Raamatukava

Posts Tagged ‘Samuel Beckett’

“Peggy Guggenheim. Kunstisõltlane” laupäeval, 13. veebruaril kell 23:35 ja 14. veebruaril kell 13:35 ETV2s

In raamatukava on 12/02/2021 at 21:21

XX sajand oli võimas katalüsaator. Inimene saavutas kõik, milles ta hea on: pidas maha Esimese ja viimase maailmasõja, punnitas välja iga viimse idee, milleks primaadi aju suuteline ja täitis Maa lastega. Kui post-inimesed otsivad süüdlast kunstipotensiaali ammendamises, siis pole paremat reptiilikandidaati kui Peggy Guggenheim. Kõik juhtlõngad viivad temani ja asitõendeid saab näha Veneetsias.

Peggy astus iseseisvasse ellu rikka Guggenheimi perekonna pärijana ning asus toetama loovinimesi, kes otsisid ta üles, kui nälja tõttu pintsel enam käes ei püsinud või kirjutusmasina klahvi alla ei jõudnud suruda. Väga stereotüüpne, aga selle supiköögi järjekorras seisid vist küll kõik tollased kunstnikud. Kuna Peggy Guggenheimi armastus kunstirahva vastu ei tundnud piire, tekib loomulikult eluterve avalik huvi selliste küsimuste vastu, nagu kas Tanguy Yves leidis end Peggy voodist Ikka ja Jälle või kas Samuel Beckettiga magamine oli nagu “Godot’d oodates”. Kui miski, siis ehk Peggy enda pihtimused “Out of this century: confessions of an art addict” suudab seda pakitsust pisut rahuldada.

Guggenheimil sugenes nende semmimiste käigus suurepärane maitse ning ta asus moodsat kunsti promoma mitmel kontinendil. Näituste korraldamise kõrvalt tekkis ka talle endale väärikas kollektsioon, mis on tänaseks üks suurimaid Veneetsia tõmbenumbreid. Hindamatu panuse kõrval kunstimaailmale on ta aidanud kaasa ka ilukirjanduslike meistriteoste valmimisele. Näiteks Djuna Barnesi “Öömets” valmis Peggy üüritud suvilas.

Sander Kaasik

“Krappi viimane lint” laupäeval, 31. märtsil kell 20.45 ETV2-s

In raamatukava on 26/03/2012 at 11:46

Harva juhtub, et näitleja saab tegeleda ühe rolliga järjepidevalt läbi elu.

Jüri Järvet mängis mr. Krappi 25 aasta jooksul 4 korda, mille eest ta 1993. aastal sai eripreemia. 1967. aastal Tallinna Televisioonistuudios (millest kahjuks ei ole salvestust) ning  1973.a  ja 1992. a Draamateatris oli lavastajaks Mikk Mikiver, käesoleva, 1989.a,  telelavastuse režissöör oli Jaan Pihlak. Tegemist ei ole teatrietenduse salvestusega.
Põhjalikult saab rolli ajaloo kohta lugeda raamatust “Jüri Järvet. Narr ja kuningas”.

Eesti keeles on Samuel Becketti  näidendeid tänu “Loomingu Raamatukogule” võimalik lugeda juba 1969. aastast, mil ilmusid “Õnnelikud päevad” .

Samuel Beckett on autor, kelle juurde ka eesti teatrilaval ikka ja jälle tagasi pöördutakse, Wikipedia näitab 20 lavastust, kuid artikkel on veel täiendamata 2010. a lavastustega Draamateatris (Ain Lutsepp) ja VAT Teatris (Tanel Saar). Eriti põnev tundub VAT-i projekt, tahaks ikka küll 30 aasta pärast sellest osa saada.

Näidendi kohta saab põhjaliku ülevaate (inglise keeles) siit.

Kaja Kleimann