Raamatukava

Posts Tagged ‘prantsuse’

„Palged, paigad” laupäeval, 25. novembril kell 17.45 Cinamonis

In raamatukava on 20/11/2017 at 15:47

Ma tegelikult ei mõelnud seda nii, et kui minu esimese tutvustatava filmi tegi verinoor naisterahvas, siis viimaseks võtan peagi 90 aastaseks saava legendaarse Agnès Varda oma, aga nii läks. Kuna Tartu ja tänavakunst on tihedalt seotud, võiks see film paljudele kodulinlastele huvi pakkuda.

Filmi  tutvustuses öeldakse:  

Kui prantsuse kino grand old lady Agnès Varda  ja tundmatu tänavakunstnik JR 
2015. aastal tutvusid, otsustasid nad kohe, et peavad koostööd tegema. Paar nädalat pärast esmakohtumist oldigi JR fotograafikaubikuga teel. Omapärase ekraanipaari eesmärgiks sai teha portreefilm Prantsusmaast ja tema inimestest, liikudes suurlinnadest eemale, pisikeste paikade maailma. Juhuslikel kohtumistel külaelanikega tehakse neist ülisuuri fotosid, mis kinnitatakse seintele ja müüridele. See on Agnès Varda ja JR ühine kirg – kujutised üldisemalt ja piltide talletamine, esitamine ning jagamine. Agnès Varda teeb seda läbi filmikunsti, JR loob vabaõhufotogaleriisid. „Me tahtsime teha filmi tavalistest inimestest. Meile öeldi, et nende lood ei ole piisavalt huvitavad. Aga teil on võimalus ise tunnistada, et on küll,“ on öelnud Varda. Üle 60 aasta režissöörina tegutsenud Agnès Varda on viimased paar aastakümmet teinud dokumentaalportreesid, milles tal endal on keskne roll. Kustumatu uudishimuga vanaproua „Järelnoppijad ja mina“ (2000) ja „Agnèsi rannad“ (2008) on toonud talle juurde uusi fänne lisaks neile, kes nautisid juba Prantsuse uue laine aegadel mängufilme vändanud režissööri varasemat loomingut. Suur austus teineteise vastu paistab välja ka JR ja Varda ekraanisuhtest, mis on samas mõnusalt aasiv ning mida ei sega poolesaja-aastane vanusevahe.

 Agnès Varda 10 parimat filmi väidetakse olevat need

Filmi „Järelnoppijad ja mina“ mõlemad osad on meie raamatukogus olemas

Natuke lugemist ja pilte JR-st ja tema kunstist leiab siit.

Tartu tänavakunstist saab laenutada näituse „Tüüpilised indiviidid : Tartu grafiti ja tänavakunst 1994-2014” kataloogi, näitus oli Tartu Kunstimuuseumis 07.11.2014-01.02.2015. 

Agnès Varda foto on pärist siit. 

Kaja Kleimann

„Toaneitsi päevik” reedel, 25. novembril kell 21.40 ja pühapäeval, 27. nov kell 13.45 ETV-s

In raamatukava on 21/11/2016 at 15:42

diary-of-a-chambermaidOctave Mirbeau tuntuima romaani järgi valminud realistliku draama tegevus hargneb 20. sajandi alguse Normandias. Noor ja kaunis pariislanna Céléstine asub toatüdrukuna tööle perekond Lanlaire’i juures. Aegamisi ilmneb, et Céléstine’i puhul on tegemist tõelise femme fatale’iga. Teda hakkavad ihaldama nii põdur perepoeg, peremees kui ka salapärane aednik Joseph.
Céléstine ei jäta oma mõju kasutamata, temast saab suhete suunaja, kes majandusliku sõltumatuse saavutamiseks ei pelga ka alatuid võtteid.
„Toaneitsi päevikut“ on prantslastel varem ekraniseerinud ka legendaarsed režissöörid Jean Renoir (1946) ja Luis Buñuel (1964), viimase filmis säras peaosas Jeanne Moreau.
Värskeim versioon on kahjuks vaatajatelt kõige vähem hindamist leidnud, ehkki selle autor Benoît Jacquot on samuti hinnatud filmilavastaja. Selles filmis arendab ta edasi oma eelisteemasid: ajalooline aines, paheline erootika ja armukolmnurgad. Film on pälvinud kolm Prantsuse filmiauhinna Césari nominatsiooni ja oli  Berliini filmifestivalil Kuldkaru nominent.
Octave Mirbeau (1850-1917) kuulub prantsuse naturalismi viimaste esindajate hulka ja on võitnud lugejamenu oma otsekoheste ja ilustamata elukujutustega. Päevikuvorm annab toaneitsile võimaluse kirjeldada intiimsemaidki saladusi, millest avalikult ei räägita. Ligi sada aastat tagasi – 1900 – ilmunud “Toaneitsi päevik” mõjub üsna kaasaegse romaanina meie praeguses olustikus, kus ahnelt nauditakse vabadust ja püütakse majandulikult jalule tõusta.toaneitsi-kaas
Raamatu on eesti keelde tõlkinud Marta Sillaots ja see ilmus esimest korda   sarjas „”Looduse” kroonine romaan”  1930. aastal, 2. trükk ilmus 1995.aastal.

Kaja Kleimann

 

„Mälestused” reedel, 12. augustil kell 16.30 ETV+-s

In raamatukava on 09/08/2016 at 13:42

plakatFilmi aluseks on kirjaniku ja stsenaristi David Foenkinose raamat “Mälestused”. Üsna ohtlik on soovitada filmi, mis on tehtud tohutult hea raamatu põhjal,   aga ehk on see siis soovituseks sedapidi, et vaadake filmi, ja kui vähegi kõlbas, tulge kähku raamatut laenutama. (Või – kui teile üldse ei meeldinud, lugege ikka raamatut, see on imeline! Meie lugemissoovitustes on selle kohta väga ilusti kirjutatud!)foenkinosmc3a4lestused
Foenkinose „Delikaatsuse” järgi tehtud film, mis jooksis pealkirja all „Õrnad tunded”,  polnud sugugi paha,  rahvas hindas seda imdb.com-s vaid ühe komajärgse palli võrra kõrgemalt kui „Mälestusi”, niiet lootus meeldivat elamust saada on täiesti põhjendatud.kahekesi

Sisust : 23-aastane Romain unistab kirjanikuks saamisest ja töötab hotellis öövalvurina. Madelaine on tema 85-aastane vanaema, ja nende kahe puhul näib vanusevahe suhtlemisel haihtuvat. Romaini isa puhul näitab vananemine oma ebameeldivat külge. Lugu võtab järsu pöörde, kui ühel päeval saab perekond teate, et vanaema Madelaine on vanadekodust jalga lasknud. Siit edasi juhatab ootamatu kiri Romaini Madelaine´i noorusradadele Normandiasse, kohtuma vanaema ja tema mälestustega. Mitut põlvkonda haarav perekondlik lugu on jutustatud leebelt, vaheldumisi nukruse ja huumoriga – see on lugu eluringist ja küpsemisest. Näitlejatest pälvis enim kiidusõnu Annie Cordy Madelaine´i rolli eest, millega ta nomineeriti Magritte`i auhinnale parima näitlejanna kategoorias, mis on ka selle filmi ainus nominatsioon.

Kaja Kleimann

Teatriõhtu “Cyrano de Bergerac” reedel, 4. märtsil kell 21.35 ETV 2-s

In raamatukava on 01/03/2016 at 18:43

Cyrano 1Kes on see Cyrano??

Eks ole Bergerac ju peengi… omamoodi?

Oh, ta on peenim hing, kes iial ilma loodi! Sonetimees! Floretimees! Ja füüsik vist! Ja komponist! Ta välimuseski on miskit kummalist!

Tõepoolest – teist nii peent ja rühikat ja vaba ei leidu uljaspead gaskoonidegi seas!

Ja nina…! Härrased… mis nina tal on peas!

Edmond Rostand’i kirja pandud lugu Cyrano de Bergerac’ist – vaprast ja vaimukast sõjamehest, ustavast sõbrast ning hellahingelisest armastajast, kelle nina on sama terav kui tema sõnad ning sama pikk kui tema mõõk.

Kahtlemata läheb väga suur hulk teatrimaagiat teleekraanil kaotsi, aga kes teatrisse ei jõudnud, saab mingigi aimu sellest imelisest lavastusest, millest Pille-Riin Purje kirjutab Sirbis  ja mida Danzumees kiidab oma blogis.

Lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Krista Tool, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov, lavaline võitlus Indrek Sammul. Üllar Saaremäe pälvis nimirolliga 2008. aasta parima meesnäitleja preemia. Kaasa teeb kogu Rakvere Teatri trupp.

Cyrano 2Esietendus suures saalis 14. septembril 2007 , salvestatud 14. novembril 2009 .

 

cyrano-de-bergeracKui nüüd keegi tahab Edmond Rostandi 5 vaatuselist heroilist värsskomöödiat ka lugeda, siis on olemas 1964. aasta trükk ja 2007. aasta trükk Jaan Krossi kaunis tõlkes.

Laenutada saab ka G. Depardieuga filmi.

Teatriõhtut võib vaadata kui sissejuhatust pühapäevasele Kalju Komissarovi teemaõhtule ETV2-s, mis sisaldab mitmeid saateid, intervjuusid  ja filmi “Metskapten”.

 

Kaja Kleimann