Raamatukava

Posts Tagged ‘PÖFF’

“Päästearmee” kolmapäeval, 26. novembril kell 19 Cinamonis

In raamatukava on 21/11/2014 at 17:36

marokofilmPöffi lehel tutvustab Maria Reinop filmi nii: 

Noor Maroko autor Abdellah Taia on lavastanud oma esimese täispika filmi, omaenda autobiograafilise raamatu „Salvation Army” põhjal ning samanimeline film noorest araabia geimehest, kes on lõksus erinevate suhete keskel. Neis mängivad rolli peresuhted, tema enda salajased ihad ning seks kui ostujõud. Film esilinastus mullu maineka Veneetsia filmifestivali programmis.taia Abdellah (Said Mrini) on 15-aastane, elab oma vanemate, kahe venna ja viie õega pead-jalad segamini Casblanca äärelinnas. Kuigi esmapilgul tundub elu koos perega turvaline, on üsna pea selge, et vanematevahelised suhted, eriti isa, kes ema füüsiliselt karistab, ning Abdellahi enda iha oma vanema venna Slimane (Amine Ennaji) vastu, on teismelisele segased ning kodune atmosfäär täis aeglaselt laadivat pinget. Samal ajal algavad noore mehe otsingud ja esimesed kohtumised teiste meestega, tuues filmi hoopis teise mastaabi, sest tegu on siiski Marokoga. Kui palju neist suhetest sai alguse vanemate meeste initsiatiivil, astudes vastu oma ihadele, või hoopiski põhinesid võimalusel teenida? Positiivseid araabiamaadest pärit gei-karaktereid kohtab filmides vähe, kui üldse. Meil on hea meel tuua see värske, rahulikult lahti rulluv ning väga omamoodi film PÖFFi eriprogrammi “Nii erinevad, nii sarnased”.

taiaraamatAbdellah Taia raamatuid meie raamatukogus pole, küll aga on Tallinnas prantsuskeelne “Le jour du roi”. Ka Maroko kirjandust ei meie raamatukogudes just kuigi palju, ühe näitena võiks välja tuua Tahar Ben Jellouni “Liivalapse”. Igapäeva Maroko eluoluga saab vast kõige paremini tuttavamaks Kätlin Hommik-Mrabte “Minu Maroko” kaudu.

Treiler:

Tiina Sulg

 

 

“Jodorowsky “Düün”” teisipäeval, 25. novembril kell 21.45 Ekraanis

In raamatukava on 20/11/2014 at 19:44

dakssadüünFilm suurejoonelistest unistustest ja nende luhtumisest. Ja kuigi me ei näe kunagi Jodorowsky plaanitud “Düüni”, on osa sest loomisrõõmust ja pühendumisest tükati mujal vilksatamas, n raamatute kaanekujundusena.

Märten Ratasepp kirjutas oma arvustuses Sirbis kiwa koostatud “Olematute raamatute antoloogiast” muu hulgas ka sellest filmist: “Olematusi ei tasu alahinnata. Aktuaalse näite olematuse hõljuvusest ja paeluvusest saab tuua välisilmast. jodorowskysduneposterÄsja jõudis ekraanile Frank Pavichi suurepärane dokumentaalfilm pealkirjaga „Jodorowsky düün” („Jodorowsky’s Dune”, 2013), kus räägitakse ühe puhta kunstiteose kurikuulsast luhtumisest. Film toob vaatajate ette Tšiili-Prantsuse režissööri Alejandro Jodorowsky ja kaastöölised, kes üritasid 1970ndate keskel luua laushullumeelset ja ülepaisutatult ambitsioonikat Frank Herberti ulme­romaani „Düün” („Dune”, 1965, e.k 1996) ekraniseeringut. Olematu film kõlab säravalt kaasa kogumiku tekstidega: katkenditega või kokkuvõtetega ideedest, mis ei saanud teoks, plaanidega, mis luhtusid, tekstidega, mis jäid poolikuks või ei alanudki. Ja siiski oli kavatsetud, ent luhtunud filmi mõju niivõrd võimas, et disainielemente, stseene, kaadreid, pilte jpm on kasutatud Hollywoodis ja mujalgi mitukümmend aastat, tänapäevani välja. Täiesti olematuna nihutas Jodorowsky visioon omaenda valdkonna kaanoni ja traditsiooni piire. Mitteolemises saigi see enam kui olevaks.”

jodorowskys-duneMaria Reinupi kokkuvõtet filmist saab lugeda PÖFF-i lehel. 

Filmi koduleht.

Intervjuu Alejandro Jodorowsky  pojaga Müürilehes. 

Viiteid Frank Herberti Düüni-sarja raamatute arvustustele leiab siit.

Tiina Sulg

 

„Dokfilm surnutest“ kolmapäeval, 19. novembril kell 19.00 Ekraanis

In raamatukava on 18/11/2014 at 11:22

zombi1Zombie-filmid on ühed mu lemmikud, sest need annavad edasi inimeste ürgset hirmu surnute ees, kes tõusevad üles ja kõnnivad meie hulgas, veel hullem kui nad meid sööma tahavad hakata. Kuuludes õudusfilmide alamkategooriasse kerkib neid linateoseid vändates üles probleem, kuidas mitte olla labane. See viimane on ka põhjus, miks õudusžanr tekitab inimestes vastakaid emotsioone. Keskpärane tissipaar ja liigne tomatikastme kasutamine ei paku enam ammu heaoluühiskonna marinaadis laagerdunud snoobile seda hirmutunnet, millega saavad kindlasti hakkama „Silent Hill“ ja „Märtrid“.

zombi2Aga tagasi elavate surnute juurde. Alexandre O. Philippe’i käe all valminud 2014. aasta dokumentaalfilm püüab kaardistada zombie’de filme, raamatuid ja sellest välja arenenud subkultuuri. Filmis teevad kaasa ka George Romero ja Max Brooks. Kas filmi lõpuks selgub, mis on see, mis meelitab inimesi ikka jälle skepuleerima võitlusest elavate surnutega või elama igapäevaelu zombie’ina? Kui teada saate, ärge öelge.

zombi3zombiraamatLisalugemist PÖFFi kodulehelt ja filmi kodulehelt.

Linnaraamatukogust võite laenutada Max Brooksi raamatu „The zombie survival guide: complete protection from the living dead“, mis annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi oodatava elavate surnute rünnaku eest.

Liis Pallon

„Raske on olla jumal“ kolmapäeval, 19. novembril kell 20.00 Elektriteatris

In raamatukava on 17/11/2014 at 23:38

jumal2

Nälgivat kunstniku kuvandit on küllalt pilatud, kuid mina usun, et see on mingil määral taotluslik ja teatud inimtüüpide puhul isegi vajalik, et oleks võimalik oma annet täiel määral realiseerida. Sama kehtib ka mõningate ulmekirjanike ja poliitiliste režiimide puhul. Kui vennad Strugatskid oleksid sündinud ja elanud Rootsis, oleks nendest saanud suure tõenäosusega keskastmejuhid mõnes mööblitehases või sokivabrikus. Elamine ja kirjutamine totalitaarses ühiskonnas on olnud kõige olulisemaks teguriks Strugatskite loomingu mõistmisel.

jumal11964. aastal avaldatud vendade Strugatskite ulmeromaanist „Raske on olla jumal“ on valminud kaks filmi (1989. ja 2013. aastal), millest viimane tuleb esitamisele ka PÖFFi raames. Venelase Aleksei Germani võigas linateos toob vaatajateni Strugatskite tekstide kõige sügavamad kihid – labasuse ja absurdsuse. Juba treilerit vaadates saab aru, et kinost väljuvad muutunud maailma tunnetuse ja psüühikaga inimesed. Strugatskid oskasid anda lootust, kuid veel paremini oskasid nad selle ära võtta. Ja German on sellest aru saanud ning väga oskuslikult püüdnud ka edasi anda.

jumal3Lugege juurde PÖFFi kodulehelt ja Wikipediast.

Raamatukogust võtke pimedateks õhtuteks kindlasti ka Strugatskite „Tagasitulek; Raske on olla jumal: fantastilised jutustused“.

Liis Pallon

“Korczak” neljapäeval, 22. novembril kell 18:30 Cinamonis

In raamatukava on 21/11/2012 at 18:40

 Kuivõrd käesolev nädal kulgeb PÖFF-i tähe all, valisin ka filmi ja raamatu, mida soovitada, lähtudes PÖFF-i programmist. Poola režissööri Andrzej Wajda film “Korczak” (1990) on jäädvustus Janusz Korczakist—juudi-poola päritolu laste õiguste eest seisjast, arstist ja kirjanikust; keskendudes aastatele 1936—1942. Film on ajakohane sellepoolestki, et käesolev aasta on kuulutatud Janusz Korczaki aastaks— tema surmast Treblinka koonduslaagris möödub tänavu 70 aastat.

Korczaki kirjanduslik looming ühtib põhiteema poolest tema ülejäänud tegevusega—kesksel kohal on laps oma tervikliku sisemaailmaga, mis ei ole millegi poolest lihtsam või ebatäielikum kui täiskasvanul. Tema lasteraamatutest on laialt tuntud ja tunnustatud romaanid kuningas Maciuśest: “Kuningas Maciuś Esimene” ja “Kuningas Maciuś üksikul saarel”. Kuigi Maciuś on väike, peab ta kuningana kandma valitsemiskoormat samamoodi nagu täiskasvanud kuningad, paljusid asju Maciuś veel ei tea ja teeb valesti, ometi ei tagane ta vastutusest ning proovib oma suuri eesmärke ellu viia. Ära teha jõuab väike kuningas palju—võitleb rindel oma riigi vabaduse eest, sõlmib sõpruse kauge maa musta kuningaga, loob lastele oma parlamendi, kus nad saavad arvamust avaldada ja oma huvisid ellu viia. Headele kavatsustele vaatamata ei õnnestu Maciuśel ühiskonda palju õiglasemaks ja paremaks muuta, maailm osutub lihtsalt sedavõrd keeruliseks paigaks.

Huvilistele mõned teemakohased lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Janusz_Korczak

http://publik.delfi.ee/news/kino/poola-filmirezhissoor-andrzej-wajda-saab-elutoo-oscari.d?id=192941

Triin Põldver

“Me peame Kevinist rääkima” teisipäeval, 29. novembril kultuurikeskuses Athena kell 19.30

In raamatukava on 25/11/2011 at 17:17

Tegemist on draamafilmiga, mille aineseks on Lionel Shriveri (kodanikunimega Margaret Ann Shiver) palju kõneainet andnud romaan “Me peame rääkima Kevinist”.

Raamat on võitnud Suurbritannia kõige prestiižema kirjandusauhinna – Orange Prize. Eesti keeles ilmus teos 2008.a. ja leidis kohe väga aktiivset vastukajamist nii erinevates portaalides, blogides (nt. blogi Kohustuslik vabatahtlik kirjandus) kui ka ajakirjanduses (nt. Postimees, Eesti Päevaleht).

Huvitav on tõdeda, et bestselleriks kujunenud teos lükati järgemööda suisa kolmekümne kirjastaja poolt tagasi, enne kui see lõpuks trükivalgust nägi.

Film on vaatamata oma värskusele jõudnud juba tiirelda mööda erinevaid festivale ja võitnud Londoni filmifestivalil ka auhinna, nimelt parima filmi tiitli.

Raamatu leiad raamatukogust.

Vaata ka intervjuud romaani autori Lionel Shriveriga:

Triinu Univer

“Vabaduse mõrkjas maitse” pühapäeval 27.novembril kell 18 kinos Cinamon 3

In raamatukava on 25/11/2011 at 11:48

HAPPY   PÖFFDAY
15. Pimedate Ööde Filmifestival Tartus kinode Cinamon kõikides saalides ja Athenas õhtustel seanssidel  kuni 30.novembrini.

Filmgurmaanidele: ja nüüd telekate tagant kõik kinosaalidesse! Võib juhtuda, et mõningaid PÖFFil  linastuvaid filme ei tule teil enam võimalust Eestis kunagi näha.

Vabaduse mõrkjas maitse (A Bitter Taste of Freedom)
USA, Rootsi, Venemaa
2011
Rež. Marina Goldovskaja
Dokfilm poliitilistel motiividel 2006.a. mõrvatud vene ajakirjanikust Anna Politkovskajast põhineb intervjuudel, mis režisöör Marina Goldovskaja on teinud Anna sõprade ja õpetajatega.
Film on osalenud mitmetel fesivalidel (Jerusalem, Warsaw, Montreal, IDFA)   ja saanud ka auhindu.
Anna Politkovskaja kohta võib guugeldades leida palju materjali. Filmiandmebaas  IMDb pakub tema biograafia  sellisena.

Anna Politkovskaj kirjutatud raamatutest on eesti keeles saada:
“Putini Venemaa”
“Teine Tšetšeenia sõda”
“Vene päevik: mõrvatud ajakirjaniku viimane raamat”
“Putini Venemaa” on inglisekeelsena saada Tartu ülikooli  ja Balti kaitsekolledži raamatukogudes.

Ülli Tõnissoo

“Kilimanjaro lumi” reedel, 25. novembril kell 22.00 kinos Cinamon 3

In raamatukava on 23/11/2011 at 17:57

HAPPY   PÖFFDAY

Kilimanjaro lumi (Les neiges du Kilimandjaro)
Prantsusmaa, 2011
Rež: Robert Guédiguian
Kõigepealt vaatajale hoiatuseks, et see film   EI OLE tehtud Hemingway samanimelise teose järgi, vaid stsenaariumi algmaterjaliks on kasutatud Victor Hugo luuletust. Siit ka soovitus juurde lugeda hoopis midagi Victor Hugolt kas originaalis või tema proosat eestikeelses tõlkes ning teoseid laenata  kas meie raamatukogust või ülikooli raamatukogust, kus valik hoopiski rikkalikum.

Ülli Tõnissoo

“Meil on paavst” neljapäeval, 24. novembril kell 22.00 Athenas – PÖFF

In raamatukava on 23/11/2011 at 17:49

HAPPY PÖFFDAY

Habemus Papam – Meil on paavst
Prantsusmaa, Itaalia, 2011
Rež: Nanni Moretti
See tragikomöödiaks märksõnastatud film on ka 2011.a. PÖFFi EFA nominent.

Et teemasse süüvida, tasuks juurde lugeda raamatuid paavstide ja paavstluse kohta.
Uhl, A. “Paavstid ja naised” 
Maxwell-Stuart, P. G. “Paavstide kroonika”
Vogt-Lüerssen, M. “Lucrezia Borgia: paavsti tütre elu renessansiajal”
O’Connor, G. “Universal father : a life of Pope John Paul II”
Ковальслий Папы и папство”

Ülli Tõnisso

“Flamenco” kolmapäeval, 23.novembril kell 19.30 Athenas

In raamatukava on 22/11/2011 at 20:01

HAPPY   PÖFFDAY

“Flamenco”
Hispaania, 2010
Rež: Carlos Saura
Kes on näinud ja mäletab Carlos Saura 80-ndatel tehtud triloogiat tantsufilmidest “Verepulm” , “Carmen”  ja “Nõiutud armastus” , sellele pakub kindlasti huvi ka meistri värske dokfilm PÖFFi Panoraami programmis.

Ja kui on sügavam huvi flamenkotantsu vastu, leiab raamatukogust lugemist selle tantsu olemuse ja ajaloo kohta:
Webster, J. “Duende”
Leblon, B. “Flamenco” 
ning muusikat kuulamiseks. htt

Ülli Tõnissoo

“Telgid” esmaspäeval, 21. novembril kell 17.30 Athenas

In raamatukava on 21/11/2011 at 15:35

HAPPY PÖFFDAY

15. Pimedate Ööde Filmifestival Tartus kinode Cinamon kõikides saalides ja Athenas õhtustel seanssidel  kuni 30.novembrini.

Filmigurmaanidele: ja nüüd telekate tagant kõik kinosaalidesse! Võib juhtuda, et mõningaid PÖFFil  linastuvaid filme ei tule teil enam võimalust Eestis kunagi näha.

“Telgid”
USA, 2010
Rež: James Belzer

Dokkfilm Montoni moefilmide eriprogrammist. Lisalugemist modelli-elu ilust ja valust leiab järgnevatest raamatutest:
Milana: eesti modelli päevik
– M. Surva Meesmodelli pihtimus
– T. Muravskaja Beatrice. Võõras.
– V. Shipton Supermodels.
– A. Wek  Minu elu.

Ülli Tõnissoo

“Sinilind” pühapäeval, 20. novemberil kell 20.00 Cinamonis

In raamatukava on 21/11/2011 at 15:08

HAPPY PÖFFDAY

15. Pimedate Ööde Filmifestival Tartus kinode Cinamon kõikides saalides ja Athenas õhtustel seanssidel  kuni 30.novembrini

“Sinilind”
Belgia, 2011
Rež: Gust Van den Berghe

Film linastus Tartus 20. nov. Tutvustuse koos piltidega leiate festivali kodulehelt, kust lingid viivad edasi noore režissööri tutvustamiseni ja treileriteni.

Filmilahendus Maurice Maeterlincki teosele “Sinilind” on väga omapärane alates kasvõi sellest, et tegevus toimub Mustal Mandril, mis koos läbi sinise valgusfiltri loob pisut woodoo-likuatmosfääri. 25-aastane režissöör võiks saada kuulsa Lars von Trieri mantlipärijaks. Leiate võrdluseks meilt salvestusi Trieri filmidega.

Kellel õnnestus filmi vaadata, soovitav ka raamat, millest on meie raamatukogus mitu erinevat trükki, läbi lugeda. Mina tahaks seda küll teha, kui festivali kiire aeg mööda saab.

Ülli Tõnissoo

“Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk” reedel, 18. novembril kell 19.30 Athenas

In raamatukava on 21/11/2011 at 14:55

HAPPY PÖFFDAY

15. Pimedate Ööde Filmifestival Tartus kinode Cinamon kõikides saalides ja Athenas õhtustel seanssidel  kuni 30.novembrini.

“Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk”
Saksamaa, Suurbritannia, 2011
Rež: Tomas Alfredson

Kes austab Le Carree spiooniromaane, vaatas kindlasti ära festivali avapäeval Athenas selle kriitikute poolt kavasse valitud filmi. Ja loeb nüüd juurde või uuesti üle Le Carree raamatuid nii inglise kui eesti keeles.

Ülli Tõnissoo