Raamatukava

Posts Tagged ‘poola film’

“Tuhk ja teemant” ETV2-s reedel, 6. septembril kell 21.30

In raamatukava on 05/09/2019 at 18:04

Tutvustus: Poola filmiklassiku Andrzej Wajda läbimurdeteose “Tuhk ja teemant” (Popiól i diament, 1958) sündmustik areneb lühikese ajavahemiku vältel pärast Teist maailmasõda, ja põhjustab siiani oma sümboolse filmikeele kasutamise tõttu mitmeid vaidlusi. Filmi peaosaline Maciek (Zbigniew Cybulski) saab sõja viimasel päeval Poola väikese provintsilinna põrandaaluselt rahvuslikult liikumiselt ülesandeks tappa kohalik kommunistlik juht Szczuka (Waclaw Zastrzezynski). Mees varjub ööseks hotelli ja kohtab seal kaunist Macieki, kellesse ta armub. Maciek, kes on väsinud pidevast sõdimisest, tunneb, et tal on võimalus elus pöörata veel uus lehekülg ja unustab talle antud tähtsa ülesande. Jerzy Andrzejewski romaanil põhinev “Tuhk ja teemant” kuulub õigustatult Euroopa filmiklassika tippu, mis suutis Poola filmikunsti koos Aleksander Fordi, Andrzej Munki, Jerzy Kawalerowiczi töödega teha arusaadavaks ka väljaspool kodumaad, teenides Veneetsia festivalil kriitikute preemia. Teos on viimane osa triloogiast, kuhu kuuluvad ka Wajda kaks esimest mängufilmi “Põlvkond” (1954) ja “Kanal” (1957). Macieki rollis astub üles alati tumedate prillide taha peituv Zbigniew Cybulski (1927-1967), kes teenis ära “Poola James Deani” hüüdnime ja kellest sai toonast põlvkonda sümboliseerinud noorte ebajumal. Alates “Tuhast ja teemandist” algas ka Andrzej Wajda kõrge tähelend, kes kandideeris korduvalt oma filmidega parima võõrkeelse filmi Oscarile.

Jerzy Andrzejewski romaan “Tuhk ja teemant” ilmus eesti keeles Ruth Karemäe tõlkes 1966. aastal ja on raamatukogudest veel kättesaadav. Ma ise mäletan vaid fakti, et plikaeas võtsin filmi mõjul raamatu kätte, ei mäleta, kui kaugele ma raamatuga jõudsin, lõpuni igatahes mitte. Võib-olla oleks õige aeg uuesti proovida. Minust vanemad inimesed saavad oma mälusahtlites sorida, et meenutada Jerzy Andrzejewski “Tuhal ja teemandil” põhinevat Jaan Toominga lavastust “Polonees 1945”, mis esietendus 1976. aastal Vanemuises.

Filmist on kirjutanud Mart Noorkõiv oma blogis Kinematograafiline elu, Linda Järve on oma muljed filmist ja raamatust kirja pannud oma blogisse Tütarlaps linnast.

Andrzej Wajda räägib filmist:

Kui kellegil hakksid nüüd kõrvus kummitama “tuhaks ja teemandiks osa meist saab”, siis palun, siin on kogu lugu:

New wave‘ ja uusromantikute austajatele on meelt mööda vast hoopis selline “Tuhad ja teemandid”:

Tiina Sulg

 

“Ida” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 02/10/2014 at 17:50

Ida-posterFilmi tutvustus: Poola kaasaegse kino hinnatuima autori Pawel Pawlikowski (“Dostojevski reisid”, “Minu armastuse suvi”) Oscarile kandideeriv film “Ida” on meistriteos, mis valusal ja ilusal moel toob esile need traumad, moraalsed valikud ja näriva süütunde, mis idaeurooplase psüühesse on sügavale kinni istutatud.

Poola 1962. Kloostris üles kasvanud Ida otsustab enne nunnaks pühitsemist otsida üles oma tädi Wanda, kes töötab kõrgel kohal kommunistlikus kohtusüsteemis. Noor neiu ja keskealine naine asuvad üheskoos teekonnale, et lahendada orvuks jäänud Ida vanemate hukkumise saladus. Nende rännak viib kolkakülla, kus endiste elanike majadesse on asunud uued, vaenulikud ja sõnakehvad inimesed. Wanda paneb mängu kogu oma ametiga kaasas käiva jesuiitliku kavaluse ja jõhkruse, et neilt inimestelt tõde välja pigistada. Tõde, mis on ebameeldivam, kui isegi paljunäinud Wanda arvata oskab. See füüsiline ja hingeline teekond muudab nii raudse naise maski taha peitunud üksildast Wandat kui süütuses ja kasinuses elavat Idat. Liiga palju ja liiga lähedalt kogetud “päris-maailma” paiskab mõlemad naised omal moel olukorda, kus nad peavad langetama oma elu kõige raskema valiku.

Jutustuse mõjususe edasiandmisel on oluline roll suursugusel ja lummaval kaameratööl. Martin Oja kirjutab: “1960ndate alguses kulgeva tegevusega film on melanhoolse road-trip’i hõnguga. Operaator on loonud suurepärased mustvalged kaadrid, milles valgus jutustab juba poole loost. Tundlik ja intiimne linateos tungib sügavale ajastu südamesse, seades maised perspektiivid kõrvuti ühele skaalale igavikulisega.”

Eelmise aasta üks olulisemaid Euroopa filme „Ida” on nomineeritud Oscari ja Euroopa Parlamendi filmiauhinna LUX Prize kandidaadiks, ta on võitnud Londoni filmifestivalil parima filmi preemia, Toronto filmifestivalil FIPRESCI auhinna ning Varssavi filmifestivali Grand Prix.

kosinskikirgaslindRahvusringhäälingu kultuuriuudiste portaal vahendas filmilevitaja Tartu Elektriteatri sõnumit pealkirja all “Kriitikute soosik poola filmišedööver “Ida” jõudis Eesti kinodesse”. Paistab, et “Ida” on ka eesti kriitikute lemmik: Andres Maimik Sirbis “Kristlik kaunitar ja kommunistlik koletis”, Tõnu Karjatse Klassikaraadios saates “Delta”, Hendrik Lindepuu Postimehes “Juuditarist nunn minevikku avastamas”, Maria Ulfsak Eesti Ekspressis “Maria Ulfsak soovitab: Ida”, Mart Raun oma blogis “Ida (2013) & The Equalizer – Kutsuge McCall (2014)”, Ralf Sauter oma blogis “”IDA” (2013)”.

fristemutsFilm IMDB-s.
Katrin Maimiku intervjuu režissöör Paweł Pawlikowskiga Eesti Päevalehes.

Film ei ole otseselt raamatu põhjal, aga suurest poola kirjandusest annab kindlasti midagi sobivat kõrvale lugeda, minul tulid filmitutvustust lugedes meelde eelkõige  Jerzy Kosinski “Kirgas lind” (e.k. 1995, tlk. Udo Uibo;  Toomas Raudami arvustus “Vikerkaares”) ja Roman Fristeri “Müts” (e.k. 2005, tlk. Kristiina Kivil; Kadri Kõusaare arvustus Postimehes).

Treiler:

Tiina Sulg

“Korczak” neljapäeval, 22. novembril kell 18:30 Cinamonis

In raamatukava on 21/11/2012 at 18:40

 Kuivõrd käesolev nädal kulgeb PÖFF-i tähe all, valisin ka filmi ja raamatu, mida soovitada, lähtudes PÖFF-i programmist. Poola režissööri Andrzej Wajda film “Korczak” (1990) on jäädvustus Janusz Korczakist—juudi-poola päritolu laste õiguste eest seisjast, arstist ja kirjanikust; keskendudes aastatele 1936—1942. Film on ajakohane sellepoolestki, et käesolev aasta on kuulutatud Janusz Korczaki aastaks— tema surmast Treblinka koonduslaagris möödub tänavu 70 aastat.

Korczaki kirjanduslik looming ühtib põhiteema poolest tema ülejäänud tegevusega—kesksel kohal on laps oma tervikliku sisemaailmaga, mis ei ole millegi poolest lihtsam või ebatäielikum kui täiskasvanul. Tema lasteraamatutest on laialt tuntud ja tunnustatud romaanid kuningas Maciuśest: “Kuningas Maciuś Esimene” ja “Kuningas Maciuś üksikul saarel”. Kuigi Maciuś on väike, peab ta kuningana kandma valitsemiskoormat samamoodi nagu täiskasvanud kuningad, paljusid asju Maciuś veel ei tea ja teeb valesti, ometi ei tagane ta vastutusest ning proovib oma suuri eesmärke ellu viia. Ära teha jõuab väike kuningas palju—võitleb rindel oma riigi vabaduse eest, sõlmib sõpruse kauge maa musta kuningaga, loob lastele oma parlamendi, kus nad saavad arvamust avaldada ja oma huvisid ellu viia. Headele kavatsustele vaatamata ei õnnestu Maciuśel ühiskonda palju õiglasemaks ja paremaks muuta, maailm osutub lihtsalt sedavõrd keeruliseks paigaks.

Huvilistele mõned teemakohased lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Janusz_Korczak

http://publik.delfi.ee/news/kino/poola-filmirezhissoor-andrzej-wajda-saab-elutoo-oscari.d?id=192941

Triin Põldver

“Andrzej Wajda: Filmime!” esmaspäeval, 4.okt kell 21.30 ja teisipäeval, 5. okt kell 00.15 ETV-2-s

In raamatukava on 02/10/2010 at 19:00

www.filmijutt.blogspot.com  tutvustus sellele  kõlab nii:

“Andrzej Wajda: Róbmy zdjęcie!” / “Andrzej Wajda: Let’s Shoot!”, Poola 2008. Rež. Thierry Paladino, Maciej Cuske, Marcin Sauter, Piotr Stasik.

Sümpaatne lakooniline dokk Poola elavast kinoklassikust Andrzej Wajdast tema Katõni-filmi võtetel pole mingi harju keskmine making of. See ei lobise niisama ega tegele tühja-tähjaga, vaid näitab lihtsalt, kuidas vanameister lavastab mängufilmi massimõrvast, mille mitmekümne tuhande ohvri seas oli ka tema isa. Lust on jälgida, millise rahu ja elegantsiga Wajda töötab ning kuulata tema mõtteid filmitegemisest. Näiteks elastsusest, mida inimmaterjaliga töötamine režissöörilt nõuab. “Andrzej Wajda: filmime!” pole ülespuhutud paraadportree, vaid tutvustab elusat inimest, kes teinekord omal malbel moel vihastab ja kurja vannub, kui võte ei suju. Põnev mees, hästi tehtud dokumentaal. Väärt õppematerjal filmipraktikuile, huvitav vaatamine igale kinosõbrale.

Loe Wajda meenutusi Eesti Päevalehes siit   ja siit.
Laenuta Wajda filme meie raamatukogust.
Loe Andrzej Mularczyki raamatut “Post mortem Katõn”.

Kaja Kleimann