Raamatukava

Posts Tagged ‘põnevusfilm’

„Lahendamata juhtum. Pudelipost“ pühapäeval, 17. detsembril kell 22.05 ETV-s

In raamatukava on 12/12/2017 at 16:11

Jõhkrad kuriteod, piinamised, inimröövid ja mõrvad tõmbavad samamoodi ligi nagu uue ostukeskuse avamine Tartu kesklinnas. Meid võrgutavad mõtted inimese aju pimedatest keerdtreppidest psühhoosini; või adumine, et see juhtub kellegi teisega ning meie saame seda valu nautida oma kodu turvalises rüppes; või oleme me kaotanud elemntaarse empaatia ning püüame seda taastoota inimeste kannatustest lugedes…. Ma ei tea. Igatahes on Põhjamaade kirjanike viljeldav crime noir jõudnud televaatajateni järjekordse filmisarjana.

„Lahendamata juhtum. Pudelipost“ on sarja kolmas osa, kuid vabalt vaadatav ka täiesti eraldiseisvana. 2016. aastal valminud Hans Petter Molandi film on sarja kõige julmem ja tumedam, kuid filmi visuaalne keel on täis paradoksaalselt palju päikesepaistet, mis annab tegevustikule äraspidiselt võika varjundi. Kaks politseinikku, uurija Carl Morck ja tema abiline Assad, kes töötavad lahendamata juhtumite osakonnas Q, asuvad järjekordse mineviku müsteeriumi kallale. Järjekordselt tuuakse vaatajateni Põhjamaade ühiskonna pahupool ehk tahtmatus näidata oma häda/häbi maailmale. Seekord tegutsetakse fundamentalistlike kristlaste südametunnistuse radadel.

Jussi Adler-Olseni „Osakond Q“ sari on ammu juba lugejate hulgas populaarsust kogunud, kuid tema raamatud ei ole agathachristieliku peenutseva pärastlõunase tee kõrvane. Ta ründab rõlge otsekohesusega taani ühiskonna varjatud poolt, tuues maailma palgete ette tahke, millest inimesed ei ole isegi julgenud mõelda. Ta psühhologiseerib nii keskkonda kui ka karaktereid, ja on seetõttu ääretult põnev lugemisvara.

Adler-Olseni kolmas „Osakond Q“ raamat pälvis Skandinaavia krimikirjanduse auhinna Klaasvõti, mille varasemalt on pälvinud Stieg Larssoni „Purustatud õhuloss“ ja Johan Theorini „Öine lumetorm“.

Liis Pallon

Advertisements

„Wonder Woman“ Cinamonis, Ekraanis ja Lõunakeskuse Apollo kinos

In raamatukava on 05/06/2017 at 18:47

Naiskangelasi on nii kirjandusloos kui ka ajalooõpikutes vähe, sest neid kipuvad kirjutama ikka võitjad (loe: mehed). Päriselus on neid tegelikult rohkesti, aga nad ei roni püünele, sageli neid ei lastagi sinna. Kirjandusloos figureerivatel naiskangelastel ei lasta seista üksi, vaid neid toetab sageli kuskilt lava tagant veel tugevam meeskarakter, sest naised on õrnad ja hellad ja nunnud ja pisikesed ja kuidas nad saaksid ilma meeste toeta üldse püsti seismisega hakkama… Koomiksite levikuga massidesse tekkis vajadus ka naiskangelaste kujutamise vastu, kes algselt olid küll meeste seksuaalfantaasiate kehastus, kuid muutusid ajapikku naislugejaskonna suurenemise ja ehk ka koomiksitegijate küpsemaks saamisega mitmetahulisemateks ja inimlikemateks.

20 aastat planeeritud filmi režissööriks sai viimaks Patty Jenkins, kes on silma paistnud filmiga „Koletis“ ja telesarjaga „Kuritegu“. Peategelast Dianat kehastab Iisraelist pärit Gal Gadot. Tegevustik leiab aset esimese maailmasõja ajal Euroopas, kus Zeusi tütar Diana võtab endale eesmärgiks hävitada sõjajumal Ares, millega lõppeks ka maailmasõda. Kui siiani pole aru saanud, siis Diana ongi Wonder Woman. Tema abiliseks on Steve Trevor (Chris Pine), kes elunäinud ameeriklasena on paras paariline idealistlikule Wonder Womanile.

1941. aasta oktoobris jõudis lugejateni esimeste korda Wonder Womani tegelaskuju. Aastate jooksul on Dianat muudetud ja täiustatud nii füüsiliste atribuutide kui ka vaimsetelt võimetelt. Koomiksina saab lugeda/vaadata/laenutada ka Linnaraamatukogust.

Liis Pallon

“Bourne’i ülemvõim” neljapäeval, 9. märtsil kell 22.30 Kanal2-s

In raamatukava on 07/03/2017 at 11:25

Jason Bourne’i loojaks on 1927. aastal sündinud ameerika kirjanik Robert Ludlum. Käesoleva aasta mais möödub tema sünnist 90 aastat. Oma karjääri jooksul kirjutas Ludlum 27 romaani, mille hulka kuulub ka Bourne’i algne triloogia: “Bourne’i identiteet”, “Bourne’i ülemvõim” ja “Bourne’i ultimaatum”. Kuigi Robert Ludlum lahkus meie seast juba 2001. aastal, jätkab Jason Bourne oma seiklusi nii kirjanduses (Van Lustbaderi käe all) kui ka kinolinal.

Eesti keeles ilmus Bourne’i triloogia 1997., 1999. ja 2000. aastal. Suurele ekraanile jõudis see salaagent Matt Damoni kehastuses 2002. aastal filmis “Bourne’i identiteet” ning järgnevates selle sarja filmides 2004. ja 2007. aastal. 2012. aastal nägi ilmavalgust “Bourne’i pärand”, kus sedapuhku seikles Jeremy Renneri kehastatud agent Aaron Cross. Käesoleva aasta juulis on aga kinos võimalik kohtuda Jason Bourne’i endaga, taaskord Matt Damoni näol.

“Bourne’i ülemvõim” on sarja teine film, mis ajaliselt toimub kaks aastat pärast esimese filmi lõppu. Nii see film kui ka järgnevad põhinevad küll Ludlumi teostel, kuid liiga suuri sarnasusi ei maksa neist otsida. See aga ei tähenda, et film oleks vähem vaadatav ning ei eelda raamatu läbilugemist. Kõike toimuvat võib täiesti vabalt võtta kui järjekordset märuli-superagendi filmi.


Irina Möldre

“Inferno” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 21/10/2016 at 11:39

infernoraamat“Piinatud geeniuse”, “Apollo 13”, “Mere südames” ja paljude teste filmide režissöör Ron Howard on taas kinodes uue filmiga. Seekord on selleks filmiks Dan Browni samanimelise raamatu põhjal valminud “Inferno”. Dan Browni loodud maailm ei ole Howardi jaoks midagi uut – varem on ta lavastanud ka “Da Vinci koodi” ja “Inglid ja deemonid”.

Peategelase Robert Langdoni osas naaseb ekraanile kahekordne Oscari võitja Tom Hanks.

Filmi tutvustatakse nõnda:

infernofilm“Infernos” näeme kuulsat sümboloogiaprofessorit Robert Langdonit (keda mängib taas Tom Hanks) lahendamas mõistatust, mis seotud suure Dante endaga. Kui Langdon ärkab Itaalia haiglas mälukaotusega, ühendab ta jõud doktor Sienna Brooksiga (Felicity Jones), lootes, et naine aitab ta mälu taastada. Koos kihutavad nad läbi Euroopa ja ajaga võidu, takistamaks hullumeelset meest, kes plaanib valla päästa globaalse viiruse, mis tapaks pooled maailma elanikud.

Võrreldes kahe eelmise filmiga, kus põhirõhk oli koodide ja mõistatuste lahendamisel, ning religioon vs teadus situatsioonidel, keskendub “Inferno” rohkem moraalsetele dilemmadele ning ülemaailmse haiguste levimisele.

Selles filmis on nii põnevust kui ka ajalugu, müsteeriumit ja veidike ka armastust. Boonuseks saab väikese ülevaate Veneetsia, Firenze ning Istanbuli vaatamisväärsustest. Film linastub nii Cinamonis kui ka Ekraanis.

Marite Lõokene

„Rööv Prantsusmaal“ 29. detsembril TV6-s kell 21.30 (kordus 30. detsembril kell 11)

In raamatukava on 29/12/2015 at 16:01

prantsuseroovfilmKui läheneda asjale romantiliselt, siis on see film väikese inimese võitlusest Suure Süsteemiga. Kui sa ei suuda Süsteemi muuta, lõhkuda, murda, siis pane see enda kasuks tööle. Psühholoogilisest aspektist on see huvitav uurimistöö, mis juhtub inimesega, kui tema elus puudub armastus ja hoolivus.

Tegemist on revolutsiooni kodumaal 2013. aastal valminud filmiga, mis põhineb tõsielu sündmustel. 2009. aastal röövis 39-aastane Toni Musulin (keda filmis mängib François Cluzet) oma tööandjalt 11,6 miljonit eurot. See on siiamaani üks suurimaid pangarööve ajaloos. Miks ta seda tegi ja mis temast edasi sai selgub juba täna õhtul, aga uudishimulikel on võimalik ajakirjandusest juurde lugeda, sest see oli niivõrd grandioosne, et ületas uudiskünnise ka meie ajakirjanduses.

Lisalugemine on seekord natukene mitmekülgsem. Kõigepealt saab uurida filmi kohta IMDb-st, Toni Musulini kohta aga Wikipediast, ning kõige põnevam lugemine muidugi Postimehest, Delfist ja Õhtulehest.

Liis Pallon

“Minu Leninid” kolmapäeval, 30. septembril kell 19.30 ETV2s

In raamatukava on 29/09/2015 at 12:14

minuleninidplakatFilm suurte ideedega, tohutu tegutsemistahte ja susserdamisandega mehest — Aleksander Keskülast.

Mind on mitu päeva vaevanud mõte: “Kas minu vanavanaisa kirves on ikka veel minu vanavanaisa kirves, kui sel on 7 korda vart ja 3 korda pead vahetatud?” Kuidas see seostub 1997. a. Hardi Volmeri käe all valminud filmiga “Minu Leninid”? Mitut pidi. Kui palju ajaloolist tõde peab ühes ajaloolises romaanis või filmis olema, ilma et see muutuks pseudo- või alternatiivajalooks? Tühikute täitmine ilukirjanduslike võtete või fantaasialennuga on ju ka korralikus ajaloolises romaanis/filmis lubatud. Ulmekirjanduses on levinud probleemipüstitus, et kui palju võib inimesel organeid vahetada, et tegu oleks veel sama inimesega. Aga asendada inimene tervikuna ja lasta teistel arvata, et tegu on ikka sama inimesega? Kui teised sellest sajandi möödudes teada saavad, mida see suures plaanis muudaks?

Lisalugemist:minuleninidfilm
Sulev Teinemaa “Ajalugu ja müstifikatsioon” TMKs,
Kaido Jaanson “”Minu Leninite” tõed ja valed” Postimehes,
Tarmo Teder “Minu Leninid” Eesti Päevalehes,
Mart Kuldkepp “Aleksander Kesküla kirjandustegelasena” Keeles ja Kirjanduses.

ETV arhiivis on 1988. a. valminud Hannes ja Renita Lintropi portreefilm Hardi Volmerist — “Meie aja kangelane”.

Eks ikka ole tore sutsu vanemaid Eesti filme vaadata, et kui noored ja ilusad (ja vahel ka, et elusad) kunagised lemmiknäitlejad olid :) Otsisin, et kas on kusagil üleval umbes sellest ajast pärit salvestust Üllar Saaremäe pungi-esinemisest Untsakatega. Ei leidnud. Olgu selle asemel Üllar Saaremäe punklaulupeol anarhiast laulmas. Pikem video on kuhugi haihtunud, aga las olla niipaljukestki:

Tiina Sulg

 

 

 

“Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk” esmaspäeval, 30. juunil kell 22.30 TV-s

In raamatukava on 26/06/2014 at 16:06

87542337_leCarre_161706cSellest filmist on siin blogis  varem kirjutatud, kuid siis oli see värskelt kinolinale jõudnud, nüüdseks on film pälvinud vaatajate kõrge hinnangu (7,1 palli imdb.com-is)  ja ohtralt auhindu (28, pluss veel 63 nominatsiooni, sh kolmele Oscarile – meespeaosatäitja Gary Oldman, stsenaristid Bridget O’ Connor ja Peter Straughan ning helilooja Alberto Iglesias) . lecarre-tinker-tailor-soldier-spy-bbc

1979. aastal tehti sama raamatu põhjal 7 osaline teleseriaal, mis pälvis vaatajatelt isegi kõrgema hinde, 8.6 palli

Lisaks eelmises postituses toodud kahe vastandlikke arvamusi esindavate filmivaatajate kirjutatule lugemiseks üks intervjuu kirjanikuga .

Kaja Kleimann

 

“Roosi nimi” ETV2-s esmaspäeval, 21. aprillil kell 22.25 ja laupäeval, 26. aprillil kell 23.40

In raamatukava on 19/04/2014 at 13:24

roosi nimi filmMu mälestused filmist on üsna kauged ja hämarad, vaatamisest on ka ligi veerandsada aastat möödas, mäletan vaid, et ülmuljena mulle film meeldis.

Tutvustus ETV2 lehelt:

Kinoklassika – Roosi nimi (The Name of the Rose, Itaalia/Prantsuse/Saksa 1986). Rež: Jean-Jacques Annaud, osades: Sean Connery, Christian Slater.

Frantsiskaani munk ja endine inkvisiitor William von Baskerville (Sean Connery) kutsutakse Itaalia Alpides asuvasse benediktiini kloostrisse mõrva uurima. Peagi sureb kloostris salapärasetel asjaoludel veel mitu munka ja William peab koos oma noore abilise Adsoga (Christian Slater) müsteeriumi lahendama. Nende otsingud kuritööde paljastamisel viivad sünge kloostri koridoride rägastikku, kuhu on peidetud salapärane käsikiri.roosi nimi raamat 2

Kuulsa itaalia semiootiku, ajaloolase ja kirjaniku Umberto Eco 14. sajandisse paigutatud esikromaani (ilmus 1980) alusel vändatud samanimelisest mängufilmist “Roosi nimi” sai sarnaselt romaanile rahvusvaheline menuk ja aasta oluline kultuurisündmus.

Filmi lavastajaks on prantslane Jean-Jacques Annaud, kellele “Roosi nimi” sai läbimurdefilmiks ning kes hiljem on teinud veel mitmeid auhindu võitnud filme “Armuke” (1992), “Seitse aastat Tiibetis“ (1997) ja “Vaenlase väravas” (2001).

roosi nimi raamatKuigi Ameerika publiku poolt võeti film vastu jahedalt, sai sellest Euroopa kinodes aasta üks tulusamaid filme. 1980. aastatel oma endise kuulsuse minetanud šoti näitleja Sean Connery tõusis Sherlock Holmesi keskaegse võrdkuju Williami osatäitmisega taas hinnatud näitlejaks nii Euroopas kui ka Hollywoodis. Ühe oma esimestest rollidest teeb filmis 16-aastane Christian Slater, kellest sai hiljem nõutud märuli- ja komöödianäitleja.

Umberto Eco romaan “Roosi nimi”, mida võib üsna lihtsalt üsna igaühele soovitada, loetagu seda siis kui põnevate karakteritega kenasti õmmeldud krimilugu, hea taustateadmisega kirja pandud ajaloolist romaani, laiendust teoloogilistele vaidlustele või illustratiooni postmodernismi teooriale kirjanduses, on eesti keeles ilmunud lausa kahes trükis. Raamatumuljeid Kaidi Kanguri  blogis  ja Lühiühenduste blogis. Filmi kohta saab lisa Imdb-st ja  Andres Laasiku artiklist Eesti Päevalehes.

Umberto Eco Tartus:

Umberto Eco Tartu-külastust kajastavad artiklid on on mugavalt Wikipeedias Umberto Eco eluloo sabas ära toodud.

Tiina Sulg

„Inglid ja deemonid“ teisipäeval, 28. jaanuaril kell 21.30 Kanal 2-s

In raamatukava on 26/01/2014 at 19:09

inglidjadeemonidfilmÜks sõbranna ütles mulle kunagi, kui olin huvi tundnud tema äärmusliku filmivaliku üle, et tema vaatab igasuguseid filme, sest muidu ei oskaks ta eristada head halvast, väärtuslikku väärtusetusest, mokapärast mõrumaitselisest. Ajapikku olen ma hakanud nägema selle põhimõtte mõistlikkust ja kasulikku mõju vaimu arengule. Seetõttu valisin nädalat alustama ühe kassikullase linastuse.

inglidjadeeminidraamat2000. aastal ilmunud Dan Browni raamat „Inglid ja deemonid“ on järg kuulsale „Da Vinci koodile“. Mõlemast on kaamerate ja kuulsate näitlejatega kokku mängitud kaks silmarõõmustajat. 2009. aastal valminud filmis „Inglid ja deemonid“ mängib peaosa Tom Hanks, tema kõrval seisavad aga veel sellised näitlejad nagu Ayelet Zurer ja Ewan McGregor. Juhtub see, et maailm vajab päästmist kurjade salaühingute ja ahnete kirikutegelaste käest, ning selleks tulevad appi sümbolist (mitte-kirjanduslikus tähenduses) ja teadlane. Tegevus leiab aset imepärases Vatikanis, nii et kui näitlejad silma ei rõõmusta, siis teevad seda kindlasti vaated linnale.

inglidjadeemonidkaaderDan Browni romaanidest on raske kokkuvõted teha, sama lugu on tema tekstidel põhinevate kinofilmidega. Need on pilgeni täis igasuguseid vihjeid ja tegevusi ja saladusi ja sündmusi, et kui sa oled teksti või filmiga ühele poole saanud, siis alguses sa nagu ei mõistagi, mis just juhtus.

Kui on huvi Dan Browni vastu, siis loe siit , ja kui filmi, siis siit ja siit .

Liis Pallon

“Ronk” reedel, 15. novembril kell 23:30 Kanal 2-s

In raamatukava on 11/11/2013 at 09:42

RonkFilmi pealkiri viitab Edgar Allan Poe poeemile “Ronk” (sisaldub kogumikus “Poeem “Ronk” ja teised luuletused” ), süžee aga poeemi ainesega ei piirdu, vaid põnevusfilmile omaselt toimub mitu kohutavat mõrva ning lugu püsib pingeline kogu aeg, kuni mõrvajuhtumid suudetakse lahendada, sest ohus on peategelaste elud. Edgar Allan PoeNimelt toimuvad Baltimore`is mõrvad, mis justkui matkivad Poe teoseid. Poe (John Cusack) satub kohaliku politsei kahtluse alla ning selleks, et oma süütust tõestada ja pruut Emily (Alice Eve) päästa, asub ta koos detektiiv Fieldsiga (Luke Evans) neid juhtumeid uurima. Film on küllaltki värske (esilinastus 2012. aastal), kuid Edgar Allan Poe vastava poeemi ainelisi filme on tehtud ennegi, varasemad versioonid pärinevad 1935. ja 1963. aastast. Andmeid filmi kohta leiab imdb.com`ist.

Luuletustest enamgi on Edgar Allan Poe (1809—1849) tuntud oma õudus- ja kriminaaljuttude ja novellide poolest, teda peetakse koguni detektiivijutu žanri loojaks. Temalt pärineb mudel, mis järgneva, 20. sajandi jooksul ülipopulaarseks muutus ja endiselt populaarne on, nimelt, kuidas detektiiv mõrvajuhtumi intellektuaalsel teel järk-järgult lahendab. Poe loomingut saab laenutada linnaraamatukogust.

Triin Põldver

„Enigma“ pühapäeval, 20. oktoobril Kanal 12-s kell 21.30

In raamatukava on 15/10/2013 at 11:32

Enigma posterTeine maailmasõda on üks enim käsitletud ja ekspluateeritud plaanedil Maa toimunud militaarseid konflikte. Sündmusest vorbitakse raamatuid ja filme nagu valimiste eel loobitakse meite maal lubadusi. Soovitatav film on aga teistsugune kui tavapärane tulistamine, taga ajamine, inimlooma anatoomia taandamine üksnes soolikatele ja Ameerika Ühendriikide sõjaväe ülemuslikkuse propaganda. See linateos on saanud nimelt inspiratsiooni ühest Robert Harrise samanimelisest kirjatükist, mis on ka eesti keeles ilmunud. 2001. aastal ilmavalgust näinud „Enigma“, kus peaosalisi kehastavad Kate Winslet ja Dougray Scott, jutustab vaatajale loo harrisenigmakoodimurdjast Tom Jerichost, kes kaasab Enigma lahti muukimisse ja spiooni tabamisse oma südamedaami sõbranna Hester Wallace’i. Tegemist on ikkagi põnevusfilmiga, nii et lõppu ma ette patrama ei hakka, aga ütlen vihjeks seda, et reetureid võib leida lausa enda kõrvalt voodist…

Huvitatutele leiab lisalugemist Imdb-st  ja Robert Harrise romaane nagu ikka vanast heast Linnaraamatukogust.

Liis Pallon

Jack Reacher nüüd ka kinolinal!

In raamatukava on 03/01/2013 at 17:33

81816274-tom-cruiseLee Childi   romaani „One Shot“ alusel kirjutas stsenaariumi Oscari-võitja Christopher McQuarrie („Tavalised kahtlusalused“), kes on ise ka filmi lavastajaks. Osades Tom Cruise („Võimatu missioon“), Robert Duvall („Ristiisa“), Rosamund Pike („Die Another Day“), David Oyelowo („Ahvide planeedi sünd“, „Shotimaa viimane kuningas“), Jai Courtney (John McClane’i poeg järgmises „Visa hinge“ filmis), Richard Jenkins („Metsamajake“) ning ennekõike lavastajana tuntud kinolegend Werner Herzog („Fitzcarraldo“, „Aguirre: jumalate viha”)jackreacher21_0002

Imdb.com igatahes hindab filmi   7.3 palliga, mis on üsna kõrge hinne, hindajaidki alles 13,5 tuhat.

Sisust : Pärast seda, kui snaiper surmab kuue lasuga päise päeva ajal viis inimest, osutavad kõik asitõendid vahi all olevale kahtlusalusele. Ülekuulamisel ei lausu mees sõnagi, kirjutab vaid paberile ühe lause: „Kutsuge Jack Reacher!“ Sellest saab alguse erakordne jaht tõe väljaselgitamiseks, mis viib endise sõjaväepolitseiniku Reacheri kokkupõrkekursile ootamatu vastasega, kes on väga osav ning kõhklematult valmis kasutama vägivalda, et oma saladust varjata.
Mina Tom Cruise’i Jack Reacherina ette kujutada ei suuda, ja see ei ole seotud sugugi ainult näitleja pikkusega. Kirjanik on selle kohta  öelnud, et Jack Reacheri pikkus (raamatus) on tema vääramatu  jõu metafoor, mida Tom Cruise väljendab teiste vahenditega”, sellega võin  ma nõustuda. Aga nägu on ikka vale. Huvi tekitab aga  Werner Herzog  , kelle tegelaskuju väidetakse olevat üks eelmise aasta meeldejäävamaid kurikaelu.

Linastusajad Cinamonis ja Ekraanis.

Jack Reacheri lugusid on eesti keelde tõlgitud  4, kirjutatud on neid aga juba 17. Meie raamatukogust leiate ka 6 ingliskeelset, mida pole tõlgitud, kahjuks pole nende hulgas just filmi aluseks olnud romaani. Hea uudis on aga see, et Varraku kirjastuse kodulehel on see peatselt ilmuvate nimekirjas !

Kahtlemata ei ole tegemist väärtkirjandusega, mis pole ka autori taotluseks kunagi olnud, ja mida ta ka sugugi ei häbene. Lugemiseks on need lood suurepärased -tempokad ja põnevad, piisava keerukusega süžeekäikudes. Kohati sünged perekonnasaladused pole samas nii masendavad kui põhjamaade krimiraamatutes. Peategelane on karm tüüp, keda igaüks suures hädas appi ihkaks, aga see häda peab olema väga suur, sest pahategelaste vastu halastust ei tunta ja  ellu nad tavaliselt ei jää.

Kaja Kleimann

“Bourne’i pärand” kinodes Ekraan ja Cinamon

In raamatukava on 18/09/2012 at 17:30

Võite mulle kirjapomme saata, tänaval kividega vigaseks loopida või järgneva lihtsalt lugemata jätta, aga Robert Ludlumi loodud tegelaskuju Jason Bourne ja temast tehtud filmid on muutnud peenutsevat bondilikku lähenemist salaagentide igapäevatööle ning seetõttu vääribki võimalust ka “Bourne’i pärand” (2012), kuigi see ei põhine samanimelisel ja hoopiski Eric Van Lustbaderi poolt kirja pandud romaanil ning seal ei ole enam tuttavat põlvist nõrgaks võtva naeratusega pahapoissi Matt Damonit ning seal ei ole ka enam Jason Bourne’i. Aga need on ju üksnes pisiasjad.

Šedöövri tegevus toimub Bourne’i triloogia viimase osaga samal ajal, nii et seda võiks nimetada mingil määral spin-offiks (edukale filmile või sarjale järgnev väljalase, mis toetub suurel määral originaalile ilmselgelt publiku meelitamise eesmärgil). Peategelane Aaron Cross (Jeremy Renner) on uus ja üliinimlikult osav salaagent, kes otsustatakse liiga edukaks muutunud Übermenschi  projekti (pole tegelik ettevõtmise nimi, vaid minu omalooming) lõpetamise tõttu kõrvaldada. Tantsu ja tagaajamist jagub lausa 135 minutiks.  Suurtest filmitähtedest löövad linateoses kaasa veel andekas Rachel Weisz ja esmaspäevast tuttav Edward Norton.

Ludlumi surma järel töö üle võtnud Eric Van Lustbader on kirjutanud lausa 7 Bourne’i romaani, millest mitte ühtegi ei ole eesti keelde tõlgitud. Kuid tema sulest on ilmunud ka muid tekste, mis on saadaval meie raamatukogus. Kui vaja üle lugeda, siis on Linnaraamatukogus loomulikult Robert Ludlumi Bourne’i seiklusi.

Filmi “Bourne’i pärand” arvustus  filmiveebis on üsna põhjalik ja hea lugeda. Inglise keele oskajad saavad filmi kohta infot ikka IMDb-st  ja Wikipediast.

Liis Pallon

“Üheksas värav” reedel, 16. märtsil kell 23.30 Kanal 2-s

In raamatukava on 12/03/2012 at 10:03

“Üheksas värav” on 1999. aastal esilinastunud Roman Polanski lavastatud põnevusfilm. Peaosas, haruldaste raamatute ärimeest Dean Corsot, mängib Johnny Depp.

Loo keskmes on 17. sajandist pärinev okultismiraamat, mille abil on võimalik Saatanat välja kutsuda. Maailmas on olemas vaid kolm selle raamatu eksemplari ning Dean Corso asub uurima, milline neist on algupärane.

1999. aasta Euroopa filmiauhindade jagamisel sai Roman Polanski filmi eest auhinna.

Arturo Pérez-Reverte romaan  “Dumas´klubi, ehk, Richelieu vari” ilmus esimest korda Hispaanias 1993. aastal (eestikeelses tõlkes 2006. aastal). Suuremas osas järgib film romaanisüžeed, kuid raamatus on sündmustikku põimitud Alexandre Dumas vanema looming ning sündmuste arengus ja tegelaste vastastikes suhetes on mitmed paralleelid “Kolme musketäriga”.

Triin Põldver

“Da Vinci kood” pühapäeval, 11.02 kell 21.10 Kanal2-es

In raamatukava on 05/03/2012 at 09:03

Tegemist on Dan Browni ülimenuka “Da Vinci koodi” 2006.a. ekraaniversiooniga koos armastatud staaride Tom Hanksi ja Audrey Tautouga.

Salaühingute sümboleid uuriv professor Langdon (Tom Hanks) kistakse sündmustekeerisesse, mille avapauguks on salapärane mõrv Louvre´s…

Tegemist on saladusi ja koode täis looga, mille trükitud versiooniga sai maha USA-s sündinud kunstikolledžisi haridusega inglise keele õpetaja Dan Brown.

Omamoodi huvitav fakt kirjaniku kohta on see, et ta pidi jõulude ja sünnipäevade ajal kinkide leidmiseks läbima aardejahi, järgides salajasi vihjeid ja koode, mille ta isa oli jätnud. Vast sellest ajast ole pärit ka Browni kiindumus mõistatuste ja müsteeriumite vastu, mis on leidnud väljundi tema kirjandusteostes.

2003.a. ilmunud “Da Vinci koodi” on kogu maailmas müüdud üle 60 miljoni eksemplari. 2009.a. sai raamat järje nimega “Kadunud sümbol”. Dan Browni raamatuid saad huvi korral raamatukogust laenutada.

Triinu Univer