breathless’ist” “Breathe Less”). Ema sunnil on Greg sunnitud suhtlema leukeemiat põdeva Racheliga. minajaearlraamatudÜhel päeval tuleb Gregi klassiõde “ideele”, et nad võiks Earliga kahekesi teha Rachelile filmi… kuid kuidas teha filmi surevale tüdukule?

IMDbs on antud filmile 7,9 punkti.

Loe intervjuud raamatu autoriga siit.

Piilu treilerit:

Jaanika Vaino

„Labürindijooksja: Põlenu katsed“ Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 17/09/2015 at 11:34

põlenukatsedfilmOn aeg jätkata „Labürindijooksja“ saagat (no kui „Videvikku“ juba saagaks nimetatakse, siis võib ju millelegi sisukamale samasuguse nimetuse külge haakida, kas või haaknõelaga!).

Kinodesse on jõudnud James Dashneri romaani „Põlenu katsed“ filmiversioon. Nii nagu esimesele sünnile aitas kaasa Wes Ball, teeb ta seda ka seekord. Kogenematu režissöör, kuid loodetavasti pakub Dashneri düstoopiline ja fantastiline maailm talle piisavalt ainest, et areneda ja kasvada. Peaosadesse on valitud Dylan O’Brien, Ki Hong Lee ja Kaya Scodelario – kõik noored, kes alles oma näitlejatee alguses. „Põlenu katsed“ algab sealt, kus esimene osa lõppes – labürint on jäetud selja taha ning loodetakse normaalsesse ellu tagasi pöördumist. MOOLOKil on aga muud plaanid. Kuidas tulevad noored toime uue hea ilmaga, reetmise ja üksiolekuga – selle peab kino mõnusas mugavas toolis igaüks ise välja selgitama.

Saaga kolmas osa „Labürindijooksja: Surma ravim“ jõuab loodetavasti ka paari aasta jooksul ka vaatajateni.

põlenukatsedraamatJames Dashneri „Labürindijooksja“ (2009) oli minu jaoks esimene kokkupuude nn. poistekirjandusega – vanema valge mehe poolt noorele valgele mehele kirjutet tekst, mis peaks aitama tal oma puberteedieaga paremini kohaneda. Esimene osa oli enam-vähem loetav, kui heita kõrvale igasugune macho-meelsus ja peategelase imelikud siseelu kirjeldused. Tunnistan käsi südamel, et „Põlenu katsetest“ (2010) ei mäleta ma ridagi. Ja eesti keeles hiljuti ilmunud kolmas osa „Surma ravim“ (2011) on mul küll värskelt meeles, aga mingi valgustava elamuse, et nüüd võtaks kohvri ja pakiks oma kassi sinna sisse ja koliks Kariibidele, osaliseks ma ei saanud. Üleüldiselt olen ma nii algupärases kui ka välisnoortekirjanduses pettunud – antakse välja erinevatel teemadel triloogiaid ja tetraloogiaid ja nii edasi, aga midagi sisukat, mida näiteks täiskasvanuna heldimusega meenutada või mis tõesti oleks mingisugusegi kirjandusliku väärtusega, ei ilmu. Keegi pidi selle ju ükskord välja ütlema.

Aga vaatamata sellele minge ikka kinno ja laenutage raamatukogust Dashneri raamatuid nii eesti, vene kui ka inglise keeles!

Lisalugemist IMDb-st.

Liis Pallon

„Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras” pühapäeval, 3. mail kell 22.15 TV3-s

In raamatukava on 29/04/2015 at 10:39

pjfilmFilmi tutvustus telekavast:
On küll 21. sajand, ent Olümpose mäel elutsevad jumalad ja terve rida koletisi on jalutanud keskkooliõpilase Percy Jacksoni (Logan Lerman) koolitöö lehekülgedelt otse tema ellu. Ja nad ei ole sugugi rahul: Zeusi välgunool on varastatud ning Percy on peamine kahtlusalune. Veelgi murettekitavam on poisi ema kadumine. Koos oma kahe parima sõbraga peab Percy sööstma seikluste keerisesse, et tabada tõeline välguvaras, päästa ema ja lahendada mõistatus, mis on jumalatestki tugevam. Fantaasiarikka seiklusfilmi “Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras“ lavastas Chris Columbus (“Harry Potter ja tarkade kivi“). Osades Logan Lerman, Sean Bean , Pierce Brosnan, Steve Coogan, Rosario Dawson, Catherine Keener Kevin McKidd, Joe Pantoliano, Uma Thurman ja Ray Winstone.

pjraamat1Filmi aluseks on Rick Riordani raamatusarja „Percy Jackson ja olümpolased” esimene raamat, mis on saanud mitmeid auhindu, näiteks 2006. aastal Red House lasteraamatute auhinna.

Ma ei ole küll eriti suur fantaasiaraamatute fänn, kuid selle sarja teeb köitvaks Vana-Kreeka mütoloogia kaasamine tänapäeva konteksti ning teksti ladusus. Pole imestada, et võid sattuda kergesti vaimustusse sellest maailmast ning tekib endalgi kahtlus, kas ka ise oled äkki poolevereline. Õnneks on võimalik raamatu autori kodulehel seda fakti kontrollida – Ten Signs You May Be A Half-Blood.

percyjackson_II_kaas.inddEestikeelsena on raamatukogus kättesaadavad sarja kaks esimest raamatut: „Percy Jackson ja välguvaras” ja „Percy Jackson ja koletiste meri”, inglisekeelsena kogu sari.

Filmina on ekraniseeritud sarja kaks esimest osa. Teine osa linastus Eesti kinodes 2013. aastal, loodetavasti jõuab see peagi teleekraanile.

Percy Jacksoni filmide arvustusi, mis pole küll eriti kiitvad, leiab alljärgnevalt:
Zinera blogis;
Nähtud-nägemata blogis;
Ralfi blogis;
Tarvi Liivak.

Klaari Tamm

“Näljamängud” esmaspäeval, 6. aprillil kell 22:00 TV3-s

In raamatukava on 06/04/2015 at 07:45

näljamängudraamat2008. aastal ilmus Suzanne Collinsi raamat “Näljamängud”, samanimelise triloogia esimene osa. Teine raamat, “Lahvatab leek”, ilmus 2009. aasta septembris; kolmas, “Pilapasknäär”, 2010. aasta augustis.

2012. aastal valmis romaani “Näljamängud” põhjal tehtud film “Näljamängud”. Peaosi selles mängivad Jennifer Lawrence, Josh Hutcherson ja Liam Hemsworth. 2013. aastal tehti filmile järg “Lahvatab leek”, mis põhineb raamatul “Lahvatab leek”. 2014. aasta alguses teatati, et raamatust “Pilapasknäär” tehakse kaks filmi. Alates 2014. aasta novembrist on saadaval “Näljamängud: Pilapasknäär – Osa 1”. 2015. aasta novembris jõuab kinodesse sarja viimane film “Näljamängud: Pilapasknäär – Osa 2”.

näljamängudfilm2Kunagise Põhja-Ameerika varemetele on tõusnud Panem. Riik, mis koosneb säravast Kapitooliumist ja 12 vaesest piirkonnast. Kapitooliumi elanike oodatuimaks meelelahutuseks on iga-aastased Näljamängud: võitlus elu ja surma peale ülisuurel areenil televisiooni otse eetris. Mängudele valitakse igast piirkonast üks poiss ja üks tüdruk. Mängude võitmine tähendab kuulsust ja rikkust, kaotus aga kindlat surma. Et päästa mängudest oma noorem õde Prim, asub tema asemel võitlustulle 16-aastane Katniss. Kui ta soovib võita, peab ta hakkama valima ellujäämise ja inimlikkuse, elu ja armastuse vahel.

Tunnustatud kirjanik Suzanne Collins on oma  romaanitriloogiasse põiminud võrdses annuses pinevust, filosoofiat, seiklusi ja romantikat.

Tartu Linnaraamatukogust on võimalik laenutada raamatuid nii eesti, inglise, vene, kui soome keeles:
 Näljamängud / Suzanne Collins, 2009
 The hunger games / Suzanne Collins, 2011
 The hunger games / Suzanne Collins, 2009
 Голодные игры ; И вспыхнет пламя ; Сойка-пересмешница / Сьюзен Коллинз , 2014
 Nälkäpeli / Suzanne Collins ; suomentanut Helene Bützow, 2009

näljamängudfilm1Film IMDBs. Rohkem lugemist ning seinast seina arvamusi filmi kohta leiab siit, edasisi viiteid siit.

Sirje Suun

“Nullpunkt” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 09/12/2014 at 10:46

nullpunktfilm„Nullpunkt“ (Eesti 2014, režissöör Mihkel Ulk, Margus Karu samanimelise raamatu põhjal)

Teate ju küll, kui harv on juhus, et raamatu põhjal valminud film on parem kui raamat ise? „Nullpunkti“ puhul see minu arust täpselt nii ongi. Mitte et raamat oleks halb, esimene pool meeldis mulle täitsa hästi — seni, kuni kõik veel halvasti läks ja usutav tundus. karunullpunktAga siis läks kõik nii äkki nii muinasjutuliseks, et polnud enam eriti usutav. Film aga on valdavas osas usutav ja loogiline; Märt Pius sobib peategelase Johannese rolli suurepäraselt, samuti teevad head rollid Johannese depressiivne ema (Epp Eespäev) ning Lasnamäe sõbrad Bert ja Esko (Henrik Kalmet ja Reimo Sagor). Kui raamatu tegevus toimub natuke pikema aja jooksul, siis filmis tuleb Johannes Noarootsi Gümnaasiumist kohe Tallinna Rootsi Gümnaasiumi 12. klassi, suveepisoodid on välja jäetud. Kui raamatus avaldub Johannese laulusõnade kirjutamise anne alles lõpu poole, siis filmis on see selge kohe alguses ning ka põhjus, miks ta uues koolis heidikuks muutub, on vaatajale varakult mõista antud.

MarguskaruKuigi film on paljuski loogilisem kui raamat, on natuke kahju ainult sellest, et Johannese olulised sõprussuhted Kairi ja Šašaga on filmist välja jäänud — nendel oli siiski oluline roll Johannese nö august välja tulemisel. Huvitav on ka see, et filmis on Johannese Lasnamäe korter ja üldse kogu Lasnamäe hästi ära klanitud. See-eest on aga piisavalt sügis-ja talvekaamost, nagu eesti filmides ikka. Ka raamatu autor ise vilksatab ühes kergelt eneseiroonilises pisiepisoodis, kus teda wannabe kirjanikuks nimetatakse.

nullpunktfänniraamatKuigi noored on raske sihtgrupp, olen ma üpris kindel, et see film toob nad kinno. Lisaks saab sama lugu natuke pikemas vormis näha varsti ju ka teleseriaalina. Film pole liialt masendav ega veniv, nagu vahel eesti filmidega kipub juhtuma, ta pakub noortele olulist nö positiivset programmi, piisavalt actionit, natukene häid kilde ja samastumisvõimalust.

Annika Aas