Raamatukava

Posts Tagged ‘prantsuse film’

“Väikese Nicolas’ suvevaheaeg” laupäeval, 17.oktoobril kell 17 ETV2-s

In raamatukava on 14/10/2015 at 13:37

Nicolas suvevaheaeg posterKahe prantsuse kirjaniku ja sõbra, Jean-Jaques Sempe ja Rene Goscinny (tuntud ka kui koomiksisarja „Asterix” autor) väikese Nicolas’ lugude põhjal on tehtud mitu toredat lastefilmi.

Avalugu, „Väike Nicolas” (Le Petit Nicolas, Prantsuse 2009) oli ETV2 eetris eelneval laupäeval, 10. oktoobril (seitse päeva järelevaadatav telekanali kodulehel). Käesoleva nädala filmi „Väikese Nicolas’ suvevaheaja” aluseks on samanimeline teos, mis viib Nicolas’ koos vanematega puhkama mereranda.Väike Nicolas film

Väikese Nicolas’ lugude sarjas on eesti keeles ilmunud kaks kogumikku: „Väike Nicolas ; Väike Nicolas ja ta sõbrad ; Väikese Nicolas’ vahetunnid : [humoristlikud koolipoisijutud]” (Kupar, 1995) ja „Väikese Nicolas’ talv ja suvi : [jutustus lastele]” (Kupar 1995). Viimases neist on ka eelpool mainitud teos „Väikese Nicolas’ suvevaheaeg”, kus lisaks rannapuhkusele läheb peategelane elus esimest korda üksinda laagrisse.

Väike Nicolas raamatVäike näide raamatu humoristlikkust stiilist ehk kuidas üldse jõuti selleni, et minna puhkama Atlandi ookeani äärde.

„Ema võttis mind uuesti käte vahele ja palus mul mitte nutta, sest kõige rohkem on puhkust vaja isal, ja isegi kui koht, kuhu ta tahab minna, pole suurem asi, tuleb sinna minna rõõmsa näoga.
„Aga, aga, aga…” ütles isa.
„Ma tahan lutsu visata!” karjusin mina.
„Ta teeb seda võib-olla järgmisel aastal, kui isa otsustab meid viia Riburanda.”
„Kuhu?” küsis isa, kellel jäi suu lahti.Talv ja suvi raamat
„Riburanda,” vastas ema, „Bretagne’i, sinna, kus on Atlandi ookean, palju kalu ja väike armas hotell, mille ees on nii liivane kui kivine rand.”
„Ma tahan minna Riburanda”, hüüdsin mina. „Ma tahan minna Riburanda!”
„Aga, kullake,” ütles ema, „peab olema mõistlik, isa on see, kes otsustab”.
Isa tõmbas käega üle näo, ohkas sügavalt ja ütles: „Olgu! Ma sain aru. Mis selle sinu hotelli nimi on?”
„Kaunis Rand, kallis,” vastas ema.
Isa ütles, et hästi, ta kirjutab sinna ja küsib, kas seal on vabu tube.
„Pole mõtet, kallis,” lausus ema, „see on juba tehtud. Meil on tuba 29, vaatega mere poole ja vannitoaga.” („Väikese Nicolas’ talv ja suvi” lk 133-134)”

Klaari Tamm

„Bettie läheb ära” kolmapäeval, 27. mail kell 21.30 ja laupäeval, 30. mail kell 23.35 ETV2-s

In raamatukava on 25/05/2015 at 10:16

bettifilnmETV2 kolmapäevases Maailma kino sarjas seekord prantsuse elegantne film, mille žanriliselt võib liigitada korraga draama, komöödia kui road-movie kategooriasse.

Küpses keskeas, kuid endiselt võluv Bettie jääb äkitselt ilma armastusest ning ka tema restorani rahaline seis muutub järjest halvemaks. Mida oma eluga peale hakata? Ta istub oma Mercedese rooli, et end veidi tuulutada. Väikesest sõidust kujuneb aga välja seiklusterohke reis, täis ootamatuid kohtumisi. Nende seas tuleb suhteid parandada heitliku iseloomuga tütre Murieli ja tütrepoeg Charlyga, osaleda endiste misside galaõhtusöögil ning osata kaarti lugeda kesk tundmatuid külasid ja kiirteid. Üllatuslikult juhtub kõige selle käigus nii mõndagi positiivset ja Bettie ees avaneb peagi uus silmapiir…bettifilm

Mainimata ei saa jätta, et peaosalise rollis on prantsuse filmi esidiiva Catherne Deneuve.

IMBd-s on film saanud 6,4 punkti.

minuprantsusmaaMõned filmi näinud hoiatavad, et filmi vaatamisega võib kaasneda vastupandamatu soov sõita Prantsusmaale. Kuna Prantsusmaast kui väga paljude romantikute reisisihist on ilmunud hulgaliselt raamatuid, siis lõpetuseks mõned soovitused ka kirjanduse maailmast.provence

Eia Uus „Minu Prantsusmaa”.

prantsusmaakokaraamatPeter Mayle „Provence: väike välimääraja”.

Prantsuse kokakunsti valdkonnast võiks soovitada näiteks Marianne Kaltenbachi „Prantsusmaa. Rännakud läbi kokakunsti”.

Anu Amor-Narits

“Päevade vaht” kolmapäeval, 12. novembril kell 22.55 ja 16.11 kell 00.15 ETV2-s

In raamatukava on 08/11/2014 at 10:24

Lecume-des-jours-nuageSain 2013. aasta Tartuffil kavas olnud, kuid minust siis vaatamata jäänud filmi sel suvel sõbralt sõnadega, et see peaks mulle meeldima. Vaatasin seda ja vaatasin veel korra ja mõtlesin, et see on kõige veidram film, mida ma kunagi näinud olen. Näinud olen ma ikka üksjagu. Laenasin filmi teistele sõpradele. Sain teada, et aluseks on olnud raamat, mis omakorda tekitas huvi ka raamatu vastu – kuidas see küll kirja pandud võiks olla, sest film on nii tohutult dünaamiline ja detailiderohke, pildid vahelduvad sellise kiirusega, et pilk ei jõua ühekorraga kuidagi kõike kaadrisse mahtuvat haarata. Kerisingi korduvalt tagasi, et paremini näha.

La-bande-annonce-du-jour-L-ecume-des-joursFilmi režisöör ja üks stsenaristidest on Michel Gondry, kes on meile enim tuntud Oscari võitnud “Karge meele igavese sära ” ja “Uneteaduse” loojana, millest kumbagi ei saa eriti tavalisteks pidada. “Päevade vaht” on samuti mitmeid auhindu saanud.

Raamat on sama sürreaalne kui film, lihtsalt raamatulikul moel, selle saab laenutada meie raamatukogust. Prantsuse keele valdajad leiavad rohkem Viani raamatuid 3. korruselt.OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Boris Vian (1920-1959) on sõjajärgse Prantsusmaa üks originaalsemaid loovisiksusi: kirjanik, muusik, helilooja ja dramaturg; ta jõudis mängida filmis ja puhuda trompetit dzässorkestris. Ta on ka tõlkinud kümmekond ameerika romaani, novelle ja näidendeid. “Päevade vaht” on tema kirjanduslik peateos. Vian on võrratu sõnameister – ta leiutab uusi sõnu, pöörab tavaväljendeid pea peale või võtab neid hoopis sõna-sõnalt. Kaasaegsete hulgas kogus ta kuulsust eelkõige laulusõnadega, mida arvatakse olevat 400-800 – keegi ei vaevunud neid lugema. “Väejooksik”, mis kirjutati Alžeeria sõja alguses, muutus lausa hümniks Vietnami sõja vastu protesteerivate ameerika noorukite hulgas.

Üks filmiarvustus “Müürilehest”  ja üks raamatuarvustus “Eesti Päevalehest”.

 

 

Kaja Kleimann

„Renoir“ reedel, 17. oktoobril kell 21.40 ja pühapäeval, 19. oktoobril kell 13.05 ETV-s

In raamatukava on 14/10/2014 at 09:01

„Paistab, et keegi on suureks kasvanud,“ lausub ta koketeerivalt brändit libistades ja küünarnukki kaminasimsile toetades, samal ajal voolavad noorusmälestused tema silmade ees nagu rahutu kärestikuline jõgi suubudes põhjatusse lõikavkülma merre, kui ta adub enda surelikkuse lõplikkust.Renoir_(film)

Pierre-Auguste Renoir (1841-1919) oli tuntud impressionistliku kunstivooli esindaja, kellele meeldis maalida intiimseid igapäevaseid stseene ja sensuaalseid naisi. 2012. aastal valmis Prantsusmaal Gilles Bourdos’ juhendamisel film kõnealusest impressionistist ja tema pojast Jeanist, kellest hiljem sai kuulus režissöör. Tegevustik leiab aset 1915. aastal ühes maamajas, kuhu vanem Renoir on läinud tervist parandama, ning kuhu saabub ka tema sõjast tulnud poeg Jean. Kui need kaks tegelast ainult jääksidki, siis oleks see eesti film, nii et lavale astub ka üks naine, kellest saab mõlema Renoir’ muusa. Filmi stsenaariumi peeti küll nõrgaks, aga see-eest on igakülgset kiitust pälvinud kaameratöö ja oskus kujutada elava pildina seda, mida Pierre-Auguste Renoir maalis oma piltidesse.

Mõlemast Renoir’st on võimalik lugeda ka paberkandjalt – selle eest on hoolitsenud usinad raamatukogutädid. Aga kiiret lugemist leiab filmi kohta IMDb-st ja Wikipediast.

Liis Pallon

“Artur ja nähtamatud” neljapäeval,  25. septembril kell 14.00 Kanal 11-s

In raamatukava on 25/09/2014 at 07:49

arturfilmTegemist on uskumatuid seiklusi pakkuva koguperefilmiga, mille peategelaseks on 10-aastane Arthur (Freddie Highmore). Artur veedab sageli oma aega vanaema (Mia Farrow) juures ning tema meelistegevus on illustreeritud Aafrika reisipäeviku lugemine. Päeviku autoriks on poisi vanaisa Archibald, kes oma rännakute käigus aastaid tagasi kaduma läks. Ühel päeval sunnib südametu kinnisvaraarendaja võlgades siplevat vanaema oma majast loobuma. Arthur mõistab, et ainuke võimalus kodu päästa on minna kaugele maale, kus elavad tibatillukesed minimoid, kellest vanaisa oma päevikus kirjutas. Just nende kummaliste olendite maal on peidus hulga väärtuslikke rubiine, mis aitaksid vanaema kodu tagasi osta. Siit algabki suur seiklus…artur-ja-minimoid-esikaas

Loo autor on maailmakuulus prantsuse filmilavastaja Luc Besson. Raamatuid Arturi seiklustest on eesti keeles ilmunud kaks: “Artur ja minimoid” ja “Artur ja keelatud linn”.  Lood Arturi seiklustest minimoide juures on maailmas populaarsed, neid raamatuid on tõlgitud juba enam kui 30 keelde.

artur-keelatud-linn-esikaasRaamatust Eesti Ekspressis.
Filmist ja raamatust Eesti Päevalehes.
Filmist IMDb-s.
Filmist ja selle autorist Õhtulehes.viplala

Minimoidega seoses meenus lisalugemise variandina kohe “Viplala lood”, kus peategelane samuti tilluke mehike, kes aegajalt ka teisi väikesteks tinistada armastab.

Treiler:

Anu Amor-Narits

 

“Cyrano de Bergerac” esmaspäeval, 28. aprillil kell 15:00 Cinamonis

In raamatukava on 28/04/2014 at 11:49

Prantsuse uusromantilise näitekirjaniku ja luuletaja Edmond Rostand`i (1868—1918) näidendi “Cyrano de Bergerac” nimikangelastfilm Cyrano de Bergerac iseloomustab vastuolulisus. Armastades kogu hingest kaunist Roxanne`i, ei tihka ta oma sügavaid tundeid avaldada kehalise eripära tõttu, nimelt on tal väga suur nina, mis teistele inimestele Cyranost tahes-tahtmata naeruväärse mulje jätab. Vastuolu on tekitatud välimuse ning intensiivse, rikka siseelu vahel—võimaluseta otse oma armastatu poole pöörduda, väljendab Cyrano oma tundeid luuletuste kaudu. Luuletused kannab daamile ette Cyrano sõber Christian, keda Roxanne ka autoriks peab ja kes Roxanne`i armastuse pälvib.

Näidendi põhjal on filme tehtud mitmeid, see 1990. aastal esilinastunud film on pälvinud rohkelt tunnustust, muuhulgas ka parima kostüümi Oscari. Peakangelast Cyrano de Bergeraci kehastab prantsuse tippnäitleja Gérard Depardieu. Ühte ingliskeelset filmiarvustust võib lugeda siin. Lisaks isiklikele vaatamismuljetele leidus arvustuses minu jaoks huvitav teadmiskild, nimelt Cyrano tegelaskuju prototüüp on Prantsusmaal 1619.—1655. aastal elanud mees, kes kirjutas lugusid imelistest reisidest kuu ja päikese peale.

Triin Põldver

 

“Leedi Chatterley” laupäeval, 12. aprillil kell 22.20 Tallinna TV-s

In raamatukava on 09/04/2014 at 15:58

filmi plakatD. H. Lawrence’i  romaan ilmus trükis esmakordselt 1928. aastal trükituna väikeses Itaalia eratrükikojas. Tsenseerimata kujul sai raamat Inglismaal ilmuda alles 1960. aastal, 30 aastat pärast autori surma. Sellega seoses toimus kohtuprotsess, mille kirjastus Penguin Books võitis 1959. aastal välja antud obstsöönsete trükiste seaduse alusel – see andis õiguse kasutada teatud sõnu, kui raamat oli kirjandusliku väärtusega. 1961. aastal ilmus kordustrükk, mille kirjastus pühendas vandemeestele, kes õigeksmõistva otsuse langetasid. Jaapanis 1951. aastal alanud kohtuprotsess, mis koos edasikaebamistega kestis 1957. aastani, lõppes aga kopsaka trahviga nii tõlkijale kui kirjastajale. Tore lugu on see, et näiteks Austraalias ei olnud keelatud mitte ainult Lawrence’i raamat, vaid ka raamat, mis kirjeldas selle üle peetud Briti kohtuprotsessi!  2006. aastal tegi BBC kohtuprotsessist filmi “Lady Chatterley afäär”.leedi ch 2
Väga põhjaliku ülevaate raamatust ja selle  saatusest erinevates riikides, samuti selle põhjal tehtud filmidest saab sellest artiklist.

Pascal Ferrani režisöörikäe all valminud film  baseerub D. H. Lawrence romaanil “John Thomas and Lady Jane”, mis ilmus 1927. See on üks kolmest, kõige vähem tuntud   versioon romaanist.
Film võitis 2006. aastal viis Césari auhinda: parim film, parim naisnäitleja (Marina Hands), parim operaatoritöö, parim kostüüm ja parim adapteeritud stsenaarium. Film linastus Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil 2007.leedi raamatukaas

Film on väga pikk ja kellel õhtutunnil silm liiga kinni vajub, saab selle ka raamatukogust laenutada.
Olen kunagi umbes poolt sellest filmist näinud ja leidsin, et raamat on ikka väga palju huvitavam, lugege! Eesti keeles on see  ilmunud 1993. a
ja  parandatud ja täiendatud trükk 2007.a .

Kaja Kleimann

“Lihtsalt koos” teisipäeval, 4. märtsil kell 22.30 ja 5. märtsil kell 13.30 Tallinna TV-s

In raamatukava on 28/02/2014 at 13:25

gavalda 1Film põhineb prantsuse kirjaniku Anna Gavalda  romaanil, mille pealkiri on eesti keelde tõlgitud “Koos, see on kõik”gavalda 3

Camille (Audrey Tautou) on kummaline noor naine, kes käib öösiti kontoreid koristamas ja oskab hästi joonistada. Franck (Guillaume Canet,sai Prantsusmaa aasta näitlejaks selle filmiga ja nimetati  Cabourgi festivalil parimaks meesnäitlejaks) on tõre ja seltsimatu olemisega kokk, kes hoolitseb oma vanaema Paulette (Françoise Bertin) eest,  tegelikult on  tal õrn hing . Vanaema vihkab hooldekodu ja Camille’i pealekäimisel ja toel toob Franck ta koju Philiberti juurde. Philibert (Laurent Stocker, nomineeriti parima kõrvalosa Césarile ja võitis paljulubavaima näitleja Césari) on noor aristokraat, kes ülejäänud kolm oma korterisse elama võtab. Neli inimest, keda ei ühenda miski peale nende ühise suutmatuse ühiskonda sulanduda, peavad üheskoos hakkama saama. Nad õpivad üksteist tundma ja isegi armastama – oma veidral, perekondlikul moel. Lavastaja Claude Berri.gavalda 2

Raamat  on raamatukogus lugemiseks olemas ja üsna soovitatav, sest küllaltki paksu raamatusse mahub suhete lahtikirjutamist kindlasti rohkem kui filmi.

Veel on samalt autorilt võimalik lugeda tema esikromaani  “Lohutaja”, (2009. aastal valmis ka selle põhjal Zabou Breitmani käe all film, peaosades Daniel Auteuil ja Marie-Josée Croze)

“Ma armastasin teda” ,

“Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks” ,

“Näpatud tunnid”

Kaja Kleimann

„Asterix ja Obelix: missioon Kleopatra“ esmaspäeval, 16. detsembril kell 21.30 ja teisipäeval, 17. detsembril kell 11 TV6-s

In raamatukava on 16/12/2013 at 12:11

aokfilmAlustame nädalat hea prantsuse huumoriga, mida peale croissante krõmpsutavate ja punast veini kummardavate eurooplaste vist keegi teine ei mõista. Kunagi ammu, kui su vanaema vanaema polnud veel ilmavalgust näinud ja rohi oli nii erkroheline, et õues ei saanud üldse käia, otsustasid targad lääne kultuurile aluse pannud mehed, et komöödia on kõige madalam kirjanduslik vorm üldse, sest rõõm ja naer on kõige tülgastavamad emotsioonid, mida inimloom on võimeline tundma. See seisukoht on suuremal või väiksemal määral püsinud tänapäevani. Kõrgkultuur ei oska hinnata head nalja – olgem ausad. Aga meie siin oskame, eks ju.aokraamat

2002. aastal valminud naljafilm on tänu Aterixi ja Obelixi tegelaskujudele tegelikult klassika. See on järg 1999. aasta linateosele, kus Asterix ja Obelix kohtuvad Caesariga. Alain Chabat’ lavastatud komöödias teevad kaasa ühed kuulsamad prantsuse näitlejad, nagu Gérard Depardieu, Christian Clavier, Jamel Debbouze ja Monica Belucci. Kleopatra tahab tõestada Julius Caesarile, et vaaraod on ikka veel vinged ja lubab kolme kuuga ehitada talle kuldse palee. Appi tulevad võlujoogiga varustatud Asterix ja Obelix ning seiklused võivad alata.

Tähelepanelikele vaatajatele: leia 13 viidet kuulsatele liikuvatele piltidele popkultuuris.

Asterixi ja Obelixi koomikseid on meie raamatukogus rohkelt. Filmile saab lisalugemist IMDb-st .

Liis Pallon

“Edith Piaf – Elusse armunud” pühapäeval, 3. veebruaril kell 21:00 Kanal 11

In raamatukava on 31/01/2013 at 13:50

“Edith Piaf – elusse armunud” on võrratu prantuse film, mis on võitnud ridamisi auhindu. Edith Piafi keerulisest ja traagilisest elust jutustav draama on klassikaline eluloofilm omanäolisest ja ikooni staatusesse tõusnud kunstnikust, jutustatud läbi unustamatu laulja esitatud šansoonide. Belleville’i agulitänavatelt New Yorgi kuulsaimatesse kontserdisaalidesse kulgenud Edith Piafi elu iseloomustas võitlus, olgu siis laulmise, ellujäämise, armastuse või õnne eest.

Edith Piaf sündis 1915. aastal Pariisis. Ema jättis ta aastasena maha, tsirkuseakrobaadist isa andis aga tütre oma bordellipidajast ema kasvatada.

edithKolmeaastaselt põetud silmapõletiku tagajärjel jäi laps pimedaks. Aastaid hiljem sai ta silmanägemise tänu prostituutidele, kes raviraha kokku klappisid, siiski tagasi. 14- aastaselt tabas Piaffi aga uus krahh: ta jäi kurdiks. Viimast elulooseika filmis siiski ei kajastata. Väga napilt leiavad äramärkimist ka mõned teised Piafi saatusepöörded – teismelisena rasedaks jäämine, tütre surm, kaks abielu, Teise maa­ilmasõja aegne töö Prantsuse vastupanuliikumise heaks. Režissöör keskendub hoopis lauljatari tipputõusule ning raugematule elujanule, mis ei vaibu kõigi kriiside kiuste. Samuti näitab ta lauljatari alkoholismi ja hilisemat morfiinisõltuvust, mis tekkis peale ränka autoavariid. Piaf oli mitmetahuline isiksus. Ta võis räigelt vanduda, juua laua alla enamiku mehi ning hiilata seltskonnas oma terava keele ja ropu suuga. Paljud lähikondsed nimetasid teda türanniks, kes võis samas olla ka meeletult helde.

Edith Piafist sai tänu oma maagilisele häälele staar siin- ja sealpool Atlandi ookeani. Oma lühikese kasvu ja närvilise meelelaadi tõttu pälvis ta juba varakult hüüdnime Pariisi Varblane (La Môme Piaf). Tema pöörased armu- ja sõbrasuhted meelelahutusmaailma suurte nimedega (Charlie Chaplin, Jean Cocteau, Yves Montand, Marlene Dietrich jt) olid seltskonnakroonikute meelisteemad.

Ja kõige tähtsam etapp tema jaoks: armumine poksijasse Marcel Cerdan’i, kellel oli oma naine ja lapsed, aga Edith oli tema kõrval üliõnnelik. Mehe traagiline hukkumine lennukatastroofis, sellele järgnenud morfiinisõltlus, autoõnnetus, haigestumine vähki ning varane surm tegid Piafist klassikalise kangelanna, keda ümbritseb tänini ikooni oreool. Ühes hilises intervjuus küsiti lauljalt, mida ta soovitaks naistele ja ta vastas: “Armasta”.

Lavastaja Oliver Dahan suutis Piafi helge ja tumeda poole õnnestunult ühte õblukesse kehasse mahutada. “Kui ema jätab su aastasena maha, sa otsid armastust ega leia seda, muutub üksildus su suurimaks hirmuks. Piafi suurim hirm oligi üksi jääda. Seda kartis ta rohkem kui surma,” arvab lavastaja.

Kurb ja traagiline elu – see annab alati head materjali põneva filmi väntamiseks. Mitte üksnes lugu ise polnud kaasahaarav vaid kangelannat kehastanud Marion Cotillard näitlejatöö oli fantastiline. Omapoolse suure panuse andsid filmi õnnestumisele ka sellised prantuse võrratud näitlejad nagu Gérard Depardieu, Sylvie Testud, Pascal Greggory, Emmanuelle Seigner, Jean-Paul Rouve.

Marion Cotillard oleks just kui ise laulnud neid laule – nii võimas ja realistlik. Filmi lõpus kõlanud laulu järele tundus just kui oleksin tema kontserdile sattunud. Film jättis unustamatu mulje, mõjus mulle nii, et pisarad jooksid.

Arvustusi Äripäevas ja Eesti Päevalehes.

Raamatuid Edith Piafi kohta: Edith Piaf “Minu elu [Prantsuse laulja mälestusi]” (1994),  Édith Piaf  “Õnnepeole” (2010), Jean Mareska “Édith Piaf valguses ja varjus” (2009).

Sirje Suun

“Kirjutanud Dumas” kolmapäeval, 5. oktoobril kell 21.30 ja neljapäeval, 6. oktoobril kell 22.55 ETV2-s

In raamatukava on 04/10/2011 at 12:06

Midagi mõnusat prantsuse kultuuri austajatele, eluloofilmide armastajatele, kostüümidraamalembeile, kirjanike töömeetodite huvilistele ja Gerard Depardieu fännidele – 2010. a. valminud Safiy Nebbou film “L’autre Dumas”. Kas Dumas kirjutas ikka kõik oma teosed ise?

Hea põhjus otsida raamaturiiulist üles “Krahv Monte-Cristo” ja “Kolm musketäri” (ja ka järjed “Kakskümmend aastat hiljem” ja “Kümme aastat hiljem”) ja lasta end heal seikluslool kaasa haarata. Või lugeda Arturo Peréz-Reverte romaani „Dumas’ klubi”, kus on ka vihjeid, et Dumas ei kirjutanud kõike päris ise.

“Dumas’ klubist” kirjutasin pikemalt siin.

Tiina Sulg

“Šokolaad” laupäeval, 20. nov. kell 12.50 Kanal 11-es

In raamatukava on 14/11/2010 at 11:59

Film põhineb Joanne Harrise samanimelisel raamatul, mis jutustab üksikust noorest lapsega naisest, kes avab provintslikus, iganenud vaadetega prantsuse külas šokolaadipoe. Südamlik, soe ja romantiline lugu. Raamat on ilmunud neljakümnes riigis ning teinud autori multimiljonäriks. Joanne Harrisest ja tema kirjutistest saab hea ülevaate külastades tema veebilehte.

Võtke filmi kõrvale üks hea vein ja karp šokolaadi ning nautige seda 5 Oscarile kandideerinud väärt teost. Šokolaad, muide, on üks väga kasulik maius, kus leidub nii rauda, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, vaske kui ka vitamiine A, B1, C, D ja E. Loe veel lisaks huvitavat artiklit šokolaadist.

Tutvudes imdb-s mitmete faktidega “Chokolat” kohta, selgus minule üllatuslikult, et paljude lemmik Johnny Depp mängis ise filmi kolmes stseenis kitarri ja lisaks sellele veel filmi kahes soundtracki palas.

Kui pärast filmivaatamist tekkis soov ka raamat läbi lugeda, siis leiate selle meie raamatukogu riiulitelt.

Triinu Univer

Foto autor: Jim Moran

Fotol Joanne Harris

“Šokolaad” laupäeval, 13. nov. kell 00.25 Kanal 2-s

In raamatukava on 09/11/2010 at 12:29

Laupäeva öösel unetuse all kannatajad võivad oma aega täita Lasse Hallströmi 5 Oscarile kandideerinud võrratu filmi  (uuesti)  vaatamisega. Film on valminud Joanne Harrise  samanimelise raamatu põhjal.

Imdb.com nimetab staarideks küll Juliette  Binoche`i, Judi Denchi ja Alfred Molinat, aga mõni vaatab seda ilmselt hoopis Johnny Deppi pärast. Imelised rollid teevad ka Lena Olin ja Carrie-Anne Moss – päris raske oli selles “kuivikus”  “Matrixi” Trinityt ära tunda.

Loe Joanne Harrise raamatuid  eesti keeles või inglise keeles. Peab mainima , et “Chocolat´i” lugemine valmistab filmi näinutele üllatuse.

Kui oled tšellomängija, leiad siit ühe filmiloo noodi, aga plaat on ka kaasas! Filmi muusika muide kandideeris Oscarile.

Kaja Kleimann