Raamatukava

Posts Tagged ‘raamatukogu’

„Ex Libris: New Yorgi raamatukogu“ teisipäeval, 1. mail kell 19 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 28/04/2018 at 10:32

Koostöös Prima Vista kirjandusfestivaliga, kuid veel enne festivali algust ja juba järgmisel teisipäeval saab Tartu Elektriteatris näha 2017. aastal valminud vanameister Frederick Wisemani dokumentaalfilmi „Ex Libris: New Yorgi raamatukogu“.

Tegemist on omamoodi vaatlusega sellest, mis toimub ühes maailma suurimas avalikus raamatukogus. Filmi tutvustuses seisab, et raamatukogu on paik, kuhu kõik on oodatud ja kus kõik on võrdsed. New Yorgi raamatukogu oma 92 haruga Manhattanil, Bronxis ja Staten Islandil pakub erinevaid võimalusi teadmiste omandamiseks suurlinnas, mille elanikkkond on kirju kultuurilise ja majandusliku taustaga. Raamatukogu pole lihtsalt koht, kus vaikuses omapäi teoseid lehitseda, vaid siin toimuvad infotunnid, vestlusõhtud, kultuurisündmused, haridusprogrammid ja palju muud, mis toob kokku inimesi ja kogukondi. Milline on raamatukogu täna ja kuhu liigub ta tulevikus?

Filmi treiler Youtube’s:

Filmi pikkus on 3 tundi ja 17 minutit. Frederick Wisemani filme iseloomustatakse kui süüvivaid käsitlusi neist institutsioonidest, mida ta vaatluse alla võtab. Tema lähenemist peetakse sarnaseks kirjandusteostele omasele ja mida praktiliselt ei kohta filmis. Öeldakse, et talle on iseloomulik filmitegijana olla kui kärbes seinal ja selle kõike nägeva silmaga kajastada toimuvat. Näiteks on Wiseman teinud filme pargist, psühhiaatriahaiglast, muuseumist, koolist, kontserdisaalist jt. Film on tavamõistes pikk, kuid tänu jutustamisviisile ei lähe igavaks. Väidetavalt on Wisemani viisil matkijaid, kuid meistri taset ei suudeta saavutada. Nii siis tulebki minna ja film ära vaadata!

Intervjuud režissööriga tema viimase filmi teemal saab lugeda Vanity Fairist.
Frederick Wisemani ja tema filmide kohta saab lisaks lugeda tema veebist või ka näiteks Vikipeediast.

Mai Põldaas

 

“Roosi nimi” ETV2-s esmaspäeval, 21. aprillil kell 22.25 ja laupäeval, 26. aprillil kell 23.40

In raamatukava on 19/04/2014 at 13:24

roosi nimi filmMu mälestused filmist on üsna kauged ja hämarad, vaatamisest on ka ligi veerandsada aastat möödas, mäletan vaid, et ülmuljena mulle film meeldis.

Tutvustus ETV2 lehelt:

Kinoklassika – Roosi nimi (The Name of the Rose, Itaalia/Prantsuse/Saksa 1986). Rež: Jean-Jacques Annaud, osades: Sean Connery, Christian Slater.

Frantsiskaani munk ja endine inkvisiitor William von Baskerville (Sean Connery) kutsutakse Itaalia Alpides asuvasse benediktiini kloostrisse mõrva uurima. Peagi sureb kloostris salapärasetel asjaoludel veel mitu munka ja William peab koos oma noore abilise Adsoga (Christian Slater) müsteeriumi lahendama. Nende otsingud kuritööde paljastamisel viivad sünge kloostri koridoride rägastikku, kuhu on peidetud salapärane käsikiri.roosi nimi raamat 2

Kuulsa itaalia semiootiku, ajaloolase ja kirjaniku Umberto Eco 14. sajandisse paigutatud esikromaani (ilmus 1980) alusel vändatud samanimelisest mängufilmist “Roosi nimi” sai sarnaselt romaanile rahvusvaheline menuk ja aasta oluline kultuurisündmus.

Filmi lavastajaks on prantslane Jean-Jacques Annaud, kellele “Roosi nimi” sai läbimurdefilmiks ning kes hiljem on teinud veel mitmeid auhindu võitnud filme “Armuke” (1992), “Seitse aastat Tiibetis“ (1997) ja “Vaenlase väravas” (2001).

roosi nimi raamatKuigi Ameerika publiku poolt võeti film vastu jahedalt, sai sellest Euroopa kinodes aasta üks tulusamaid filme. 1980. aastatel oma endise kuulsuse minetanud šoti näitleja Sean Connery tõusis Sherlock Holmesi keskaegse võrdkuju Williami osatäitmisega taas hinnatud näitlejaks nii Euroopas kui ka Hollywoodis. Ühe oma esimestest rollidest teeb filmis 16-aastane Christian Slater, kellest sai hiljem nõutud märuli- ja komöödianäitleja.

Umberto Eco romaan “Roosi nimi”, mida võib üsna lihtsalt üsna igaühele soovitada, loetagu seda siis kui põnevate karakteritega kenasti õmmeldud krimilugu, hea taustateadmisega kirja pandud ajaloolist romaani, laiendust teoloogilistele vaidlustele või illustratiooni postmodernismi teooriale kirjanduses, on eesti keeles ilmunud lausa kahes trükis. Raamatumuljeid Kaidi Kanguri  blogis  ja Lühiühenduste blogis. Filmi kohta saab lisa Imdb-st ja  Andres Laasiku artiklist Eesti Päevalehes.

Umberto Eco Tartus:

Umberto Eco Tartu-külastust kajastavad artiklid on on mugavalt Wikipeedias Umberto Eco eluloo sabas ära toodud.

Tiina Sulg

“Valge Doomino” kolmapäeval, 4. detsembril ETV2-s kell 21.15

In raamatukava on 01/12/2013 at 13:08

valgedoominoBFM esitleb: lyhikas “Valge doomino” (Eesti 2012)

Filmi tutvustus: Vahel võib raamat, millest sa ilma jäid, terve riiuli paigast nihutada. Eva Kübara lühifilm on tütarlapsest, kes peab leidma väljapääsu labürindist. Noor naine Mari (Maria Lee Liivak) läheb raamatukokku kirjutama, kuid avastab end ühel hetkel lõputus labürindis, kus miski pole päris nii nagu see algul paistab. Liikuvate riiulite vahel toimetab poolpime vanamees Aleksander (Peeter Jakobi), Karl (Sebastian Talmar) – poiss kui noor jumal – loeb kuldset raamatut ja range olemisega kõhetu raamatukoguhoidja Luule (Ülle Kaljuste) mängib süvenenult iseendaga doominot. Kõik nad ühtaegu eksitavad ja juhivad Marit labürindis. Millises suunas minna, on Mari enda teha. 

Kui hakata otsima raamatuid, milles on juttu raamatukogudest ja raamatukoguhoidjatest, siis nimekiri tuleb üsna pikk, aga siin on minu lemmikud:

  • Vernor Vinge “Leek sügaviku kohal” – sealt on pärit minu lemmiksõnastus raamatukoguhoidja kohta – elukutseline asjaarmastaja.raamatukogu3
  • Terry Pratchetti Kettamaailma lood ja “Vaibarahvas” – Pratchtti loomingus on minu mäletamist mööda kõige pühendunumad kirjanduslikud raamatukoguhoidjaid.
  • Umberto Eco “Roosi nimi” – raamatukoguhoidjaks olemine annab selle raamatu lugemisele erililse vaatepunkti.
  • Richard Brautigan “Abort” – üks eriline raamatukogu ja üks eriline raamatukoguhoidja.
  • Erich Segal “Armastuse lugu” – vast kõige romantilisem raamatukoguhoidjaga seotud lugu.
  • Neal Stephenson “Lumevaring” – küberpunklik lähenemine raamatukogule.
  • Walter M. Miller “Kantileen Leibowitzile” – raamat info hoidmisest ja säilimisest maailmalõpumeeleoludes.
  • Aleksandra Marinina “Etturid surevad enne teisi” – midagi ka krimisõpradele.
  • Henno Käo “Dondijutud” – äärmiselt stereotüüpne luuletaja-raamatukoguhoidja, aga muhedalt kirja pandud.
  • Haruki Murakami “Kafka mererannas”. Esimene ettejuhtuv tsitaat: “Meie üritame kõigest väest selle väeti raamatukoguga oma koduregioonile natukenegi kasulikud olla. Kogume ja pakume raamatuid armastavatele inimestele väljapaistvaid teoseid. Püüdleme inimliku ja sooja teeninduse poole. Otse loomulikult on meil puudusi. Ka meie võimetel on piirid. Kuid oma viletsate võimete piires anname endast maksimumi. Selle asemel et vaadata, mis meil puudu on, võiksite vaadata parem seda, mida me teinud oleme.”

üks mu sõberFilmidest meenub esmalt muidugi Mart Kivastiku “Üks mu sõber”. Kõrvaloleval filmikaadril on Rita Raave selja taga just Tartu Linnaraamatukogu raamatud ja riiulid.

Tiina Sulg

Pildile “Mida raamatukoguhoidja teeb?” sarnaseid on siin veel.