Raamatukava

Posts Tagged ‘Paul Gauguin’

“Kollane maja” 9. aprillil kell 05:00 ; 13:00 Viasat History

In raamatukava on 09/04/2012 at 13:09

Liigutav film kunstiajaloo kahest kõige mõjukamast ja samas ebastabiilsemast majakondsest, Vincent Van Goghist ja Paul Gauguinist. Peaosades John Simm ja John Lynch.

Nimelt elasid kaks kunstnikku 1888. aasta novembris ja detsembris Lõuna-Prantsusmaal Arles’is samas majas. Keskeale lähenevad ja puupaljad kunstnikud hülgasid perekonna ja sõbrad, et pühenduda täielikult vaid maalimisele. Nad olid teineteise viimane lootus, kuigi ei saanud eriti hästi läbi. Nimelt kartis Gauguin, et Van Gogh on närvivapustuse äärel, samas kui Vincent kaebas, et Gauguin paneb toitudesse liiga palju soola. Kunstnikud jõid, vaidlesid ja käisid naistes, ent samas ka maalisid koos, kantud samast vastupandamatust kunstikirest. Kahe kuu jooksul sündisid maalid, mida peetakse praegu moodsa kunsti meistriteosteks. Ent mis oli kõige selle hind? Kas nende sõprus, nende viimane võimalus inimsuhteid hoida, pidas niivõrd intensiivsele kooslusele vastu?

Maalikunstnik Vincent van Gogh on tuntud kui piinatud geenius, kes lõikas maha oma kõrva.  Räägiti ka, et kuulus Hollandi kunstnik Vincent van Gogh kannatas Meniere’i tõve all, mis põhjustas peapööritust, iiveldust ja kõrvade kumisemist.
Senimaani käibel oleva teooria kohaselt lõikas van Gogh 23. detsembril 1888 aastal hullusehoos habemenoaga oma kõrva maha, misjärel oleks ta äärepealt verekaotusesse surnud. Väidetavalt mässis kunstnik kõrva rätikusse ja andis selle prostituudile ühe lähedalasuva bordelli juures.

Osad eksperdid väidavad aga, et van Gogh võis kogu asja välja mõelda, et kaitsta kunstnik Paul Gauguin’i, kes lõikas Vincenti kõrva maha vihahoos. Tõde ei tulnud kunagi ilmsiks, sest kaks kunstnikku andsid vaikimisvande, et Gauguin pääseks kohtumõistmisest ja van Gogh ei kaotaks oma sõpra, kellest ta oli lootuselt lummatud. Loe ka artiklit “Vincent van Goghi kõrva saladus lahendati”.

Kuuldes nime Vincent Van Goghi tuleb mulle meelde kohe Van Goghi muuseum Amsterdamis, mida külastanud olen ja unustamatu, suurepärane Tallinna Linnateatri etendus „Vincet“.

Põnevat lugemismaterjali leidub palju ja erinevates keeltes välja antud. Väga kaasahaarvalt on kirjutatud Dieter Beaujeani “Vincent van Gogh: elu ja looming”  ja Irving Stone’i “Elujanu: jutustus Vincent van Goghist“.

Internetis ringi šurfates leidsin väga hea lingi Vincent Van Goghist. Sellelt leheküljel on ära toodud kunstniku elulugu ja tähtsamad tööd.

Põnevat lugemist võib leida Mathuralt.

Prantsuse kunstnikust Paul Gaugini elust kirjutas raamatu inglise kirjanik W. S. Maugham raamatu „Kuu ja kuuepennine“, mis tõi raamatu autorile suure kuulsuse.

1894. aastal tuli Paul Gauguin järeldusele, et Euroopa kultuur tervikuna, eriti aga Prantsuse kultuur on nii vaimselt kui ka moraalselt pankrotistunud.8. juunil samal aastal saabus ta Tahitile – läbitungimatute džunglite ja troopilise soojuse maale ning – mis oli kõige tähtsam Gauguinile – rikkumata, ebadekadentlike, mitte-eurooplaslike ja ebatavaliselt kaunite inimeste maale. Gauguin tundis sellisest elust mõnu kaks aastat, luues nii oma meisterlikumaid ja enamtuntud maale kui ka päeviku, millest sai käsikiri autobiograafilisele romaanile “Noa Noa”.

Sirje Suun