„Tagaotsitav: Banksy!“ Jupiteris

Hetkel on Jupiteris vaadata eelmisel aastal valminud dokfilm „Tagaotsitav: Banksy!“, mis oli ka möödunud aastal Tartuffi programmis. Filmi treiler:

Banksy on Bristolist pärit tänavakunstnik ja poliitiline aktivist. Ta on enda tegelikku identiteeti varjav inimene, kes oma isiku eksponeerimise asemel eelistab, et pigem kõlaks need sõnumid, mida ta oma loominguga väljendab. Juba ligemale 20 aastat on Banksyl õnnestunud enda identiteeti varjata. Liikvel on oletusi ja spekulatsioone, kes võiks ennast selle kunstnikunime taga varjata, kuid paljastust ei ole toimunud. Selles dokumentaalfilmis keskendutaksegi ennekõike neile, kes Banksyt jahivad. „Tagaotsitav: Banksy!“ autorid on Aurelia Rouvier, Seamus Healey ja Laurent Richard Prantsusmaalt.

Banksyst on mitmeid dokumentaale, kuid nimetaksin siin veel ka eelmisel aastal valminud ja sügisel meiegi kinodes olnud „Banksy. Lindprii kunsti tõus“  filmi. Kui „Tagaotsitav: Banksy!“ keskendub rohkem sensatsioonile Banksy ümber, siis „Banksy. Lindprii kunsti tõus“ tutvustab tema loomingut ja selle mõju nii tänavakunstile, kui üldse laiemalt kunstimaailmale. Banksy tööd on tuttavad kõigile ja nende mõju näeme iga päev kasvõi Tartuski ringi liikudes. Siin üks klipp Banksy töödega:

Banksyst on muidugi ka kirjutatud, kuid linnaraamatukogus neid raamatuid saadaval ei ole (küll aga Eesti kunstikoolide raamatukogudes, näiteks „Wall and Piece“). Tänavakunstist saab eesti keeles lugeda Eesti autorite raamatust „Haiguste ravi. Kontrollitud: raamat tänavakunstist“.

„Tagaotsitav: Banksy!“ paneb aga mõtlema ka inimeste sensatsioonijanu peale. Sel teemal saab näiteks lugeda Mark Hughes’i raamatut „Buzzmarketing: kuidas panna inimesed asjast rääkima“ või Giles Miltoni „Veidram kui väljamõeldis: paeluvaid ajaloomärkmeid“.

Head vaatamist ja kaasa mõtlemist!

Mai Põldaas

“Martha Cooper, tänavakunsti ristiema” kolmapäeval, 20. novembril kell 18:00 Athena keskuses

Tutvustus PÖFFi lehel:

Selle 76-aastase hallipäise naisterahva ees teevad kraapsu kõik tänased grafitikunsti suurnimed.

Fotograaf Martha Cooper elas 1970ndatel New Yorgis kaasa grafiti sünnile, pildistades seda, mille vastu oli välja kuulutatud totaalne sõda. Tema raamatust „Subway Art“ sai grafitipiibel, mis mõjutas selle kunstivormi arengut kogu maailmas. Seda kopeeriti, ja nagu välja tuleb, ka varastati massiliselt nii poodidest kui ka raamatukogudest.

30 aastat hiljem on grafiti tähendus paljuski muutunud. Muutunud pole ainult üks – Martha ise! Nagu vanasti, järgneb ta kaameraga enda isikut varjavatele kriipajatele, et jäädvustada nende kõige väljakutsuvamaid aktsioone, vahistamist pelgamata.

Vahva portree ja ühe subkultuuri põnev dokument ühekorraga.

Tiit Tuumalu

Kui keegi seda juba teinud ei ole, saab “Subway Arti” varastada ka Tartu Linnaraamatukogust.

Sander Kaasik

„Palged, paigad” laupäeval, 25. novembril kell 17.45 Cinamonis

Ma tegelikult ei mõelnud seda nii, et kui minu esimese tutvustatava filmi tegi verinoor naisterahvas, siis viimaseks võtan peagi 90 aastaseks saava legendaarse Agnès Varda oma, aga nii läks. Kuna Tartu ja tänavakunst on tihedalt seotud, võiks see film paljudele kodulinlastele huvi pakkuda.

Filmi  tutvustuses öeldakse:  

Kui prantsuse kino grand old lady Agnès Varda  ja tundmatu tänavakunstnik JR 
2015. aastal tutvusid, otsustasid nad kohe, et peavad koostööd tegema. Paar nädalat pärast esmakohtumist oldigi JR fotograafikaubikuga teel. Omapärase ekraanipaari eesmärgiks sai teha portreefilm Prantsusmaast ja tema inimestest, liikudes suurlinnadest eemale, pisikeste paikade maailma. Juhuslikel kohtumistel külaelanikega tehakse neist ülisuuri fotosid, mis kinnitatakse seintele ja müüridele. See on Agnès Varda ja JR ühine kirg – kujutised üldisemalt ja piltide talletamine, esitamine ning jagamine. Agnès Varda teeb seda läbi filmikunsti, JR loob vabaõhufotogaleriisid. „Me tahtsime teha filmi tavalistest inimestest. Meile öeldi, et nende lood ei ole piisavalt huvitavad. Aga teil on võimalus ise tunnistada, et on küll,“ on öelnud Varda. Üle 60 aasta režissöörina tegutsenud Agnès Varda on viimased paar aastakümmet teinud dokumentaalportreesid, milles tal endal on keskne roll. Kustumatu uudishimuga vanaproua „Järelnoppijad ja mina“ (2000) ja „Agnèsi rannad“ (2008) on toonud talle juurde uusi fänne lisaks neile, kes nautisid juba Prantsuse uue laine aegadel mängufilme vändanud režissööri varasemat loomingut. Suur austus teineteise vastu paistab välja ka JR ja Varda ekraanisuhtest, mis on samas mõnusalt aasiv ning mida ei sega poolesaja-aastane vanusevahe.

 Agnès Varda 10 parimat filmi väidetakse olevat need. 

Filmi „Järelnoppijad ja mina“ mõlemad osad on meie raamatukogus olemas. 

Natuke lugemist ja pilte JR-st ja tema kunstist leiab siit.

Tartu tänavakunstist saab laenutada näituse „Tüüpilised indiviidid : Tartu grafiti ja tänavakunst 1994-2014” kataloogi, näitus oli Tartu Kunstimuuseumis 07.11.2014-01.02.2015. 

Agnès Varda foto on pärist siit. 

Kaja Kleimann

“Bomb It” teisipäeval, 9. detsember kell 19:00 Elektriteatris

“Bomb It” on film nagu galerii. Dokumentaalis tulevad kokku grafititegijad viielt mandrilt ning räägivad oma töödest ja loomeprotsessist. Grafiti üle arutlejaid esineb nii poolt- kui vastasleerilt, arutletakse grafiti ajaloo, seadusandluse ja avaliku ruumi kasutamise üle.

IMBd-s on film saanud viisaka hinde 7,3

Film linastub Elektriteatris koostöös Tartu Kunstimuuseumiga, kus hetkel välja pandud näitus “Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994-2014″, mida saab muuseumis vaadata 1. veebruarini 2015.

Filmi juhatab sisse näituse kuraator Marika Agu ning peaks ära mainima ka selle, et üritus on vaatajatele tasuta.

Linnaraamatukogus teemasse puutuvatest raamatutest võiks välja pakkuda Nicholas Ganzi “Graffiti world : street art from five continents”, Nigel Reesi “Graffiti Lives, OK”  ning Michael Nungesseri “Berliner Mauer Kunst”, kel huvi suurem võib ise edasi uurida netiavarustest ja teistest raamatukogudest.

Huvitavat lugemist-vaatamist Tartu tänavakunstist saab Stencibility Tänavakunstifestivali blogilehel, kus muuhulgas ka olemas ka Tartu tänavakunsti kaart. Soovitan soojalt seda kaarti uurida ning vajalikest nurgatagustest läbi põigata, sest Tartu seintel on näha tõeliselt lahedaid teoseid.

Lõpetuseks video Edward von Lõngusest, kes Eestis tänavakunsti vallas kõige tuntum.

http://etv.err.ee/v/elusaated/pealtnagija/pealtnagija_lood/a01d61f9-c065-47e8-9270-7d0183775d8b

Anu Amor-Narits

“Tänavakunst – üürike mäss” laupäeval, 23. okt. kell 14.05 ETV 2-s kultuuridokk

Tänapäeva ühiskonnas, kus annab tooni sensatsioonihimuline mõttelage meedia ja virtuaalkultuur, peab tõeline füüsiline maailm end kusagil meie elus taaskehtestama. Ainus paik, kus inimesed üksteisega tõeliselt ja vahetult kontakti saavad, asub väljaspool meie kodude, ekraanide ning tarbekaupade mulli. See on tänav, kus kulgeb ehtne elu ja midagi pole liialdatud ega tõlgendatud. Sellepärast ongi tänavakunsti eesmärk linnaruum tagasi võita, möödujate vahel sildu luua.

See oli nüüd tutvustus telekavast – film on nii uus, et imdb.com-s pole veel ühtki hinnangut ja ka infot napib.
Veidi infot ühest filmi tegijast, Anne Bürgerist, saab siit.

Märksõnaga “tänavakunst” tuleb Estrist välja vaid kaks raamatut, mis mõlemad ülikooli raamatukogus, aga see eest üks neist on Banksy!

Märksõna “grafiti” tulemused on märksa paremad – juba meie raamatukogust saab 12 raamatut.
Üks nimekiri kasulikke linke.
Loe Tartu tänavakunstist siit.
Valik artikleid ka Eesti esimese Stencil Art festivali blogilehel.

Kaja Kleimann

Fotod on pärit www.suurjalutuskäik.blogspot.com