Raamatukava

Posts Tagged ‘noortefilm’

„Labürindijooksja: Põlenu katsed“ Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 17/09/2015 at 11:34

põlenukatsedfilmOn aeg jätkata „Labürindijooksja“ saagat (no kui „Videvikku“ juba saagaks nimetatakse, siis võib ju millelegi sisukamale samasuguse nimetuse külge haakida, kas või haaknõelaga!).

Kinodesse on jõudnud James Dashneri romaani „Põlenu katsed“ filmiversioon. Nii nagu esimesele sünnile aitas kaasa Wes Ball, teeb ta seda ka seekord. Kogenematu režissöör, kuid loodetavasti pakub Dashneri düstoopiline ja fantastiline maailm talle piisavalt ainest, et areneda ja kasvada. Peaosadesse on valitud Dylan O’Brien, Ki Hong Lee ja Kaya Scodelario – kõik noored, kes alles oma näitlejatee alguses. „Põlenu katsed“ algab sealt, kus esimene osa lõppes – labürint on jäetud selja taha ning loodetakse normaalsesse ellu tagasi pöördumist. MOOLOKil on aga muud plaanid. Kuidas tulevad noored toime uue hea ilmaga, reetmise ja üksiolekuga – selle peab kino mõnusas mugavas toolis igaüks ise välja selgitama.

Saaga kolmas osa „Labürindijooksja: Surma ravim“ jõuab loodetavasti ka paari aasta jooksul ka vaatajateni.

põlenukatsedraamatJames Dashneri „Labürindijooksja“ (2009) oli minu jaoks esimene kokkupuude nn. poistekirjandusega – vanema valge mehe poolt noorele valgele mehele kirjutet tekst, mis peaks aitama tal oma puberteedieaga paremini kohaneda. Esimene osa oli enam-vähem loetav, kui heita kõrvale igasugune macho-meelsus ja peategelase imelikud siseelu kirjeldused. Tunnistan käsi südamel, et „Põlenu katsetest“ (2010) ei mäleta ma ridagi. Ja eesti keeles hiljuti ilmunud kolmas osa „Surma ravim“ (2011) on mul küll värskelt meeles, aga mingi valgustava elamuse, et nüüd võtaks kohvri ja pakiks oma kassi sinna sisse ja koliks Kariibidele, osaliseks ma ei saanud. Üleüldiselt olen ma nii algupärases kui ka välisnoortekirjanduses pettunud – antakse välja erinevatel teemadel triloogiaid ja tetraloogiaid ja nii edasi, aga midagi sisukat, mida näiteks täiskasvanuna heldimusega meenutada või mis tõesti oleks mingisugusegi kirjandusliku väärtusega, ei ilmu. Keegi pidi selle ju ükskord välja ütlema.

Aga vaatamata sellele minge ikka kinno ja laenutage raamatukogust Dashneri raamatuid nii eesti, vene kui ka inglise keeles!

Lisalugemist IMDb-st.

Liis Pallon

„Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras” pühapäeval, 3. mail kell 22.15 TV3-s

In raamatukava on 29/04/2015 at 10:39

pjfilmFilmi tutvustus telekavast:
On küll 21. sajand, ent Olümpose mäel elutsevad jumalad ja terve rida koletisi on jalutanud keskkooliõpilase Percy Jacksoni (Logan Lerman) koolitöö lehekülgedelt otse tema ellu. Ja nad ei ole sugugi rahul: Zeusi välgunool on varastatud ning Percy on peamine kahtlusalune. Veelgi murettekitavam on poisi ema kadumine. Koos oma kahe parima sõbraga peab Percy sööstma seikluste keerisesse, et tabada tõeline välguvaras, päästa ema ja lahendada mõistatus, mis on jumalatestki tugevam. Fantaasiarikka seiklusfilmi “Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras“ lavastas Chris Columbus (“Harry Potter ja tarkade kivi“). Osades Logan Lerman, Sean Bean , Pierce Brosnan, Steve Coogan, Rosario Dawson, Catherine Keener Kevin McKidd, Joe Pantoliano, Uma Thurman ja Ray Winstone.

pjraamat1Filmi aluseks on Rick Riordani raamatusarja „Percy Jackson ja olümpolased” esimene raamat, mis on saanud mitmeid auhindu, näiteks 2006. aastal Red House lasteraamatute auhinna.

Ma ei ole küll eriti suur fantaasiaraamatute fänn, kuid selle sarja teeb köitvaks Vana-Kreeka mütoloogia kaasamine tänapäeva konteksti ning teksti ladusus. Pole imestada, et võid sattuda kergesti vaimustusse sellest maailmast ning tekib endalgi kahtlus, kas ka ise oled äkki poolevereline. Õnneks on võimalik raamatu autori kodulehel seda fakti kontrollida – Ten Signs You May Be A Half-Blood.

percyjackson_II_kaas.inddEestikeelsena on raamatukogus kättesaadavad sarja kaks esimest raamatut: „Percy Jackson ja välguvaras” ja „Percy Jackson ja koletiste meri”, inglisekeelsena kogu sari.

Filmina on ekraniseeritud sarja kaks esimest osa. Teine osa linastus Eesti kinodes 2013. aastal, loodetavasti jõuab see peagi teleekraanile.

Percy Jacksoni filmide arvustusi, mis pole küll eriti kiitvad, leiab alljärgnevalt:
Zinera blogis;
Nähtud-nägemata blogis;
Ralfi blogis;
Tarvi Liivak.

Klaari Tamm

“Näljamängud” esmaspäeval, 6. aprillil kell 22:00 TV3-s

In raamatukava on 06/04/2015 at 07:45

näljamängudraamat2008. aastal ilmus Suzanne Collinsi raamat “Näljamängud”, samanimelise triloogia esimene osa. Teine raamat, “Lahvatab leek”, ilmus 2009. aasta septembris; kolmas, “Pilapasknäär”, 2010. aasta augustis.

2012. aastal valmis romaani “Näljamängud” põhjal tehtud film “Näljamängud”. Peaosi selles mängivad Jennifer Lawrence, Josh Hutcherson ja Liam Hemsworth. 2013. aastal tehti filmile järg “Lahvatab leek”, mis põhineb raamatul “Lahvatab leek”. 2014. aasta alguses teatati, et raamatust “Pilapasknäär” tehakse kaks filmi. Alates 2014. aasta novembrist on saadaval “Näljamängud: Pilapasknäär – Osa 1”. 2015. aasta novembris jõuab kinodesse sarja viimane film “Näljamängud: Pilapasknäär – Osa 2”.

näljamängudfilm2Kunagise Põhja-Ameerika varemetele on tõusnud Panem. Riik, mis koosneb säravast Kapitooliumist ja 12 vaesest piirkonnast. Kapitooliumi elanike oodatuimaks meelelahutuseks on iga-aastased Näljamängud: võitlus elu ja surma peale ülisuurel areenil televisiooni otse eetris. Mängudele valitakse igast piirkonast üks poiss ja üks tüdruk. Mängude võitmine tähendab kuulsust ja rikkust, kaotus aga kindlat surma. Et päästa mängudest oma noorem õde Prim, asub tema asemel võitlustulle 16-aastane Katniss. Kui ta soovib võita, peab ta hakkama valima ellujäämise ja inimlikkuse, elu ja armastuse vahel.

Tunnustatud kirjanik Suzanne Collins on oma  romaanitriloogiasse põiminud võrdses annuses pinevust, filosoofiat, seiklusi ja romantikat.

Tartu Linnaraamatukogust on võimalik laenutada raamatuid nii eesti, inglise, vene, kui soome keeles:
 Näljamängud / Suzanne Collins, 2009
 The hunger games / Suzanne Collins, 2011
 The hunger games / Suzanne Collins, 2009
 Голодные игры ; И вспыхнет пламя ; Сойка-пересмешница / Сьюзен Коллинз , 2014
 Nälkäpeli / Suzanne Collins ; suomentanut Helene Bützow, 2009

näljamängudfilm1Film IMDBs. Rohkem lugemist ning seinast seina arvamusi filmi kohta leiab siit, edasisi viiteid siit.

Sirje Suun

“Nullpunkt” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 09/12/2014 at 10:46

nullpunktfilm„Nullpunkt“ (Eesti 2014, režissöör Mihkel Ulk, Margus Karu samanimelise raamatu põhjal)

Teate ju küll, kui harv on juhus, et raamatu põhjal valminud film on parem kui raamat ise? „Nullpunkti“ puhul see minu arust täpselt nii ongi. Mitte et raamat oleks halb, esimene pool meeldis mulle täitsa hästi — seni, kuni kõik veel halvasti läks ja usutav tundus. karunullpunktAga siis läks kõik nii äkki nii muinasjutuliseks, et polnud enam eriti usutav. Film aga on valdavas osas usutav ja loogiline; Märt Pius sobib peategelase Johannese rolli suurepäraselt, samuti teevad head rollid Johannese depressiivne ema (Epp Eespäev) ning Lasnamäe sõbrad Bert ja Esko (Henrik Kalmet ja Reimo Sagor). Kui raamatu tegevus toimub natuke pikema aja jooksul, siis filmis tuleb Johannes Noarootsi Gümnaasiumist kohe Tallinna Rootsi Gümnaasiumi 12. klassi, suveepisoodid on välja jäetud. Kui raamatus avaldub Johannese laulusõnade kirjutamise anne alles lõpu poole, siis filmis on see selge kohe alguses ning ka põhjus, miks ta uues koolis heidikuks muutub, on vaatajale varakult mõista antud.

MarguskaruKuigi film on paljuski loogilisem kui raamat, on natuke kahju ainult sellest, et Johannese olulised sõprussuhted Kairi ja Šašaga on filmist välja jäänud — nendel oli siiski oluline roll Johannese nö august välja tulemisel. Huvitav on ka see, et filmis on Johannese Lasnamäe korter ja üldse kogu Lasnamäe hästi ära klanitud. See-eest on aga piisavalt sügis-ja talvekaamost, nagu eesti filmides ikka. Ka raamatu autor ise vilksatab ühes kergelt eneseiroonilises pisiepisoodis, kus teda wannabe kirjanikuks nimetatakse.

nullpunktfänniraamatKuigi noored on raske sihtgrupp, olen ma üpris kindel, et see film toob nad kinno. Lisaks saab sama lugu natuke pikemas vormis näha varsti ju ka teleseriaalina. Film pole liialt masendav ega veniv, nagu vahel eesti filmidega kipub juhtuma, ta pakub noortele olulist nö positiivset programmi, piisavalt actionit, natukene häid kilde ja samastumisvõimalust.

Annika Aas

“Andja” Ekraanis ja Cinamonis

In raamatukava on 28/08/2014 at 13:27

andjafilm1Filmi tutvustus: Ulmedraama“Andja” lummuslik lugu räägib Jonasest (Brenton Thwaites), noorest mehest, kes elab näiliselt ideaalses, kuid värvitus tulevikumaailmas täis ühtsust ja rahulolu. Kui Jonas kohtub Andjaga (Jeff Bridges), kes ainsana hoiab ning kaitseb kogukonna mälestusi ja ajalugu, avastab ta ühiskonna krüptilises minevikus peituva sünge tõe. Uutest teadmistest ammutatud jõu abil mõistab Jonas, et panused on kõrgemad, kui keegi suudab kujutleda –  elu ja surma küsimus mehe enda ning tema lähedaste jaoks. Jonas teab, et teiste kaitsmiseks peab ta oma maailmast põgenema, võttes vastu väljakutse, milles keegi varem edukas pole olnud. “Andja” põhineb samanimelisel Lois Lowry armastatud noorteromaanil, mis võitis 1994. aastal prestiižse Newbery medali (USA tuntuim lastekirjanduspreemia). ning mida on maailmas müüdud üle 10 miljoni eksemplari. Filmi režissöör on märulipõnevike “Reaalne hädaoht” ja “Agent Salt” lavastaja Phillip Noyce, peaosades kaks Oscari-võitjat Jeff Bridges ja Meryl Streep ning samuti noored tähed Brenton Thwaites, Alexander Skarsgård ja Taylor Swift.

andjaraamatFilmi ma pole veel näinud ja ma ei tea kui palju filmiversioon raamatust erineb, aga üks asi, mis kohe silma torkab, on see, et peategelane on filmis oluliselt vanem kui raamatus  kui raamatu peategelane on just 12-aastaseks saanud, siis filmi juures on märge, et alla 12-aastastele mittesoovitatav. Kuigi raamatut, mis pälvis lastekirjanduse preemia, sobib seda lugeda ka täiskasvanuil (no võib-olla võiks lugedes meeles pidada, et tegu on noorsookirjandusega, oma iva ja mõtlemisainet leiab sealt sellegipoolest), siis ei tundu see valik filmitegijate poolt just kõige targem otsus olevat.

Raamatust on kirjutatud päris palju: Ott Kilusk Eesti Ekspressis, Jaanika Palm Eesti Lastekirjanduse Keskuse lehel, Kärt Padjaklubi  blogis, Miira Hirvelossi blogis, Industriaallumehelbeke oma blogis, Diana blogis Sõber Raamat, Triinu Univer Lugemissoovituse blogis, Hanneleele Kaldmaa ajakirjas Lugu (2010, nr. 3).

Filmist Ralf oma blogis ja Diana Nähtud-nägemata blogis.

Lois Lowry esinemine Kongressi raamatukogu korraldatud raamatufestivalil paar aastat tagasi:

Tiina Sulg

 

“Süü on tähtedel” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 12/06/2014 at 19:19

süüontähtedelfilmSoovitan selleks nädalaks rohkelt taskurätikuid varuda, sest seekordsed valikud on kurikuulsad oma emotsionaalse manipulatiooni poolest. Sellesse žanri kuuluvad linateosed ei püüdle kunagi tähtede poole (vaatamata ääretult pretensioonikatele pealkirjadele ja nende tõlgendustele), ei võtagi endale eesmärgiks lahata aegade üleseid probleeme, pakkuda lohutust hingele ja/või vaimule. Selle asemel raputavad nad sind hingepõhjani, pigistavad sust välja viimsegi lootuse ilma enesehaletsuseta magama minna, jättes sind põrandale oma pisarate loiku hinge vaakuma. Jah, ma räägin armastusfilmidest – kõige kohutavamast leiutisest pärast 80ndatel möllanud hair metallit.

2014. aastal Josh Boone’i valvsa silma all valminud film on jõudnud ka meie kinode ja kriiskavate teismeliste tütarlasteni. Räägib see kahest teismelisest vähihaigest noorest (Shailene Woodley ja Ansel Elgort), kes püüavad leppida oma paratamatu varajase surmaga. Sureb lõpuks see, kel plakatil torusid ninas ei ole. Film põhineb John Greeni 2012. aastal ilmunud samanimelisel romaanil.süüontähtedelraamat

Mõlemad (nii film kui ka romaan) on saanud kiitusi igast vanusest vaatajatelt/lugejatelt. Raamatukogus on raamatul igatahes järjekord, nii et nõudlus on suur.

Loe lisaks filmist Wikipediast ja IMDb-st.

Liis Pallon

“Lahkulööja” Cinamonis

In raamatukava on 21/04/2014 at 09:25

“Lahkulööja” kipub ritta “kui sulle meeldis “x”, siis tõenäolist meeldib sulle ka “y””, ehk siis, kui sulle meeldisd “Näljamängud”, või “Surmav arsenal” või sari “Inetud”, “Ilusad”, “Erilised”, “Välised”, siis tõenäolist meeldivad sulle ka Veronica Rothi raamatud ja triloogia esimese osa põhjal tehtud film “Lahkulööja”.

lahkulööjafilmKatkeid arvustustest:

Väga tore raamat oli. Lugemine läks kiiresti ja kogu aeg oli põnev. Mulle meeldisid tegelased, ja eriti see, et neid ei olnud kujutatud päris täiuslike ja võitmatutena. Meeldis ka see, kuidas maailma ja kilde kirjeldatud oli, ja kõik oli üldse vahva. “Lahkulööja” on üks nendest raamatutest mida ei saa käest ära panna- mõtled, et ainult üks peatükk veel ja nii kuni raamatu lõpuni. Raamatupalaviku blogis.lahkulööjaraamat

Kuidas on võimalik elada ühiskonnas, kus sa pead olema kas julge, tark, aus, abivalmis või sõbralik, kuid sul pole lubatud olla neist mitut korraga? Sul ei ole lubatud olla mitmekülgne, olla lihtsalt inimene! Anita Priks Tartu valla raamatukogude blogis.

Autor kirjutab väga kaasahaaravalt, tegevus koguaeg toimub. Eriti meeldis mulle selle triloogia puhul see, et iga pisike detail, mida raamatus mainiti, oli läbimõeldud. Näiteks miski, mis mainiti esimeses raamatus lihtsalt muuhulgas, osutus oluliseks kolmandas raamatus jne. See näitas, et autor tõesti teadis, mida ta kirjutas! Sandra oma blogis.

lahkulööjatrisPositiivse poole pealt mind paelus filmi juures sõnum: kangelanna, kes eristub tervest ühiskonnast, kellel on võime olla kartmatu, ja võib-olla ainukene, keda võim ei saa kontrollida. Lisaks filmis näitlesid väga ilusad inimesed, sealjuures meeldisid võrratud kaadrid tegevuspaigast (eriti see koht, kus nad kõrgel trossi/silla peal kõndisid). Film oli visuaalselt meelepärane koos hea muusikaga, kuid see ootuspärane kontsept jäi pealiskaudseks. Maailmaääre blogis.

Üleüldiselt oli nii mõnigi asi filmist välja jäetud või muudetud ja seega kadus ära nii mõnigi tähtis asi, mis oleks filmi veelgi paremaks teinud. Et siis ühesõnaga, filmil iseenesest polnudki ju viga, kuid raamatuga võrreldes on tegu tüüpilise raamatu mõrvaga. Diana Nähtud-nägemata blogis.mässajaraamat

Raamatud lugesin ma suht hooga läbi, reklaamiks seesama “Kui sulle meeldisid “Näljamängud”…”. Lugemise ajal polnud nagu vigagi, kohatistest loogikaaukudest ja noorsoosiirupist hoolimata oli maailm üsna huvitavalt paika pandud ja pea iga tegelase taga oli mingi saladus, mille ilmsikstulekut oodata. Nüüd takkajärgi sain aru, et minu jaoks maandusid raamatud siiski kategooriasse “loetud ja unustatud”. Võib-olla eestikeelsena lugedes oleks mulje parem olnud. Niiet katsetage ikka.

Intervjuulõigud näitlejatega, lavastajaga, raamatu autoriga San Diego Comic Conil eelmisel aastal:

Tiina Sulg

 

 

“Kuradisaare kuningas” ETV2s kolmapäeval, 12. veebr. kell 22.25 ja laupäeval, 15. veebr. kell 23.55

In raamatukava on 09/02/2014 at 15:40

kuradisaareposterTutvustus: Tõsielulise sündmustikuga film 20. sajandi alguses Oslo lähedal asuval Bastøy saarel tegutsenud noortevanglast, kus ühiskonnaheidikutest poisid elasid valvurite sadistliku režiimi all. Hariduse andmise asemel sunnitakse 11-18-aastaseid poisse tegema ränka tööd ning neil ei jää muud üle, kui kohaneda oma ebainimliku olukorraga. Kuid siis saabub saarele 17-aastane Erling, keda huvitab vaid sealt põgenemine. Kui kaugele on ta valmis vabaduse nimel minema? Igal juhul üritab ta kinnipeetavate seas vägivaldset vanglamässu korraldada.

kuradisaarefilmNorra režisssööri Marius Holsti käe alla käisid filmivõtted suures osas Eestis, Kalvi mõisa ümbruses. Pikemalt filmimisest Kalvis on kirjutanud Tiina Tuumalu Postimehes ja Teet Korsten Põhjarannikus. Film ise on kuidagi tähelepanuta jäänud, üks arvamus  Koberi blogis  ja hästi lühidalt Filmijutus.

kasvandikraamatRaamatut on raske kõrvale pakkuda, aga minu jaoks seostuvad Robert Musili “Kasvandik Törlessi hingeheitlused”,  Jan Guillou “Kurjus” ja Sass Henno “Mina olin siin”. Sada aastat ja midagi pole muutunud, needsamad julmad võimumängud ja tagantjärele tarkused. Või võiks lugeda stsenaristi, Lars Saabye  Christenseni teoseid “Poolvend”, “Modell”, “Oscar Wilde’i lift” ja “Maskeraad”.

Muusikapalaks lõputiitrites kõlav Sigur Ros.

Tiina Sulg

“Lahvatab leek” Cinamonis alates 22. novembrist

In raamatukava on 19/11/2013 at 15:56

lahvatableekfilmMärtsis kinodesse jõudnud “Näljamängude” järg on lõpuks kohal. Tegemist on Suzanne Collinsi samanimelisel triloogial põhineva ekraniseeringuga, millest on vaimustunud nii noored kui vanad.lahvatableekposter

Francis Lawrence’i lavastatud ning Jennifer Lawrence’i (Katniss), Josh Hutchersoni (Peeta) ja Liam Hemsworthi (Gale) mängitud linateos sobiks praegusesse poliitilisse olukorda nagu Converse’i ketsid minu jalga – ehk siis imehästi. Esimesed Näljamängud on peetud ning Katnissist on saanud vabaduse sümbol. Riigis leiavad aset ülestõusud, inimeste peades roomavad mässumõtted, ja suurtel bossidel tuleb idee, kuidas rahvas taas oma kontrolli alla saada – korraldada tuleb uued Näljamängud, kus osaleksid kõikide eelmiste mängude võitjad.

lahvatableekraamatKui lugeda Collinsit või vaadata neid filme, ei saa jääda märkamata need imepärased paralleelid meie endi tegelikkusega – kuidas (võimu)ladvik on kaugenenud tavainimestest ning elab oma kaitsva mulli sees, kuidas usinad töömesilased peavad aina raskemates ja raskemates tingimustes ellu jääma, kuidas eneseimetlus võtab aiva naeruväärsemaid vorme, ning kuidas ohu korral võib valitsev jõud saata rahva kraesse absurdseid karistusi.

Collinsi triloogiat saab laenutada meie raamatukogust mitmes keeles. Lisalugemist inglise keeles leiate filmi kohta IMDb-st  ja romaani kohta Vikipeediast.

Liis Pallon

“Räägi” kolmapäeval, 18. sept kell 20 , neljap kell 22 ja reedel kell 14 filmikanalil Silver Baltic

In raamatukava on 15/09/2013 at 18:43

speakTegemist on noorsoofilmiga, millel on ka oma wikipedia lehekülg.

Telekava tutvustuses kirjutatakse: Melinda on tüdruk, keda millegipärast ei sallita ja ta vastab maailmale vaikimisega. Kõik hakkavad paluma, et ta räägiks, aga tegelikult ei taha keegi teda kuulata. Ühel hetkel saab tüdruk oma hingehaavadest ja hirmudest jagu ning paneb inimesed ennast kuulama.

Filmi aluseks on Laurie Halse Andersoni samanimeline romaan, stsenaariumi kirjutas ta ise koos filmi režissööri Jessica Sharzeriga. Osades Kristen Stewart, Michael Angarano, Robert John Burke jt.  Kristen Stuart oli selle filmi tegemise ajal 13-aastane, aga kui ma filmide andmebaasi õigesti lugesin, siis oli see juba  tema 6. roll. Filmi hinne imdb.com-is on üsna kõrge, 7.4 punkti ja Jessica Sharzer on sellega esitatud kolmele auhinnale, millest ta võitis Woodstocki festivali publikuahinna. tumblr_mg65isTyzQ1r622o4o1_500

Laurie Halse Anderson  on tuntud ameerika laste- ja noorsookirjanik, kes on kirjutanud ka ajaloolisi romaane. Tema noorsooraamatud puudutavad raskeid probleeme alates söömishäiretest ja lõpetades vägistamisega, mis on toonud päevakorrale ka tsensuuri küsimuse ning süüdistused pornograafias ja noorte kõlbluse rikkumises.  “Räägi”   on tema esimene suuremat tunnustust ja hulgaliselt auhindu  pälvinud teos, mis on tõlgitud 16 keelde. Kahjuks pole eesti keel üks neist, niiet lugeda soovijad peavad leppima ingliskeelse raamatuga, mis on meie raamatukogus olemas.

Kaja Kleimann

“Surmav arsenal: Luude linn” Cinamonis

In raamatukava on 07/09/2013 at 13:59

luudelinnfilmKui kinodes praegu jooksev ekraniseering on pooltki nii hoogne ja põnev kui raamat, siis usun, et vähemalt nooremale fantaasiafilmide vaatajale võiks olla lugu igati  meelepärane.

Võibolla lugedes kedagi segab see, et Cassandra Clare raamat on nii filmilikult kirjutatud, et oleks olnud kummaline, kui seda filmiks tehtud poleks. Mind mitte.

Arusaadavalt on arvata, et kui tegemist on 15-aastase peategelasega, siis ei puudu loost armastuse/rivaalitsemise liinid. Samas on see minu meelest väga hästi muu tegevusega tasakaalus ja üllatusi jagub kuhjaga.luudelinnraamat

Lugu on hoogne, ei ole lehekülgede pikkusi heietusi, kõik segased asjad selguvad õigel ajal, üllatusi ja “okei, selle peale ma ei oleks tulnud” emotsioone jagub ka. Igale maitsele midagi: vampiirid, libahundid, äraneetud, kujumuutjad, õõvastavad õgarddeemonid jne, pluss tavalised inimesed.

Seili Ülper

„Mina olin siin“ reedel, 1. juunil kell 21.40 ETV-st

In raamatukava on 30/05/2012 at 14:35

Ja kuna juba kaks filmi sel nädalal on pühendatud heale ja kurjale noorte ullikeste elus, siis ei saa ka lastekaitsepäeva ilma kasvavale noorsoole mõtlemata tähistada. Eesti filmid kipuvad sageli oma impotentsete metafooride ja kroonilise kurvameelsusega tavavaatajaid segadusse ajama, kuid René Vilbre film „Mina olin siin“ (2008), mis põhineb Sass Henno samanimelisel kirjutisel, toob reaalsuse meieni nii nahhaalselt ja kiljuvalt, et peale kino lõppu lubavad vaatajad, et loevad elu lõpuni üksnes muinasjutte.

Rass (Rasmus Kaljujärv) on eksiteele sattunud arenev noor, keda ootavad ees suur armastus ja eetiliselt keerulised valikud. Juhtub rohkem kui rubla eest ning näha saab nii ihu kui ka peksu. Sõnaga, igale noorele k o h u s t u s l i k vaatamine, sest pakkub mõtteainet pikkadeks sumedateks suveöödeks ning aitab ehk mõne vääratanud hinge õigele rajale tagasi.

„Mina olin siin“ saab laenutada Linnaraamatukogust nii filmi kui Sass Henno romaani näol. Viimast peetakse üheks kaasaja eesti (noor)kirjanduse pärliks, kuid kas sellest saab ka klassika – seda otsustavad lugejad. Teosel on oma kodulehekülg, kust leiab hulgaliselt linke romaani käsitlevatele erisugustele suletöödele.  Filmi kohta saab rohkem informatsiooni siit.

Liis Pallon

„Näljamängud“ Cinamonis

In raamatukava on 03/04/2012 at 14:24

Suzanne Collinsi populaarsesse triloogiasse kuuluvad “Näljamängud”, Lahvatab leek“ ja „Pilapasknäär“. Lisaks raamatu lugemisele on huvilistel alates 23. märtsist võimalik minna kinno vaatama Suzanne Collinsi samanimelise triloogia esimese osa põhjal vändatud fimi „Näljamängud“.

Põhja-Ameerika varemeil asub riik nimega Panem, mille 12 ülivaese ja ekspluateeritud ringkonna üle valitseb särav ja luksuses kümblev Kapitoolium. Aastakümneid tagasi toimunud ülestõusu meenutamiseks ja karistuseks selle eest peavad kord aastas kõik ringkonnad endi seast välja valima ühe poisi ja ühe tüdruku, vahemikus 12-18 eluaastat, et need lapsed saata televisiooni otse-eetris ülekantavatele Näljamängudele – Kapitooliumis ülipopulaarsele verisele draamale. Mäng käib elu ja surma peale. Ellu saab jääda vaid üks kahekümne neljast.

Peategelane Katniss on sunnitud osalema võistlustel vabatahtlikuna, et päästa oma õde Primrose. Nii tulebki Katnissil hakkama saada ülikarmides oludes, võidelda surmani tapahimuliste konkurentidega, üritada jääda seejuures inimlikuks, ning püüda võitjaks tulla. Sealjuures saab karismaatilisest Katnissist – algul endagi teadmata – Kapitooliumile vastupanemise sümbol… Filmis on rohkelt põnevust, seiklust ja ka romantikat.

Režissööriks on Gary Ross ning peaosi mängivad Jennifer Lawrence (Katniss Everdeen), Josh Hutcherson (Peeta Mellark) ja Liam Hemsworth (Gale Hawthorne).

Triin Võsoberg

Vaata ka fännilehekülge.
Linastusaegu vaata siit.

“Tormimurdja” esmaspäeval, 4. juulil Kanal12-s kell 8.50

In raamatukava on 01/07/2011 at 15:26

Tegemist on 2006.a. valminud filmiversiooniga Anthony Horowitz´i samanimelisest noorsoole suunatud paroodiasugemetega spiooniromaanist. Pealtnäha tavalisest koolipoisist peab kiiresti saama superspioon, kel tuleb paljastada ja nurjata kurikavala multimiljonäri salaplaan.

Tegemist on kerge, suvise kogupere meelelahutajaga.

Internetis surfates leidsin intervjuu raamatu autoriga, kus Anthony rääkis, et tal on foobiline hirm suremise ees kirjutamise ajal. Ja seetõttu, kui tal on parajasti käsil mõne raamatu kirjutamine, jätab ta majapeale teateid, kuidas raamat lõppema peaks, nii et inimesed teaksid ja vajadusel saaks keegi raamatu lõpuni kirjutada.

Horowitz´i raamatud leiad raamatukogust.

Triinu Univer

“Koletu” Cinamonis

In raamatukava on 24/05/2011 at 15:52

Muinasjuttude ümbertöötlused näivad viimase kümnekonna aasta trend olevat nii kirjanduses kui kinokunstis. Seda tõestab ka Alex Flinni raamatu “Koletu” põhjal tehtud samanimeline värske film meie kinodes.

Alex Flinn on võtnud aluseks “Kaunitari ja Koletise” (mõnele võib-olla tuttavam pealkirjaga “Tulipunane lilleke”). Flinn on tõstnud tegelased kaasaega, mänginud noortekultuuri stereotüüpidega, võtnud pisut šnitti “Videvikust” ja kirja pannud oma loo. Lugu ei kuulu just kirjanduslike suursaavutuste hulka ja tõlget ka just kiita ei saa, aga ega tal väga midagi viga ka pole, vähemalt on see oma nurk tõesti olemas ja needusepanija karakter seekord suhteliselt hästi välja toodud. Loe ka Anu Lohu arvamust Õhtulehest.

Kuidas see kõik filmilinal välja näeb, tuleb oma silmaga järgi kaeda, täpsemaid linastusaegu saab teada siit.
Filmi kodulehekülg.
Raamatu kodulehekülg.

Tiina Sulg