Raamatukava

Posts Tagged ‘sõjadraama’

“Das Boot. Ühe allveelaeva lugu” reedel, 1. mail kell 21.35 ETV2-s

In raamatukava on 30/04/2020 at 19:58

Tutvustus telekavas: Võimas sõjadraama, Lothar-Günther Buchheimi samanimelise, ajaloolistel sündmustel põhineva romaani filmiversioon, Kuldgloobuse ja kuue Oscari nominent. Teine maailmasõda, sakslaste allveelaev U – 96 on missioonil Atlandi ookeanil ja Gribraltari väinas. Külvatakse surma ja püütakse ise selle eest põgeneda. Meeskonna sõja-aastad mööduvad ahtas, klaustrofoobiat tekitavas ruumis, merel kogetakse nii üksluist saagiotsingut kui ka ärevaid hetki, torpedeeritakse laevu ja saadakse ka ise merelahingutes viga. R: Wolfgang Petersen. O: Jürgen Prochnow, Klaus Wennemann, Herbert Grönemeyer jt.

Film põhineb saksa kirjaniku Lothar-Günther Buchheimi isiklikel kogemustel Teise Maailmasõja ajal, millest ta vormistas romaaniks. Tema julgus meenutada sõjakoleduse pisemaidki detaile (võib-olla faktiliselt küll veidi muudetud kujul) tõi edu nii raamatule, mis muutus kiiresti bestselleriks, kui ka 1981. aastal linastunud filmile, mis sai mitmeid auhindu erinevatelt filmifestivalidelt.

Kui on soov rohkem teada saada sõjanduses kasutavate allveelaevade kohta, siis tasub näiteks uurida Eesti sõjaajaloolase Mati Õuna erinevaid raamatuid. Olgu siinkohal ära toodud ta värskemad teosed sel teemal: 2019. aastal koostöös Hanno Ojaloga kirjutatud “Külm sõda Läänemerel 1946-1994”, 2018. aastal ilmunud “Surm teraskirstudes : allveelaevahukud Atlandil 1939-1945” ja 2017. aastal avaldatud “Ookeanisügavusse ja taevakõrgusse”.

Saksa sõjaväe allveelaev U96 on saanud legendaarse staatuse ka elektroonilises muusikas:

Klaari Tamm

„Tundmatu sõdur“ kinodes Ekraan, Cinamon ja Apollo

In raamatukava on 26/06/2018 at 11:33

Eesti kinodesse on jõudnud soome kirjandusklassika Väino Linna „Tundmatu sõduri“  (tsenseerimata versioon kandis pealkirja „Sõjaromaan” ) ainetel tehtud samanimelise filmi uusversioon, mille režissöör on Aku Louhimies (sünd 1968). Tegemist on juba kolmanda versiooniga. Esimene neist (rež: Edvin Laine) linastus kõigest kaks aastat peale raamatu ilmumist 1955. aastal ning on seni kõige vaadatum mängufilm Soomes. Seda kultusfilmi näidatakse teleekraanil igal Soome iseseisvuspäeval, 6.detsembril. Teine film  (rež: Rauni Mollberg) jõudis kinodesse täpselt 30 aastat pärast esimest. See versioon ei kogunud nii suurt publikumenu, kuid samas pärjati kolme Soome filmiauhinnaga (Jussi).

Käesolev filmiversioon on Soomes samuti edukas ning kogunud vaatajad rohkem kui ükski teine soome film lähiaastatel. Mis on siis selle filmi fenomen? Kindlasti on üheks oluliseks faktoriks realistlikkus, sest film baseerub raamatul, milles autor kirjeldab enda ja oma sõprade kogemusi. Sealjuures on põhirõhk inimlikkusel, pole eraldi rõhutatud ühte ja suurt vaenlast, vaid kaotajad on kõik — sõdurid ja lähedased.

Filmitutvustus: „Tundmatu sõdur“ on plahvatuslik sõjadraama rühmast soome sõduritest võitlemas nõukogude sõduritega Teises maailmasõjas. Väinö Linna menuromaanil põhineva ja autori isiklikest kogemustest tõukuva „Tundmatu sõduri“ ajalooline täpsus võtab omaks ka sõja karmi reaalsuse – see on südikas ja realistlik, kuid ometi apoliitiline ja inimlik jutustus. Loo keskmes on rühm mehi, me näeme, kuidas mehed näevad iseennast ja üksteist ning oma ühist eesmärki. Soe huumor, seltsimehelikkus ja elementaarsed ellujäämisinstinktid on nende jaoks hädavajalikud, et säilitada inimlikkus kurnaval teekonnal Venemaale ja sealt tagasi.

Loe ka intervjuud Sirbis filmi režissööri Aku Louhimiesega Sirbist.

1955. aasta filmi algustiitrite taustal kõlavad Soome helilooja Jean Sibeliuse sümfoonilise poeemi „Finlandia” algustaktid:

Klaari Tamm

„Udus” teisipäeval, 22. märtsil kell 23.00 ETV2-s

In raamatukava on 22/03/2016 at 09:09

uduTeine maailmasõda on aines olnud sadadele raamatutele, filmidele, lavastatustele. See ei ole film, kus pidevalt lendavad kuulid ja mürsud ning näeme surmaagoonias inimesi. See on hoopis vaikne, ärevalt vaikne sõjalugu.

Filmi tegevus leiab aset Teise maailmasõja päevil Nõukogude Liidu läänepiiril, külade ja metsade vahel. Peategelane Suštšenja on läbini õilis ja aus inimene. Tema ausus pannakse aga julmalt proovile. Pärast sakslaste sissetungi on küla lõhestatud. Ühel pool mehed, kes oma naha päästmiseks teevad sakslastega koostööd, patrullivad kohaliku politseina, teisel pool need, kes läksid partisanina metsa, ja siis veel tavalised külaelanikud, kes peavad samuti nendes oludes oma igapäevase eluga edasi minema. Kui külamehed kättemaksuks sakslaste rongi rööbastelt välja lasevad, võetakse asjaosalised kinni, Suštšenja nende hulgas. Suštšenja keeldub kaaslasi reetmast, ent Saksa ohvitser vabastab ta, ja nüüd on Suštšenja külaelanike meelest äraandja. Sõda on Loznitsa filmis sama hästi ka metafoor. Määrav on küsimus moraalist ja see, mida moraalseks jäämine endaga õigupoolest kaasa toob.

Film aluseks on korduvalt Solženitsõniga võrreldud Valgevene kirjaniku Vassil Bõkovi samanimeline romaan.

toruTegu on režissöör Sergei Loznitsa  teise täispika filmiga, mis pälvis 2012. aastal Cannes´is FIPRESCi preemia.
Filmist IMDb-s.
Filmist kirjutab „Müürilehes” Alo Kivilo.

Valgevene tuntuimast kirjanikust Vassil Bõkovist võib leida artikli nii „Eesti Päevalehest” kui „Postimehest”. Raamatut „Udus” eesti keelde tõlgitud ei ole, küll on aga raamatukogus saada teisi Vassil Bõkovi teoseid, kõige viimasena ilmus eesti keeles temalt novellikogumik „Toru”.

Anu Amor-Narits

“Läänerindel muutuseta“ esmaspäeval, 22. september kell 22.15 ETV2-s

In raamatukava on 22/09/2014 at 08:16

läänerinne3Saksa kirjaniku Erich Maria Remarqu’’i 1929. aastal ilmunud teose “Läänerindel muutuseta” alusel vändatud mängufilmist kujunes esimene sõjavastane teos, mis tekitas rahvusvaheliselt suurt vastukaja. Ühtasi oli see ka esimene helifilm, mis pälvis Oscari. Berliini esilinastus 1930. aastal tekitas tohutu vastasseisu, mis lõppes natside võimuletuleku järel teose ära keelamisega. Tänaseks on kahe Oscariga pärjatud režissöör Lewis Milestone’i linateosest saanud sõjafilmide klassika tipp.läänerinne5

E.M. Remarque’i romaanist on umbes 30 miljoni eksemplariga saanud kogu maailmas enim müüdud Saksa romaan.

Filmist IMDb-s.

läänerinne1Raamat on praegugi paljude koolide soovitusnimestikes ja hea on. See teos on kindalt üks nendest, mille kujunemisjärgus noor inimene läbi lugema peaks. Ja kes kohe kuidagi lugeda ei viitsi, võiks vähemalt filmi ära vaadata.

Anu Amor-Narits

“Sõjaratsu” Cinamonis

In raamatukava on 30/01/2012 at 01:54

Steven Spielbergi film “Sõjaratsu”  on lugu ühe poisi (Jeremy Irvine) ja hobuse Joey sõprusest Esimese maailmasõja ajal. Hobune müüakse sõjaväele ning Joey satub Prantsusmaale lahingusse saklaste vastu. Edasi saab jälgida Joey teekonda läbi sõjasündmuste, kus ta kogeb nii raskeid kannatusi, kui ka inimeste headust.

Filmi põhineb Michael Morpurgo lasteraamatul (ilmus esimest korda 1982. aastal Suurbritannias), mida saab laenuatada ka linnaraamtukogust. Kirjanik sündis 1943. aasatal Hertfordshire`is Inglismaal. Oma kirjutamisande avastas ta, töötades õpetajana põhikoolis. Nimelt tuli iga päev õpilastele midagi ette lugeda, õpilased aga tüdinesid ruttu. Siis hakkas ta jutustama enda välja mõeldud lugu, mis äratas õpilastes tähelapanu.  Sel hetkel sai Michael aru, et tema jutus on midagi maagilist, mis lapsi köidab.

Huvitava ülevaate, kuidas esialgsetest mõtetest kujunes raamat, saab Michael Morpurgo kirjutatud artiklist.  Nimelt mõjutas teda kohtumine Esimeses maailamsõjas osalenud vana mehega; too jutustas, et vahel ei olnud ainsatki teist elusolendit, kellega rääkida, kui oma sõjahobune. Esimeses maailmasõjas hukkus umbes 8 miljonit hobust; see andis kirjanikule mõtte jutustada lugu hobuse pilgu  läbi, peegeldades nii kõikide kannatusi, olenemata, mis poolel sõditi.

Michael Morpurgo on kirjutanud ligi 120 raamatut ning võitnud mitmeid kirjandusauhindu (viimati 2008. aastal California noore lugeja auhind ja 2005. aastal Hampshire`i raamatuauhind).

Triin Põldver