Raamatukava

Posts Tagged ‘tõestisündinud lugu’

“Geenius ja hullumeelne” laupäeval, 12. septembril kell 22:20 ETVs

In raamatukava on 10/09/2020 at 17:14

Film räägib sõnaraamatu koostamisest. Põnev!? Tõepoolest ja kui mitmel erineval moel.

Taustaks niipalju, et 1878. aastal tehti iseõppijast polüglott James Murrayle Oxfordis ülesandeks koguda kõik inglise keeles leiduvad sõnad

Töö OEDga on inspireerinud Tolkieni loomingut. “Farmer Giles of Ham” on raamatukogus olemas.

koos läbi ajaloo esinenud tähendusvarjunditega ühte sõnaraamatusse. Päris tühjalt lehelt tööd alustada ei tulnud, sest eelkäijad olid kahekümne aasta jooksul tootnud ligi kaks tonni pabersedeleid. End ladestust läbi kaevates, avastas Murray, et tema valduses olev materjal on pigem näide Oxfordi filoloogide rafineeritud maitsest, kui läbilõige inglise keelest. Võimatuna näivale ülesandele lahendust otsides pöördus ta üleskutsega ilmarahva poole ning palus endale saata tsitaate nii haruldaste, vanamoeliste kui ka täiesti tavaliste sõnade kasutamise kohta. Pannes aluse varasele ühisloomeprojektile, lootis ta tööga valmis saada kümne aasta jooksul. Tegelikult sai Oxfordi inglise keele sõnaraamat (Oxford English Dictionary) valmis alles viiskümmend aastat hiljem, pärast mitmete toimetajate vahetumist ja olles korduvalt pääsenud kirjastajate huvilanguse tõttu nurjumisest. Murray suri 1915. aastal, olles jõudnud sõnaraamatuga peaaegu poole peale. Sõnaraamatuga töötas näiteks ka J. R. R. Tolkien, kes tegeles vahemikuga Waggle – Warlock.

Vastus James Murray üleskutsele oli sedavõrd helde, et juba aastaks 1880 oli talle saabunud kaks ja pool miljonit tsitaatidega täidetud sedelit. Vabatahtlike hulgast paistis silma üks eriti agar, kelle panusest ainuüksi, nagu Murray väljendus, oleks piisanud, et illustreerida kogu sõnavara eelmise nelja sajandi jooksul. Alles aastaid hiljem avastas Murray, et kirjad saabuvad kinnisest raviasutusest, kuhu tema sugulashing on sattunud pärast sooritatud mõrva. Loo kahe fanati haruldastel tingimustel aset leidnud koostööst ja sõprusest pani kaante vahele Simon Winchester ning see on raamatukogus saadaval pealkirja all “The Surgeon of Crowthorne“. Selle ajalooseiga tähenduslikku potentsiaali mõistis ka Mel Gibson, kes ostis filmitegemisõigused juba raamatu ilmumise aastal. Töö linateose valmimiseni kestis kakskümmend aastat ja kulmineerus skandaaliga 2017. aastal, mil Gibson kaebas filmitegemist rahastanud Voltage Pictures’i kohtusse ränga loomevabaduse piiramise ja kokkulepetest kõrvalekaldumise eest. Filmimeeskonnal ei lubatud valida meelepäraseid võttekohti, filmida kõiki stseene ega teha lõplikku režissöörimontaaži. Hagejad läksid isegi nii kaugele, et nõudsid filmi hävitamist, kuid otsus langetati nende kahjuks. Filmitegijad pesid oma käed sellest projektist puhtaks, filmi aitasid hävitada hoopis kriitikud. Kuna vaatajate ja elukutseliste arvustajate hinnangutes on tugevad käärid, jääb vägisi mulje, et rahaahne korporatsiooni kassatulu hävitades väljendati pigem meelsust loomevabaduse teemal.

Kuigi ma ei tea kui palju parem see film veel oleks võinud olla, nautisin seda väga. Filmitegijate kirg oma töö vastu paistab välja igast stseenist ja lugu on samavõrd põnev kui tähendusrikas hullumeelsuse ja geniaalsuse skaalal, kuid räägib ennekõike armastusest keele vastu. Sõnaraamatu koostajate pingutused annavad aimu selle tööriista võimalustest. Näiteks kaht sõna võib kolmesesse ritta panna kaheksal erineval moel: {koll koll koll} {koll koll on} {koll on koll} {koll on on} {on koll koll} {on koll on} {on on koll} {on on on}. Eesti keeles võib olla kuskil miljon sõna. See annab kolmerealise jada moodustamiseks 10 astmel 18 võimalust. Seda pole ju palju, isegi veepiisas on rohkem molekule. Üht lehekülge võib täita 10 astmel 2400 viisil. Olgugi, et kaugelt väljaspool ettekujutluse piire, on sellele suurusjärgule füüsikalisest maailmast raske mõistuslikku võrdlust tuua. Võimaluste rohkusest saab palju parema ettekujutuse üksikuid näiteid uurides. Olgugi, et kõikidest sõnade ritta seadmise võimalustest on raamatukogus esindatud vaid hädine murdosa, võib saada küllaltki mitmekesise läbilõike sõnajadadest, mis võivad olla nii Ast Yni, nutikad või ilusad, arukad ja jaburad, omakasupüüdlikud või lausa ohtlikud, teha inimesest sõgeda mõrvari või aidata geeniustel sündida.

Sander Kaasik

„Ärkamised” pühapäeval, 31. mail kell 12.20 Sony Channel Eesti

In raamatukava on 28/05/2020 at 16:31

See kolmkümmend aastat vana film on tõeline pärl, mis räägib uue ravimi väljatöötamise tõttu katatoonilisest seisust välja toodud täiskasvanud patsiendist, keda kehastab Robert de Niro. Eriliseks teevad filmi mitmed asjad ja kõigepealt ehk see, et põhineb see tõestisündinud lool, millest on raamatu kirjutanud doktor Oliver Sacks, doktor nagu meditsiinidoktor.. See on sama mees, kelle sulest saate eesti keeles lugeda raamatuid „Hallutsinatsioonid” ja „Mees, kes pidas oma naist kübaraks: lood ebaharilikest patsientidest”  , raamat mida harva ilma järjekorrata raamatukogust kätte saab.
Filmi peaosaline Rober de Niro oli nomineeritud Oscarile, samuti nagu film ise ja selle stsenaarium. Arsti mängib Robin Williams.
Meie raamatukogus on film samuti olemas, kuid VHS-il, samuti on VHS-il veel üks Oliver Sacksi kirjutatud raamatul põhinev film „Esimesest silmapilgust” , mis räägib mehest, kes saab operatsiooni järel tagasi silmanägemise. Selle filmi hinne pole nii kõrge, kuid see tundub olevat samuti huvitav lugu, žanriks on märgitud melodraama.

Kaja Kleimann