Raamatukava

Posts Tagged ‘Tartu’

Jaak Lõhmus esitleb: Tartu tähistamine filmikimbuga teisipäeval, 29. juunil kell 17.00 kinos Ekraan

In raamatukava on 28/06/2021 at 10:35

Tartu linna päeva lehel on selline huvitav info:

Tartu linna päeval linastuvad peagi suletavas Tartu kinos „Ekraan“ meeleolukad Tartu-ainelised dokumentaalfilmid ja Eesti halvimaks mängufilmiks tituleeritud „Tappev Tartu“.

Tartu kui Eesti filmi sünnilinn oli sajandi ja enama eest Eesti filmi südameks ning Tartust on filmilindile jäädvustunud märkimisväärselt palju. Eks muidugi alati sooviks, et kaamera jõudnuks kõikjale, ehkki ajad olid sellised, et filmilint oli luksuskaup. Seda hinnatavam on see, mis meil on.

Vanade filmide keel ja värv annavad aimu, milline oli meie linna nägu läinud sajandi esimeses pooles, kuidas elasid inimesed, millised olid linnavaated ja kuidas kulgesid linnatänavad ja nägi välja linnaruum. Film jäädvustab ja aitab meil võrrelda eilset tänasega – see on tänuväärne dokument, mille juurde tagasipöördumine ja taoliste ajastudokumentidega tutvumine aitab meil paremini mõista Tartut ja meie linna lugu.

Kinos „Ekraan“, mis on ju Tartu ja tartlaste jaoks ka legendaarne filmisüdamik, linastub Tartu linna päeval kimbuke vanu dokumentaalfilme, milles näha Eesti legendaarsete filmimeeste silma ja käekirja. 29. juunil astuvad meie ette dokumentaalfilmid ja ringvaated „Tartu linn ja ümbrus“ (1912), „Alma Mater Tartuensis“ (1932), „Tartu linn“ (1939), „Vanemuise uue teatrihoone avamine“ (1939), „E. V. President K. Päts külaskäigul Tartus“ (1939) ja „Emajõe kaldal“ (1936). Nende filmide autoriteks on toonase Eesti parimad filmimehed Johannes Pääsuke, Konstantin Märska, Theodor Luts ja Vladimir Parvel jt.

Filmiõhtu lõpetab Eesti halvimaks mängufilmiks nimetatud mängufilm „Tappev Tartu“ (1998), mille režissööriks on Ilmar Raag. Film räägib kahest tudengist, kes leiavad end vastamisi kultuuriministeeriumi salaplaaniga hävitada filmikunst Eesti pinnal. Filmis mängivad suur plejaad toonase sajandikümnendi näitlejaid ja tartlasi. Omaette kultuuri- ja ajastudokument nii Eesti filmiloos kui ka Tartu kultuuriruumi jaoks.

Filmiõhtul tutvustab kõiki dokumentaalfilme hea Tartu sõber ja tartlasest filmiloolane, Eesti filmi parim tundja Jaak Lõhmus. Filmiõhtul saab Jaak Lõhmusele esitada ka küsimusi.

Tartu linna päeval näidatavad filmid ei ole muidugi ainsad filmid Tartust. Neid on kordades rohkem ja ehk aitab esimene Tartu-aineliste filmide õhtu teed sillutada edasistele filmiõhtutele, kus peategelase roll Tartul ja tartlastel. Võimalik, et meil on veel nii filmiarhiividest kui koduriiulitelt leidmata need Tartu filmi pärlid, kuid eks tule nendegi avastamise ja vaatamise aeg. Elu on nii näidanud.

Filmiõhtu on tasuta ja kinosse „Ekraan“ on oodatud kõik tartlased, Tartu sõbrad ja linna külalised.

Meeldivat filmiõhtut ja toredat Tartu linna päeva soovides
Indrek Mustimets
Tartu linnavalitsuse nõunik

17.00

🎥 „Tartu linn ja ümbrus“
Johannes Pääsuke, Estonia Film 1912; 6 min

🎥 „Alma mater Tartuensis“
Theodor Lutsu Filmiproduktsioon ja Tartu Ülikool, 1932; 32 min

🎥 „Tartu linn“
Eesti Kultuurfilm 1939; 10 min

🎥 „Vanemuise uue teatrihoone avamine“
Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 66, 1939; 1 min 33 sek

🎥 „E. V. President K. Päts külaskäigul Tartus“
Vladimir Parvel jt operaatorid. Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 68, 1939; 8 min

🎥 „Emajõe kaldal“
Konstantin Märska, 1936; 1 min 22 sek,

Paus (mõned minutid)

🎥 „Tappev Tartu“
1998, Ilmar Raag

Siia juurde sobiks suurepäraselt valik Tartu-teemalisi raamatuid, aga ma ei tee seda valikut teie eest seekord ära, vaid soovitan uurida Tartu Linnaraamatukogu andmebaasi “Tartu ilukirjanduses“, millest Lugemissoovituste blogis on üks kutsuv postitus. Ja kui ilukirjandus nii väga ei huvita, siis II korruse erialasaalis on kodulooriiulilt kindlasti midagi põnevat kaasa võtta.

Tiina Sulg

„Supilinna salaselts” reedel, 19. aprillil kell 14.05 ETV2-s

In raamatukava on 12/04/2019 at 10:05

Mika Keränen on praeguseks kirja pannud juba seitse salaselts Rampsi seiklustest pajatavat raamatut – lapsed lahendavad erinevaid juhtumeid, milles kaovad asjad oranžist jalgrattast kuldse Lurichini. 2015. aastal tehti salaseltsi ainetel Mihkel Ulmani stsenaariumi põhjal kogupere seiklusfilm, mille tegevus leiab aset suvises Tartus. Filmi režissöör on Margus Paju, tegelasi on palju ja peaosi kehastavatele lastele on abiks hulga tuntud eesti näitlejaid.
Kui raamatud on realistlikud, siis filmi tegevus on hoopis ägedama fantaasialennu ja suurema hooga.

Sisust kirjutatakse kavas nii: Mari, Sadu, Olav ja Anton on neli Supilinna last, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui nende kodulinna tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab. Lastel on lahenduse leidmiseks aega vaid 48 tundi. Algab peadpööritav seiklus, mis viib lapsed kõige ootamatumatesse paikadesse nii maa peal kui ka maa all. Praeguse kodulinna kõrval õpivad nad tundma ühte teist, aastatetagust Tartut, teejuhiks Mari vanaisa käest saadud märkmik salapäraste vihjetega.
Filmi tehti koos Soome ühe tuntuima produktsioonifirma Solar Filmsiga. Nii sattus meeskonda ka soomlasi: üks kunstnikest, Kaisa Mäkinen ja helioperaator Viktor Toikkanen, ning muidugi Helsingi linnateatri näitleja Sampo Sarkola. Võõramaalasi oli projektiga seotud veelgi: Taanist Columbiani ja Inglismaast Ameerika Ühendriikideni.
Film on võitnud Kristiansandi, Stockholmi ja veel mõne lastefilmide festivali peaauhinnad ja laste poolehoiu.
Mika Keräneni raamatud leiate hästivarustatud raamatukogudest ja laenutada saab ka filmi.
Lisaks oleks huvitav lugeda näiteks aasta pärast filmi ilmunud „Supilinna salaseltsi kokaraamatut”, sest: mis oleks põnevam kui teada saada, mida armastavad filmi peategelased Mari, Olav, Anton, Sadu, Leo, Vant ja Cätly pärislastena kokata või milliseid toite eelistavad filmilindil ellu äratatud Linnapea ja Mari ema või isa. Või mida tavatseb Supilinnas elav rahvas oma tänavanimedest inspireeritult valmistada. Ja kes on uued Supilinna detektiivid … Usume, et need retseptid koos vahvate fotodega toovad suurte kõrval ka „Supika“ tegelaste ealised pliidi ja ahju juurde, sest kokkamine on ju sama suur looming kui filmi väntamine!

Üks filmiarvustus siit ja Tõnu Karjatse kirjutab Sirbis.

Kaja Kleimann

“Inimese mõõde: Mehis Heinsaar”, esmaspäeval, 4. märtsil kell 13.50 Tallinna TV-s

In raamatukava on 02/03/2019 at 12:24

Kui Mehis Heinsaare esimene luulekogu “Sügaval elu hämaras” (2009) esitati kultuurkapitali aastapreemia kandidaadiks, kirjutas Berk Vaher selle kohta : “Heinsaare luuletajamina suudab hoida oma teadvuse puhtana meedias ja argielus laiutavast väiklusest ja tühisusest ning leida metsikuid maastikke ja unustatud tubasid – nende läbi puhastub ka lugeja.” Uue, eelmisel aastal ilmunud luulekogu „Pingeväljade aednik” kohta saab lugeda Aivar Kulli arvustust siit  ja Lauri Sommeri arvustust Sirbist.
Uue kogu puhul on paras aeg ka meenutada, mis mees see Heinsaar on.

Saade on küll viis aastat tagasi tehtud, aga kuna tegemist pole mingi värske teose ümber arutamisega, võib seda vaadata igal ajal. Juttu on kirjaniku lapsepõlvest, sellest, mis vahe on Supilinnas ja Karlovas elamisel ja mis mõju see avaldub loomingule ning paljust muust. Kirjanik Mehis Heinsaarega vestleb ja lappab pildikarbis (kirjanikuna Wimbergi nime all tuntud) Jaak Urmet.
Mehis Heinsaare looming on raamatukogus kõik ilusti kättesaadav.
Harva tuleb ette, et nii noore autori (trükidebüüt ajakirjanduses 1994, esimene raamat 2001) retseptsioonist pannakse kokku kogumik : “Luhtatulek : ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes 2011”

Kaja Kleimann