Raamatukava

Posts Tagged ‘portreefilm’

“Mephistopheles” Elektriteatris esmaspäeval, 18. jaanuaril kell 21.00

In raamatukava on 15/01/2021 at 19:01

Manfred Vainokivi on oma Linnar Priimäest jutustva dokumentaalfilmi algideest kirjutanud nii: “See juhtus mõned aastad tagasi Santiago de Compostelas, maalima vanimas hotellis. Olin teelauas Linnar Priimäele üht enda arust geniaalset mõttekäiku presenteerinud, kui lugupeetud professor ärritus ja lasi Mephistophelesel enda sisemusest vallanduda. Oli see vast tulevärk. Järgmise veerandtunni jooksul sain teada kogu tõe enda kohta. Priimägi imestas, kuidas maakoor üldse suudab nii rumalat inimest kanda. Olles oma valgustava sõimu minu aadressil lõpetanud, leebus ta ja ütles: “Manfred, sa pead minust filmi tegema.” Keeldusin sedamaid. Ma võin ju rumal olla, aga ometi mitte nii rumal, et Priimäest filmi teha. Paraku läks teisiti ja Mephistopheles saavutas oma tahtmise. Ma ei hakka siinkohal ümber jutustama filmi sisu, mis oleks sama mõttetu tegu nagu puändi ärarääkimine enne veel, kui anekdoot kõlanud on. Ütlen ainult niipalju, et see film on revanšiks kõikide nende kibedat sõnade eest, mida ma enda aadressil kuulama olen pidanud. Või nagu Goethe “Faustis” kirjutab: “Ma olen osa jõust, mis kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.””

Kogu juttu saab lugeda siit. Lühidalt on filmist kirjutanud Iris Peil siin ning pikem artikkel Toomas Järvetilt on siin.

Eks Linnar Priimägi paras trikster ole, aga kirja on ta saanud nii mõndagi huvitavat:

  • Ariklite-esseede kogumikud:

Inimese foto” (2020), “Inimese ilu : kümme esseed” (2020), “Kommentaarium : kultuurikommentaare aastaist 1994-1996” (1997), “Luule ja tõde” (2019), “Minu Goethe” (2018), ” Minu sekundid : protokoll 2019” (2020), “Mälestusi Euroopast” (1995)

  • Doktoritöö:

Klassitsism. I osa, Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites : monograafia” (2005), “Klassitsism. II osa, Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites : monograafia” (2005) “Klassitsism. III osa, Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites : monograafia” (2005)

  • Reklaami ja propagandat lahkavad teosed:

Propaganda sõnastik” (2011), “Propagandasõda : teooria ja praktika” (2015), “Reklaamikunst” (1998), “Reklaam & imagoloogia : mõistevara” (2007) “Reklaam & propaganda : mõistevara” (2008)

  • Luulekogu:

Kelle tee on varjul” (2005)

Tiina Sulg

“David Vseviov. Mineviku mõtestaja” teisipäeval, 26. mail kell 20:00 ETVs

In raamatukava on 24/05/2020 at 08:24

Uue portreesarja pilootsaade kingib vaatajaile võimaluse õnnitleda Eesti üht parimat mineviku mõtestajat David Vseviovi tema 70. Sünnipäeval. (ETV)

Tuntud ja armastatud ajaloolane David Vseviov saab 27. mail 71-aastaseks, seega on paslik päev enne seda vaadata 2019. aastal esilinastunud dokumentaalfilmi, mis pühendati talle tema juubeliks. Dokumentaalfilmi kõrvale on pakkuda ka rohkelt lugemist — näiteks elulooraamatut tema kahes esimesest elunädalast, kus autor põimib reaalsust ja fiktsiooni, ning omamoodi parodeerib veel hiljuti nii populaarset elulugude kirjutamist. Stiilselt minimalistliku kaanekujundusega “Elulugu: kaks esimest nädalat” räägib igasuguste asjakohaste kõrvalpõigetega loo ajavahemikust 1949. aasta 27. maist kuni sama aasta 9. juunini. Stiil on vseviovlikult muhe ja rahulik, lisades ajaloolises mõttes küllaltki traagilisse ajajärku kuhjaga inimlikku huumorit ja mõistmist.

Kes aga tahab põhjalikumat teksti, mis kataks pikemat ajavahemikku, siis ka selles osas on Vseviov olnud produktiivne. Lisaks armastatud “Müstilise Venemaa” raadiosaadetele, on Vseviov kahasse Vladimir Sergejeviga kirjutanud kolm ülevaatlikku teost Venemaa ajaloost: “Venemaa – lähedane ja kauge: aegade algusest kuni Vassili III-ni“, “Venemaa – lähedane ja kauge: vürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV” ning “Venemaa – lähedane ja kauge: viimasest Rjurikovitšist esimese Romanovini”.

Vseviovi mängulisematele fännidele, kes tahavad end ka proovile panna, soovitan aga raamatut “Suur ajaloo mälumäng: 1000 küsimust ja vastust ajaloo kohta” (esmatrükk 2012 ja II täiendatud trükk 2019), mis võimaldab teadmisi omandada võistluslikumas vormis. Teemad on järjest Eesti, Venemaa, Antiik, XX sajand, Varia, Lahingud ja sõjad, Riigimehed ja Lastele, ning vastused on ära toodud küsimustelehe pöördel, nii et formaat on leplik nii üksiküritajate kui laste suhtes, ning haaravad küllaltki laia teemaderingi. Mälumänguraamat pole iseenesest küll tingimata vajalik ettevalmistus dokumentaali vaatamisele, aga sobib see-eest hästi selle jätkuks.

Kairi Jets

“MARJUSTIN 8.0 Juubelisaade Marju Lauristinist” kolmapäeval, 8. aprillil kell 22.05 ETVs

In raamatukava on 06/04/2020 at 19:10

Marjustin sai temast juba noorpõlves ja sõprade ning tudengite jaoks on ta Marjustin senini. Ometi pole ta loobunud oma vanemate, tuntud juunikommunistide perenimest, püüdes oma tegevusega anda sellele uus ja väärikas sisu.

Juubelisaade 2015. aastal Eesti Päevalehe poolt Eesti mõjukaimaks poliitikuks hinnatud Marju Lauristinist.

Armastatud õppejõust, silmapaistvast poliitikust, teadlasest ja targast inimesest räägivad juubelisaates vend Jaak Allik, lapselaps Estookin, Lauristini õpilased Raul Rebane, Tiit Matsulevitš ning Taavi Eilat, aga ka sõbrad Mari Tarand, Ülo ja Mari Tuulik ning Merle Karusoo.

Saatejuhtideks on Marjustini õpilased Margit Kilumets, Madis Jürgen ja Hans H. Luik.

Neile, kes soovivad selle erilise naise elust ja mõtetest rohkem teada saada, on pakkuda ka lisalugemist: “Marjustini sajand : kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast” ja “Punane ja sinine : peatükke kirjutamata elulooraamatust : valik artikleid ja intervjuusid 1970-2009”.

Anu Amor-Narits

“Atwood: Sõna pärast sõna pärast sõna on võim” ETV2s pühapäeval, 8. märtsil kell 12.35

In raamatukava on 06/03/2020 at 16:31

Väga värske, eelmisel aastal valminud Kanada dokumentaalfilm “Atwood: Sõna pärast sõna pärast sõna on võim” (Margaret Atwood: A Word after a Word after a Word Is Power) lubab meil heita pilgu selle huvitava kirjaniku kujunemisaastatesse ja tänastesse mõtetesse.

Eestikeelsesse filmipealkirja tahaks ma kangesti komasid toppida, aga las jääb nii, nagu välja on kuulutatud :) Filmitutvustus oli ka ootamatult kantseliitlikus sõnastuses, ma usun, et seal filmis on paljut, mida näha ja millele kaasa mõelda, lihtsalt kõik ei ole nii head sõnameistrid kui portreteeritav…

Margareta Atwoodi teoseid on õnneks eesti keelde tõlgitud päris palju, niiet lugemist on. Kui enamasti kiidetakse Atwoodi teravat pilku ühiskondlike probleemide nägemisel ning inimhinge tundmisel, siis ma lisaks ka selle, et ta suudab samavõrra hästi kirjutada väga erinevates žanrites, näiteks minu lemmikud on “Pime palgamõrvar” (panoraamne perekonnaromaan), “Teenijanna lugu” (ulmesse kuuluv düstoopia) ja “Leedi Oraakel” (intelligentne naistekas). Ja mul on hea meel, et eesti keeles on olemas ka valik Atwoodi luulet.

“Alias Grace” (tlk Ilona Kolberg; Eesti Raamat, 1999), “Ebakõlad” (tlk Eva Velsker; Eesti Raamat, 2008), “Kassisilm” (tlk Tiia Rinne; Varrak, 1997), “Leedi Oraakel” (tlk Eva Velsker; Eesti Raamat, 2005), “Maitsev naine” (tlk Urve Hanko; Eesti Raamat, 2012), “Moondatute laulud” (tlk Ene-Reet Soovik; Eesti Keele Sihtasutus, 2003), “Nõiasigidik” (tlk Riina Jesmin; Varrak, 2018), “Orüks ja Ruik” (tlk Riina Jesmin; Varrak, 2004), “Penelopeia” (tlk Ann Alari;  Eesti Päevaleht, 2006), “Pime palgamõrvar” (tlk Karin Suursalu; Eesti Raamat, 2001, Eesti Päevaleht, 2007), “Pinnaletõus” (tlk Karin Suursalu; Eesti Raamat, 1999), “Röövelpruut” (tlk Maia Planhof; Eesti Raamat, 1997), “Süda vaikib viimasena” (tlk Lauri Saaber ; Eesti Raamat, 2016), “Tantsutüdrukud” (tlk Ann Alari, Malle Klaassen; Perioodika, 1987), “Teenijanna lugu” (tlk Ann Alari; Eesti Raamat, 1993, Varrak, 2017), “Uputuse aasta” (tlk Eva Velsker, Eesti Raamat, 2010).

Tiina Sulg

 

„Marju Lepajõe. Päevade sõnad“ kolmapäeval, 18. detsembril kell 22:05 ETV-s

In raamatukava on 17/12/2019 at 16:07

Teleesilinastus. Vallo Toomla dokumentaalfilm sellel suvel meie hulgast lahkunud tõlkijast, toimetajast, religiooniloolasest, klassikalisest filoloogist, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõust Marju Lepajõest (1962- 2019).

Inimene kõnnib mööda maailma ja otsib taga oma elu, mida ta kunagi kätte ei saa. Vaimuka sarmiga mõtestab Marju meie kaasaega, mil inimese vajadus ja võime süveneda on taandunud teisejärguliseks. Ka ülikool, õpetatuse ja kultuuri pühakoda, on kaotamas oma vaimset mõõdet ning tähendust. Milline on haritlase koht teda mittesoosivas maailmas? Vaatajal on võimalus saata Marjut tema mõtteteekonnal täpse sõna ja isikliku tõe poole. See kohtumine avardab, lohutab, inspireerib.

Teiler:

Marju Lepajõe jõudis palju ja ka tema kohta kirjutatut on palju. Vaid mõned nopped:

Marju Lepajõe lugemas Georg Manceliuse luulet:

Seili Ülper

„Vaba vaimu saadik” neljapäeval, 28. novembril kell 13.05 ETV-s

In raamatukava on 23/11/2019 at 12:31

Portreefilm Juhan Viidingu elust ja loomingust. Režissöörid Jaanus Nõgisto ja Aile Ellmann, stsenaristid Mariina Mälk ja Jaanus Nõgisto.
Juhan Viiding on kahtlemata minu põlvkonna üks olulisematest poeetidest ja veel meie lapsed õppisid tema luulet vabatahtlikult, mitte kooli käsul,  pähe. Tema tekstidle on loodud ka ohtralt laule, samuti on ta ise olnud laulev näitleja. Praegu pidavat luule lugemine üldse drastiliselt vähenenud olema, seega soovitan filmi põhiliselt selleks, et soovitada (Viidingu) luule lugemist. Meil on raamatukogus kõik olemas! Alates 1974. a ilmunud „Selges eesti keeles” ja lõpetades 2008. aastal ilmunud Hasso Krulli koostatud 646 leheküljelise tellisega „ Kogutud luuletused: Jüri Üdi ja Juhan Viiding”. Tõsi, veel hiljem, 2014. aastal ilmus näidend „Olevused”, mis samuti väga lugemist väärib. Kahtlemata võib lugeda ka tema õe Mari Tarandi raamatut „Ajapildi sees : lapsepõlv Juhaniga”, või kogumikku “Juhan Viiding, eesti luuletaja : artikleid, esseid, mõtisklusi”, aga eelkõige tuleb lugeda ikka luulet.

Kaja Kleimann