Paula Hawkinsi “Tüdruk rongis” on meil raamatukogus väga nõutud, kogu aeg lennus ja mitmemeetrise järjekorraga, nii et ma ei ole jõudnud ise veel pilku peale visata.
Muljeid mujalt:
Karl Martin Sinijärv
Rabarberibulvar
Raamatumoor
Sõber raamat
Lugemispäevik
kultuuritarbija60+
Padjaklubi
Palamuse raamatukogu
Peeter Helme
Filmimuljeid:
Madis Vohu
Karoliina Vasli
Nähtud ja nägemata
Anne-Mai
Tiina Sulg
1939. aastal muutus maailm tagasipöördumatult, kadus Lääne maailma naiivsus ning aduti, et rahvuslik äärmuslus võib muutuda üleöö eluohtlikuks miljonitele inimestele. Millegi pärast on pea 80 aastat hiljem inimeste kollektiivne mälu tuhmunud ning toimub samasuguste hirmutamistaktikate ja egotsentriliste loosungite süüdimatu levitamine, mis viisid Euroopa 20. sajandi keskpaigas häbiväärsesse olukorda. Ja millegi pärast on Eestis saanud aastakümneid tegutseda alaväärsus kompleksi all kannatavad animalistlikult agressiivsed neonatsid, kes on endale pununud pesa ka meie armsasse kodulinna. Kui II maailmasõja õppetunnid on mälust kustutatud ja tavaelus ei nähta äärmusluses ohtu, siis tuleb õppust võtta kunstis kujutatud näidetest.
Kui sellised filmid nagu „Romper Stomper“ ja „American History X“ on meeldinud, siis imponeerib suure tõenäosusega ka „Green Room“. Kõik kolm filmi lähenevad neonatsionalismile erineva nurga alt, kuid kõigis neis on ühtemoodi kajastatud ideoloogilise liikumise äärmine agressiivsus ja enesehävitajalikkus. „Green Room“ on Jeremy Saulnieri alles kolmas täispikk mängufilm, milles teevad kaasa Patrick Stewart, Anton Yelchin ja Imogen Poots. Vaatajateni tuuakse lugu ühest punkbändist, mis esinemisjanus jõuab otsapidi keset metsa asuva neonatside klubini. Kui neonatsid esindavad paremäärmuslust, siis punkarid tavaliselt vasakäärmust – ning nende kahe ääremaadel uitavate ideoloogiate kohtumine ei lõppe kohe kindlasti roosamannavahuse pidžaamapeoga. Laadige relvad, ihuge noad ja teritage hambad, ees ootab väga põnev slasher!
Filmi stsenaariumi kirjutas Jeremy Saulnier ise, nii et raamaturiiulist seda lugu ei leia. Üleüldse on väga raske leida kriitilist lähenemist rahvusäärmuslusele, kuid siin tuleb appi eesti ajakirjandus – tehke lahti Postimees, ning seal on küll ja veel selleteemalisi arvamuslugusid ja artikleid. Punkaritest on aga kirjutanud põhjalikumalt Tõnu Trubetsky.
Lisaks filmi kohta IMDb-st ja Wikipediast.
Liis Pallon
Kui isamaa ees on oma kohused täidetud – poliitikute naised häbistatud nende riietuse valiku tõttu – ning hangud ja tõrvikud jälle kuuri alla uut Jüriöö ülestõusu ootama seatud, siis on aeg oma vana hea soe lohk diivanil üles otsida. Kuigi tegemist on rahvusliku nädalaga, ei ole filmi soovitustel sellega midagi pistmist. Meelega või meeleta.
Scott Stewarti vändatud ja 2011. aastal kinodesse jõudnud „Preester“ on huvitav segu põnevusest, õudusest ja fantaasiast. Tegevus toimub alternatiivses maailmas, kus käib sõda inimeste ja vampiiride vahel. Sõda, mis peaks läbi olema. Sõdalasest preester (Paul Bettany) asub noore sugulase tõttu uuesti võitlema pimeduse sigidikega, aga kas tema hoogtööd päädib triumf – seda ei tohi ma teile öelda. Resultaadi peate ise järgi vaatama.
Filmi kirjeldus tundub üpris „tavapärane“ tänasel filmimaastikul. Kas pole nii?! Miks siis seda vaadata? Põhjus peitub alusmaterjalis. „Preester“ põhineb samanimelisel Hyung Min-woo manhwal (Korea koomiksil), mis on paistnud silma tugevate läänelike mõjutuste ja filigraansete illustratsioonidega. Autor lisab, et inspiratsiooni koomiksiks sai ta hoopiski arvutimängust „Blood“. Koomiks on tsipake teistsuguse tegevustikuga kui linateos (võideldakse deemonitega), ja suurema potentsiaaliga, mida kahjuks autor ei ole kunagi realiseerinud. Koomiksit meie raamatukogus ei ole, aga seda saab lugeda/vaadata selliselt leheküljelt nagu http://www.mangatown.com.
Huvitavat lugemist koomiksi ja filmi võrdlusest siit, Vikipeediast koomiksi ja filmi kohta.
Liis Pallon
Tele-esilinastus! Põnevusfilm doktor Harrisest (Liam Neeson), kes sõidab koos abikaasaga konverentsile Berliini, satub autoavariisse, ärkab nelja päeva pärast koomast ja avastab, et ta abikaasa (January Jones) ei tunne teda enam ära. Harris mõistab, et keegi teine (Aidan Quinn) on omastanud tema identiteedi. Ootamatu liitlase, tema elu päästnud taksojuhi (Diane Kruger) abiga sööstab ta pea ees surmavate saladuste keerisesse, mis paneb teda kahtlema omaenda mõistuses, identiteedis ja selles, kui kaugele ta on valmis tõe paljastamiseks minema…
Põnevusfilmi kohta korralik hinne 6.9, Liam Neeson ja Diane Kruger mõlemad rolli eest parima näitleja Jupiteri auhinnale nomineeritud – kõlab küllaltki paljutõotavalt.
Filmi aluseks on Belgia päritolu prantsuse kirjaniku Didier Van Cauwelaerti 2003. aastal ilmunud romaan „Out of my head”, mis 
raamatukogus ka saadaval.
1994. aastal võitis tema romaan „ Un Aller simple” („One way”) maineka Goncourt’i auhinna.
Kaja Kleimann
Tegemist on küll juba vanema filmiga (GoldenEye, 1995), kuid võib-olla on jäänud nägemata või on lihtsalt soovi nostalgia mõttes taaskord üle vaadata. Selle filmiga alustab TV3 ka Bondi filmide hooaega, seega, fännid olge valvel!
Mr Bond sõidab Venemaale, et leida võimsa kosmoselaeva käivitaja – “Kuldsilm”. Loomulikult ei puudu sellestki filmist kaunid naised ja põnevus.
“Kuldsilm” on Pierce Brendan Brosnani (sündinud 16.mail 1953) jaoks esimene Bondi roll. Kes soovib aga ise oma peas ette kujutada kangelasi ja kangelannasid ning loosse teistmoodi sisse elada saab seda teha raamatut lugedes.
Kuna “Kuldsilm” ei põhine otseselt tuntud Bondi autori Ian Flemingu loomingul, vaid on stsenarist Michael France loodud, siis raamaturiiulist leiab selle loo hoopiski John Gardneri loomingu alt.
Filmist IMDB-s.
Treiler:
Seili Ülper
Suur suvi koos äikesetormide ja kohati väga tugevate tuuleiilidega on lõpuks ometi Eestisse jõudnud. Oma seninähtud torme saab laupäeval võrrelda kümmekond aastat tagasi valminud seiklusdraamas “Täiuslik torm” mäslevate loodusjõududega.
Kapten Tyne (George Clooney) on oma meestega Atlandil kala püüdmas, kui neile läheneb eri ilmakaartest kolm tormi ja orkaani, mille ühinemisel tekivad kõikepurustavad 30-meetrised lained. Tegemist on tõsielul põhineva samanimelise raamatu ekraniseeringuga.
Filmi vapustavad eriefektid kandideerisid Oscarile.
Huvitav fakt on see, et film kaevati kapten Tyne sugulaste poolt kohtusse, kuna omaste arvates on filmis kapteni tegelast kujutatud “hoolimatu, liialt riskialti, enesesse tõmbunud, despootliku ja maniakaalsena”. Tyne´i perekond ütles New York Postile, et filmitegijad oleksid pidanud küsima luba kasutada kapteni elulugu ning ühtlasi nõudsid nad hüvitist, mille summat ei avaldatud.
Priit Hõbemägi kirjutas filmime arvustuse: ” “Täiuslik torm” polnud täiuslik” . Ja Andres Laasik võrdleb lühidalt raamatut ja filmi artiklis “Raamat ja torm veeklaasis”. Raamatu leiad raamatukogust.
Triinu Univer
2002.a. linavalgust näinud menukas krimidraama “Punane draakon”, on valminud Thomas Harrise samanimelise teose järgi, kus kirjandusmaailm kohtus esimest korda Hannibal Lecteriga – hirmujudinaid tekitava psühhopaadiga.
Paar sõna filmist:
Mõned aastad pärast sarimõrvar Hannibal Lecteri (Anthony Hopkins) kinnipüüdmist, kutsutakse endine FBI agent Will Graham (Edward Norton) taas tööle, tema suurepärase võime tõttu kurjategijast tõene kujutus luua. Kuid kui ta “Punast Draakonit” jahtides alla peab vanduma, ei jää tal muud üle, kui paluda mehe abi, kes temast veelgi paremini kurjategija mõttemaailma mõistab, dr. Hannibal Lecter.
Laenuta Thomas Harrise raamatuid raamatukogust.
Triinu Univer
Õdussugemetega thrilleris “Varemed” muutub grupi sõprade puhkus Mehhikos täielikuks õudusunenäoks, kui otsustatakse minna džunglisse külastama iidset templit, kus toimuvad väljakaevamised. Põnevast ekspeditsioonist saab aga võitlus elu ja surma peale, kuna templi varemetes elab midagi iidset ja kurjakuulutavat.
Huvitav fakt on ehk see, et raamatu filmimisõigused osteti juba enne romaani ilmumist. 
Filmis mängib Joe Anderson, kellel oli roll ka sellises suurepärases The Beatlesite muusikal põhinevas draamas nagu “Across the Universe”.
Scott Smithi raamatu “Varemed” leiab raamatukogust. Autori enda kohta saab lugeda näiteks Wikipediast.
Triinu Univer
Film on tehtud Dan Browni 2003. aastal ilmunud romaani põhjal ja selles harutatakse Louvre’i kuraatori mõrvajuhtumit, mille taga paistab olevat salajane usuorganisatsioon, mis kaitseb kõigi vahenditega oma saladusi. Oluline osa on Leonardo Da Vinci maalidel, sest neile on peidetud hulk saladuste võtmeid, mis on küll kõigile nähtavad, kuid leidlikult maskeeritud. Filmi peaosalisteks on ameeriklasest professor ja sümboolikauurija Robert Langdon (Tom Hanks) ning krüptoloog Sophie Neveu (Audrey Tautou). 
Dan Browni raamat on väga populaarne: seda on müüdud üle 80 miljoni eksemplari ja see on tõlgitud 44 keelde. 2010ndaks aastaks oli see enim müüdud ingliskeelne romaan.
Dan Browni kodulehekülg.
Film IMBd-s.
Dan Brwoni raamatud raamatukogus.
Kaja Kaldmaa
Rühm tudengeid töötab väljakaevamistel Prantsusmaal La Roque lossi juures, kus toimus aastal 1357 lahing inglaste ja prantslaste vahel. Kui nende professor, kes on ka ühe meeskonnaliikme isa, läheb sponsorit külastama ja enam tagasi ei tule, hakkavad nad muretsema. Kuid sündmused alles algavad, kui kloostri ajaloolistes dokumentides leitakse teade professorilt. ITC saadab tudengid professorit minevikust ajamasina abil päästma, kuid vea tõttu jäävad päästjad ise minevikku kinni.
Film on valminud Michael Crichtoni (meile enim tuntud “Sauruste pargi “ ja “13. sõdalase” autorina) samanimelise, eesti keelde kahjuks tõlkimata raamatu järgi.
Loe Michael Crichtoni raamatuid.
Loe Michael Crichtonist lähemalt.
Loe intervjuud filmitegijatega.
Kaja Kleimann
CIA andmeil on praeguseks vähemalt 20 riigil olemas tuumarelv. Külma sõja ajal toodetud tuumaarsenalide tagavaradest on kaduma läinud hulgaliselt selliseid, mille asukoht on ametlikel andmetel tänaseni teadmata. Aga kui mõni selline peaks sattuma valedesse kätesse?
Film on valminud Tom Clancy samanimelise raamatu järgi, väga kõrget hinnangut või suurt auhinnasadu see pälvinud ei ole. Raamatut eesti keelde tõlgitud kahjuks samuti ei ole, kuid teised Clancy raamatud on eriti meeslugejate seas väga populaarsed.
Film on võitnud auhindu muusika ja visuaalsete efektide eest. Peaosalise, CIA analüütiku Jack Ryani rollis Ben Affleck (10 aastat varem tehtud “Nähtamatus vaenlases”, originaalipealkiri “Patriot games”, kehastas sama tegelast Harrison Ford). Kuid iga film, milles kasvõi kaugelt näidatakse Morgan Freemani, läheb sellest kohe paremaks!
Loe filmi kohta.
Loe raamatut inglise keeles. (või)
Loe Tom Clancy teoseid eesti keeles.
Loe Tom Clancy kohta.
Kaja Kleimann
Ööinimesed või salvestusseadmete omanikud võiksid tähelepanu pöörata sellele 1990. aastal valminud David Lynchi filmile, mille aluseks on Barry Giffordi (mh Jack Kerouaci biograafia autori) esimene raamat Sailorist ja Lulast. Osades Nicolas Cage, Laura Dern, rolliga Oscarile kandideerinud Diane Ladd ja võrratu William Dafoe.
Sailor ja Lula on kaks mässumeelset noort, kes üksteist armastavad. Lula ema vihkab Sailorit ja maksab ühele mehele, et see teda ründaks, kuid Sailor tapab ründaja ja satub vanglasse. Pärast Sailori vabanemist nad põgenevad ning Lula ema palkab detektiivi ja palgamõrvari neid jälitama.
Film on Lynchilik, ent siiski kergeminini jälgitav kui tema hilisemad tööd.
Tartu kogudes on vaid kaks B. Giffordi raamatut .
Loe Barry Giffordi kohta.
Barry Giffordi kodulehekülg.
Kaja Kleimann
Film on valminud Greg Ilesi raamatu “24 tundi “ järgi, mis valmis ühe külmetushaigust põdemise nädala jooksul. Stsenaariumi kirjutas Don Roos, näitlejate ja produtsentide palvel kirjutas Iles seda aga võtete käigus pidevalt ümber. Film sai uue pealkirja, et vältida segiajamist samanimelise seriaaliga. Valminud film ei ole saavutanud eriti kõrget hinnangut, kuid näitlejad on tuntud ja mõningat põnevust peaks lugu pealtnäha geniaalsest kuriteoplaanist, mis võtab ootamatult kohutava pöörde, pakkuma.
Sisust : Karen (Charlize Theron) ja tema abikaasa langevad lapseröövlist väljapressijate ohvriks. Lunaraha lootvad kurjategijad paraku ei tea, et röövitud tüdruk on astmahaige ja mis veelgi hullem, et tema vanemad ei mõtlegi lahinguta alistuda…
Loe Greg Ilesi raamatuid.
Loe Greg Ilesi kohta.
Loe filmi kohta.
Kaja Kleimann
Lucas Corso (Johnny Depp) erialaks on haruldased raamatud. Väikese tasu eest suudab ta väidetavalt iga raamatu leida, kui see olemas on. Kuid tema järgmine ülesanne paneb teda soovima, et ta poleks sellest raamatust kuulnudki. Nimelt palutakse tal leida raamat „Varjude kuningriigi üheksa väravat“, mida kasutatakse deemonite väljakutsumiseks ja mis selle omanikule suure võimu võib anda. Oma otsingutel satub Lucas vandenõule, mis jätab varju kõik senised. Roman Polanski filmi aluseks on Arturo Peréz-Reverte romaan „Dumas`klubi”.
“Dumas’ klubi” on mitme paralleelse tegevusliiniga teos, üks neist puudutab Dumas’ klubi ja Alexandre Dumas’ “Kolme musketäri” haruldast käsikirja, teine tuntud bibliofiili püüdlusi saada endale 17. sajandi käsiraamat, mille abil saatanat välja kutsuda. Lucas Corso on mees, keda kutsutakse mõlema teksti autentsust kontrollima. Mida enam ta asjasse süveneb, seda segasemaks lood lähevad, üks kuritegu järgneb teisele ning aina selgemaks saab, et Dumas’ austajate ja saatana kummardajate vahel peab olema seos.
Loe raamatut.
Loe filmi kohta.
Kaja Kleimann
Film on vändatud Frederick Forsythi samanimelise poliitilise põnevusromaani järgi. Militaristlik salaorganisatsioon OAS on otsustanud teelt koristada tülikaks muutunud poliitiku, Prantsuse presidendi Charles de Gaulle `i. Vastutusrikast ülesannnet kutsutakse täitma palgamõrtsukas, kes väidetavalt on osalenud mõne aasta eest ka Dominikaani diktaatori tapmises. Intelligentne, kaval, halastamatu ja väga ettevaatlik Šaakal asub tegutsema, muutes kameeleoni kombel oma välimust ja käitumist. Tegevuskava põhjalikult läbi mõelnud, asub ta tegema ettevalmistusi: varustab ennast mitut sorti võltsdokumentidega, tellib erilise, ühelasulise snaiperpüssi… Kuuldused tema tegevusest on jõudnud aga ka Prantsusmaale ja Šaakalit hakkavad jälitama sealsed politseijõud. Esialgu on mõrtsukas neist sammu jagu ees… Haarav põnevik kuni lõpuni välja. 
Filmi kordaminekus on suur osa peaosalist kehastaval Edward Foxil, Šaakali osa on kindlasti üks tema näitlejakarjääri tipphetki.
Filmi lavastaja on Austrias sündinud ja hiljem Hollywoodis kuulsust kogunud nelja Oscari võitja Fred Zinnemann (1907-1977). Selle filmiga kandideeris ta Kuldgloobusele.
Loe raamatu kohta.
Loe Frederick Forsythi raamatuid.
Loe filmi kohta.
Kaja Kleimann
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 
