Raamatukava

Posts Tagged ‘Rein Raud’

„Vend” reedel, 30. oktoobril kell 21.30 ETV 2-s

In raamatukava on 28/10/2015 at 12:33

vend lavalRakvere teatri spagetivestern Rein Raua samanimelise romaani põhjal lõhub žanripiire ja balansseerib karmi muinasjutu või romantilise põneviku piirimail. Lavastamiseks räägiti nõusse kirjanik ise, kunstnik on Dainius Liškevicius (Leedu), kostüümikunstnik Rosita Raud.
Osades Üllar Saaremäe, Tiina Mälberg, Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Natali Lohk, Alo Kurvits (külalisena), Toomas Suuman, Mihkel Kabel, Margus Grosnõi, Eduard Salmistu.
Tegemist on kaunis hiljuti mängukavas olnud lavastusega, millega ka Tartus käidi. Suurepärane võimalus vaadata neil, kes teatrisse ei jõudnud ja mälu värskendada teistel. Ma küll vaataks uuesti.vend
Arvustused olid erinevad – väga kuri oli Veiko Märka artiklis „Vapper vend, õnnetu õde ja kari lollpäid”, eriti vaimustatud ei olnud Pille-Riin Purje „Vend vesternist, kaabuga, ilma silmadeta”. Valle Sten Maiste kirjutas loo „Libathriller – õrnalt eksistentsiaalpoeetiline”, milles hindab just seda, mida eelmised arvustajad pahakas panid: “Raua «Vend» pole tugev lavastus mitte ainult Rakvere, vaid kogu eesti teatripildis. Üllatas, et Rein Raud jõudis esimest korda lavastades sedavõrd muljetavaldavate näitlejatööde ja lavalise atmosfäärini. Kui teha etteheiteid, siis puudutavad need Raua romaani. Lavatööd saab vaid kiita.”
Rein Raud tunnistab Eesti Päevalehes, et lavastamine polnud sugugi lihtne töö.

Danzumees arvustab seekord hoopis raamatut.

Raamatust , mis on meie raamatukogus loomulikult olemas, kirjutab Marek Tamm „Vikerkaares” näiteks nii : Võiks öelda, et teatud mõttes on “Vend” eastwoodilik süžee jutustatuna ba­ricco­likus stiilis. Kuid see on sedalaadi üldistus, millega pole eriti midagi peale hakata. Sest “Vend” pole vestern ainult süžeelt, vaid samuti kompositsioonilt (rida lähikaadreid, millesse lõikuvad üldkaadrid). Ja samas pole “Vend” lihtsalt vestern, vaid väga stiilne vestern, selle laused on viimseni lihvitud, alles on jäetud ainult see hädavajalik, mis aitab lugu edasi viia ja mõistetavana hoida. Lugejalt nõutakse süvenemist, et mitte järge kaotada, sageli antakse alles lõik või lehekülg hiljem teavet, mis aitab mõista eelnenut. Nii nagu Baricco “Siid” mahutab pelgalt mõnekümnele leheküljele ühe inimese elu, suure kire ja pikad reisid, loob kõigest veidi mahukam “Vend” väga veenva maailma veenvate karakteritega, ilma et tulemus oleks liialt literatuurne või skemaatiline. Kuigi väga teadlik žanriteos, on “Vend” üks Rein Raua kõige elavamaid proosaraamatuid.
“Kõikidel lugudel on oma muusika,” kirjutab Baricco saatesõnas oma “Siidile”. “Vend” on musikaalne teos vähemalt kahes mõttes. Esiteks on tema stiil musikaalne, selles on seda “väikest muusikat”, mida Céline pidas hea romaani puhul möödapääsmatuks. “Vend” ei räägi mitte üksnes silmale, vaid ka kõrvale; kusjuures niihästi lausete kui ka pausidega. Teiseks on muusika, mida Céline nimetas oma “suureks rivaaliks”, “Vennas” kohal lausa vahetul moel. Autor tunnistab teose järelmärkuses, et igal teose kolmel peamisel naistegelasel on oma meloodia (lk 114).
2009. aasta Vilde kirjanduspreemia võitnud teos on kaunis ka vormiliselt – Asko Künnapi kujundus.

Kaja Kleimann