Ärevas vaikuses seisab üks väike maja
Kuid hingamis kahinat on kuulda seal
Kas on keegi eksinud teelt
Või üksik mööduja
Jääb öösse puhkab jalgu
Või hoopis viirastuse need
õud saladuslik näib
üks kummaline valgus
Käesoleva aasta 27. novembril oleks legendaarne roki – ja bluusimees Gunnar Graps saanud 70-aastaseks. Kahjuks kustus tema maine valgus liiga vara ning nüüd saame teda imetleda üksnes läbi tema loomingu, mis „hinges iial ei vaibu…”.
Gunnar Grapsi hüüti ka raudmeheks, ühe tema tuntuma loo järgi, aga teda lähemalt tundunud pereliikmed ja sõbrad on leidnud, et tegelikkus oli midagi muud. Ta oli väga tundlik ning ei olnud väga meisterlik meeleolude varjaja – ta näost oli võimalik kõik välja lugeda (õetütar Gaida, Margo Vaino ja Jaak Urmeti raamatus „Tühjad pihud”).
Raudmehe kuvandit ei kinnita ka tema huvi kõige üleloomuliku vastu. Ta rääkis pidevalt oma UFO-vaatlustest ning soovist näha emalaeva, mis viib ta siit pakku (poeg Jan, Margo Vaino ja Jaak Urmeti raamatus „Tühjad pihud”). Seetõttu ei ole ka imestada, et tema muusika kõlab eestimaisetes ulmefilmides „Soolo” (1979) ja „Pulmapilt” (1980). Esimeses neist, kus on kasutatud Peet Vallaku novelli „Lodjavahi surm” (kogumikust „Õudne Eesti : valimik eesti õudusjutte“, Tallinn: Varrak 2005) motiive, on Grapsil ka episoodiline roll – üllatus, üllatus – tulnukana.
1985. aasta suvel sai Gunnar Graps juba peaosa Mosfilmis „Там, где нас нет” („Seal, kus meid pole”), mille sisuks on armastuslugu baleriini ja muusiku, ansambli Praam muusikalise juhi vahel. Kahjuks pole seekord filmimuusika Grapsi kirjutatud (helilooja Maksim Dunajevski), vaid tema ansambli Magnetic Bandi (tegelikult kandis selleks ajaks tema bänd nime Gunnar Grapsi Grupp ehk GGG) lugusid saab üksnes kuulata lavalt, kui nad esitavad film jaoks stseeni kontserdist Pirita kloostris. Samas ei pruugi see olla suur kaotus, sest filmi peetakse üsna keskpäraseks ning pole hiljem Eestis eriti näidatud. Ka seekord jääb ta teemaõhtu programmist välja.
Programmi mahub siiski lisaks eelpool mainitud kahele eestimaisele filmile ka saateid (sh Vahur Kersna teledokumentaal „Gunnar Graps. Trubaduur magistraalil” ) ning loomulikult rohkelt Gunnar Grapsi muusikat.
Mina valisin muusikapalaks „Pilved kuuvalgel”, mis on sündinud Villem Grünthal-Ridala luuletusest „Pilved kuuvalges” (kogumikust „Meretäht”, Tartu: Noor-Eesti, 1935 ). See laul iseloomustab tema seletamatut püüdu tabada oma elus ja loomingus miskit seletamatut, mis jääb teisele poole meie mõistmise väravaid (poeg Jan, Margo Vaino ja Jaak Urmeti raamatus „Tühjad pihud”). Lõpuks ta ka selle saavutas, sest lisaks ebamaisele valgusele tema esitustes, on taevas alates aastast 2017 temanimeline asteroid.
Klaari Tamm
19:30 Väärtus elutööle. Jaan Kross (ETV 2006) telesaade
Pühapäeva õhtu on ETV2-s Grapsi päralt — vanu saateid, kontserte, lühifilme ja meenutusi:
Teemaõhtu lisana võivad need, kel seni nägemata, otsida üles filmi “Seal, kus meid pole” (“Там, где нас нет”), mitte et see hea film oleks, aga mingi pisikese lisatahu Grapsi ja kaheksakümnendate mõistmisele, olgugi see tahk pisut veider ja kiivas, annab vast küll.
Võttes arvesse laulmise, koorlaulu ja laulupidude tähtsust eestlaste eksitentsis ei saa soovitamata jätta seekordset teemaõhtut.
19.35 „Üheshingamine” räägib laulupeost ja selle tähendusest läbi kahe dirigendi ja sõbra – ameeriklase Bob Geary ja eestlase Aarne Saluveeri – silmade. Bob Geary Piedmonti noortekoor saabub 2009. aasta laulupeole Californiast. Tegemist on kollektiiviga, kes teab Eestist õige vähe ja esindab teatud laadi “kultuuride kokkupõrget”. Koor tuleb üritusele teadmisega, et osaleb suurel kontserdil, ning lahkub tõdemusega, et laulupeo ajalooline ja tundmuslik mõju on midagi märksa enamat kui oodatud.
20.35 „Kuulmata kuskil kumiseb kodu” (2016) Eluloofilm pool sajandit Tartu Akadeemilist Meeskoori juhatanud Alo Ritsingust.
23.30 „Rahvusmeeskoor 60: Teekond Grammyni” (2004) 1991. aastal oli Rahvusmeeskoor muutuste tuules ning suuri ümberkorraldusi ja tõsist tööd kroonis 2003. aastal omistatud Grammy auhind.
20.00 algab teemaõhtu 2008. aastal salvestatud saatega „Tähelaev”, mida juhib Andres Raid.
21.35 „Viimne reliikvia” (Eesti 1969) “Liivimaa parim ratsutaja” Hans von Risbiter tutvub ratsaretkel kauni Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on lahkesti nõus nad paari panema, kui saab endale Risbiterite perekonna valduses oleva Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Verepulmaks muutunud pulmapeolt päästab Agnese mitte tema tulevane abikaasa, vaid hoopis vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmi stsenaariumi kirjutas Eduard Bornhöhe „Vürst Gabrieli” ainetel Arvo Valton. Tegu on filmiga, mis erilist tutvustust ei vaja, vähemalt valdav enamus vanema põlve eestlastest teavad seda lugu juba peast.
23.00 “Vernanda” (Eesti 1988) Roman Baskini lühimängufilm viib vaataja steriilsesse väikelinna, kus aeg on justkui peatunud. Linna sattunud noormees ostab leiva, mis tegelikult osutub pommiks ja millest ta enam kuidagi lahti ei saa. Poodi seda tagasi ei võeta, maha müüa ka ei saa, ka mitte lihtsalt kusagile maha unustada või poetada. Osades Sulev Luik, Jüri Järvet, Kaljo Kiisk, Ilmar Tammur, Aleksander Eelma, Gunnar Kilgas.
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 