Raamatukava

Posts Tagged ‘saksa film’

„Babülon-Berliin“ Jupiteris

In raamatukava on 10/04/2021 at 11:25

Teos: Volker Kutscher „Märg kala“ Tänapäev, 2019, tlk Tiina Aro (originaal: „Der nasse Fisch“, Kiepenheuer & Witsch, 2008)

Jupiter: Saksa ajalooline krimisari „Babülon-Berliin“ I ja II hooaeg (režii ja stsenaarium: Tom Tykwer, Achim von Borries, Hendrik Handloegten)

PÖFF tutvustas saksa kõige kallimat ja rahvusvaheliselt edukaimat seriaali Eesti filmivaatajale juba 2017. aasta sügisel, seriaali valmimisaastal. Ilmselt jõudsid paljud vahepeal sarjaga tutvust teha läbi mingi voogedastuskanali või Soome televisiooni, aga lõpuks ometi on sarja kaks esimest hooaega Eesti vaatajatele Jupiteris kättesaadavad. Olgu kohe öeldud, et valminud on ka sarja kolmas hooaeg ning neljanda ülesvõtmine peaks algama tänavu. Seriaali näitamise õigused on ostnud praeguseks rohkem kui 90 riiki.

Filmisõpradele pole seriaal ilmselt märkamata jäänud, ka meedias on see piisavalt tähelepanu pälvinud, aga ma pole üldse kindel, kas kõik sarja vaatajad ja fännid ikka teavad, et sarja kahe esimese hooaja aluseks olevat kirjandusteost on võimalik ka eesti keeles lugeda — tuleb vaid üles leida Volker Kutscheri ajalooline politseikrimi „Märg kala“. See on esimene osa Kutscheri täna juba kaheksast romaanist koosnevas krimisarjast, mille tegevuspaik on Berliin ja keskne tegelane Kölnist pärit politseiuurija Gereon Rath. Romaanisarja esimesed romaanid on autor paigutanud Weimari Vabariigi turbulentsesse lõpuperioodi, aastasse 1929, aga hilisemad juba Natsi-Saksamaa aastatesse. Seni viimase, 2020. aastal ilmunud romaani pealkiri „Olümpia“ kõneleb enda eest — kätte on jõudnud aasta 1936.

Raamatu lugemine tasub end ära juba seetõttu, et romaani ja teleseriaali vahel on mitmeid erinevusi. Kirjanik andis stsenaristidele täieliku loomingulise vabaduse ja on tagantjärele intervjuudes kinnitanud, et filmitegijad on romaani tuuma ära tabanud ning ta tunneb oma romaani tegelaskujud filmis ära, kuigi nad näevad tema kujutluspiltidest erinevad välja.

Mida siis romaanist leida võib, mida filmis pole? Romaani Gereon Rath ei ole Esimese maailmasõja veteran sõjakoledustest tuleneva taagaga, rindesõdur oli ainult tema vend. Kõige enam on filmitegijad aga ümber kujundanud Charlotte Ritteri tegelaskuju. Alates juba hüüdnimest, filmis on see Lotte, romaanis Charly. Film ja romaan langevad kokku üksnes selles, et Lotte peab stenotüpisti ametit ja tema eesmärk on saada tööle politseisse. Romaani Charly ei ole pärit vaesest töölisperekonnast, vaid hoopis kodanlikust miljööst ja finantseerib politseitööga oma juuraõpinguid. Sarja pole samuti jõudnud tema armusuhe Gereon Rathiga. See-eest puuduvad romaanist Rathi vennanaine Helga ja tema poeg. Romaanis põgusalt esinevad venelased Aleksei Kardakov ja Svetlana Sorokina on seriaalis saanud märksa suurema kaalu.

Erinevusi on teisigi, nii et tasub kirjandusliku algmaterjaliga tutvust teha küll!

Linda Jahilo

 

“Das Boot. Ühe allveelaeva lugu” reedel, 1. mail kell 21.35 ETV2-s

In raamatukava on 30/04/2020 at 19:58

Tutvustus telekavas: Võimas sõjadraama, Lothar-Günther Buchheimi samanimelise, ajaloolistel sündmustel põhineva romaani filmiversioon, Kuldgloobuse ja kuue Oscari nominent. Teine maailmasõda, sakslaste allveelaev U – 96 on missioonil Atlandi ookeanil ja Gribraltari väinas. Külvatakse surma ja püütakse ise selle eest põgeneda. Meeskonna sõja-aastad mööduvad ahtas, klaustrofoobiat tekitavas ruumis, merel kogetakse nii üksluist saagiotsingut kui ka ärevaid hetki, torpedeeritakse laevu ja saadakse ka ise merelahingutes viga. R: Wolfgang Petersen. O: Jürgen Prochnow, Klaus Wennemann, Herbert Grönemeyer jt.

Film põhineb saksa kirjaniku Lothar-Günther Buchheimi isiklikel kogemustel Teise Maailmasõja ajal, millest ta vormistas romaaniks. Tema julgus meenutada sõjakoleduse pisemaidki detaile (võib-olla faktiliselt küll veidi muudetud kujul) tõi edu nii raamatule, mis muutus kiiresti bestselleriks, kui ka 1981. aastal linastunud filmile, mis sai mitmeid auhindu erinevatelt filmifestivalidelt.

Kui on soov rohkem teada saada sõjanduses kasutavate allveelaevade kohta, siis tasub näiteks uurida Eesti sõjaajaloolase Mati Õuna erinevaid raamatuid. Olgu siinkohal ära toodud ta värskemad teosed sel teemal: 2019. aastal koostöös Hanno Ojaloga kirjutatud “Külm sõda Läänemerel 1946-1994”, 2018. aastal ilmunud “Surm teraskirstudes : allveelaevahukud Atlandil 1939-1945” ja 2017. aastal avaldatud “Ookeanisügavusse ja taevakõrgusse”.

Saksa sõjaväe allveelaev U96 on saanud legendaarse staatuse ka elektroonilises muusikas:

Klaari Tamm

“Rivaalid kunstis – Michelangelo ja Leonardo” kolmapäeval, 8. aprillil kell 23.25 ETV2s

In raamatukava on 06/04/2020 at 10:31

Kuna eelistan ajalugu nii raamatus kui filmis, jäi kava vaadates pilk pidama ajaloolistel nimedel. Põhjus lihtne — need tegijad jõudsid osaleda enda teadmata paljudes ajaloolistes suursündmustes. Sellel momendil nad lihtsalt elasid ja tegid seda mis, neile meeldis, mõtlemata, et 500 aasta pärast kirjutatakse nendest raamatuid ning tehakse nendest filme, dokumentaale jne.

Tegu on Saksa dokumentaalfilmide sarjaga, mille originaalpealkiri on “Die Grossen Künstlerduelle”, inglise keelede tõlgituna “The Antagonists – Rivalry in art”.

2016–2017 lavastasid Sylvie Kürsten, Andreas Gräfenstein ja Henrike Sandner kokku 5 osa:

1. Michelangelo vs Leonardo.

2. Van Gogh vs Gauguin.

3. Nolde vs Liebermann.

4. Caravaggio vs Baglione.

5. Turner vs Constable.

Neil kõigil on ühiseid nimetajad millega tegeletakse: asukoht, ambitsioonid, kadeduse ja põletav püüdluse jõuda uutele kõrgustele ning kuulsus, samas läbikukkumine. Nende rivaalitsemise kaudu saame aru ehk rohkem nende tegelikust olemusest.

Saksa keelne treiler: Michelangelo vs Leonardo:

“Rivaalid kunstis – Michelangelo ja Leonardo” on esimene osa ja käsitleb 2 ühe sama ajastu silmapaistvat kunstniku rivaalitsemist.

Firenze 1504. Michelangelo ja Leonardo saavad tellimuse täita Palazzo Vecchio seinad kahe hiiglasliku lahingumaaliga. Leonardo da Vinci oli selleks ajaks kohaliku kunstimaailma vaieldamatu tipp, 29 aastat noorem ja värskelt kuulsaks saanud Michelangelo Buonarroti aga kujunenud teda ärritavaks rivaaliks, kellega tal tuleb nüüd võistu maalima hakata. Kuid lisaks tülidele ja vaidlustele mõjuvad kaks suurkuju üksteisele ometi ka innustavalt.

Nagu ammu öeldud, et ilu on vaataja silmades, nii jääb igalühel otsustada, et kumb suurkuju võidab duelli. Samas tasuks uurida kas seda vastasseisu on kirjeldatud raamatutes “Michelangelo. Noor kunstnik, kes unistas täiuslikkusest” ja “Leonardo da Vinci. Mees, kes oli oma ajast ees”.

Piia Tuule

“Timm Thaler ehk müüdud naer” Tartu kinodes

In raamatukava on 21/08/2018 at 18:19

Filmi “Timm Thaler ehk müüdud naer” on võimalik vaadata homme, 22. augustil kell 11.15 ja ülehomme, 23. augustil kell 11.15 Cinamonis, kolmapäeval, 22. augustil kell 14.30 Apollo kinos ning neljapäeval, 23. augustil kell 14.20 ja laupäeval, 25. augustil kell 13.45 Ekraanis.

James Krüssi raamat on tuttav paljude põlvkondade lastele ja ka filme ja lavastusi on selle raamatu ainetel tehtud omajagu, võrdluseks võiks selle möödunud aastal Andreas Dreseni käe all valminud filmi ju üle vaadata, et millised on seekordsed rõhud, nooremale vaatajale on see aga võib-olla hea tutvuse algus selle suurepärase saksa lastekirjaniku loominguga.

Filmi treiler:

Kunagisest Ugala lavastusest pärit laul:

Tiina Sulg

„Vaid üks päev” reedel, 24. novembril kell 18 Cinamonis

In raamatukava on 20/11/2017 at 15:15

See on nüüd küll üks nii veider film, et seda lausa peab vaatama. Kuigi teatrilaval kehastavad näitlejad loomi kaunis sagedasti,  ei tule esimese hooga pähe ühtegi teist filmi, kus inimesed loomi mängiksid. Näitlejate nimekirjast on mulle tuttav ainult sage Euroopa filmiauhindade gala õhtujuht Anke Engelke (fotol koos Martin Baltscheitiga), kes ilmselt pole peaosas, sest mängib „teist ühepäevaliblikat”. Aga võimalik, et selles filmis eriti peaosi polegi. Märksõnaks „saksa uus kino”, aga siiski ka et „lastefilm”. Tundub, et see on midagi sellist, mis vanasti „vitamiinilaksu” alla käis. Tegemist on rahvusvahelise esilinastusega.

Sisu kohta kirjutatakse: Loomad teatavad positiivsusest pakatavale ühepäevaliblikale, kes ei tea, et tal on elada kõigest 24 tundi, et see on hoopis rebane, kel on jäänud elada vaid üks päev, ning soovivad veeta selle päeva rõõmsalt ja tegusalt koos.
Sakslasest režissöör, näitleja, kirjanik ja koomiksiautor Martin Baltscheit on teinud oma lasteraamatu järgi erakordse filmi, mille motoks võiks olla carpe diem (püüa päeva). Mänguline, poeetiline, õpetlik ja filosoofiline film nii lastele kui ka täiskasvanutele, mis paneb vaatajale südamele, et on oluline kasutada väärtuslikult meile antud aega.

Martin Baltscheit on nüüdisaegse saksa lastekirjanduse üks produktiivsemaid autoreid, kelle looming on pärjatud rohkete auhindadega ning kelle raamatute põhjal on valminud etendusi, joonisfilme, kuuldemänge ja kaks ooperit. Ainuke eesti keeles ilmunud, koostöös kunstnik Christine Schwarziga valminud „Jänese kuld” on tema loomingu üks väljapaistvamaid ja kiidetumaid saavutusi.

Intervjuud autoriga saab lugeda siit.

Kaja Kleimann

“Axolotl Overkill” neljapäeval, 23.11. kell 19 Cinamonis

In raamatukava on 20/11/2017 at 14:52

Tähelepanu tõmbas kõigepealt filmi pealkiri, kohe meenus raamat „Sulgedega mao saladus” ja viis mõtte asteekide juurde. Nendega siiski pistmist ei tule, aga ehk saab filmi vaadates aru, mis seos on axolotl’iga.

Helene Hegemann (fotol vasakul) on verinoorelt tuntuks saanud saksa näitleja (3 filmi), režissöör ja stsenarist (2 filmi) ning kirjanik. Ta sündis 1992. a Freiburgis ja elas oma kunstnikust emaga, pärast tema surma kolis isa juurde, kes on tuntud kirjanik, dramaturg ja (teatri)õppejõud. Helene alustas blogijana, 2007. aastal lavastati teatris tema esimene näidend, mis aasta hiljem kohandati raadioteatrile. 2008. aastal tegi ta oma 14 aastaselt kirjutatud näidendi järgi 40 minutilise filmi „Torpedo”. 2010. aastal kirjutas ta tutvustatava filmi  aluseks oleva samanimelise raamatu (ärge laske end pealkirjast petta, raamat on saksa keeles!) , mis tõi suure kuulsuse ja natukese aja pärast ka suure poleemika plagieerimise tõttu.
2013. aastal ilmus teine romaan „Jage zwei Tiger”, mis on meie raamatukogus samuti olemas.

Filmi tutvustatakse nii:
Kirjanikust režissöör toob ekraanile oma autobiograafilise debüütromaani „Axolotl Roadkill“ järgi mugandatud filmi, mis iseloomustab ajastutruult tänapäeva Berliini. Tulemuseks on õelalt lõbus, kuid samas õrn ja tundlik linateos. Tõeline ajastu märk: nihilistliku pealispinna alt tuleb kuuldavale nii kurb kui ka ohjeldamatult energiline filmitegija hääl.16-aastane tüdruk Mifti (Jasna Fritzi Bauer), kes näeb välja nagu 12 ja käitub nagu 30, elab pärast ema surma oma poolõdedega Berliinis ühiskorteris. Tüdruku isa huvitub rohkem karjäärist ja kunstist kui inimestest, tüdruku kooliskäimisele ei panda samuti eriti suurt rõhku. Olulisemad on peod, narkootikumid ja armuseiklused. Mifti on metsik ja kurb, kuid samas mõistlik ja armunud. Täiskasvanud, keda ta kohtab, on meeleheitel kas maailma allakäigu pärast või selle pärast, mida välja minnes selga panna. Ka Mifti peab ilmarattal keereldes mingil viisil täiskasvanuks saama. Karismaatiline Jasna Fritzi Bauer naelutab vaataja hiilgava osatäitmisega ekraani ette. „Axolotl Overkill“ on kahtlemata üks aasta olulisemaid Saksa filme ning režissöör Helene Hegemann täidab selle linateosega kindlasti talle pandud ootused.

Kaja Kleimann

“Mina ja Kaminski” reedel, 5. mail kell 22.25 ETV-s

In raamatukava on 04/05/2017 at 10:26

Filmi tutvustus: Kehvapoolne noor ajakirjanik üritab oma karjäärile uut hoogu sisse anda, kirjutades eluloo kunstnikust, kes on unustatud, kuid ikka veel elus – see on möödunud sajandi geenius Kaminski. Ta üritab korraldada vana kunstniku kadumist, et seoses sellega jõuda oma tulevase raamatuga lehtede esikülgedele. Selle asemel satub ta aga seiklusrikkale teekonnale koos Kaminskiga… Režissöör: Wolfgang Becker, osatäitjad: Daniel Bruhl, Jesper Christensen, Amira Casar, Tambet Tuisk jt, Saksamaa, 2015.

Ühes teises filmitutvustuses on imetore lause: See on tragikoomiline seiklusfilm neile, kes arvavad, et nad ei ole veel kõike näinud ning kes on veendunud, et maailm väärib avastamist, „Mina ja Kaminski“ on kevadine film, mis kutsub üles suviseid rändeplaane tegema.

Peeter Helme on kirjutanud filmist ajalehes KesKus ja filmi aluseks olnud Daniel Kehlmanni raamatust Eesti Ekspressis. Raamtumuljeid on jaganud veel Külli-Riin Tigasson Eesti Päevalehes, Kaja Kaldmaa Lugemissoovituse blogis, merleke Südamelähedaselt blogis.

Järjejutt, loeb Taavi Teplenkov ( I osa, II osa, III osa, IV osa, V osa).

Vestlusring Wolfgang Beckeriga:

Tiina Sulg

„Väike draakon Kokosaurus“ laupäeval, 21. jaanuaril kell 17.30 ETV2-s

In raamatukava on 19/01/2017 at 14:11

krokosaurusfilmLaupäeval näidatakse ETV2-s animafilmi „Väike draakon Kokosaurus“ (Saksamaa, 2014).
Filmi tegelased pärinevad Ingo Siegneri populaarsest lastesarjast. Selle kaks esimest osa ilmusid detsembris, kolmas raamat Kookospähklist ja vägevatest viikingitest näeb ilmavalgust veebruari alguses, neljas Kookospähklist ja võimsast võlurist Holunderist tuleb mais ja hiljem lisandub kindlasti veel raamatuid:kokosaurusraamat
“Väike lohe Kookospähkel läheb kooli”
Väike lohe Kookospähkel. Ära karda!
Mõlemad originaalteosed ilmusid saksa keeles 2004. aastal, tänaseks on lasteni jõudnud 24 raamatut. Film ei järgi otseselt ühegi raamatu tegevustikku, paljud raamatutest tuntud tegelased saavad uueks seikluseks kokku. Vahvad tegelased ja hoogsalt arenevad sündmused pakuvad mõnusat kaasaelamist, aga annavad kindlasti mõtte- ja jutuainest teemadest nagu sõprus, ausus, õppimine, järjekindlus ja lojaalsus, mis on olulised nii suurte kui ka väikeste jaoks.

Ave Põlenik-Schweiger

Koolivaheaja lastefilmid ETV 2-s

In raamatukava on 24/10/2016 at 11:44

Käes on koolivaheaeg ja piisavalt aega, et vaadata telekast toredaid filme ning lugeda kõrvale põnevaid jutte. Hea mõte on ka need kaks ühendada ehk vaadata raamatute põhjal tehtud filme. ETV 2 pakub sügiskoolivaheajal selleks mitmeid variante.

zig-zag-kid-raamatKolmapäeval, 26. oktoobril kell 9 linastub israeli kirjaniku David Grossmani (s 1954) raamatu „The ZigZag Kid”  põhjal tehtud mängufilm „Siksakpoiss” (The Zigzag Kid, Hollandi 2012). David Grossman käis 2015. aastal Eestis kirjandusfestivalil HeadRead ning aasta varem ilmus ta ainuke eesti keelde tõlgitud raamat „Maailma otsa” , mis kirjeldab Israeli juutide ja araablaste igikestvast vastasseisust ja ühtepõimumist läbi konkreetsete inimeste isiklike elude ning kannatuste.

zig-zag-kid-posterFilmitutvustus: Nono Feierbergi isa on maailma parim inspektor, kuid surnud emast ei tea ta mitte midagi. Pärast äpardunud pidu saadab isa Nono onu juurde, rongis kohtab poiss aga meistervaras Felix Glicki, kes pakub, et on nõus kõike tegema, mida ta vaid soovib. Nad asuvad hoogsale missioonile leida kahe päeva jooksul enne Nono kolmeteistkümnendat sünnipäeva tõde tema ema kohta ja tuua Gabyle, kes on Nonole ema eest, kuulsa lauljanna Lola Ciperola punane sall ning Felixi kuldne välgunool.

.

vampiirioedeaamatNeljapäeval, 27. oktoobril kell 9 linastub saksa laste ja noorte raamatute autori Franziska Gehm (s 1974) raamatusarja „Die Vampirschwestern” alusel tehtud samanimeline mängufilm „Õed vampiirid” (Die Vampirschwestern, Saksa 2012). Kahjuks eesti keelde pole autorit tõlgitud ning raamatukogust ei saa ka ta saksakeelseid raamatuid. Samas teiste autorite sulest ilmunud teismeliste vampiiride lugusid leiab küll igale maitsele!

vampiirioedfilmFilmitutvustus. Kaunil suvepäeval peatub Bindburgi linna vaiksel tänaval kolimisauto, millest ronib välja neli kummalist kuju: isa, ema ja kaks 12-aastast tüdrukut. Ema tundub normaalne, ülejäänud kolm aga kahvatu jumega ja veidralt riides – need on hr ja pr Tepes oma tütardega. Ema on inimene, isa vampiir ja tüdrukud poolvampiirid, pealegi veel kaksikud. Pärast 12 aastat elu Transilvaanias otsustas pere ema rõõmuks Saksamaale kolida. Õdedel tuleb inimeste argieluga harjuda – koolis peab käima päeval, mis nõuab tohutut hulka päikesekreemi ja kohustuslikke päikeseprille. Kõige raskem on leida uusi sõpru, sest oma tõelist palet tuleb iga hinna eest varjata. Kui keegi peaks kodulinnas elavatest vampiiridest haisu ninna saama, on terve pere elu ohus.

.

hanninanni-posterLaupäeval, 29. oktoobril kell 17 (kordus pühapäeval, 30.oktoobril kell 9) linastub juba eelnevalt filmiblogis juttu olnud inglise autori Enid Blytoni raamatute põhjal tehtud lastefilm „Hanni ja Nanni, 1. film” (Hanni & Nanni 1, Saksa 2010). Samanimelise raamatusarja alusel tehtud filmi teine osa (Hanni & Nanni 2, Saksa 2011) on eetris järgmisel laupäeval, 5. novembril kell 17. Raamatukogust saab saksa keelt valdav noor täiendavalt laenata filmi peategelaste tegemistest kõnelevad raamatud: „Kein Spass ohne Hanni und Nanni” ja „Lustige Streiche mit Hanni und Nanni”.

hanni-und-nanni-1550Filmitutvustus: Kaksikuid Hanni ja Nanni Sullivani süüdistatakse poevarguses. Kui tüdrukud selle eest koolist välja visatakse, otsustab nende ema panna nad samasse internaatkooli, kus ta ise õppis. Hannile ei meeldi Lindenhofis ja ta soovib teha kõik, et pääseda kiiresti koju tagasi. Nanni aga avastab seal, et ta ei ole pool kaksikutepaarist, vaid päris omaette inimene ja hoopis teistsugune kui õde. Kui selgub tõde poevarguse kohta ja vanemad tüdrukutele järele tulevad, teatab Nanni, et tema tahaks Lindenhofi jääda.

Klaari Tamm

“Noor Goethe” pühapäeval, 31. juulil kell 15.55 ETV+-s

In raamatukava on 28/07/2016 at 11:26

lotte-buff-miriam-stein-and-johann-goethe-in-young-goethe-in-love-sill-image-courtesy-of-music-box-films-alexander-fehlingPhilpp Stölzli  film  Johann Wolfgang von Goethe (Alexander Fehling, selle rolliga Jupiteri auhind parimale saksa näitlejale) noorusaastatest ja esimesest suurest armastusest. Pärast seda, kui noor ja veel tunnustamata poeet Goethe  jättis unarusse juuraõpingud ülikoolis, saatis nooruki range isa ta Wetzlari väikelinna advokaadibüroosse praktikale. Wetzlaris kohtus Goethe 1772. aastal Charlotte Buffiga (Miriam Stein, pälvis selle rolliga uustulnuka preemia) ja armus kirglikult. Õnne see armastus noortele aga ei toonud, Charlotte oli juba lubatud naiseks diplomaat Albert Kestnerile (Moritz Bleibtreu). goethe-7
1773. aastal avaldas Goethe oma esimese näidendi „Götz von Berlichingen”, mis tegi ta kuulsaks kogu Saksamaal. 1774. aastal ilmunud romaan „Noore Wertheri kannatused” tegi ta kuulsaks kogu Euroopas. Noor Werther on selles romaanis mõistagi Goethe ise ja tema armastatu prototüübiks on Charlotte Buff-Kestner.

Film on võitnud mõned auhinnad näitlejatööde eest ja saksa filmikriitikud esitasid selle aasta parima mängufilmi kandidaadiks. Auhind, millest ma sugugi aru ei saa, on Philadelphia filmifestivali publiku auhind uuele prantsuse filmile. Teistel aastatel on tõesti ikka prantsuse filmid selle saanud.goethe

Apsakate loetelus on nimetatud, et Goethe laulab filmis Mozarti kaanonit, mille kirjutamiseni oli jäänud veel 16 aastat – sellest saavad aru küll ainult väga suured asjatundjad. Palju piinlikum lugu on muidugi, et ta hoidvat käes oma raamatut, mis on pehmete kaantega.

„Götz von Berlichingeni” ja teisi näidendeid leiab samanimelisest kogumikust. götz-von-berlichingen

Kaja Kleimann

„Mina ja Kaminski” Ekraanis

In raamatukava on 02/05/2016 at 11:10

minajakamiskifilmDaniel Kehlmanni samanimelisel menuromaanil põhinev mängufilm auahne ajakirjaniku Sebastian Zöllneri ja elutee koidikul oleva kunstniku Manuel Kaminski ühisest teekonnast. See on road-movie isiklikest ambitsioonidest, sõprusest ja luhtunud armastusest.

Sebastian Zöllner on kunstiteadlasest ajakirjanikku, kes on kuulsuseihast nii pimestatud, et on tähelepanu ja publitseeritud saamise nimel valmis iga kuulujutu faktiks tõlgendama. Nõnda asubki ta tõestama, et maailmakuulus pime maalikunstnik Manuel Kaminski on tegelikult kogu elu nägija olnud. Ta asub kirjutama Kaminski autobiograafiat, lootes temalt saladus maksku, mis maksab välja pressida. Elukogenud Kaminski ei lase aga ennast nii kergesti üle kavaldada ning tulemuseks on kahe mehe humoorikas teekond läbi Šveitsi, Saksamaa ja Prantsusmaa.

Režissöör Wolfgang Beckeri  film pilab kunstiringkondade kõrkust, 21. sajandi pealiskaudset teotahtelisust ning sugulussidemete materialiseerumist. See on tragikoomiline seiklusfilm neile, kes arvavad, et nad ei ole veel kõike näinud ning kes on veendunud, et maailm väärib avastamist.

Eestlaste jaoks on selle filmi juures oluline ehk ka fakt, et noort Kaminskit, kes New Yorgi kunstiringkondades mängleva kerglusega figureerib, kehastab Tambet Tuisk. Teistes olulistes osatäitjad on Daniel Brühl, Jesper Christensen ja Amira Casar.

minajakamiskiraamatDaniel Kehlmanni raamat „Mina ja Kaminski” on meie raamatukogus saadaval ning meie Lugemissoovituse blogist on raamatust kirjutanud Kaja Kaldmaa. Daniel Kehlmanni näol on üldse tegu armastatud kirjanikuga, nii võime meie blogist leida ka tema teiste eesti keeles ilmunud raamatute — „Kuulsus” ja „Maailma mõõtmine” — tutvustused.

IMDb-s  filmile antud 7 punkti, nii et tasub kinno uudistama minna.

Filmi treiler

Anu Amor-Narits

„Viis sõpra 2”  laupäeval, 16. aprillil kell 16:30 ETV2s ning „Viis sõpra 3”  laupäeval, 23. aprillil kell 17 ETV2s.

In raamatukava on 12/04/2016 at 09:14

5F2_Kinostartmeldung„Viis sõpra 2” (Saksa 2013) tutvustus: George viib sõbrad maalilise järve kaldale telkima. Viisiku mõnusat äraolemist segab ainult Hardy, kes tuleb sinna oma uhkete asjadega eputama. Dick võtab Hardy pakkumise vastu ja läheb tema ATV-ga proovisõidule. Kui ta ei tule ega tule tagasi, hakkavad sõbrad muretsema ja lähevad teda otsima. Dickyl õnnestub mobiili kaudu teada anda, et ta on röövitud ja röövijad peavad teda Hardyks. Kas Hardyt taheti röövida lunaraha saamiseks või on mängus hoopis suurem varandus?

„Viis sõpra 3” (Saksa 2014) tutvustus: Viis sõpra veedavad suve eksootilisel saarel ja neid ootab ees kolm nädalat päikeselisel liivarannal. Anne arvates on see tore, aga Dick, Julian ja George peavad sellist puhkust igavaks. Kui George avastab laevavraki, asuvad sõbrad innukalt seda uurima.Viis sõpra

Filmi esimene osa, „Viis Sõpra” (Saksa 2012) oli ETV2 eetris eelmisel laupäeval, 9. aprillil ning on seitse päeva järelevaadatav kodulehel.

Võlunael140Filmid põhinevad inglise lastekirjaniku Enid Blytoni (11.08.1897-28.11.1968) kuulsal 21-osalisel raamatuseerial „Famous Five”, millele on tehtud tohutul hulgal eritrükke, telesarju, multifilme ning mänge. Sari pole eesti keeles ilmunud, kuid autori mõned teised raamatud on siiski olemas. Raamatukogust leiad: „Võlunõel ja teised jutud” (Sinisukk 2004), „Härjapõlvlane Itsitaja ja teised jutud” (Sinisukk 2004); „Kummaline redel ja teised jutud” (Sinisukk 2005) ning „Võlukepp ja teised jutud” (Sinisukk 2005).

Härjapõlvlane141Enid Blyton oli väga produktiivne autor, rohkem kui 40 aastat kestnud kirjanikukarjääri jooksul ilmus tal umbes 800 laste-ja noorteraamatut ning neid müüdi ligi 600 miljonit, mis teeb temast senini ühe edukama kirjaniku. Tema kirjutatud juttude tegevus leiab aset tavaliselt Inglismaa maalilistes külakestes, kus tegelasteks on lapsed, muinasjutulised olendid või elusad mänguasjad. Lugudes on palju seiklusi ja vaprust nõudvaid ettevõtmisi, kuid tihti on maailmanägemine sealjuures selgelt must-valge. Blytoni raamatuid on kritiseeritud nii elitaarsuses, seksismis kui ka rassismis, kuid kõigile etteheidetele vaatamata on ta jätkuvalt väga populaarne.

Illustreerimaks „Famous Five” seiklusi, üks väike piltlik stiilinäide siit.

Klaari Tamm

“Ära unusta mind” pühapäeval, 10. mail kell 20:40 ETV 2-s

In raamatukava on 05/05/2015 at 17:32

Vergiss mein nicht - Poster 1Emadepäevaõhtul näitab ETV2 südamlikku tõsielul põhinevat filmi, mille peategelaseks on auhinnatud režissööri ja käsikirja autori David Sievekingi ema. Autor toob vaataja ette äärmiselt privaatse loo, mida just iga režissöör ette võtta ei julgeks.

Lugu räägib perekonnavahelistest suhetest ning elust koos Alzheimeri tõvega. mul-on-alzheimer-minu-isa-lugu

Keda teema huvitab, võib juurde lugeda näiteks Stella Braami raamatut “Mul on Alzheimer. Minu isa lugu”.

Linke lisaks:
IMBD;
Puutepunkti lugu;
Haigusest.

Treiler:

Seili Ülper

“Maailma mõõtmine” esmaspäeval, 10. märtsil kell 15.00 Cinamonis

In raamatukava on 08/03/2014 at 13:02

maailmamootmineplakat“Maailma mõõtmine” linastub Cinamonis  “Kirjandus kinos” programmi raames ainult ühel korral – esmaspäeval, 10. märtsil kell 15.00.

Daniel Kehlmanni ajaloolise romaani ainetel vändatud loo keskmes on kaks 19. sajandi saksa geeniust: silmapaistev matemaatik Carl Friedrich Gauss ja loodusteadlane Aleksander von Humboldt, kes mõlemad mõõtsid maailma – üks neist ringi rännates, teine tugitoolist.maailmamootmineraamat

Pikemalt on raamatust kirjutanud Linda Jahilo Lugemissoovituse blogis, Sash Uusjärv Varraku blogis, Ülo Vooglaid Õpetajate Lehes, Peeter Olesk Postimehes, e lihtsaltise blogis, Merleke südamelähedase blogis, Sehkendaja blogis, Merlini oma blogis.

Filmist on juttu Päikesejänku sajaraamatu blogis.

Filmi ma soovitada ei oska, aga raamat oli küll tore. Eriti tänan ma ma seda inimest, tänu kellele on raamatus rohkesti joonealuseid märkusi.

Saksa keele oskajad saavad ülevaate filmist järgnevatest klippidest:

Tiina Sulg

„Polli päevikud“ reedel, 6. mail kell 22.00 Pargiraamatukogu platsil

In raamatukava on 02/05/2011 at 18:55

Kirjandusfestivali Prima Vista raames on vabaõhukino Pargiraamatukogu platsil – Kinobuss filmiga „Polli päevikud“ (Saksamaa-Austria-Eesti, 2010). Režissöör ja stsenarist Chris Kraus, osades: Tambet Tuisk, Paula Beer, Edgar Selge jt.

Film maalib lummava ja kummitusliku pildi  Esimese maailmasõja eelõhtust Eestis. 14-aastane aadlitüdruk jõuab tagasi mõisa, kus pinged sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti. Film põhineb osaliselt saksa luuletaja Oda Schäeferi (1900-1988) mälestustel.

Film on saanud üsna head tagasisidet, põnevamad arvamused on minu meelest Tsitronkollase ja Kylmjala blogides. Loe ka intervjuud režissöör Cris Krausiga Eesti Päevalehes. “Polli päevikutel” on ilus ja infoküllane saksakeelne kodulehekülg.

Filmi eel või järel soovitaks lugeda baltisaksa kirjandust. Kui uskuda Ivar Sakki ja tema reisijuhti “Läti mõisad”, siis on Lätimaal elanud baltisakslased olnud varmad omi mälestusi kirja panema ning lätlased usinamalt oma mõisakultuuri uurinud kui eestlased. Olgu kuidas on, aga lugemiselamuse baltisaksa kirjandusest olen saanud küll Läti poolelt:  Siegfried von Vegesacki “Balti tragöödia” on kummaline vahevorm mälestuste ja romaani vahel, tegelaste galerii on kirju ja huvitav, lisaks pakub raamat ajaloole omapoolset vaatenurka. Tartu ja baltisaksa üliõpilaselust saab ka muuhulgas aimu.

“Balti tragöödia” kohta võib lisaks lugeda kirjastuse saatesõna Eesti Päevalehes ja lugejaelamust Kivimäelt blogis.

Tiina Sulg